Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart, mida juhib Henrik Aavik ja toetab IT-l. Meie tänase saate teema on moe teema ja meil on saates külas firma, kes iseennast veel start-upiks nimetab, Fits.me ja selle tegevjuht Heiki Haldre, tere.
Need, kes on meie saate pikaajal, need kuulajad ilmselt on kuulnud, millega Fits.me tegeleb, aga äkki neile, kes just asusid selle saatesarja kuulama, seletad ära, millega Fits.me tegeleb?
See on, see on tegelikult, see on üks, üks väga lõbus tegevusala, kus, kus kokku saavad robotid ja, ja muud ja, ja Eesti üks, üks ägedamaid innovatsioone. Aga las ma seletan kõigepealt, mis, mis probleemi me lahkame. Ja siis ma natuke räägin, mida, mida Eesti teadlased ja, ja arendajad on suutnud luua. Maailmas, kui, kui inimesed tahavad internetist rõivaid osta, siis on nendel üks suur probleem, interneti rõivapoodidele ei ole proovikabiine. Ometi ilma rõivast selga proovimata on seda ju väga raske osta, ei, ei saa täpselt aru, et millist suurustust erinevatel brändidel on erinevad suurustusstandardid ja, ja see on üks põhjus, miks inimesed kõhklevad, kui, kui internetist rõiva ostuks läheb. Kõike muud internetist ostetakse, aga rõivaid suhteliselt vähe. Ja Eesti
täna üks seitsmest rõivaesemest ostetakse interneti kaudu.
Aga internetist ostetavatest esemetest mitmes on rõivas?
Las ma, las ma võrdlen näiteks raamatutega, raamatuid müüakse üle poolte, kõikidest raamatutest müüakse interneti teel. Rõivad on üks, üks oma osakaalust, internetimüügist, üks kõige väiksemaid interneti jaekaubandusharusid. Kuid, Henrik, las ma panen selle perspektiivi. See on üks kõige väiksemaid jääkaubandusharusid, kui võtta selle osakaal internetimüügis. Aga selle väikse osakaalu väärtus on juba täna maailma kõige suurem internetikaubandus, ala on rõivakaubandus. See, see rahanumber, mis seal taga on, see on lihtsalt niivõrd suur. Rõivakaubandus on üks maailma kõige suuremaid jääkaubanduse osasid üldse. Ja Fits.me muudab päris palju selles, kuidas seda müüakse, nii internetis kui ka pärast, ma räägin sellest, kuidas seda müüakse, müüakse tavapoodides ja kuidas see kõik mõjutab üheskoos seda. Aga jah, Fits.me on Tartu Ülikooli väga, väga tublide teadlaste ja Eesti arendus, IT-arendustiimi koostöö teinud, teinud midagi täiesti enneolematut. Me oleme loonud virtuaalse proovikabiini interneti rõivapoodidele, kus inimesed saavad sisestada oma kehamõõdud Ja näha, kuidas inimkehal, mis on samasugune nagu tema, nagu nad ise, saavad selga proovida erinevates suuruses riiteid. Saavad proovida, kuidas näiteks, ise lähen proovin suuruses S-särki endale selga, ma näen ekraanilt vastu, kuidas sellel S-särgil nööbid lendavad eest nagu, nagu Incredible Hulk filmis. Või, või suurus X-XL on, on natuke nagu langevarju moodi, näed minu seljas välja. Kuna see võtab ära riski internetist ostes, siis Fits.me on aidanud väga palju suurendada rõivamüüki internetis ja samuti on aidanud vähendada vales suuruses saabunud rõivaste tagastust internetipoodidele. Tänased kliendid on Hugo Boss, Adidas, Superdry, Ermanager Lausainia, Otto ja nii edasi, neid, neid on päris palju tänaseks.
Kas te annate ka siis nagu mingi garantii sellega kaasa, et, et kui ma, kas te olid trükite, ma ei tea, check-i peale ja panete selle pildi juurde, kuidas see asi peab mulle sobima või?
See on hea küsimus ja hea mõte, Hendrik. Aga kuna Fits me ise rõivaid ei müü, meie lihtsalt müüme proovikabiini teenust rõiva poodidele, siis mis iganes garantiisid annavad poed oma klientidele, see on poodide asi. Meie, tõsi küll, anname poodidele garantii, et kui nemad maksavad meile meie teenuse eest, Siis nad, siis nad saavad ise väga hea investeeringu tootluse oma makstud rahale.
Et nüüd, raadiokuulaja veel paremini aru saaks, kuidas siis see rõiva selge proovimine täpselt käib, et see ei ole vist nii, et, et, et su kaamera pildistab sind, vaid sina säästad oma mõõdud kuidagi käsitsi ja siis on kuskil robot?
Ma arvan, ma pean seletama vist kahest suunast, üks see, mida näeb, näeb lup, lupklient. oma arvutiekraanil ja seda, mida teeb siis see maagia või, või nõiavärk, kuidas me oleme tehnoloogi loonud? Ehk kui ma räägin lõpptarbija seisukajast, siis see on päris lihtne, lähed Adilase poodi, avad proovikabiini, sisestad enda kehamõedud ja näed, keda me kutsume, kutsume virtuaalseks avatariks, näed sellist avatari või, või inimmodelli, kes läheb täpselt sama paksuks või sama peenikeseks või sama musklisse, nagu sa ise, siis saad käskida sellel modellil, mina nüüd proovi selga XS-i või XL-i või, või M-i. Ja ekraanilt näed pilti, kuidas see seljas istub, saad seda ümber keerata, vaadata, kuidas see selja tagant välja näeb. Aga tehnoloogia poole pealt, see on, see on palju põnevam, Eesti teadlased on loonud maailma esimese inimkujulise kehakuju ja suurust muutva roboti. Sõna otseses mõttes Eesti teadlased veetsid aastaid, et uurida naiste rindasid. Selle kujusid ja kuidas, kuidas teha selline robot, kus sa vajutad nuppu ja, ja rinnad lähevad suureks või rinnad lähevad väikseks või, või kuidas meeste, meeste kõht läheb suuremaks ja väiksemaks ja, ja esmakordselt maailmas nad lõid sellise roboti, kus tõepoolest arvuti poolt sa saad seda juhtida ja teha endale, endale väga, väga paksu mehe või, või väga musklis mehe või, või kõikvõimalike kehakujudega. Naisi. Ja neid roboteid kasutatakse fotostuudios, kus igast rõivaesemest tehakse tuhandeid pilte erinevate kehakujude seljas. Kui lõpptarbija läheb internetipoodi, siis ta lihtsalt näeb ühte nendest piltidest, mis stuudios on tehtud.
