AI_pealkiri: MIT Global Start-Up Workshop Tallinnas: Jaan Tallinn, Krõõt Kilvet ja Kristjan Akkermann Eesti iduettevõtluse tulevikust

Tere, Kuku raadio kuulaja, on laupäev ja eetris on IT-äri saade Restart, mina olen Henrik Aavik, meie saadet toetab ITL ja meie saate teema on initsieeritud sellest, et selle nädala esimesel kolmel päeval toimus Tallinnas ettevõtjatele suunatud konverents MIT-GSV, mis pikalt tähendab ja MIT on siis Massachusetts Institute of Technology. Üks väga tubli ja tuntud Ameerika ülikool on teinud niisuguse sündmuste sarja, kus nende tudengid reisivad mööda maailma, võtavad kaasa arvamusliidrid üle planeedi ja siis tänavune... MIT-i Gsv toimus Tallinnas, Swiss hotellis, järgmise aastane hüütiga jube välja, see toimub Rio de Janeros. Meil on stuudios täna Kristjan Akkermann, kes on alustav ettevõtja, ajujahivõistlustel saanud pärjatud oma ärimudeliga, tootes kassiliiva. Meil on stuudios ka üks MIT-i taga olnud organisatsiooni juht ja EAS-i juhatuse liige Krõot Kilvet ja meil on ka rahvale tuntud kui üks Skype'i peasutajatest Jaan Tallinn, kes tegelikult jooksvalt praegu on futurist, füüsik ja väikest viisi välismaal ettevõtja, äkki Jaan räägid paari sõnaga, mis on sinust praegune start-up ja millega sa tegeled?

Tervist. Tegelen mitme asjaga ja kui nagu start-upi teemast rääkida, siis jah, osalen praegu ettevõtmises nimega Metamed, metamed.com. See on ettevõte, mille ma asutasin koos oma Ameerikas, Ameerika sõpradega, ta on põhiliselt, baseerub New Yorgis, aga tegelikult rahvas on üle maailma laiali. Ja selle ettevõtmise idee oli, nagu taust on see, et Ameerikas on huvitav seis, siis tervishoius, kuna neil on... Nende kulutused, nad kulutavad aastas umbes kaks koma kuus triljonit dollarit, mis on per capita umbes kaks korda rohkem kui järgmine arenenud lääneriik, mis on Šveits, samas nende keskmine eluiga on väiksem kui Jordaanial, mis, mis kulutab umbes nelisada dollarit aastas per capita. Ja nagu üks probleemi, mis seal tundub olevat, on see, et nende Meditsiinisüsteemi sellised Süsteemil ei ole nagu motivatsiooni parandada iseennast, näiteks Harvardi kirurg nimega Tulgo Vande on kirjutanud raamatu, mille nimi on checklist manifesto, kus ta propageerib seda, et Ameerika meditsiin võiks võtta kasutusele ja muja, muu maailma meditsiin võiks kasutusele võtta samasugused nii-öelda checklistid nagu lendurid, kasutavad selle jaoks, et õnnetusi vältida. Ja nii palju, kui ta seda proovinud on, on nagu tulemused hämmastavad, kui palju, nagu checklisti, kui palju väheneb vigade arv ja seeläbi nii-öelda teenuse kvaliteet paraneb. Aga tal ei õnnestu seda teha, sellepärast et süsteem tervikuna ei ole huvitatud paranemisest. Mistõttu tuli meil nagu idee, et, et võiks teha sellise ettevõtte, mille nagu ainsaks motivaatoriks ei ole mitte, ainsaks motivaatoriks on kliendid, patsiendid. Ehk siis meie võtame ainult raha patsientidelt, mitte kuskilt ravifirmadelt ega ja kindlustuselt ja üritame välja uurida, asjaga võtame, vaatame nagu, nagu oleks advokaadifirma, vaatame konkreetselt, konkreetse patsiendi juhtumile peale, uurime läbi, mis nagu, mis, millised on... Milline on nagu post, koostame mudeli selle kohta, milline on tema, millest võivad olnud tema probleemid ja hakkame otsima siis nagu olemasolevast pragmenteerunud süsteemist neid killukesi, mis, mis talle võiks abiks olla.

Ühesõnaga, teil on olemas tiim, kes vaatab, nagu ühesõnaga, tiim perearst astub isiku juurde ja vastavalt tema isikuvajadustele, kaardistab teda ära ja mõõdab...

Kuigi mitte meil ei ole perearstid, meil on, põhilised on teadlased. Reeglina noored teadlased, inimesed, kes on just lõpetanud ülikooli, otsivad oma nii-öelda võimetele rakendust ja meil on siis jah, on erinevaid, on arste, meil on biolooge, meil on matemaatikuid, arvutiteadlasi, et nagu ühend, nagu enda ühendavaks nimetajaks on see, et nad usuvad teaduse jõudu ja, ja teine asi, et nad on nagu suures osas sellise ratsionalistide kogu, sellise kogukonna liige, liikmed, mille nimi on ratsionalistri kogukond, mille nagu tsentraalseks kohaks on või tsentraalseks kogunemiskohaks on virtuaalne keskkond nimega lesrong.com.

