Jah, võib-olla ma veel kõigepealt ütlen seda, et miks see kolmas siis ühinev osapool on, et, et siis esimesest maist liituvad siis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus ja Tiigrihüppe Sihtasutus, Ja, ja siis tõesti esimesest naist hakkab tegutsema siis uue nimega Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Et mis selle ühinemise mõte on, ongi eelkõige see, et sooviti koondada siis Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnas või haldusalas olevad erinevad sihtasutused või siis ka riigiasutused kokku, et saavutada siis. Suurem selline tugevam ühisosa ja moodustada taoline IKT valdkonna nagu arendus- ja kompetentsikeskus, mis peaks tegutsema ja toimetama just nimelt hariduse valdkonda silmas pidades. Et kui me vaatame ka nagu Tiigrihüppe Sihtasutuse senist tegevust ja siis Eesti Infotehnoloogia ehk Eitsa senist tegevust, siis siis seal on ka väga palju kattuvaid tegevusi, mis on suunatud natuke erinevale sihtrühmale, et kui Tiigrihüppe Sihtasutuse peamine tegevus on suunatud Üldhariduskoolidele ja üldse alus- ja üldharidusele, siis täpselt samasuguste tegevustega, ehk siis sellise digihariduse propageerimisega ja e-õppe propageerimisega, on siiamaani täitsa e-õppe arenduskeskus, aga suunatuna kõrg, kõrgkoolidele ja kutsekoolidele. Et siin toimub selline nagu ühinemine.
Ehk siis, kui ITL-il ja vist ka riigil on eesmärk tuua turule veel kümneid tuhandeid IT-valdkonna... Maksumaksjaid, siis, siis teie organisatsioon on siis see, kes peab selle kasvulava ette valmistama?
No me kindlasti toetame, ongi see, et sihtasutus saab tõesti pakkuda nagu erinevat toetusabi, olgu see siis koolitusega, olgu see siis teatud tehnoloogiliste võtete tutvustamisega, olgu see siis erinevate initsiatiivide otsese rahastamisega. Võtame kas või praegu siis tõesti näiteks ka Tiigrihüppe Sihtasutus, kes on ju viinud koolidesse ka mitte ainult arvutustehnikaid, vaid ka mingid, mingid robotpinke ja, ja tikkimismasinaid ka selleks, et, et selliseid tänapäevaseid tehnoloogiaid nagu nagu tutvustada või, või ka teistpidi jälle, eks, eks me oleme siiamaani hästi palju panustanud ka kõrghariduse tasemel sellele, et erinevaid laboreid ja asju juurde teha. Nii et me saame ikkagi peamiselt kaasa aidata, et me kindlasti ei saa üks sihtasutus asendada kogu haridussüsteemi. Aga, aga me saame toetada, me saame, me saame kaasa aidata, ja üldse ma nagu rõhutaks hästi palju seda koostöö vajalikkust, sest et ka Kogu see, kogu see meie sihtasutus tegelikult ongi üks, üks näide ühest riigis toimivast koostööst, mida ma pean tunnistama, et väga tihti ka erinevad väliskülalised vaatavad niimoodi suhteliselt suurte silmade ja innustunud pilguga, eks, et kui me räägime, et meil on õnnestunud ühendada niisiis ühest küljest tööstuse huvid, teisest küljest ülikoolide huvid ja kolmandalt poolelt veel riigi huvid, Ja, ja siis nagu üheskoos edasi toimetada, see on minu arvates väga, väga oluline ja väga, väga mõistlik koostöövorm.