Ja ma saan aru, et see robot või see, kes kehakuju muudab, et ta on ikkagi ainult ülakeha või on teil ka alakeha pea, et prille proovida, pused kõrgele ja nina pikaks.
Jah, pead nendele robotitele otsas ei ole, varbaid nendel ei ole, jalgu ei ole, Seega on limiteeritud, mida, mida proovikabinist proovida saab, prille ei saa proovida, särke saab, kampsuneid saab, palituid saab, kleite saab, aga näiteks pükse ei saa proovida veel, need tulevad hiljem.
Aga ikkagi veel, et ma saan aru, et Tartus teadlased on juba lahkamas ka muid, muid kehaosasid?
Robotite puhul võib-olla sul on õigus kirjeldada seda nende lahkamiseks, jah. See on, see on palju ilusam vaatepilt, kui nemad saavad lahata kruvikeeraja ja jootukolviga neid asju.
Ja siis võib-olla räägid ka, et kuidas see mõte sulle alguse sai ja kuidas läheb?
See on, see on olnud päris mitu aastat nüüd, siin ma pean tõesti kiitma Tartu Ülikooli, nad on maailmas tõenäoliselt ühed vähesed, kes oleks üldse suutnud luua seda tüüpi robootikat, Tartu Ülikooli teadlased, insenerid on, on täiesti hämmastavad, mida nad suudavad teha ja see probleem, mida nad on lahanud, matemaatiliselt üks asi on juba väga keeruline, kuidas juhtida ühte robotit, mis suudab... sisuliselt sadu tuhandeid erinevaid kehakujusid võtta sisse. Ma arvan, kuna see algus on nii mitu aastat tagasi, las ma räägin rohkem sellest, kus me täna oleme. Ja kui ma ütlesin, et meie klientideks on siin mõned maailma suurimad, Siis täna samuti me oleme, proovikabiini teenust on kasutanud üle miljoni inimese, proovikabiini külastanud inimesed on teinud üle kuue poole miljoni euro eest oste, rõivaoste, ja ma arvan, see on, see on selline päris positiivne samm. Kommertsialiseerisime selle toote päris tõsiselt, alles eelmine aasta, tehnoloogiliselt see on väga keerukas toode, siin on väga palju samme, mis oli vaja et, ellu viia. Ja, ja kaupmehed, muidugi nemad on väga õnnelikud, võib-olla, et seda natukene paremini. Tarbijale ütelda, mis probleemid kaupmehe jaoks Fits.me on lahendanud, on mul vajalik sellest, sellest pisut tausta ütelda, kui, kui inimene lihtsalt läheb internetipoodi ja vaatab, et ahh, et kas ma nüüd tahaks osta sealt või ma tahaks kangesti osta seda kleiti või, või särki, aga ma ei tea, mis suurust osta. Siis jah, kõik saavad aru, et Fits.me lahendab probleemi, ütleb, mis suurust osta ja suurendab müüki. Aga kaupmehe jaoks olulisem on, on need tooted, mida inimesed tagastavad, kui nad saavad kauba kätte ja sa saad selle imeilusa kleidi, proovid seda selga, ja, ja sul jääb hind kinni, aga mitte sellepärast, et see kleit on imeilus, vaid sellepärast, et ta pitsitab rinnust. Ja, ja Fits.me vähendab tagastusi. Tagastuste vähenemine omakorda kaupmehe jaoks tähendab seda, et vähenevad tagastustega seotud kulud ja mis veel olulisem, rõivakaubandus on nii hooajaline, et tagastatud kaup on alati kaotanud väga palju oma väärtuses. Ja kui Fits.me vähendab tagastusi, siis Fits.me mitte ainult ei vähenda kulusid kaupmehe jaoks, vaid ta vähendab seda väärtuse vähenemist. Ehk siis Fits.me on lahendanud ühe probleemi, mis on, on täna interneti rõivakaubanduse kõige suurem probleem, las ma meenutan, interneti rõivakaubandus on väärtuse poolest täna internetikaubanduse kõige suurem. Osa.
Ja äkki siis mainid ka mõne suurema kliendi, kes teil juba täna on ja raha maksab selle eest?
Ma arvan, Adidas on ilmselt kõige suurem. Mu isiklik lemmik on, on Superdrive, mis läheb varsti, varsti avame proovikabiini seal, siin on LGB netnikul, Fari, Hugo Boss, mis, mis mulle meeldib, aga samuti see avaneb nüüd umbes pooleteise kuu pärast.
Kuidas see protsess toimub, et kas siis selleks, et, et see rõivaese siis vastava roboti seljas kuju võtaks, tähendab siis seda, et vastav rõivatootja toob oma rõivat teile proovida ennem, äkki kirjeldad seda protsessi ka lühidalt?