Ahah, ma ei teadnud sellest saidist, aga kindlasti ma vaatan sinna, et... Ma arvan, et ka Eesti meditsiinikeskkonda ei ole väga motiveeritud ennast optimeerima kasutaja jaoks, sellepärast ka Eesti saab ju haiglaraha sellest, mis protseduure ta teostab ja ta saab seda raha riigilt, et kui sa lööd põlve ära, siis kindlasti tuleb sellele teha röntgen, isegi siis, kui sa võtled, et valus ei ole. Et olete mõelnud ka keskend, jääda pikema, pikemalt Ameerikasse või ka Euroopas, proovida?

No praegu on nagu vara öelda, see start-up on ainult kuus kuud vana ja kuna valdava enamuse inimesi on seal Ameerikas ja noh, siis nagu neil on lihtsalt nagu, ettevõtte seisukohalt on lihtsam alustada sellest kohast, kus kohas enamus inimesi juba elavad. Aga juhul, kui see asi käima läheb ja noh, nagu ikka, start-upi puhul võib minna hästi, võib minna halvasti. Ka käima läheb, siis loomulikult, läheks Ameerikast välja ka.

See teenus on suunatud pigem rikkamale ühiskonnale kihile tõenäoliselt.

No vähemalt alustame rikkamast, sellepärast et esialgu on tegemist suures osas käsitööga, nagu aut, automatiseerimist ma küll nagu üritan sinna juurde lisada, aga aga noh, sellega läheb veel kõvasti aega, enne kui me, enne kui me saame nagu anda selliseid noh, tooteid, mis oleksid piisavalt odavad ja et, et seda saaks paljudele inimestele korraga teha, et alustame nagu sellisest rikast, rikast klientuurist, kellel saab teha palju käsitööd.

Sa olid ka selle MIT-i GSO korraldamise taga natukene?

Ei, korraldamise taga ma küll ei olnud, aga mind kutsute sinna esinema, et ma esinesin

seal. Väga vahva, ma küll paraku jäin ise sellest esinemisest ilma, aga ma olen kõigilt kuulnud tagasisidet, et andsid väga hea sissevaate oma Skype'i elu alguse poole. Et mis sa arvad, et kas sulle, kui, kui sa oleksid Eesti start-up, kas see üritus oleks sulle olnud kasulik?

Oi, mul on väga raske öelda seda. Nagu lihtne on vastata jah, aga kuna ma ei ole olnud nagu selline tüüpiline kahekümne esimese sajandi Eesti start-up kunagi, siis siis tegelikult peab küsima tõesti nagu teisteta inimesteta siin stuudios.

Noh, ma siis küsin, et Kristjan Akkermann, et iseenesest on sul ju hea lihtne toode, et seal on karp ja seal on liiv sees, et kuidas, kuidas see üritus mõjus sinu, sinu ärile?

No minu jaoks oli vist kõige olulisem selle ürituse puhul see, et see kasvatas minu nagu ambitsiooni ettevõtjana, et et kui sa teed siin väga palju Eesti-keskset, ajad oma asja, siis, siis kolm päeva nagu tegelikult minu jaoks olid nagu väljaspool Eestit, et, et sai nagu nii palju uut infot, Kuidas äri aetakse nagu väljaspool ja, ja see paratamatult tõst, tõstab ka nagu minu seda tahtmist, on ju, ambitsiooni nagu minna väljapoole ja ja just, kui, kui rääkida nagu USA turust, et, et noh, meie varasemad eeldused noh, me teame, et, et USA-s on... kaks korda rohkem kasse ühe leibkonna kohta kui, kui näiteks Saksamaal või Eestis, et siis, siis see turg on igal juhul meile nagu atraktiivsem, aga, aga noh, selgelt plaan, või see oli, see oli nagu niisugune suur unistus on ju, USA turule siseneda, et et selle üritusega see muutus nagu käegakatsetavamaks.

Aga selle ürituse jooksul esimest merekonteinerit liivase maha ei müünud?

Veel mitte jah, aga, aga tekkis nagu plaan, et, et kuidas seda teha, et...

Ja said kontakte? Sai kontakte. et EAS tõi selle ürituse Eestisse, et kuidas see kõik alguse sai, kust see mõte tuli või, või, või kas see on EAS-i strateegia, tuua sellise ürituse rohkem ja nii edasi, räägi äkki?

