See on, see on tegelikult, see on üks, üks väga lõbus tegevusala, kus, kus kokku saavad robotid ja, ja muud ja, ja Eesti üks, üks ägedamaid innovatsioone. Aga las ma seletan kõigepealt, mis, mis probleemi me lahkame. Ja siis ma natuke räägin, mida, mida Eesti teadlased ja, ja arendajad on suutnud luua. Maailmas, kui, kui inimesed tahavad internetist rõivaid osta, siis on nendel üks suur probleem, interneti rõivapoodidele ei ole proovikabiine. Ometi ilma rõivast selga proovimata on seda ju väga raske osta, ei, ei saa täpselt aru, et millist suurustust erinevatel brändidel on erinevad suurustusstandardid ja, ja see on üks põhjus, miks inimesed kõhklevad, kui, kui internetist rõiva ostuks läheb. Kõike muud internetist ostetakse, aga rõivaid suhteliselt vähe. Ja Eesti
See on, Henrik, hea küsimus, mida, kui tead, ma, ma alustan pigem sealt, et kuidas ma nägin Fitsmeed, kuidas ma ise arvasin Fitsmeest umbes veel aasta tagasi. Ja umbes aasta tagasi ma, ma vaatasin Fitsmeile puhtalt, kui ei ole, tehnoloogiaettevõtt. Ma, ma vaatasin sellele ja ma mõtlesin, et me oleme teinud midagi maailmas täiesti enneolematut ja unikaalset ja, ja, ja ma olin ja olen ka praegu väga, väga uhke selle üle. Kuid siis mulle meenus midagi, mis, mis asi on innovatsioon? Innovatsioon on, on kaks komponenti, üks komponent innovatsioonist on leiutamine. Selle hea idee väljamõtlemine ja valmistegemine. Aga teine komponent innovatsioonist on selle hea idee maailmas kättesaadavaks tegemine. Ehk teisisõnu, kommertsialiseerimine. Ja, ja tol ajal oli Fits.me tehnoloogiaettevõte, me sellest ajast saadik oleme loonud juurde müügimasinat Fits.me-le, ehk mis tõesti võtaks nüüd selle Eestist loodud superhea idee ja teeks selle maailmas kõikidele inimestele kättesaadavaks. Selle komponendi loomine on see, mida me oleme eelmine aasta otsa fokusseerunud. Lisaks loomulikult tehnoloogia kogu aeg edasiarendamisele. Eestis on, on häid ideid ja, ja neid, neid väga tarku inimesi on väga palju, kes suudavad teha esimese komponendi innovatsioonist. kommertsialiseerimis poolt, see nagu ei ole Eesti kultuuri, kultuuri osas minna ja laia maailma müüa seda väga hästi. Ja selleks me lähime oma tiimiga Inglismaale, kelle fookus on müüa Fits.me toodet.
Jaa, aga Eestis puudub see toetussüsteem, ühiskondlik toetussüsteem nendele ogaratele ideedele? Ja kõik asjad, mis on tugev innovatsioon, nad alguses ongi ogarad ideed, see on, see on innovatsiooni peaaegu et definitsioon. Meil on väga vedanud, et Andrussox arengufondist, kes on Eesti ilmselt üks, üks tugevamaid või paremaid eksperte, vähemalt investeeringute alal, on meie nõukogusid väga palju meid kaasa aidanud. Aga Eestist muidu mentoreid leida on raske ja see puudutab ka Soomet, Berliinis see on lihtsam, Inglismaal on veel palju lihtsam ja Silicon Valley's on kahtlemata, see ongi start-upide meka. Samas Eestis tehnoloogiat arendada on oluliselt odavam, Eestis on väga palju neid tarku inimesi, kes suudavad selle tehnoloogia arendada ja sul ei ole Silicon Valley's midagi teha, kui kui sul ei ole idee elluviijaid. Eesti on väga hea koht, et idee ellu viia, et see maailma viia, selleks võib-olla on jah, mõistlik vähemalt väga palju käia nendes teistes kohtades.