Jah, meie stuudio on Tartus, see näeb õige pisut välja nagu filmist Aerobot, kus sa astud sinna suurde ruumi sisse ja seal on roboteid täis, meil nii palju roboteid veel ei ole, Aga, aga jah, rõiva, rõivabrändid saadavad meile riided, sinna kogu aeg saabub kastide viisi riideid maailmabrändidelt, et rõivad pannakse meie, meie tublide ja ennastsalgavate stuudiotöötajate poolt robotitele selga, Ja robotid hakkavad, hakkavad läbi käima kõiki neid erinevaid kehakujusid rõivaste all, lähevad paksuks, lähevad veenikeseks, lähevad musklisse, mõnikord ma loodan, et teadlased suudaks teha midagi sellist, et ma vajutan nuppu ja mu enda keha läheb, läheb, muudab kuju mu enda soovile. See vast on tulevik, jah. Ja igast rõivast me teeme mitu tuhat pilti erinevate kehakujude seljas. Et sulle panna see natukene perspektiivi, siis kui sa mõtled Lood of the Ringsi filmi triloogiale, Iga kolme kuuga me teeme nii palju pilte, et kui need pildid panna üksteise järgi, iga kolme kuuga meil tuleb Loodoo The Ringseid triloogia stuudiost välja.
See on päris põnev perspektiiv, kuhu pildid panna ja selle mõttega läheme väikesele pausile ning pärast seda väikest pausi räägime edasi sellest, kuidas Fits.me maailma läks ja kuidas start-upid üldse peaksid maailma minema. Kes ei saa meid hiljem edasi kuulata, need võivad teada, et meid saab kuulata täna öösel kell kaksteist korduses, kuid palju mõistlikum on meid kuulata ükskõik millal podcastist, mille leiab raadio1.ee kodulehelt. Tere tagasi väikeselt pausilt, endiselt on eetris IT-äärisaade Restart, mis täna räägib niisugusest tehnoloogilisest start-upist, mille nimi on Fits.me ja stuudios on selle firma tegevjuht Heiki Haldre ja mina olen Henrik Aavik. Eelmises aasas kirjeldasime ära, millega see firma tegeleb, ehk siis loodud on robot, millele proovitakse tuntud brändide rõivad selga, pildistatakse need ülesse ja siis on inimestel võimalik hiljem internetist vaadata, kuidas need rõivad sobiksid just neile selga. Aga Fits.me sai oma toote valmis eelmisel aastal ja äkki räägid, mis juhtus enne seda ja kuidas te maailma läksite, sest start-upimaailmas on teid, teie nime juba aastaid kuuldud.
See on, Henrik, hea küsimus, mida, kui tead, ma, ma alustan pigem sealt, et kuidas ma nägin Fitsmeed, kuidas ma ise arvasin Fitsmeest umbes veel aasta tagasi. Ja umbes aasta tagasi ma, ma vaatasin Fitsmeile puhtalt, kui ei ole, tehnoloogiaettevõtt. Ma, ma vaatasin sellele ja ma mõtlesin, et me oleme teinud midagi maailmas täiesti enneolematut ja unikaalset ja, ja, ja ma olin ja olen ka praegu väga, väga uhke selle üle. Kuid siis mulle meenus midagi, mis, mis asi on innovatsioon? Innovatsioon on, on kaks komponenti, üks komponent innovatsioonist on leiutamine. Selle hea idee väljamõtlemine ja valmistegemine. Aga teine komponent innovatsioonist on selle hea idee maailmas kättesaadavaks tegemine. Ehk teisisõnu, kommertsialiseerimine. Ja, ja tol ajal oli Fits.me tehnoloogiaettevõte, me sellest ajast saadik oleme loonud juurde müügimasinat Fits.me-le, ehk mis tõesti võtaks nüüd selle Eestist loodud superhea idee ja teeks selle maailmas kõikidele inimestele kättesaadavaks. Selle komponendi loomine on see, mida me oleme eelmine aasta otsa fokusseerunud. Lisaks loomulikult tehnoloogia kogu aeg edasiarendamisele. Eestis on, on häid ideid ja, ja neid, neid väga tarku inimesi on väga palju, kes suudavad teha esimese komponendi innovatsioonist. kommertsialiseerimis poolt, see nagu ei ole Eesti kultuuri, kultuuri osas minna ja laia maailma müüa seda väga hästi. Ja selleks me lähime oma tiimiga Inglismaale, kelle fookus on müüa Fits.me toodet.
On vist isegi ütlemine start-upide maailmas, et ükski äriplaan ei kannata esimest kohtumist, ei kannata välja esimest kohtumist kliendiga, et kas te muutsite siis eelmine aasta ka tõsiselt oma, oma ärimudelit või, või, või on süsteem algusest peale sama olnud?
Selleks ajaks, kui me müügimeeskonda palkasime, loomulikult oli veel vaja tõestada, et, et see toode on hea ja meil olid esimesed kliendid olemas. Kui sa lähed ja üritad saada maailma parimaid müügiinimesi, siis ka nemad vaatavad, et kas nad tulevad ettevõttesse, kus on tõestatud toode, ehk tootena oli meil see enam-vähem paigas, ärimudelina see enam-vähem paigas, suuri muudatusi siin ei, ei olnud vaja tegelikult teha. Mida me küll avastasime, et enne uue müügimeeskonna sissetoomist me müüsime ennast liiga odavalt. Täna lepingute mahud, mida me allkirjastame klientidega, on oluliselt suuremad, mõned isegi kümme korda suuremad, kui me suutsime enne teha.
Eestlased ilmselt ei siis, ma ei tea, kas nüüd ongi see õige öelda eestlased, aga üldiselt on suhtumine hindadesse see, et ei julgeta seda küsida, et kas see põhjus oligi selges, et ei julgenud küsida või oli teie äriplaan kuidagi ei kohustanud teid küsima rohkem raha või siis et võib-olla te saate sellepärast küsida rohkem raha, et teid juba teatakse, et see võib-olla ei olnudki teie nagu algse tagasihoidlikkuse küsimus?