EASi üks tegevusi on ettevõtlusteadlikkuse tõstmine, mis kõlab küll kantseliitlikult, aga tegelikult tema sisu on täpselt see, mida Kristjan praegu ütles, et, et inspireerida, tuua väljaspoolt siia sisse teadmist, mida võib-olla siin isegi on, aga et kui, kui teda jagatakse, siis ta paljuneb. Aga, aga kust see alguse sai, on siis neli aastat tagasi, EAS veab sellist ettevõtlus konkursi nagu Ajujaht ja, ja neli aastat tagasi siis esimest korda Ajujaa'i finalistid saadeti siis MIT sellele workshopile. Ja, ja, ja nad on seal nüüd kõik aastad käinud, eelmine aasta siis toimus see Istanbulis ja kui meie inimesed nende, seal meie, nende start-upperitega kaasas olid, siis ja Eesti esindajatel läheb seal üldjuhul väga hästi, et ma võib-olla pärast paari, paar, paar sõna räägin ka sellest, sel aastal toimunud et... Nad jää, näe, jäävad seal silma ja siis tekkiski selline ambitsioonikas plaan, tuua see konverents Eestisse. See on, selles mõttes oli ambitsioonikas, et see on kakssada kaheksakümmend välisüliõpilast, kellele tuleb organiseerida logistika siis kust iganes maailma otsast nad tulevad, et see aasta oli üliõpilasi Brasiiliast, Lõuna-Koreast, Haitist, Ugandast. Noh, loomulikult Euroopa riikidest, sealhulgas ka näiteks Valgevenest, Ukrainast, noh, tõesti väga lai riikide spekter, ja, ja teine hästi oluline kriteerium siis, et sellist head konverentsi korraldada, on siis need keynote speakerid või, või need spetsialistid, arvamusliidrid, kes siis sellele noortele oma teadmisi jagavad. Ja, ja, ja tõesti aasta aega sai tehtud väga suurt tööd, et siis need inimesed siia saada ja, ja, ja, ja mulle tundub, et me, selles mõttes päris hästi õnnestus. Ja, ja tahaks ka kiita Jaani, et tõesti, Jaani esinemine jättis EMATIil, selle aasta EMATIil siis... sügava mulje, et, et ükstaskõik kellega rääkisid, kas Eesti noortega või, või siis nende väliskülalistega, kõik alustasid sellest kõnest, et see oli midagi sellist toredat ja vahvat. Aga tõesti jah, selle aasta siis see MIT on üles ehitatud niimoodi, et paralleelselt käivad siis need sellised motivatsiooni tõstmise loengud, mida siis teevad need arvamusliidrid, aga, aga kõrval siis käib ka võistlus, ehk siis on võimalik žürii ees panna ennast proovile ja selle aasta siis finalistide hulgas, kes siis neid niinimetatud liftikõnesid tegid, ehk siis kolmeminutilise pitch oli kaheteist finalisti hulgas kaheksa eestlast. Ja, ja, ja ütlen siinkohal ka siis ära, et võitjaks sai meie eelmise aasta aju ja ai-finalist Laike Local ehk siis Ülane. Ja nüüd mul läks perekonali meelest ära.

Ülane Vilumets.

Ülane Vilumets ja selle aasta üks finalistidest sai siis teise koha, ehk siis e-garantii, et keda, kelle ideid on võimalik meil siin Rahvusringhäälingu kanalilt võimalik vaadata ja jälgida.

Jah, aga selle pitchide ja kõne, siis müügikõnede hindamise kriteeriumiks oli siis lihtsalt nende hääldus ja jutu sisu või või siis oli neil lootust, olid sealt hindajateks ka mõned investorid, kes võisid mõelda seda, seda kanalit kui ühte teed leida endale investeeringuks sobilikke firmasid?

Seal on mõlemad in, võib-olla Kristjan pärast täiendab, aga jah, seal on ka investorid ja, ja näiteks eelmise aasta Istanbulis toimunud võistlusest konkreetselt seal käis üks ka ajujaifinalist, kes tegi sellist reisimängu, et, et nad ikkagi konkreetselt said ka sealt pärast noh, müüki. Et, et, et see on, seal on noh, mitu sellist võimalust, et üks on see tõesti leida juba, finantseerida, aga teine on lihtsalt selline ka maailmapildi avardamine, et, et sulle tegelikult öeldakse, kuidas teha, mida teha ja mida paremaks teha. Rääkisin siin paar päeva tagasi ühe meie Eesti IT-asjatundjaga ja tema minu, minu arust väga hästi pani selle ühesse, ühte lausesse ja ütles, et see on turvaline koht failida. Ehk siis maailma tippude, nagu need professorid või need arvamusliidrid, kes sinna kohale tulnud oli ees, failida ja sellest ei, ehk siis läbi kukkuda ja sellest ei, ei juhtu midagi, sa ainult õpid.

