AI_pealkiri: Kristian Teiter ja Andrus Altrov geoinformaatikast, Maa-ameti kaardiandmetest ja Afecto ruumiandmete lahendustest

Tere

Kuku raadio kuulaja, on laupäev ja eetris on IT-äri saade Restart, mina olen Henrik Aavik ja meie saadet toetab ITL. Restart on korduses täna öösel kell kaksteist, kaasa võite rääkida meie saate teemadel meie Facebooki lehel, Aga kui te ei saa meid kuulata ei praegu ega öösel kell kaksteist, siis podcast.ukku.ee aadressil on meie Taskuringhääling, mille leiab ka koos saate tutvustusega raadio1.ee kodulehelt. Tänase saate teema on geoinformaatika, kaardid arvutis, kaardid mobiilis ja mis nendest, tavainimesele võiks kasu olla, Meie saates on külas kaks selle valdkonna spetsialisti, üks on siis geoinformaatikaga tegeleva ja Helsingi börsil noteeritud suureprogrammeerimisfirma Affecto Eesti osa juhatuse liige Andrus Altrov ja Maa-ametist on Kristian Teiter, kes on seal geoinformaatika osakonna juhataja, tere.

Tere.

Tere. Et juhatame siis tänase saate teema sellega sisse, et mis asi on geoinformaatika?

Geoinformaatika on selline Informaatika valdkond, mis tegeleb ruumi andmetega või asukoha andmetega, aga enda sugulastel olen ma alati seletanud, et geoinformaatika on see, kui paned IT ja kaardid kokku.

See on hea lihtne kirjeldus. Täna on kaardid ja IT, ma ei tea, kas tavainimesel, kes kõnnib tänaval, kui paljundusega kokku puutub, et ma tean, et bussipeatustes on teada, millal buss tuleb, et kas see on geoinformaatika?

Jah, on küll. Tavainimene puutub järjest tihedamalt või järjest rohkem geoinformaatikaga kokku, aga ta võib-olla ei teadvusta seda endale, et ka näiteks tavaline autonavigatsiooniseadme kasutamine on geoinformaatika lahenduse või geoinhosüsteemi kasutamine tegelikult.

Et ise igapäevaselt kasutan geoinformaatikat, kui ma autot parkima panen mobiiliga, aga et kas Maa-amet on ka sinna juba oma panuse teinud või kust Maa-amet mängu tuleb?

Maa-amet on riigiasutus ja meil on sellised kindlad piiritletud ülesanded ja kokku võib seda võtta niimoodi, et me pakume sellist asukoha andmete infrastruktuuri, ehk tegeleme geodeesiaga, geodeetiliste võrkudega, mis siis paneb, aitab seda asukohta paika panna ja me teeme kaarte ja kogume, kogume ruumi andmeid, topograafilisi andmeid, katastriandmeid, Et meie oleme selline nagu baas või alusandmete tootja.

Et siis Eesti riik on, toodab kaarte ja annab neid inimestele kasutada?

Jah, me toodame, toodame tegelikult erinevaid kaarte ja toodame ortofotosid ja kogu see protsess käib siis niimoodi, et meil on... Lennuk, me pildistame mingit maa-ala, seome need pildid ära, selle põhjal teeme siis fotod, mis on laiale tarbekskonnale kasutatavad ja sellel põhjal uuendame siis neid kaardi andmeid. Ja kogu see protsess on täis digitaalne, kõik toimub arvutitega. Ja kaardi tegemine ei ole, on tänapäeval põhimõtteliselt nagu andmebaasi pidamine ja andmete muutmine seal, et ei ole enam habeme ega meest, kes istub, joonistab dušiga paberile. Ja kaart ei ole tänapäeval midagi muud kui ütleme niimoodi, et kartograafiliselt töödeldud või kujundatud väljund andmebaasist.

Ja millega siis Afecto tegeleb kaardi vallas Eestis?