Teate, investorid küsivad või siis, kui me käime järgmiste investeeringute juurde, juurde saama, siis mõnikord küsitakse mult, et noh, et mis teie exit plaanid on? Et kuhu te exitite ja, ja kellele ja mis summa eest, ja loomulikult minu töö on teada vastuseid sellele küsimusele. Aga tegelikult ju, mis on palju olulisem ühes start-up'i arengus, ei ole mitte mõelda sellele, kus sa oled aastal kaks tuhat kakskümmend, on mõelda sellele, kus me oleme homme. Sõna otseses mõttes homme, sa ärkad ülesse ja, ja mõtled, kuidas me saame rohkem kliente, kuidas me lahendame tänased, tänased küsimused, kuidas me teeme parema toote, kuidas me saame parema, parema tiimi. Ja nendele sa pead igapäevaselt mõtlema. Ja siis sul on visioon, et kus me võiks olla järgmine aasta või ülejärgmine aasta, ja siin ma rääkisin enne, kuidas Fits.me's see platvorm kõikide uute innovatsioonide jaoks, mis on palju rohkem kui ainult virtuaalne proovikabiin. Aga kui sa küsid, et mis riikides me oleme, siis see on puhtalt raha taga. Ameerika järgmisena, Aasiaga, ma arvan, läheb meil veel omajagu aega ja sinna, ma arvan, me päris oma kontorit ei tee, kuna kultuuri erinevused on nii suured, et seal me teeme pigem partnerluse kohalike esindajatega ja, ja võib-olla me oleme saanud Hiina investorite selliseid küsimusi võib-olla läbi, läbi kohalike investorite hoopis.
Tead, ma arvan, üks Eesti üks väga suur elisseid on tema väiksus. Ma oleksin läinud Londonis selline maainimeste juurde ideega, et teeme roboteid, et midagi maetööstuses muuta, maainimesed oleksid vaadanud selliste imelike silmadega, et mis hull see uksest sisse jalutab ja kiiresti uksest välja visanud. Kui ma oleks läinud Londonis robootikateadlaste juurde, ütelnud, et teeme midagi moe, moetööstuse jaoks, siis nad oleks kalasilmadega arusaamatuses vaadanud mind ja moe, moest mitte midagi aru saanud. Eesti väiksus annab võimaluse täiesti erineva taustaga inimestele istuda ühe laua taga, vahetada mõtteid ja, ja järsku aru saada, et võib-olla me saamegi siin midagi teha. Ja vaata, Innovatsioon, eriti suur innovatsioon on ajalooliselt tekkinud siis, kui, kui asjad, mis omavahel kokku ei sobi, on järsku keegi leidnud, et sobivad küll ja seetõttu Eesti väiksus on üks suur, suur eelis. Aga las ma toon ühe näite veel ja see on Eesti kultuuri kohta. Kui üks sõber kolis Eestisse Norrast, kolis suurte paneelmajja, kurtis mulle üks päev, et et näed, et ta ei näe oma naabreid, mitte kunagi ei näe naabreid. Kuuleb küll aeg-ajalt samme trepikojas, kuuleb, kuidas uksed käivad lahti kinni, aga kui tema astub trepikotta, ta ei näe mitte kedagi. Ja mingi hetk ta ütles, ta sai aru, et kui tema astub trepikotta ja tema naaber astub trepikotta, tema naaber kuuleb, et ta on just astunud trepikotta, naaber astub kiiresti tuppa tagasi, paneb ukse kinni, et teda mitte näha. Eestlased väldivad üksteist. Eestis on selline kultuur, Soomes on selline kultuur ja Soomes näiteks on selle kultuurist tekkinud firma, mille slogan on connecting people, Nokia. Eestis võib öelda on Skype, samamoodi võimaldab inimestel suhelda selliselt, et emalaest nägema üksteist ei peaks. Ja võib-olla see kultuuri erinevus on üks Eesti suur tugevus, mis annab tõuke veel paljudele start-upidele siin, kui on oskus seda ära kasutada, siis see on Eesti tugevus. Aga Eesti probleem on natukene selline oma piirides ja väiksuses kinni olemine, et, et tihtipeale ma kuulen, kuidas keegi mõtleb, et oh, ma teen suure idee, ma lähen selle ideega Soome. Või, või isegi Läti ja Leetu ja, ja, ja Poola ja kuidagi seal Poola piiri ääres lõpeb tema idee ära. Selle asemel, et kohe mõelda suurelt ja... Tead, mõtete suurelt mõtlemine võtab täpselt sama palju energiat kui, kui mõtete väikselt mõtlemine, miks siis mitte mõelda neid, neid kohe eos suurelt? Võib-olla sa ei jõua sinna, aga vähemalt sa jõuad palju kaugemale kui Poola piirini.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]