Selge, aga lähme selle tõdemusega väiksele pausile. Restart. Tere tagasi kuulama saadet Restart, tegemist on IT-äri saatega ja on laupäev, meie saade on korduses täna jah, seal kell kaksteist, aga me oleme suunanud oma lootused sellele, et enamus inimesi kuulavad meie saadet siis, kui nad tahavad, adressilist podcast.kuku.ee. Meie saate tutvustused on väljas meie produktsioonifirma Raadio üks koduleheküljel, mis on siis raadioüks.ee ja saate teemadel on mõistlik kaasa diskuteerida meie Facebooki lehel, mille leiate, Facebookist otsides restarti. Tänase saate teemaks on... Ärikonverentsidega seonduvad teemad, kuna just hiljuti toimus selle nädala alguses MIT Global Startup Workshop Tallinnas, kus oli kohal start-upe ja, ja arustavaid firmasid üle maailma, palju tudengeid ja ka Eesti alustavaid ettevõtjaid ning meil on stuudios seal Konverentsina esinenud Jaan Tallinn, kes on Ameerikas ettevõtjana praegu praktiseeriv futurist ja hilo, ja füüsik, meil on siin ka Kristjan Akkermann, kes on Eesti liivatootja. Ja Krõõt Kilvet, kes on EAS-i juhatuse liige, nimelt EAS oli ettevõt, oli organisatsioon, kes MIT-i Gsv Eestisse tõi. Tahtsin küsida, et kui te selle Eestisse tõite, et kas olid ka konkreetsed mõõdikud teie sellel Eestisse toodaval konverentsil, mida te tahtsite saavutada sellega ja siis ilmselt oli enda mõõdikute küljes, kui need olid ka eelarve palju kulutada, et äkki avat ka selle poole, et kui Kui kasumlik tegelikult Eesti riigil on niisuguste konverentside Eestisse toomine?

Noh, kuna jah, ma eelmises saateleigus ütlesin, et tegemist on teadlikkuse üritusega peamiselt, ehk siis et kuidas tõsta meie noorte ja üliõpilaste ja ka ettevõtjate teadlikkust äriga alustamisest ja, ja sellest, mis toimub maailmas, pluss võimaldada neil tekitada ka kontakte suhtevõrgustikku, siis need mõjud on tegelikult natuke pikemaajalised, et ma alustaks sellest, et see eelarve on siis kolme päeva selline konverentsi korraldamine, mis jääb saja tuhande euro alla ja seda seetõttu, et, et osa siis sellest kuludest katsid ka siis osalustasud, et, et seal on, seal EMAT-i üritusel on mingisugune formaat ja see nägi ette ka osalustasusid, et üldiselt start-up üritused maailmas ei ole kunagi tasuta. Ja, ja nüüd, mis nendesse mõõdikutesse puutub, siis loomulikult üks kõige olulisem mõõdik on, on see, et et mis on olnud nende inimeste rahulolu, kuidas see üritus läks, palju teda noh, kajastati, palju selle pealt on võimalik siis selliseid teadlikkustegevusi teha, Aga see on pikemaajaline ja, ja, ja loomulikult me jälgime mõnda aega siis järgi ka seda, et, et kas need, need, need kontaktid või, või tegevused, mis sealt sündisid, on olnud viljakad, et ma siin jällegi kohe toon näitena, et juba aasta tagasi, kui siis esimest korda meie inimesed EMAT-is käisid, siis peale seda sündinud kontaktide tulemusena meie jällegi IT-spetsialistid käinud EMAT-is korduvalt loenguid lugemas. Et noh, jällegi asi, mis on väikeriigi jaoks ülimalt oluline, sest noh, MIT on praktiliselt maailma number üks tehnikaülikool, kus õpivad kõige justkui targemad insenerid, et ja kui neile räägib eestlane, siis noh, küll nad siis edaspidi teavad, kus Eesti asub. Ja eile tõesti seal MITi Tallinnas toimunud ürituse lõpetamisel sattusin rääkima paari nende üliõpilasega, et kes siis noh, niimoodi avaldasid imestust, et nad tõesti ei teadnud Eestist varasemalt midagi ja, ja kuidas neil nüüd on siin sõbrad, ja noh, tegelikult noored inimesed oma suutevõrgustikku just sellises vanuses ju loovadki, et päris kõigil ei ole võimalik seda raha märki ilmselt juurde panna, kuigi me üritame.

Kas te pakkusite ka mingisuguseid rahastamisabi Eesti start-upidele selles mõttes, et oleks võimalik seal üri, üritusel osaleda, et mind just hämmastas see, kui vähe oli Eesti start-up-maastiku isikuid osa võtmas sellest konverentsist?

Ma ei ütleks, et neid oli vähe, ilmselt nad olid jagunenud, see on päris mitme päeva vahel, see ütleks juba selle, seetõttu, et kui selline finalisti, finaali, pitch'imisürituse finaali praktikant eestlased sattusidki, lisaks olid noh, meie inglid, võrgustik, nad olid kõik kohal, aga nad käisid seal erinevatel, siis neid loenguid kuulamas. Et neid oli seal tegelikult päris palju, aga jah, abi me ei pakkunud, selles mõttes, et Eesti osavõtjatele oli meil lihtsalt võimalik vähe väiksemat osalustasu pakkuda, et, et me ei pidanud seda noh, vahet korvama, aga et, et noh, et selline oli siis kokkulepe selle korraldustiimiga.

Jaan Tallinn, et kas sa käid tihti maailmas niisugustel üritustel kas siis osalemas või rääkimas?