Afecto teeb infosüsteeme, kuhu siis ruumiandmed laiemalt, mitte alati kaardid, on nagu ära peidetud. Et ennem veel sissejuhatavalt rääkida, et, et kaheksakümmend protsenti andmeid võib-olla, mis meie ümber on, on otseselt või kaudselt siiski ruumiandmed. Kaadris, ja me tavaliselt ei käsitle alati kaardina, on tegelikult viide mingisuguse asukoha, Ja see võimendus geoinformaatikas tekibki, tekib just sellest, kui me suudame luua uut informatsiooni selle pinnalt, kuidas need andmed ruumis paiknevad. Noh, klassikaline näide on Inglismaalt katku uurimiselt, kui tuvastati keskaegse katkujuhtumi asukohti või nüüd koldeid analüüsides. Ja mingeid mustreid ja selgus, et nende punktide keskel paiknesid kaevud. Et nüüd kaev oli see, mis sai reostatud ja need, kes käisid kaevust nagu vett võtmas, said selle nakkuse. Ühesõnaga, see info või teadmine tekib selle pinnalt, kus nagu andmed paiknevad. Ja nüüd Afecto ettevõttena püüab luua siis tarkvara või infosüsteeme, mis siis ettevõtetel aitaksid oma tööd targemini ja paremini teha just selle info põhjal, et alati me kaart ei näitagi kliendile, et ja mis on need valdkonnad, kus neid rakendatakse, näiteks energeetika, tahame teada, kus on meie kõrgepinge liinid näiteks, telekommunikatsioon, me tahame teada, millised kliendid millises kohas, mis moodi oma teenust saavad. Ja telekomis on nagu kaks põhiülesannet, kui kaabel on katki, Millised, millised kliendid on nüüd ilma teenuseta, ehk siis niipidi küsida ja teistpidi küsida, et millised seadmed tagavad mingit teenust, on ju, teistpidi jälle küsida. Ja et sellist telekommunikatsioonivõrku modelleerida. Noh, on vaja kindlasti ruumi andmeid ja...

See, see, see tarkvara, mille põhjal siis EMT ütleb, et nad on kakskümmend sada protsenti Eestist 3G leviga, on teie tarkvara põhinev

näide? On teinud peamiselt tööd, Elioni juba algus, see on nagu fix-work, et et mobiil, mobiilvaldkonnas on, on ka informaatika tähtis, aga natuke teistmoodi toimub.

Jah, nad kindlasti kasutavad geosüsteeme, kas või ütleme, nende mobiilisignaalide levikukaardid on puhtalt geoinformaatika ja, ja kasutavad kõrgusandmeid näiteks, et milline on maapinna reljeef, et kuidas see signaal levib, et tegelikult on neid kasutusvaldkondi, on hästi palju, et Looduskaitse, riigiasutused, kaitsejõud, Kaitseministeerium, kui niimoodi mõtlema hakata, siis kasutate hulk või mitte kasutate hulk, vaid see valdkond on tegelikult tohutu. Asukoht on väga võimas seostaja.

Me kuulume Kristianiga mõlemat ka Eesti geoinformaatika seltsi, mis siis liidab selle valdkonna spetsialiste ja seal on üle saja liikmed.

Isikutena

siis? Isikutena jah, et on peamiselt nagu isikutepõhine.

Mis on Eesti kohta kõva sõna.

Ja seal on tõesti siis nii võib-olla seinast seina erialalt inimesi, kes hakka puutuvad.

No meil on IT ärisaade, et kindlasti paljud raadiokuulajad on, mõtlevad, kas teha oma start-upi või oma, oma ettevõtet või siseneda sellesse business-isse. Et ma saan aru, et see, see on juba nagu teie poolt ära valideeritud, tegemist on väga võimsa ja suure alaga, seal on Selle turuosa või turumaht on kindlasti suur ka isegi Eestis, aga milles on veel võimalused, et kas, kuidas selle valdkonna ekspordivõimekus on, kui, kui skaleeritav see business on?

No siin on üks põhitegija turul, keda me peame nimetama, on Google. Et ühesõnaga võib öelda, et, et lihtsalt kaardipildi näitamise eest enam raha küsida ei saa. Google andis kaaritasut. Kuid teistpidi peab ütlema, et Google on teinud ka üüratu töö geoinformaatika valdkonna propageerimiseks. Ütleme, see kaardi lugemise, kaardi tundmise oskus on juba lastel olemas, et ja, ja nüüd peab olema sul väga hea lisaväärtus, kui sa nüüd tahad minna turule ja oma, oma, oma töö eest nagu raha küsida. Et lihtsa pildi näitamise eest raha küsida ei saa?

Seda ei saa Eestis juba sellepärast teha, et Maa-amet pakub ka teenuseid, mille kaudu need kaardid, mis me toodame, on tegelikult kõigile kasutajatele täiesti vabalt tasuta kättesaadavad. Mitte mingisugust audentimist või sisselogimist ei ole vaja. Ei ole ka mingisuguseid kasutuspiiranguid, välja arvatud see, et oleks viisakas nagu Maa-ametile viidata, Ja need teenused on väga populaarsed, et ma just eile vaatasin värsket statistikat, et meie teenuste kasutamine ja meie kaardiserveri kasutamine, mis on siis veebipõhine lahendus ja samuti kõigile tasuta, et me saame kuus, ühes kuus üle üheksakümne kahe miljoni hiti ehk nagu päringu, Ja kuussada nelikümmend kaks tuhat unikaalset külastust on kuus, ega ja näiteks päevas tehakse meie serveritele viis miljonit pöördumist, ehk see näitab jah, kui kinnitab Andruse juttu, et lihtsalt kaardi näitamisega nagu Eestis kohe kindlasti raha ei tee, et lisaväärtust tuleb luua.