No kui me üldse mastaabist räägime, siis väga jämedalt ÜhendSihtasutus ehk Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, seal saab töötama selle moodustamise hetkel ligi üheksakümmend inimest ja, ja meie aasta eelarve väga jämedalt on kuskil viisteist miljonit eurot, sellest kõige suurem osa tuleb jätkuvalt Eesti riigieelarvest, samuti väga suur osa, noh, nüüd ongi selline Euroopa Liidu nagu eelarveperioodide vaheline, Väike hetk, kus väga paljud varasemad projektid nagu lõppevad, aga me loodame nagu siiski uuel eelarveperioodil, neliteist kuni kakskümmend, siis tõsiselt jälle alustada või jätkata siis vanade projektidega või alustada uusi erinevaid programme. Aga, aga, aga ka praeguse seisuga ikkagi väga jämedalt kuskil peaaegu et kolmandik sellest meie eelarvest tuleb nendest erinevatest eurorahadest. Ja siis sellele lisaks tõesti on ka ettevõtluse panus. On olemas meil sellised üksikutes valdkondades, üksikutes programmides suursponsoreid, noh, mainime kas või siin ära näiteks sellesama IT-akadeemia programmi, millel me teeme siis kolmeaastas koostööd Skype'iga, kes päris palju sinna panustab, või kui me võtame kümned ja kümned erinevad ettevõtted, kes tegelikult panustavad läbi erinevate stipendiumiprogrammide ju, ja ka otse nendesse kõrb, mis üldse meie kaudu ei käi, kuigi ka on teatud stipendiumiprogrammid, mis käivad, käivad otseselt läbi meie sihtasutuse.
Kas teil on ka militaarpartnereid, et ma tean seda, et näiteks küberturvalisus on üks teema, mida Tehnikaülikoolis õpetatakse, et kas ka riikide, riik, teised riigid ja mingid sõjalised organisatsioonid tunnevad huvi teie toetamise
Selge, aga läheme siit väikesele pausile. Tere, Kuku raadio kuulaja, tagasi väikeselt pausilt, eetris on IT-ärisaade Restart, täna räägime ühest uuest järgmisel nädalal tekkivast organisatsioonist, mis pannakse kokku mitmetest varasematest IT-haridust koordineerinud organisatsioonidest, meil on Stuudios selle tulevane juhatuse esimees Erki Urva ning senini rääkisime me suhteliselt üldiselt sellest, kuidas see organisatsioon hakkab koordineerima erasektori ja riigi koostööd selleks, et meie riiki tekiks väga palju uusi ja haritud IT-spetsialiste. Kas kõik see, mis maailmas on nüüd Eesti IT-hariduse imest räägitud, hakkab käima siis läbi selle organisatsiooni, et väga tuntud legend on sellest, kuidas juba kuueaastased noored eestlased hakkavad saama endale programmeerimisalast haridust, et kas ka see?
Ja nii on, ENET on tõesti praegusel hetkel juba meiega, meiega liitunud ja me jätkuvalt kasutame nimetust ENET ja ma tahaksingi rõhutada, et kõik need teenused ja toimetamised, millega ENET siiamaani tegutses, riigiasutusena jätkuvad meie sihtasutuse raames. Nad on suhteliselt suure iseseisvusega nagu struktuuriüksus. Ja, ja võib-olla ongi kõikidest teistest senistest, nende teise kahe liituva sihtasutuse tegevustest on, ENET eristubki nendest just tänu sellele, et nendel on päris suur nagu taristu. Nad haldavad ikkagi üle-Eestilist andmesidevõrku kõikide vastavate seadmetega ja, ja nendel on oma lepingud, mis puudutavad erinevaid välisühendusi, millega nad pakuvad siis tõesti ka väga noh, ka kiireid välisühendusi, Meie teadus- ja haridusasutustele, tihtipeale on küsitud, et noh, et milleks, milleks veel eraldi sellist asutust, et meil on olemas ja siin kõik tugevad telekommunikatsioonifirmad, siis neid nagu eristabki see, et tegelikult Teened pakub oma teenuseid teadus- ja haridusasutustele sisuliselt nagu tasuta, vähemalt enamust neid teenuseid, üks põhiliselt ütleme tuumikvõrguteenust näiteks. Ja, ja selle eest praktiliselt siis tasutaksegi siis nii riigi poolt osaliselt ja osaliselt on ka siin teatud Euroopa toetused. Ja, ja just see ongi, et nendel tegelikult nad pakuvad oma teenuseid ainult tõesti siis haridus- ja teadus- ja kultuuriasutustele, et ühte nagu ütleme, kommertsasutustele teenused ei pakuta. Ja lisaks on e-netil olemas ka väike serverikeskus ja pluss siis see, mainitud selline hajusarvutuse ütleme, serveripark, päris, päris, päris võimas serveripark, millega siis pakutakse erinevatele huvitatud siis teadusasutustele nagu arvutusvõimsusi.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]