Tuleb, pean ütlema, et ei käi väga tihti sellistel üritustel, sest Paljuski on mu huvid nagu, nagu mõnes mõttes nagu mu huvidega kasvanud eemale sellisest nagu lihtsalt ettevõtluse ja start-upiduse nagu toetamisest, kultiveerimisest, kuigi meil on nagu koos oma teiste Skype'i asutajatega siin Eestis, on investeeringufirma Ambient Sound. On seal ikkagi nagu enamus, enamus ajast, enamust otsesuhtlase start-upidega on nagu selle palgalise tiimi käes ja, ja. Ja ise nagu ma kulutan jah, rohkem aega, ehiteks noh, sellele oma. oma ettevõttele ja teiseks, sellisel asjal on nagu Cambridge's loodud keskus nimega Center for the Study of Extension risk, mis on, mille eesmärgiks on panna kokku research tiim, et mõelda välja viise, kuidas nagu see sajand inimkond ellu jääks.

Ma olen palju kuulnud, et sa võitled tehisteadusega, et ta, tehisteadvusega, et ta ei võtaks meie maailma üle, aga kas see keskus, millega sa tegeled seal Cambridge's, kas te tegelete ainult IT-riskidega maailmas või, või vaatate ka saastatust planeidil ja muud, muid asju?

Jaa, kindlasti vaatame muud, sellepärast et näiteks üks kaasasutajatest, Briti teadlane Martin Rees on kirjutanud raamatu nimega Meie viimane sajand. Ja tema just eelkõige keskendub seal sõlamatult uu terroriskidele, näiteks bio, bioterrorism ja, ja sünteetiline elu näiteks, mis, mis võib käest ära minna.

See oleks kindlasti põnev teema, kohe eraldi saade sellele pühenduda ühel päeval, aga aga ma tulen praegu tagasi siiski meie konverentsiteema juurde, et miks just MIT üritus korraldada, et noh, ma saan aru, et see on tugev bränd, aga ja sellest on palju õppida, aga Ma pigem püsitaks küsimuse niipidi, et kas ei oleks võib-olla mõttekas teha näiteks Tartu Ülikooli global start-up mingi asi, et, et mõne Eesti ülikooli niisugune ürituste sari, millega Eesti ettevõtluse üliõpilased saavad üle, üle maailma reisida?

Kindlasti on, et on mõttekas teha Tartu Ülikooli ja ka Tallinna Tehnikaülikooli, et, et ma arvan, et, et noh, et me niimoodi samm-sammult ja päev-päevalt saame targemaks ja liigumegi sinnapoole, et ja ka need kontaktid, mis on loodud, et tegelikult iga asi algab mingisugusest kokkuleppest ja, ja noh, see on olnud üks... juhtumiste jada ja, ja see viis meid selleni, et see EMIT tõesti sellel aastal Tallinnas toimus, aga, aga ma olen täiesti veendunud, sest ka eile tõesti seal lõpetamisel, kuulates neid Tallinna Tehnikaülikooli inimesi ja EMIT professoreid, noh, kellel kõigil on nüüd noh, taas kord kokkulepped, üllatusega kuulsin, et nad kõik on kusagil juba käinud, teinud koostööd, et... Et noh, tegelikult see noh, see läheb päevadega aina avaramaks ja avaramaks ja meie maailm ja, ja, ja ma arvan, et täiesti mõistlik ja mõistetav on, et kui EAS edaspidi rahastab näiteks telje, Tehnikaülikooli poolt ellekutsutud sarnast asja, aga tõesti, nüüd selle EMATI global startup workshop taustaks peaks nüüd ütlema, et see on ühe ettevõtlusõppe selline... Praegu ei mäleta, aga igal juhul üle kümne aasta toimunud siis iga-aastane üritus, et ehk siis tegelikult see on sellise väga pika traditsiooniga ülikooli juures ja ülikooli poolt toetatud tegevus ja need üliõpilased tõesti saavad selles korraldustiimis olla täpselt oma õppimise aja, ehk siis iga nelja aasta tagant see tiim vaheldub Et, et seal on selline sotsiaalne aspekt selles mõttes, et et nad noh, ka kindlasti seal vennastuvad ja, ja, ja neil tekivad omavahelised mingid koostöösuhted, pluss nad harjuvad tegema selliseid suurüritusi ja, ja ma olen täiesti kindel, et Eesti ülikoolid saaksid samamoodi hakkama, lihtsalt see huvitahe ja, ja soov peab olema.