Eks siin on mõlemad natukene vähem, vähem seda julguse probleemi, julgustan ikka, aga rohkem protsessid peavad paigas olema, et suurettevõtted saaksid üldse sulle maksta palju raha. Ja kui puudub hea oskus, kuidas suurettevõtted oma ostuprotsesse korraldavad, siis neil on väga, väga raske seda suurt raha sulle maksta. Mis meie puu, tuntusse puudutab, sest loomulikult see on, see on hoopis, hoopis me oleme palju rohkem tuntud täna või väga hästi tuntud isegi, online rõivakaubandusmaailmas võrreldes aasta, aasta varasemaga. Ja see on meid väga palju aidanud. Kui aasta tagasi ma mäletan, Minu jaoks oli üks, üks silmi avav, email oli USA ühelt suurelt rõiva, rõiva brändil Jay Z-Benny, viitsepresident emailis meile, et, et Fits.me, ma olen teist kuulnud, te lahendate Jay Z-Benny jaoks kõige suuremat probleemi, te, te teete meile väga kasulikku asja. Järgmine lause oli, ja võtke minuga kindlasti ühendust, kui te olete mainstream. Me ei ole pioneerid, me ei katseta uusi asju.
Ma just tahtsin sellele küsimuseni jõuda, et, et tehes innovaatilise ja maailmas ainulaadse idee, on ühest küljest tore, et sul ei ole konkurent, kuid teise, teisest küljest on sinu tulg valideerimata ja sinu kliendid ei ole oma protsessidesse sind sisse arvestanud, et kuidas te sellest siis nüüd üle saite, et kas J.C.Benni juba tellib teie käest või, või, või kas kõik Adidas ja Hugo Boss on siis pioneerid, et nad tunduvad ka niisugused konservatiivsed kaubamärgid?
Vaadates meie kliendisuhtlust, Adidas on kindlasti pioneer, Hugo Boss kindlasti ei ole pioneer enam. Ja, ja mis puudutab neid kliente, kes ei ole pioneerid, nendele mõjub kõige rohkem, kas teised internetirõibapoed juba kasutavad Fitsmeed. Ja täna, kuna meie kliendilist järjest pikeneb ja pikeneb, nad saavad vaadata, et jah, näed, seal on Hugo Boss, kes kasutab seda või Supe Drive, kes kasutab seda, see on kõige parem selline müüki lihtsustav element, kuhvits meil täna on jõudnud.
No meie saatekuulajad on... Enamuses võiks väita eestlased, et millal nemad saavad siis, klõpsutada internetis ja Montan Fashion kommist osta endale mõnusaid Eesti õiges mõõdus rõiveid?
Eestis Sangaris, Sangaris nad saavad.
Jah, aga loomulikult Kui vaadata, kuhu internetikaubandus läheb, ega siis eestlased saavad ju ka piiri tagant osta, Tomas Pinkist, mis kuulub Louis Vuittoni Gruppi või Rosencurtisest või või see on, paljudes kohtades on lahti, Freddie Green, mida omab Oasisese bändi Leon Kälager.
Kas see, see, kuidas te müüte, kas see protsess toimub niimoodi, et teie ja Inglise müügitiim võtab vastavate firmadega ühendust ja pakub neile müüa, või on ta kuidagi regionaalselt ka piiratse, et te täna näiteks müüte Euroopas, järgmiseks lähete Ameerikasse, mingil hetkel Venemaale või on teil juba, juba see tiim, lihtsalt süstib üle maailma ja toimetab?
Vaata, üle maailma süstimine võtab ressursse ja kui sul on vähe ressursse, Siis tuleb need ressursid kusagile fokusseerida, et need oleksid tugevamad seal kohas. Ja seega me alustasime fokusseerimist inglise turule, see on ka põhjus, miks meil Inglismaa on kõige rohkem kliente. Nüüd me oleme laienenud Euroopasse ja aasta lõpus on plaan Ameerikasse minna. Ressursid on natukene, kujuta endale ette, suurt, suurt viilu leiba ja natukene võid. Ja, ja ressursid on nagu see või, kui sa võtad, määrid selle suure, suure leiva peale, siis sul on igale poole jääb väga vähe. Aga kui sa võtad väikse tüki leiba sama, kogus see või kohta, siis saab selline päris hea leib. Ja, ja see on ka põhjus, miks me kõigepealt fokusseerime.
On teil ka palju patente juba registreeritud selleks, et oleks teie toode kaitstud, ka nendel turgudel, kuhu ta veel jõudnud ei ole?
Jah, patendi registreerimisavaldused me oleme andnud sisse küll kõikvõimalikesse riikidesse, kui me neid sisse andsime, olime vaidlus, kas Hiina näiteks üldse tasub anda sisse, et, et seal need niikuinii ju kopeerivad ja sinna on ka sisse antud... Lõuna-Ameerikas, Brasiilias on registreerimisel ja nii edasi, praktiliselt kõige olulisemad e-kommertsi puudutavad riigid on, on meil avaldusse sisse antud. Patendi enda registreerimine, see võtab aastaid, see on, see on pikk protsess, aga see oma eriti tähtsust, ma arvan, et see võtab veel aasta või kaks, kuni me reaalsed patendid kätte saame.
Aga no ei ole praegu täna niisugust tunnetust, et kuskil Hiinas toimetab ringi täpselt samasugune robot, kellel on püksid ka juba proovitavad ja kingad ja kõrvarõngad ja ja juba kiemab teist mööda, et kuna te olete alles Euroopas kinni?
Ühtegi, ühtegi konkurenti küll ei paista praegu silmapiiril, on teistsuguseid lähenemisi, kes üritavad arvuti 3D-modelleerimisega sama probleemi lahendada, aga mitte ükski nendest ei ole jõudnud kommertslahenduseni, Ja tundub, et vähemalt selle aasta jooksul mitte üks ka ei jõua kommertslahenduseni, aga kindlasti meil tekib konkurente.