Mida me sellest statistikast välja areldada saame, et kas me saame vist järeldada, et noh, kuna ma eeldan, et iga keskmiselt, iga inimene Eestis ei tee viite päringute ja kaartide peale, et siis on seal taga ikkagi siis ka Lääne mingisugused teenused, kes kasutavad Eesti kaardi andmeid mingitel põhjustel?

Meie statistika ei näita, et seal oleks Lääne kasutajatel väga suur maht, et põhilised on Eesti enda kasutajad ja need ei ole võib-olla tavainimesed, vaid erinevad asutused ja ettevõtted, ehk näiteks Siseministeerium, IT-keskus, Metsaargister, Maanteeamet, Tallinna linnavalitsus, Elion, Swedbank, Kaitseministeerium ja ülikoolid.

Et kui, kui ütleme, Kapo hellitab kurjategijat, et siis ta, siis tema infosüsteem tõenäoliselt teeb ühe päringu teile, et näha kaardipilti ja teise päringu siis kuhugi mobiilimasti, et näha, kus see vett liigub, et kas ja siis ühitab nad kokku või kas, kas näiteks niimoodi kasutatakse teie kaarte?

Ma arvan, et neil on võib-olla mingi rakendus olemas, mis teeb nende ees selle, paneb nii-öelda meie kaardipildi kokku, selle jah.

Ei, ma mõtlengi, et selle, et, et sellest genereeritakse need niivõrd paljud pöördumised IT-keskusesse.

Tavaliselt ongi see, et selle kasutaja taga on mingisugune infosüsteem, mis siis, mis siis tegelikult näitab kasutajale kaarti ja see noh, mõnes mõttes see kaardiaken teeb meie süsteemile päringuid, jah.

Kui te selle kõik töö olete ära teinud, see kõik on tasuta saadaval, miks Google lasi oma autodel mööda Eestit sõita ja ise kaardistas kõik üle veel?

Natukene teine fookus on Google'il ilmselt, et

No jah, võib-olla see 3D tänavatel liikumine, aga kas see, aga kas seda kaardiinfot muidu kasutavad nemad ka või mis te kaarte jälle annate?

Google ei ole otseselt, Google'ile me tasuta nii-öelda kaarte ei paku, nad võiks meie teenust kasutada, aga noh, nad ei saa seda teha, et nemad peaks siis nii-öelda füüsiliselt ostma meie käest need andmed. Aga nad, seni me ei ole neile neid müünud.

Nad on küsinud ja te ei ole müünud või?

Nad on küsinud, aga meil ütleme niimoodi, tekkisid mõningad lahkarvamused litsentsilepingu tingimuste osas, et me ei, me ei saa ol, ei saanud olla piisavalt paindlikud, et nad tahtsid suhteliselt suuri õigusi. Ja siis see jäi nii-öelda praegu pausile.

Aa, ikka võib-olla läheb edasi, siis ma kujutan et, et et kui suuri õigusi nad, nad ei saanud ju nõuda ometi, et nad võivad need majad kokku lükata, kui ei meeldi, vaid ikka ja nad said nõuda kaardiõigused?

Asi on selles, et see, kui sa tahad andmeid saada, siis sa pead nagu sõlmima litsentsilepingu ja see litsentsileping on tegelikult noh, me oleme riigiasutust, on kehtestatud ministri määrusega, Ja, ja see on veel hetkel kehtiv, määrus on selline, suhteliselt jäik on, et litsentsi tingimused on jäigad, aga me me teeme seda kindlasti paindlikumaks ja siis me võib-olla alustame Google'iga uuesti läbirääkimisi.

Ja siin tulebki võib-olla see Maa-ameti kaardimaterjal eelis välja, et see on palju, palju kvaliteet, see on palju täpsem.

Aga lähme selle mõttega väikesele pausile.

Tere tagasi väikeselt pausilt, endiselt on eetris IT-äärisaade Restart, mina olen Henrik Aavik ja meie tänane saade räägib geoinfosüsteemidest, meil on külas firmast Afecto, geoinfosüsteemide arendamisega tegelev ettevõte on see siis, ja sealt on juhatuse liige Andrus Altrov, Ja meil on külas ka Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja Kristian Teiter. Me rääkisime lühidalt lahti selle, et geoinfo on tänapäeval infosüsteemidest ja onmebaasides üks väga oluline valdkond ning kaheksakümmend protsenti erinevatest teenustest on reeglina seotud just ühel või teisel viisil geoinfoga, alates sellest, et inimese aadress on ka juba geoinfo. Maa-ametil on kõik Eesti kaardid ära kaardistatud, neil on olemas oma Maa-ameti geoportaal, kus on võimalik erinevatel teenustel, aga ka niisama kasutajatel neid kaarte vaadata, välja sirvida, on niisugune aadress nagu geoportaal maaamet.ee ning lähmegi võib-olla siis konkreetsete teenuste juurde, mis Eestis on, et kas oli jutuks, et niisugune asi on olemas nagu M-kataster?