Lihtsalt, et saadusliku üritus, tuleb see esimene aasta ära teha, et siis saaks ühel päeval jõuda kümnenda aastani, et ma siis loodan, et ühel päeval Silicon Valley's niisugune toimub see konverents, kus Tartu Ülikool või Tallinna Tehnikaülikool kutsub start-upperid osa saama Euroopa helgematest peadest, kes räägivad seal. Kui palju see siis ikkagi maksis EAS-ile? See

on hetkel väga raske öelda, see jääb tõesti sinna suurusjärka alla saja tuhande Euri, miks teda on raske öelda, on seetõttu, et me tegelikult veel ei tea, palju on neid laekumisi tagasi siis nendest osalustasudest, et kuna meil siin on palju partnereid ja sponsoreid, et, et siis see selgub mõne aja pärast, aga kui selle vastu on huvi, kindlasti anname teada. Kristjan,

mis sinu arvates oleks võinud olla paremini? Ma, ma sain aru, et see oli väga positiivne üritus ja mulle endale ka meeldis, aga et, et pea leida vähemalt midagigi, mis oleks võinud olla paremini?

Midagi paremini, vot ma ei ole väga palju sellistel üritustel käinud, sellised suurtel konverentsidel, et et mul on nagu raske mingit võrdusmomenti tuua, et Et noh, osalejad olid nagu väga hea, mis, mis võib-olla jättes soovida, oli need paneeldiskussioonid, mis kippusid minema nagu üsna spetsiifiliseks ja, ja üsna nagu kitsaks, et, et kus räägistigi võib-olla nii-öelda on ju, emerging markets nagu, kuidas olla kasumlik nagu arenevatel turgudel, et siis räägite, räägite seal on ju Pakistanist ja Pakistani kultuurist, on ju, et Et seal oleks võinud võib-olla nagu rääkida laiemalt, et, et mitte ainult Pakistanist, vaid ka nagu võib-olla Brasiiliast ja, ja Indiast ja Hiinast, on ju, et et ja, ja, ja ka sellest siis kuidas kasumlik seal olla, et... Jah, et sihtrühm on üsna lai, et, et siis võiks nagu laiemalt võib-olla ka teemat käest.

Jah, selles paneelis, seda paneeli ma ei sattunud ise kuulama, aga praegu mul kõlab küll tegelikult huvitavalt, kuidas Pakistanis kasumlik olla, et see võib kindlasti ka paljudele võis ka meeldida, aga et kui... Aga Krõt, et kui meie raadiokuulajad nüüd kuulavad, et niisugused konverentsid toimuvad, et mida nad peaks jälgima või kust nad sa peaksid infot saama, mis järgmiseks toimub? Kas on tulemas veel mõni või järgmine aasta kuskil?

Hetkel meil järgmise aasta plaane veel ei ole ja see Brasiilia on natuke kaugel ilmselt, et siin need kulud sinna väga suurte masside viimiseks on väga suured ja, ja tegelikult need konverentsi osalustasud on ka päris kallid, aga, aga noh, kindlasti on meil tulemas selle aasta jooksul ja sellest me anname kõigil ka varakult teada, erinevaid info, infopäevi pluss siis, mis puudutab nüüd start-upide maailma, siis kõik see, mida meie, need erinevad inkubaatorid ja Ja, ja need kogumid teevad, mida, kus siis need start-upid toimetavad, garaaž ja muud, et, et noh, et eks seal toimub ju neid üritusi kogu aeg, et, et hetkel jah, sellist suuremat üritust ette näha ei ole, aga ma tahaks ühe, ühe sellise märkuse veel siia tuua, et või, või, või sellise... Minu, mina ei ole väga palju osalenud ka sellistel start-up üritustel või, või kokkutulekutel või sellistel suurtel rahvusvahelistel, aga minu jaoks selline ääretult positiivne mulje oli see, kuidas need inimesed tegelikult tulevad sinna kokku, selleks et suhelda. Ja noh, tegelikult ei saa teha ühtegi sammu niimoodi, et keegi ei tule, võtaks sul käest kinni ja ütleks, et mina olen see ja teine või kolmas ja minu huvi on selline ja ja et, et mida sina teed ja noh, ja tõesti siiralt tunneb huvi selle üle, et noh, kuidas me saaksime üksteisele kasulikud olla. Ja sama puudutab neid keynote spiikereid, et meil oli ju siin Michael Holthaus, kes on see oli neljasaja miljoni usti eest äsja müünud oma vist kolmanda või neljanda ettevõtmise, lisaks siis mitu sellist Hollywoodi taustaga inimest, et ja need inimesed täpselt samamoodi tulid ise, võtsid sult käest kinni või need MIT professorid, et nii, mina nüüd tahan minna Tallinn Tehnikaülikooli, Palun pane mulle homseks aeg, mul on umbes sellised soovid, selline huvi, tule ise ka kaasa, et et noh, et sel, see oli minu jaoks uudne, et, et võib-olla inimesed, kes selles, selles võrgustikus on nagu kauem olnud, et nen, nende jaoks on see harjumuspärane, aga üldiselt ettevõtlusmaastik oli sellist käitumismudelit või suhtumist tegelikult kohta, et ma ei tea, mis sina arvad?

Ma pidin kaks korda pintsaka põhvetaskat visiitkaartidest tühjendama, et ei mahtnud ära, et see on nagu õige küll, et...

Et isegi kui ta ise ei otsi neid kontakte, siis nad tulevad ise su juurde seal sellistes üritustele.