Aga kas selle 3D modelleerimine võiks olla mingisugune asi, mida te ka kõrvalt ise proovite ära lahendada, sest no tegelikult kõlab ju loogiliselt, et, et Tänapäeval võib-olla, ma ei tea küll, kuidas riiete modelleerimine toimub, aga võib-olla keegi juba modelleerib ka riideid arvutis, mis ta saab nüüd kohe seal ka proovida arvutis ja ka müüa arvuti joonistena.
Jah, siin ei ole õigupoolest probleem selles, et arvuti ei suudaks 3D modelleerida. Siin vajab natukene see kõik parandamist, aga, aga mitte ei ole probleem visualiseerimises, probleem on selles, et kondimodelleerimine vajab tehase eest rõivast lõikeid. Võtame näiteks Adidase, Adidas toodab oma rõivaid rohkem kui tosinas tehases, kuskil Puerto Ricos, kuskil Hiinas ja nii edasi. Ja kuna tehased muudavad tootmise eel neid lõikeid, siis sa, siis sa ei saa mitte võtta Adidase disainerite lõikeid, sa, sa pead võtma lõiked sealt Hiinast. Nende lõigete kättesaamine on peaaegu võimatu, kuna sa pead muutma kogu Adidase ja tema, tema tehaste tootmisprotsesse. Ja üks virtuaalne proobikabiin, seda teha ei suuda. Ehk siin, ma arvan, on meil rahulikult viis kuni kaheksa aastat edumaad oma robotite lahendusega. Pärast seda küll, kui me istume siin uuesti laua taga, siis ma arvan, et mu arvamus on, on selline, et jah, et 3D modelleerimine tõenäoliselt on parem. Tõsi, selleks ajaks on meil viis kuni kaheksa aastat kommertsedu selja taga.
Kas ka tootmine on liikumas mingites innovaatilistes suundades, ütleme võib-olla ju piisaks koju ühest ütleme noh, ilmselt niidist ja noelast ei pääse, aga raa, riie ja lõiked võiks ju 3D printerist välja tulla, et kas seal valdkonnas ei, siin on ka kaheksa aastat?
Jah, et, et sprei, sellised riided, mida sa saad tuubist lihtsalt endale peale lasta. Pärast seda virtuaalseid proovikabiine vaja ei ole. Aga mis puudutab moetööstust, siis see on ilmselt üks vanamoodsemaid asju. Ikkagi on inimesed need, kes kusagil peavad need rõivad kokku õmblema ja see ei muutu niipea mitte kusagile. Küll aga Fits.meil on päris suur roll ja las ma räägin sellest, kuhu Fits.me läheb järgmisena. Ma mainisin enne, et tänaseks on Fits.meit kasutanud, kasutatud umbes miljon, miljon korda, ehk meil on Kõik need inimeste kehamõõtud andmed. Me teame, et Šotimaal on inimesed lühikesed ja, ja tüsedad. Me teame, et, et Venemaal näiteks on meeste kehad, kehad suuremad muu maailmaga võrreldes, aga üks kehosa on neil palju väiksem, see on kael. Me teame, näiteks Hollandis on Euroopa ühed pikimad mehed, samas kui Lätis on, on ühed lühemad. Ja, ja me teame kõikvõimalikku keha, kehamõõtud andmeid ja vaata, miks see on väga oluline, see aitab tootjatel teha rõivaid, mis tegelikult inimestele selga istuvad. Ja me ei tea mitte ainult kehamõõtusid, me teame inimeste eelistusi, moe-eelistusi, Itaalias inimesed kannavad riideid rohkem kehasse töödeldud kui Ameerikas, näiteks Bill Gates kannab oma riideid selliselt, et sinna alla võiks kolmeliikmeline perekond mahtuda tema särgi alla. Mark Zuckerberg samas kannab oma riideid jälle selline moekalt kehasse töödeldud. Et neid andmeid saavad rõiva tootjat kasutada ja oma müüki oluliselt suurendada, meie klient Inglismaal, särgitootja. Nemad leidsid, et kui nad teevad meie andmetele tuginedes oma käised natuke pikemaks, siis nende müük Saksamaal võiks tõusta kakskümmend protsenti. Ja me ei räägi enam natukene suu, nende online interneti äri suurendamisest, me räägime kogu tööstusharu efektiivsemaks muutmisest.
Robotil on ka käed, tõsi, õige on neid vist kutsuda, käekõndid.
Nad on teie pikene niimoodi, et, et see järeldus, see just sellised varrukad lähevad pikemaks, lühemaks, et...
Me näitame digitaalselt seda infot, sellele on vaja tingimata näidata, et robotikasi läheb pikemaks või lühemaks, visuaalselt me sa, saame näidata arvuti ekraanil seda teistmoodi.
Kuidas üldse siis on selles moetööstuses, mis on niivõrd konservatiivne, et ma kuulasin su esinemist MIT-GSV konverentsil, kus sa mainisid, et, et seal valdkonnas on tekkimas väga palju start-upe, et et kuidas, kuidas sul tundub nagu nii-öelda koostööpartnerite tekkiv, tekkimisega hetkel turul?