Jaa, et kõik sai alguse sellest, et Maa-amet on loonud infrastruktuuri ruumi andmete kasutamiseks ja paisanud need tasuta välja internetiavarustesse ja tableti kasutajad ja mobiiltelefonide kasutajad, et nad saaksid... Ometi kaardimaterjali kasutada, oleme loonud sellise näidisrakenduse, mis on tasuta, saadaval nii AppStoreist kui ka Androidi marketist. Ja, ja seal on hästi lihtne ülesanne lahendatud. Et saab leida oma asukoht ja või otsida aadressi järgi üles mingi asukoht ja küsida siis kaardi järgi osutades katastria andmeid. Ja seal on ka siis link tehtud kinnisusraamatule, et saaks tegelikult pärida ka juba edasi, kes on selle maatüki omanik, et aga see, see rakendus on pigem sellise populaarsust tõstva funktsiooniga. Ja, ja selle analoogi põhja, analoogi põhjal me loome klientidele nagu ärispetsiifilisi rakendusi. Näiteks infosüsteemide peale, mida inimesed kasutavad igapäevases töös. On tulemas täna juurde tableti töökohad, mis ei asenda PC-sid, mis ei asenda laptop'e, aga loovad uued mobiilsed töökohad inimestele, kellel on omaadne tööviis, ehk nad liikuvad ja nad saaksid mingeid funktsioone täita seal, kus nad on. Ja konkreetsed näited võivad olla näiteks telekomi spetsialistidel, operaatoritel. Taksojuhid. Taksojuhid, või, või näiteks on ülessanne täpsustada kaablikapide asukoht. Siis saab teha sellise lihtsa mobiilse äpi, Maa-ameti kaart tuleb sinna alla, kappide esialgsed asukohad saab sinna peale paisata, sellest täpsustada, mis nad on, ja siis see välitöötaja saab nad siis noh, täpsustada, et selles mõttes on loonud nagu Maa-amet sellise infrastruktuuri ja nüüd eraettevõtetel on võimalik selle pealt nagu alustada, sest sellise andmestiku loomine on nagu väga keeruline. Et kui viisteist aastat tagasi geonilise süsteemi loomiseks tuli kulutada tunde ja tunde selleks, et lugugi võtta ruumi andmebaas, siis nüüd on see lihtsalt nagu veebikliki kaugusel. Veel võib-olla võiks tuua näiteid logistikast, mitte aastat juba on, on RMK näiteks teinud oma ajas arveks rakendusi metsavöö traktoritele. Et nad saaksid saata andmeid, kui palju on kokku veetud mingit materjali või metsa või autodele, kuidas nad on nagu koorma, koorma peale võtnud või koorma ära.

Need on siis need autod, mis on RMK teenistuses, et?

Need on jah, RMK partnerid, kes siis teevad nende tööd, et nendele on siis tehtud sellised rakendused, RMK ei saanud enam-vähem.

Ja siis on seal võimalik sellel autojuhil täpselt kokku lugeda palju ja kust, kuhu ta viis või on siis see RMK, jookseb kõik keskerberisse kokku mingisugune...

See on nende sisemine rakendus, kus nad siis oma, oma Puiduejusid nagu planeerivad, nii et. Ütleme see valdkond on jah, päris, päris lai. Üheks selliseks päris suureks tööks on olnud Tartu linnale geoarhiivitegemine. Mis siis võimaldab geodeetilisi mõõdistusi andmebaasis laadida. Ja kogu seda menetlusprotsessi haalata.

Kas kõikidel linna, linnadel on niisugune või, või Tartu

linn? Tartul ja Tartu linnaga piirnevatel omavalitsustel on kasutusel üks süsteem. Ja Tallinnal on analoogne süsteem kasutusel, aga mitte päris seesama. Et ütleme, see geofarmaatika tegelikult sellisel kujul, et rakendused nagu sulanduvad mingite ärirakenduse sisse ja alati neid niimoodi ei nimetata.

See kinofarmaatika ei ole alati nagu, ta ei ole nagu eesmärk omaette, ta ikkagi toetab, toetab selgelt mingisugust ärifunktsiooni. Ja noh, väike, väikestel kohalikel omavalitsustel selliseid enda süsteeme ei ole, aga nemad ka kasutavad väga palju tegelikult Maa-ameti. kaardirakendusi oma tavapärase töö tegemiseks, aga...

Aga millised siis start-upid või suuremad ettevõtted on oma lahenduse nüüd Eesti riigi suure tehtud töö peale rajanud?