Jah, minu kogemusega on see küll nagu selline võib-olla kultuuriline vahe, Ameerika ja, ja Euroopa...

Ma ei teagi, ma olen käinud nii Ameerika üritustel kui Briti üritustel, minu arust on britid, britid palju hullemad veel, et selle mingule ja nimekaartide surumisega, et nad isegi ei kuluta su peale vestluse, kuna nimekaart käes on, siis nad juba kütavad edasi, sest neil on vaja sada täis saada.

Aga see ei ole mitte see, et ainult üliõpilased tulevad, aga tegelikult ka need kinnud, spikereid, et nad on siia tulnud selleks, et noh, et jagada ja siis ta võtab iga hetke selleks, et jagada, mitte noh, ei istu ja ei oota, et äkki keegi tuleb ja küsib midagi.

Ja, ja ega need vestlused ei ole ka niisugused sisutühjad või et nagu alati on nagu mi, mi, midagi uut, midagi nagu lahendat. Aga

lähme selle mõttega väikesele pausile. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, eetris on Kuku raadio ja meie saadet saate kuulata ka õhtul kell kaksteist korduses, kuid soovitan külastada lehte podcast.kuku.ee. Mina olen Henrik Aavik ja täna on saate, saates külas Jaan Tallinn, kes on keda teatakse ka kui ühte Skype'i asutajatest, EAS-i juhatuse liige Krõõt Kilvet ja alustav ettevõtja ning ajujahi finalist Kristjan Akkermann. Hiljuti toimus MIT-GSV nimeline start-upide üritus Tallinnas ja see üritus on juba kümme, üle kümne aasta toimunud Massachusetts Institute of Technology juhtimisel ning arendab ettevõtlust. Öeldakse, et äriedu aluseks on õnn ja ettevalmistus, kuidas olid, kuidas tundus, kuidas olid Eesti ettevõtted selleks ette valmistanud, et kas tunti huvi Kes täpselt tulevad, kas lepite nendega kokku ka mingisuguseid eraldi näost näkku sessioone või, või kuidas see ettevalmistumine niisugune kursus, niisuguseks konverentsiks just ettevõtjate poolel

on? Kui vaadata nüüd selle Elevator Beach võistluse tulemusi, et, et siis noh, Eesti, Eesti Ettevõtjad olid nagu päris hästi valmistanud, et vist oli üle, pool või peaaegu pool eestlastest olid finaalis seitsmekümnest esitlejast, et, et oli nagu päris hea.

Aga niisuguseid ärikohtumisi va, varem kokku ei lepitud või nii, nagu sa Krõlt rääkisid, et nad tundsid huvi näiteks Tehnikaülikooli vastu, et kas ennem ei tulnud, ennem kui nad Eestisse jõudsid, ei tulnud juba infot, et nad kavatsevad mingil ajal, tahaksid külastada niisuguse, kohtuda niisuguste, niisuguste ettevõtjatega Eestis?

Ikka oli, olid ikka kohtu, kohtumised kokku lepitud, aga, aga palju oli ka selliseid, mis tulid koha peale, et noh, need inimesed, kes nüüd need kino spiikereid olid, ma sain ühe nime, Mainisin siis, Raymond Macentire on siis Hollywoodi visuaalefektide inimene, et, et siis, siis noh, tõesti palju asju sündis ka kohapeal, et näiteks selline jällegi huvitav fakt oli eile õhtul, siis kui meil oli see lõpuüritus, siis tema sinna, ma ei tea, kas ta lõpuks jõudis, aga, aga igal juhul meie sõbrad Rahvusringhäälingust kutsusid ta enda juurde ja, ja ma saan aru, ta käis läbi kõik. Kõik stuudiod ja, ja, ja vaatas üle ja aitas nuppe näppida seal, et, et noh, selles mõttes sellised asjad sünnivad koha pealt ja, ja jällegi asi, mida sa ilmselt mõõta ei saa, aga millel on mingis pikas perspektiivis hetkel hindamatu väärtus.

Jaan, kas sinule tuli ka kutseid järgmistel üritustel esinema või, või kuidas, kuidas sulle, kes sa nagu võib-olla ise nendel üritustel... Vähem käid viimasel ajal, et kuidas sinu jaoks see nagu kontaktide baas lõppes?

No üks asi on see, ma olin seal ainult ühe päeva, nagu sain, tegin ühe päeva, päeva spetsiaalselt vabaks. Ja MIT-sse kutsuti jah, aga noh, mitte ametlikult nii-öelda, poolametlikult.

Aga siis ma saan aru, ikkagi kuupäevad on paigas ja lähed?

Ei ole kuupäev paigas veel, et, et vaatab, vaatab, mis seal juba.

Aga Eesti konverentsid ei kutsunud sind rohkem Eestis esinema?

Ma arvan, nad jõuavad veel.

Ei, mul on Eestisse esinemiskutsed tegelikult ridamisi järjekorras, aga, aga mul on nagu ajaprobleem, et, et jah.