Võib-olla õige on see, kui ma räägin sulle kõigepealt, kuhu see turg liigub ja mis seisus see täna on? Ja kui vaadata globaalset rõivaturgu, siis, siis see on umbes täpselt üks mili, üks triljon eurot tööstusharu. See on maailma üks kõige olulisemaid kaubandustööstuseid üldse, annab kõige rohkem inimestele tööd, on, on selline mõju, mõjuavaldav asi, kus iga, iga väiksemgi muutus on suure rahanumbrega. Ja kui sa oled sellises, sellises valdkonnas, siis jah, start-upide jaoks on väga meeldiv koht, kus olla. Iga väiksem käsi, mida nad teevad, seal on suur rahanumber taga ja suur kasvupotentsiaal. Täna müüakse umbes üks igast seitsmest rõivesemest internetis. See on, see on kasvanud, iga aastaga internetirõiva ja rai kasvab umbes viisteist kuni kakskümmend protsenti. Samal ajal inimesed ei osta rohkem rõivaid, nad lihtsalt ostavad rohkem rõivaid internetist, samal ajal ostes vähem rõivaid tavapoodidest. Aastaks kaks tuhat kakskümmend arvatakse, et iga neljas rõivapood paneb uksed kinni, sellepärast et nende müük on liikunud interneti. Ja vaata nüüd, kui iga neljas reivapood paneb uksed kinni, siis näiteks kui sa oleksid kinnisvarainvestor, siis sa pead täna mõtlema hakkama, mis juhtub nendes, nendes, nendel pindadel, mis täna on reivapoed. Siin on jäänud ainult kuus pool aastat, eks ole.
No HM ju alles avab Tallinnas poodi, et... Jah. Küllap on veel minna.
Sinna on veel minna. Aga kui sa teed investeeringut, sa pead tegema oma investeeringut kümme või kakskümmend või kolmkümmend aastat ette. Kui sa oled riik, siis sa pead mõtlema, milliseid oskusi vajavad su inimesed ainult kuue aasta pärast selles muutuvas maailmas. Aga kui sa oled start-up, siis mõtle, milliseid, milliseid võimalusi annab sulle see suurte muutuste aeg. Milliseid uusi asju sa saad maailmas teha ja need kõik võetakse hava süli vastu. See on start-upide jaoks üks, üks väga, väga eriline aeg just, mis puudutab rõivaste müüki ning, ning kõike sellega seonduvat.
Oled sa teadlik mõnedest Eesti moestart-upidest, kes tunduvad sulle paljulubavad ja keda sa tahaksid aidata maailma jõuda?
Ma, ma vaatan ise oma elu laiemalt, et ma ei, kuna ma veedan umbes poole oma ajast Inglismaal niikuinii, siis Tingimata ei pea fokusseerima ju Eestile, et võib vaadata laiemalt ja mis puudutab maailma start-upe, siis minu jaoks üks, üks oluline on Edit Inglismaal, mis on rõi, rõiva jaemüügi andmete kokkukoguja ja neid andmeid kasutavad brändid, et teha oma tööd efektiivsemalt ja see on, ma arvan, üks väga suur Idee, mis aitab muuta rõivaste tarnesüsteemi. Kui rääkida virtuaalsest rõivaste proovimisest, siis Fits.me aitab näha, mis suuruses see rõivas on enne internetist ostmist. Aga näiteks Soomes on start-up, mis on leiutanud ekraani, ütleme näiteks iPhone tele, telefonile, kus sa saad vaadata rõiva kanga pilti ja, ja kui sa sõrmega tõmbad üle ekraanist, siis sa tunned näppu all, milline see kangas on. Nii et sa saad virtuaalselt katsuda erinevaid materjale. Kuulujutt on, et järgmine iPad on võib-olla sellise tehnoloogiaga, aga nad on kindlasti olinud lepingu Samsungiga. Mis puudutab, kuhu Eesti jaekaubandus ja, ja võib-olla siis ka start-upid lähevad, siis Eesti start-upidel on palju võimalusi, Eesti jaekaubandusel internetiäris minu nägemuse järgi on, on võimalusi natuke vähem. Ja põhjus on siin selles, et mis on internetist ostueelised, odavam hind, suurem valik, ja kiire tarne, eks sa saad kiiremini internetist, kui sa peaksid näiteks sõitma Inglismaale kaubale järgi. Aga kui sa oled Eesti rõivakaupleja, siis sa ei saa pakkuda internetis odavamat hinda kui oma poes, Sa ei saa pakkuda suuremat valikut, kui sul on poes või, vähemalt mitte oluliselt suuremat valikut ja tõsi, Eesti kliendil on tihtipeale lihtsam sõita lähimasse poodi, osta see ära, kui oodata paki saabumist.
Jah, samas kõik need näitajad ilmselt annavad Eestile teatava ekspordivõimaluse, kuna need, kes täna ekspordivad Venemaale, just kiidavadki, et Eesti hinnad on tihti odavamad, siit tarnida on kiire ja seal osta on mugav.
Jah, seda küll. Noh, kohalikul turul neil vast internetimüügis palju võimalusi ei ole, aga rahvusvahelistuda ja leida rahvusvahelisi kliente, see on Eesti brändidel küll suur võimalus.
Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart, on laupäev endiselt, kell on juba, hakkab varsti viis saama, meie saade on korduses, võimalik kuulata täna öösel kell kaksteist, aga mõistlik on muidugi tõmmata endale podcast raadio1.ee lehelt. Mina olen Henrik Aavik ja stuudios on meil täna külas niisuguse moe start-upi nagu Fits.me tegevjuht Heiki Haldre. Kuna sa ise oled oma ettevõtet nimetanud start-upiks ja aga mina korduvalt, et siis Räägime sellest start-upi teemast võib-olla natuke rohkem, et start-upide kohta öeldakse, et et sa peaksid olema seal, kus on sinu kliendid, et kas täna on niimoodi, et, et moemaailma kliendid on pigem Inglismaal, kus on teie müügimeeskond, et rahvas on harjunud mõtlema, et moemaailm on ikka no Pariis ja Milano ja et niisugune vahemäära äärne piirkond.