No ma oskan võib-olla tuua välja selliseid näiteid, mis on samuti nagu riigisektoris, ehk näiteks nüüd siis Maanteeamet on ju tegelikult tulnud päris kahe edeva projektiga välja viimastel aastatel, üks on see tark tee ja teine on on peatus.ee portaal, mis on siis noh, seotud selle busside sõidugraafikutega ja selle planeerimisega ja noh, tegelikult seal on ka kaardipilt ja sinna alla tuleb see Maa-ameti aluskaart, aga siis kogu see äriloogika, mis seal peal on, et kuidas need bussid sõidavad ja sõidugraafikud ja Kui on mingid teetööd, siis suunatakse see bussi marsruut ümber, et see, see on siis nende äriloogika, mis on sinna peale ehitatud, mis on niisugune noh, geoinfosüsteemi näide kõige, kõige sellises ehedamas mõttes. Või näiteks e-PRIA, Ka selle toetuste taotlemine või maade deklareerimine on puhas, puhas selline geonhoosüsteem või, või viimati jooksis uudistest läbi, et on võimalik metsatoetusi taotelda natuuraladel, et selle taga noh, kuidas teha kindlaks, et mi, millised, millistel aladel või millist, millised metsad neid toetusi saaks, et see on See on geoinformaatiline ruumianalüüs, mille tegelikult on vist Maa-amet ära teinud, et pannakse natuuralad ja metsad ja katastrikuste piirid kokka ja, ja leitakse need ühisosad.

Aga kui tihti siis te neid kaarte uuendate seal, et muidu saab keegi metsatoetuse, aga tegelikult on ju kõik maha võetud?

Kaartide või õigemini andmete uuendamine on muidugi selles mõttes hästi keeruline, valus teema. Ja probleem on selles, et see on, see on kulukas ja noh, siin me peaks tegelikult nagu rääkima, kuidas see asi, tootmisprotsess nagu üldse käib, et Asi tegelikult algab ikkagi aero pildistamisest ja aero piltide üheks töötluseks on ortofotod. Ja ortofotosid me uuendame niimoodi, et me uuendame rohkem kui üks neljandik aastas. Ehk terve Eestimaa saab siis, on siis piltidega kaetud nagu nelja-aastase tsükliga, et andmed ei ole kuskil vanemad kui neli aastat. Nüüd nende fotode põhjal me siis uuendame neid andmeid, mis on nagu andmebaasis, sellised vektorkujul objektid, Ja seda me teeme, Suures osas stereofotogrammeetriliselt, see tähendab seda, et seal on spetsiaalne tarkvara, spetsiaalsed tööjaamad ja see inimene, kes neid sisuliselt ütleme siis digib või joonistab näiteks jõge või hoonet sealt selle pildi pealt, istub nagu 3D kinos, tal on kaks ekraani, ta näeb 3D pilti, see on, kõrgus on paika pandud, tal on sarnased prillid ees, et see töö oleks nagu võimalikult täpne. Ja see on, võtab palju aega, on kulukas ja kuna... raha on alati vähe, siis me oleme tegelikult üritanud seda kogu aeg nagu optimeerida, seda protsessi, ja nüüd käib see andmete uuendamine niimoodi, et me oleme valinud välja teatud, nimetatakse nagu nähtusklassideks, näiteks hooned, jõed, teed, mida me siis üritame hoida võimalikult ajakohasena. Et kui kuskil mingi muudatus on, siis me viime selle kohe sisse, aga on mõningad sellised vähemtähtsad nähtused, mis siis noh, muidugi selle, selle tõttu natukene kannatavad, nad ei uuene nii kiiresti, aga ja, ja nüüd omakorda kaart genereeritakse sellest andmebaasist ja siis sõltub kaardist, kui tihti me seda teeme, et üks põhiline topograafiline kaart, on Eesti põhikaart ja seda me siis laseme iga aasta üks kord välja. Niimoodi, et kui keegi küsib, et kui vana see kaart on, siis on, on see selline väga selline trikiga küsimus, sellepärast et mõni objekt võib seal olla väga uus ja mõni piirkond võib seal olla selline, mida ei ole keegi seal viis, kuus, seitse, kaheksa aastat vaadanud. Aga noh, üldiselt noh, ma arvan, võib rahul olla selle...

Kui toetusi antakse, siis küllapool mets oluline, et seda ikka vahel vaadatakse.

Kas te ka mingisuguseid

niisuguseid, kaasaegseid, alternatiivseid lahendusi olete katsetanud nagu crowdsourcing näiteks, et meil on ju Eestis tõenäoliselt GPS-dega varustatud umbes ma arvan, et pool miljonit, ehk siis pooled mobiiltelefonid ikka, et nad ju kogu aeg pildistavad ja teevad, et niisuguseid teenuseid ei ole üles seatud?