Kas sa resisteerud põhiliselt Eestis või põhiliselt Ameerikas ja teed oma startupi?

Enamus ajal, ajastul on Eestis, aga, aga lend on jah, mingi umbes pool ajast, lend on ringi Ameerika-Inglustusmaa vahel.

Sellel konverentsil siis, nagu me täna korduvalt maininud oleme, toimus liftikõnede võistlus, liftikõne on see siis, ehk siis inglise keeles Elevator Pitch, on see, see jutt, mille sa peaksid kõrghoones liftis rikast inimest kohates start-upperina omale investeeringu leidmiseks. ära kõnelema ja selle kõne eesmärk on, on ta nii täpne ja konkreetne ülevaade oma, oma tegevusest, et see investor otsustab sinu firmasse investeerida, kui ta kas oma kõrgel korrusel asuvasse kontorisse või, või hoone lobisse jõuab liftiga. Ja selle, see võistlus oli eestlastele väga edukas, esimesed kolm kohta olid eestlased hiljem autosustamisel, Aga finaali vist kümnest esinejast, kümme, seitsmekümnest jõudsid finaali ja neist omakorda vist seitse...

Kaheteistkümnest kaheksa.

Kaheteistkümnest kaheksa olid eestlased, et Kristjan, sina olid ka vist üks nendest finalistidest, et kui oli lihtne sinna finaali jõuda või, või kuidas see toimus kõik?

No ma arvan, et finaali võib-olla isegi oli lihtne jõuda, sest osad, osad tundusid, et et noh, et, et see ettevalmistus alati kõikidel ei olnud nagu väga hea, et, et ma arvan, selle poolest nagu Eesti, Eesti osalejad ka nagu paistsid silma ja said ka finaali. Aga minul õnnestus siis finaal või lõpukalal kinni püüda kõik žüriiliikmed ja, ja nendega ükshaaval siis nagu rääkida ja, ja saada tagasisidet oma, oma esitlusele. Ja, ja sai nagu tõesti ühelt küljelt nagu selle esitlusele väga head tagasisidet, no mida nagu muuta, et noh, põhiline oli, oli see, et Et mis, mis oli minu viga ja mis võib-olla jättis mind ka sealt auhind kohtadest nagu ilma, et et ma lähtusin oma kõnes väga palju sellest kliendikasudest, aga ma oleks pidanud rohkem sisse tooma seda sihtgrupipõhist nagu, et, et nad on investorid, nad on seal MIT-i professorid, on ju, et nen, neid huvitab just see selle asja uudsus, et et, et ühesõnaga, kõne oli nagu üks pool ja, ja teine pool oli nagu konkreetne tagasiside. äriideele, et, et lõpus siis oli küsimus just selle intellektuaalne omandi kaitsele ja, ja, ja ma, ma sain nagu pärast nendest vestlustestest väga huvitava info, et, et kui meil tavaliselt suhtutakse intellektuaalomandi kaitsesse USA-s üsna skeptiliselt, et ühest küljest selle... patendi võtmine USA-s on nagu kallis ja, ja isegi kui selle, selle ära teed, siis pärast on sul nagu tohutu raske seda kaitsta, sellepärast et suured firmad su kohtu case'iga lihtsalt jooksevad su rahast tühjaks, on ju. Aga siis tema siis ütles, et see on nagu noh, müüt, et et ega USA firmad, neile ei meeldi mingit kohtu case'i ka pidada, on ju, et kui sa otseselt oma patendiga nende patenti kuidagi ära ei kasuta või, või ei, ei, ei ründa, on ju, et siis, siis nad pigem nagu ostavad see lihtsalt ülesse, et neil on see odavam kui palgata advokaat. Või, või teine asi, et kui see, kui see su patent nii huvitav ei ole, et siis kui sul on USA-s patent, siis sellega juba lihtsalt tõstad oma firma väärtust oma investorite silmis, et et nagu mul tekkis nagu julgus just see nagu patenteerida, aga see meie pakendi lahendus nagu USA-s ka ära, et et see nagu niisugune väga konkreetne asi, et...

Seda on tore kuulda ja kui see niimoodi läheb ja sa selle ära patenteerid, siis kindlasti on ühel päeval maksudena siis see üritus Eesti vabariigile nulli tulnud, sellepärast et ma loodan, et sellest äristab suur ja võimas ettevõte. See oli meie selle nädala saade Restart, stuudios olid Jaan Tallinn, Krõõt Kilvet ja Kristjan Akkermann ning mina olen Henrik Aavik. Lisaks mainin ka, et kuna Jaan Tallinna väljaspool startup-happe tegemised ei ole võib-olla nii Restarti praeguses fookuses, siis temaga veel tegime lisaks lühikese ülevaatesaate, mille saated kuulata küll mitte Kuku raadio eetrist, vaid ainult meie Restart-saate podcastist, kellel huvi võib selle... Ka lühikese, lühema saatejuhti omale tõmmata. Kuulmiseni nädala aja pärast.