Mis puudutab Euroopat, siis, siis vahe on, kus on moeinimesed ja kus on moe äri? Ja moeinimesedki kahtlemata on Pariisis ja Milanos, moeäri on Londonis. Ja kui vaadata Euroopat, siis seal on see, kus, kus moestartup kõige paremini saaks hakkama. Kui vaadata maailma, siis New York on loomulikult tähtsam moeärikeskus, ilmselt kõige tähtsam maailmas.
Aga miks te siis New Yorki ei läinud?
Siin on küsimus loo, logistikas, London on kaks pool tundi eemale Eestist, New York on oluliselt kaugemal. Inglismaa on väga hea platvorm, et sealt edasi hüpata ülejäänud maailma. Ja Eesti jaoks, London lihtsalt on piisavalt lähedal, et, et sisuliselt olla Londoni ja, ja Eesti vahepeal kusagil õhus kogu aeg.
Et nii palju, kui me oleme siin stuudios intervjueerinud mitmeid start-upe, siis paljud ikkagi ütlevad, et sa pead minema kohe, kohe USA-sse, et ostma endale sinna pileti ja kõigepealt elama seal ja siis kohe tekitama sinna selle oma esimese äri, samas mõned , mõned teised valivad hoopis see Soome, sest seal on kohe päris palju inimesi ja päris palju raha. Et kas, kas sa oskad ka teistele soovitada, et just London on see koht, kus, mis on optimaalne või, või kui me räägime üldse start-upidest, siis või kas, kas on London, universaalselt hea või ta on ainult moemaailmas hea, et kui me ütleme, valime skaala, et kas siis Silicon Valley, New York, London, Berliin või Helsinki?
See oleneb selgelt, mille, mille jaoks. Ma arvan, Silicon Valley on, on üldiselt start-upide jaoks väga hea ja, ja hetke pärast ma räägin, miks, aga Silicon Valley ei ole kuidagi moemeka. Seal, seal ma arvan, käivad maailma kõige koledamalt riided inim, riides inimesed, ja täpselt, Bill Gates, Kai Kavasaki. Et ühel moeäril Silicon Valley'sse minna vast on vale. Aga rääkides start-upidest üldiselt, on Eesti ja ka Soome üks suur miinus on mentorite puudus. Eks sul ei ole, kui sul on selline maailma lööv idee, sul ei ole kellegi käest minna, küsida abi. Ja Silicon Valley's on hoopis teistmoodi, kui sa näiteks istud seal, seal kusagil laua taga ja räägid, räägid näiteks sellest, et ma tahan ehitada raketi Marsile. Siis Silicon Valley's sult küsitakse, küsitakse ja, ja haaratakse sind diskussiooni kaasa, näiteks, et mis tüüpi mootorit sa kasutad või, või mis tüüpi mingit elulala, oli ju, süsteemi sa kasutad oma uues tehnoloogias. Kui Eestist sa räägid sama juttu kusagil paaris laua taga ja sulle vaadatakse otse ja küsitakse, et kas sa oled püstihull?
Nojaa, aga eestlased on sellega harjunud, eks ole, siin just saadeti üliõpilase satelliit saadeti ju orbiidile ja ma ka saan aru, et ka selle algatajaid alguses vaadati kui segaseid, aga see, nad ei lasknud ennast sellest väga häirida.
Jaa, aga Eestis puudub see toetussüsteem, ühiskondlik toetussüsteem nendele ogaratele ideedele? Ja kõik asjad, mis on tugev innovatsioon, nad alguses ongi ogarad ideed, see on, see on innovatsiooni peaaegu et definitsioon. Meil on väga vedanud, et Andrussox arengufondist, kes on Eesti ilmselt üks, üks tugevamaid või paremaid eksperte, vähemalt investeeringute alal, on meie nõukogusid väga palju meid kaasa aidanud. Aga Eestist muidu mentoreid leida on raske ja see puudutab ka Soomet, Berliinis see on lihtsam, Inglismaal on veel palju lihtsam ja Silicon Valley's on kahtlemata, see ongi start-upide meka. Samas Eestis tehnoloogiat arendada on oluliselt odavam, Eestis on väga palju neid tarku inimesi, kes suudavad selle tehnoloogia arendada ja sul ei ole Silicon Valley's midagi teha, kui kui sul ei ole idee elluviijaid. Eesti on väga hea koht, et idee ellu viia, et see maailma viia, selleks võib-olla on jah, mõistlik vähemalt väga palju käia nendes teistes kohtades.
Aga kuidas see kolimine nüüd või laienemine UK-st USA-s toimub, et kas teete sinna uue kontori või, või viite osa inimesi Inglismaalt New Yorki või kuidas...
Ei, me palkame koha peal. Sul on parem palgata kohapeal inimesi, sellepärast et nad teavad, neil on kohalikud kontaktid olemas, neil on kohalikud suhted olemas ja neil on kohalik teadmine olemas, kuidas kohapeal hakkama saada. Viia kedagi Inglismaalt või Eestist sinna, see ei, see ei ole väga tulemuslik. Aga nagu ma enne ütlesin, see nõuab ressursse, et seda palkamist teha ja, ja selle kaliibri müüginimesed, nad kahtlemata ei ole odavad.
Kuidas te täna üldse olete, et kas te olete cash flow positiivsed või otsite suuri investeeringuid maailmast?
Meie investorid tahavad pidevalt, et me kasvaksime kiiremini kui, kui iganes meie tulud on, seega ma arvan, et, et meie... Kuna me fokusseerime kasvule, siis kasvu positiivseks me ei saa veel niipea.
Kus siis plaanite olla aastal kaks tuhat kakskümmend?
See on, see jääb liiga kaugel, ma arvan. Nii, nii pikalt ei ole mõtet ette mõelda, muidu hakkab, hakkab see segama.
No kaks tuhat kolmteist, ma saan aru, on Ameerika, kaks tuhat neliteist siis võib-olla Hiina või äkki kirjeldad, mis need lähiaja plaanid on?