Me oleme sellele kahtlemata mõelnud ja Noh, võib öelda, et me kasutame seda, aga see on hästi, hästi vähesel määral kui üldse, noh, põhimõtteliselt on meil võimalik, noh, näiteks kasutajal on võimalik veas teatada, on ju, et annab teada, et seal on midagi nagu valesti, aga selle crowdsourcinguga on see, et noh, inimesed liiguvad... Nende seadmetega, kus on GPS-id peal, põhiliselt ikkagi nagu mööda teid ja neid, teid me teame niigi, et sellised valukohad on võib-olla see, et kustkohast lõpeb põld ja algab rohumaa ja kustkohast lõpeb mets, aga huvitava andmestikuga, mida me nüüd viimasel aastal oleme hakanud kasutama, need on lidariandmed ehk laserandmed, kõrgusandmed, terve Eesti on Nendega kaetud ja selliste 3D nagu kõrgusandmete pilv või punktid on need ja sealt tuleb tegelikult väga hästi välja näiteks metsa, metsapiir. Ja me kogu aeg üritame selliseid nagu uusi tehnoloogiaid leida, et see andmete uuendamine oleks võimalikult automaatne, seega nagu kiire.

Ja see laseriga siis te uuendate ise neid andmeid, et see laserid on teil olemas?

Jah, kui meil lennuk lendab, siis meil on seal lennuki peal nii kaamera, mis teeb pilte kui ka see laser, mis siis need nii-öelda kogub nüüd kõrguspunkte siis.

Aga ikkagi, kui me võtame, et mis ettevõtted ja peaasi ilmselt eraettevõtted on, siis ikkagi kasutan nüüd kaardi andmeid, et... Kas on vist Maishistro, on vist üks start-up, kes mingite kaardiandmetega toimetab või?

Me teame ainult suuremaid, et kuna me tegelikult, kuna see, need teenused, mille kaudu need kaardiandmed kättesaadavad on, ei nõua mingisugust audentimist, siis me tegelikult noh, täpselt ei tea, see ei tule meil statistikast välja, kui ei ole just tegemist väga sellise mahuka andmete kasutusega.

Äkki peaks ikka passwordi taha panema, tuleks teada vähemalt, kes kasutab isegi kui tasuta.

No oluline on see, et kasutatakse, et aga noh, ma oskan ainult tuua nagu valdkondi, et noh, kindlustusvaldkond näiteks ärisektoris, pangad on hakanud kasutama, et võib-olla see on seotud selle üleujutuste teemaga, näiteks viimasel ajal,

Kas te saate ka mõne teenuse käest vastuinformatsiooni, et ütleme, näiteks kui kindlustused kasutavad, et siis nad ilmselt piilistavad üles autoõnnetusi, et siis kui kõik kindlustused annavad teile, annaksid teile autoõnnetuse info tagasi, siis saaks teha niisuguseid värvilisi kaarte, kus on kuumem ja kus on ohtlikum ja...

Me saame vastu informatsiooni eelkõige teistest riiklikest registritest, et näiteks PRIA-st põllumassiivide piirid annavad mingisugust indikatsiooni sellest, kuskohas on nagu põllumaa, on ju, või, või ehitisregistriga on andmevahetus, aadressiregistriga, aga...

Liikluse infot ei

ole? Noh, me või, me võiks nagu saada seda, aga paneb päris mõtlema, et meil vist ei ole sellega palju teha.

Reaalajas muutuvaid heatmap'e, et kas see niisuguseid asju ka ei tee? Ei, ei tee. Endiselt on eetris ITR-i saade Restart, mis on täna õhtul kell kaksteist korduses ja mille podcasti leiate, raadio üks.ee kodulehelt. Tänase saate teema on geoinfosüsteemid, Maa-ametist on meil geoinformaatika osakonna juht Kristian Teiter, külas, ning firmas Tafecto, kes tegeleb suurte infosüsteemide loomisega, on juhatuse üliige Andrus Altrov. Me oleme täna rääkinud juba lühidalt sellest, mis asi on geoinformaatika ning sellest, et Maa-ametil on palju tasuta kaarte kogutud ning veebiga ära liidestatud, et erinevad teenused ja erinevad inimesed saavad nad kasutada, vaadata, ning sellest, et nende peale on loodud mitmeid avalikke teenuseid, näiteks peatus.ee, aga et peale selle võiks nüüd rääkida lahti teema, et kuhu see valdkond edasi areneb ja mida tehakse teistes riikides. Et on olemas Euroopa Liidu ruumiandmete direktiiv, mis, mille nimi on vist Inspire?

Jah, Inspire, jah. See on selline siis nii-öelda nagu riiklik, riiklik algatus Euroopas, et Euroopas oli probleem, et ruu, keskkonnaalased ruumiandmed tegelikult Riike on palju, asutusi, kes neid haldavaid on palju, ei olnud kättesaadavat, et kui oli mingi selline üleeuroopaline probleem, näiteks keskkonnakatastroof ja no ütleme näiteks, et Läänemeres juhtub tankeriga õnnetus ja see, see mõjutab mitut riiki, siis tegelikult oleks vaja saada kiiresti kätte andmeid, ruumi andmeid mitme, mitmest riigist. Aga see... Noh, osutus väga keeruliseks ja siis algatatigi selline nagu inspa, inspa-direktiiv või selline poliitika ja selle eesmärk on siis see, et kõikide riikide ruumi andmed peavad olema ühesugusel kujul ühesuguste teenuste kaudu kättesaadavad. Ehk standardiseeritud on nii teenused kui ka ütleme, andmete koosseis ja andmemudel. Aga kuna see valdkond, kesk, keskkond on väga lai, see ei ole ainult vesi ja meri ja loomad ja lilled, vaid tegelikult ka näiteks transport, siis, siis on sellest kujunenud hiiglama suur selline valdkond ja, ja see on jagatud nagu etappideks, et selle lõppeesmärgi saavutamisega läheb veel aega. Aga jah, põhimõtteliselt sellega nüüd on mitu aastat tegeletud ja tegeletakse veel, veel mitu aastat, aga eesmärk on õilis jah, et teha üleeuroopaliselt need ruumajandmed kõigile, kõigile kättesaadavaks.

Kõigile tasuta kättesaadavaks, nagu Eestis?

Tasuta on öeldud, et peavad olema kättesaadavad otsingu- ja vaatamisteenused. Ehk vaatamine on kindlasti tasuta, aga nüüd, kui keegi tahab need alla laadida, siis on see jäetud iga liikmesriigi enda reguleerida.

Täna Eesti omad saab ka alla laadida ja kasutada kodus või müüa?

Põhimõtteliselt on niimoodi, et Eesti omi saa, saab alla laadida või vähemalt nii-öelda Maa-ametist tellida failidena, kopeerituna mingile andmekandjale, avalikule sektorile on need tasuta, Kuid erasektorile on nii ja naa, ehk on mõningad andmed, mille eest peab maksma ja on teised andmed, mille eest ei pea maksma. Näiteks riiklikud aadressi andmed on kõigile täiesti vabalt ja tasuta allalaetavad, piisab ühest kirjakesest. Aga topograafiliselt andmeid sõltub kasutustingimustest või kasutusotstarbest, aga üldjuhul peab nendest näiteks erasektor maksma.

No me eelnevalt ka rääkisime, et see, see muutub paindlikumaks, et litsentsitingimused, et isegi Google on varsti nõus ostma neid, Siin

on ka üleeuroopalised sellised initsiatiivid, DSI direktiiv näiteks, mis tegelikult noh, survestab, et oleks andmed kõigile tasuta, mis oli ka põhjuseks, mis teht, mis tehti, muudatused avalikku teabe seadusesse hiljuti. Kuigi ka seal ei öelda otseselt, et, et andmed peaks olema tingimata kõigile tasuta, aga selgelt soovitatakse, et see nii oleks, jah.

Aga on siis mõistlik mõelda, et need andmed ja kaardiandmed on siis vähe sellest, et ligipääsetavad, aga nad on ka ligipääsetavad sarnases formaadis, et kui mõni start-up või ettevõte teeb täna mingi teenuse, mis hakkab jooksma Maa-ameti andmete peal, siis on tal põhjust eeldada, et läheb mõni aasta ja ta saab neid samu ka Saksamaal käivitada.

Jah, noh, võib öelda küll niimoodi, sellele ei ole mitte, mitte niivõrd küsimus andmete koosseisus, kuivõrd selles, et see teenus, mida praegu pakub Maa-amet ja, ja mis, mida tegelikult Eesti riik peab pakkuma ka Inspire direktiivile vastavalt, et need standardid on, on selles mõttes sarnased ja et noh, igal juhul ei pea väga suurt arendustööd tegema, et seda nagu ümber teha.

Kas need Teiste riikide teekaardid muutuvad ligipääsetavaks siis iga riigi Maa-ameti kodulehel või tuleb, või läbib portaali sellesama näiteks, et Eestimaa-ameti?

Euroopa Komisjon teeb ise üleeuroopalise portaali, kus on siis iga riigi kohta need teenused kättesaadavaks. Aga igal riigil on võimalus ikka teha nii-öelda nagu riiklik portaal ja Maa-ametil on tegelikult see olemas, inspa.maaamet.ee, aga see on selline noh, vabatahtlik.

Andrus, kas teil on juba ka mõtted paigas, mis te järgmiseks teete?