Teate, investorid küsivad või siis, kui me käime järgmiste investeeringute juurde, juurde saama, siis mõnikord küsitakse mult, et noh, et mis teie exit plaanid on? Et kuhu te exitite ja, ja kellele ja mis summa eest, ja loomulikult minu töö on teada vastuseid sellele küsimusele. Aga tegelikult ju, mis on palju olulisem ühes start-up'i arengus, ei ole mitte mõelda sellele, kus sa oled aastal kaks tuhat kakskümmend, on mõelda sellele, kus me oleme homme. Sõna otseses mõttes homme, sa ärkad ülesse ja, ja mõtled, kuidas me saame rohkem kliente, kuidas me lahendame tänased, tänased küsimused, kuidas me teeme parema toote, kuidas me saame parema, parema tiimi. Ja nendele sa pead igapäevaselt mõtlema. Ja siis sul on visioon, et kus me võiks olla järgmine aasta või ülejärgmine aasta, ja siin ma rääkisin enne, kuidas Fits.me's see platvorm kõikide uute innovatsioonide jaoks, mis on palju rohkem kui ainult virtuaalne proovikabiin. Aga kui sa küsid, et mis riikides me oleme, siis see on puhtalt raha taga. Ameerika järgmisena, Aasiaga, ma arvan, läheb meil veel omajagu aega ja sinna, ma arvan, me päris oma kontorit ei tee, kuna kultuuri erinevused on nii suured, et seal me teeme pigem partnerluse kohalike esindajatega ja, ja võib-olla me oleme saanud Hiina investorite selliseid küsimusi võib-olla läbi, läbi kohalike investorite hoopis.
Aga räägi, et mis on konkreetselt näiteks Eesti eelised, et siin start-upi teha?
Tead, ma arvan, üks Eesti üks väga suur elisseid on tema väiksus. Ma oleksin läinud Londonis selline maainimeste juurde ideega, et teeme roboteid, et midagi maetööstuses muuta, maainimesed oleksid vaadanud selliste imelike silmadega, et mis hull see uksest sisse jalutab ja kiiresti uksest välja visanud. Kui ma oleks läinud Londonis robootikateadlaste juurde, ütelnud, et teeme midagi moe, moetööstuse jaoks, siis nad oleks kalasilmadega arusaamatuses vaadanud mind ja moe, moest mitte midagi aru saanud. Eesti väiksus annab võimaluse täiesti erineva taustaga inimestele istuda ühe laua taga, vahetada mõtteid ja, ja järsku aru saada, et võib-olla me saamegi siin midagi teha. Ja vaata, Innovatsioon, eriti suur innovatsioon on ajalooliselt tekkinud siis, kui, kui asjad, mis omavahel kokku ei sobi, on järsku keegi leidnud, et sobivad küll ja seetõttu Eesti väiksus on üks suur, suur eelis. Aga las ma toon ühe näite veel ja see on Eesti kultuuri kohta. Kui üks sõber kolis Eestisse Norrast, kolis suurte paneelmajja, kurtis mulle üks päev, et et näed, et ta ei näe oma naabreid, mitte kunagi ei näe naabreid. Kuuleb küll aeg-ajalt samme trepikojas, kuuleb, kuidas uksed käivad lahti kinni, aga kui tema astub trepikotta, ta ei näe mitte kedagi. Ja mingi hetk ta ütles, ta sai aru, et kui tema astub trepikotta ja tema naaber astub trepikotta, tema naaber kuuleb, et ta on just astunud trepikotta, naaber astub kiiresti tuppa tagasi, paneb ukse kinni, et teda mitte näha. Eestlased väldivad üksteist. Eestis on selline kultuur, Soomes on selline kultuur ja Soomes näiteks on selle kultuurist tekkinud firma, mille slogan on connecting people, Nokia. Eestis võib öelda on Skype, samamoodi võimaldab inimestel suhelda selliselt, et emalaest nägema üksteist ei peaks. Ja võib-olla see kultuuri erinevus on üks Eesti suur tugevus, mis annab tõuke veel paljudele start-upidele siin, kui on oskus seda ära kasutada, siis see on Eesti tugevus. Aga Eesti probleem on natukene selline oma piirides ja väiksuses kinni olemine, et, et tihtipeale ma kuulen, kuidas keegi mõtleb, et oh, ma teen suure idee, ma lähen selle ideega Soome. Või, või isegi Läti ja Leetu ja, ja, ja Poola ja kuidagi seal Poola piiri ääres lõpeb tema idee ära. Selle asemel, et kohe mõelda suurelt ja... Tead, mõtete suurelt mõtlemine võtab täpselt sama palju energiat kui, kui mõtete väikselt mõtlemine, miks siis mitte mõelda neid, neid kohe eos suurelt? Võib-olla sa ei jõua sinna, aga vähemalt sa jõuad palju kaugemale kui Poola piirini.
Jah, selle kohta on ka öeldud, et kõiges on süüdi see Eesti kaart, et kuna me oleme kogu aeg õppinud Eestit Eesti kaardi pealt, siis inimesed panevad oma seinale suure Eesti kaardi, seal paistab natukene Riat, kogu Eesti ja Helsinki paistab seal ja selles umbes kogu see kooliajast pärit mõtlemine on, et tegelikult peaks mõtlema gloobuse kõrvalseistes, mitte Eesti kaardi kõrvalseistes. Aga see oli meie tänane start, aitäh, Heiki Haldre, et avasid meie ees natukene Fits.me tagama heide sellest, kuidas maailmas hakkama saada. Järgmine saade on eetris juba nädala pärast, korduses oleme täna öösel kell kaksteist, nagu olen maininud, raadio üks.ee lehelt leiate meie podcasti ja saate tutvustuse ning meie Facebooki lehel saate, esitada küsimusi ja arutada omavahel saate teemade järgi, kena nädalavahetust!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]