Afecto teeb tööd klienditellimusel ja me teeme seda, mida kliendid meie käest tellivad, et meil ei ole oma, oma tooteid ja nüüd selle infrastruktuuri peale, mida siis Maa-amet on loonud, meie kliendid, võrguvaldajad, loovad oma rakendusi. Ja see on noh, päris suur töö, mis on aastaid meile leiba andnud ja annab ka järgmistel aastatel, ja nende jaoks on huvitav just see, et kuidas nende võrk paikneb selle aluskaardi peal. mis Maa-amet on loonud. Ja kui nad teavad, kust nende võrk on, oskavad seda paremini majandada. Päris edavaid asju on tegelikult juba täna tehtud ja üks niisugune päris edev rakendus on selline tableti või mobiiltelefoni rakendus, kus ma olen tänaval, teen oma äpi lahti ja tegelikult näen kanalatsioonitoru, mis maa sees minu jalge all Kuulge või?

See on Eestis olemas praegu?

Ei, seda veel Eestis ei ole. Aga, aga selleks võib-olla üks suund, kui me tulevikku vaatame, kuhu me võiks minna, et kui ma võtan endale nagu, positsioneerin ennast, ütleme selle GPS-iga, mis on mu telefonis või tablet. Või prillides. Või prillides, jah. See on nagu meil teeks. Jah, ja mul on, mul on olemas Maa-ameti aluskaart, siis ma saan lihtsalt switch'ida selle layer-i ja vaadata, et mis jääb minu alla, mis võrk täpselt, mis võrgud seal nagu jooksevad. Ja kui vaadata seda kahju, mis ühiskonnale tekib lõhutud võrk, valguskaabel näiteks. Siis noh, ütleme väärtus ongi just selles, on ju, et me majandame efektiivsemalt oma võrke, läbi selle väga kõik paremat teenust.

Aga kas see oht ei ole ka selles, et mõni kaablivaras muretseb endale selle äpi ja hakkab vastupidi õige koha pealt kaevama, et kätte saada?

Võib-olla Kaabri Vargen ma ei, ei kardaks, aga, aga see teema on tõesti väga tundlik. Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium on siin algatanud võrguvaldajate infosüsteemi projekti, mis siis peaks looma infosüsteemi, mis kõikide võrguvaldajate andmeid kajastaks Eestis. Väga mastaapne projekt ja, ja seal on olnud mitmeid kohtumis- ja töötubasid, kus, kus ühe aspektina on kindlasti ka turvalisuse teemat puudutatud. Ehk siis, kui meie olulised võrgud on väga avalikud ja väga kättesaadavad, siis keegi kuritahtlik inimene võib väga palju kurja. Ka

mind on see, natuke vaevalt see mõte, et me mäletame, mõned aastad tagasi oli siin vist spioonikass seoses Venemaaga, kus süüdistati mingid härrad, kes olid Eestisse saatnud avalikke kaarte, aga, aga ikkagi see fakt juba, et ta saatis avalikult kättesaadavaid kaarte, topograafilisi kaarte Euroopa Liitu, et see oli, ühesõnaga minu, kui ma õigesti mäletan, siis ta läks vangi. Nõukogude Liidu ajal oli lihtne, et siis olid kõik kaardid keelatud ja, ja need, mis olid teada isegi, need olid siis sõltuvalt auast mehest, kes neid vaatas, vähem või rohkem moonutatud, et kas siis see noh, tänapäeval, ma saan aru, on Maa-ameti lehel ilma ennast auti, autentimata võimalik näha väga täpseid ja väga korralikke kaarte kõigest, mis siin Eestis toimub, et nüüd ma saan aru, varsti on kogu Euroopa liit selline, et kas meil on võimalik ka vaadata täpselt, mis Peterburis toimub või mis seal maal asub?

Venemaa Euroopa Liitu teatavasti kuulajad üldse on selline võib-olla nagu eraldi juhus, et nemad jah, kahtlemata nii liberaalsed ei ole oma andmete avaliku näitamisega kui, kui Euroopa Liidu liikmed, nii et ma küll ei usu, et sealtpoolt nüüd väga midagi olulist muutuks lähiajal.

Aga kuidas see muu maailm on, kuidas Aasia on, kas Indias on, hakkab juba näiteks, kes on näinud elus korra India elektritänaval, elektripuntraid juhtmeid, et see noh, need kindlasti ei ole kuskil ära kaardistatud, aga, aga kas seal hakkab ka mingi kord majja tulema?

India kohta ma ei tea, ma olen kuulnud toredaid lugusid, toredaid lugusid erinevate Aafrika riikide kohta, et Kus tegelikult on kaarti vaja ja siis tihti tehakse see ikkagi mingisuguse ülemaailmse abiprojekti raames ja ja seal on tõesti väga suureks abiks need erinevad mobiiltelefonid, mis nüüd juba inimestel käes on, et kasutatakse nagu crowdsourcingut ja satelliitpilte, mis siis mingisuguse abiprojekti raames tehakse, et... Sest vanasti kuulsin ühte lugu, kus tehti, Aafrikas ühele riigile tehti paberkaardid, on ju, ja siis kui mingi kahe aasta pärast vaatama, et kuidas neid kasutatakse, siis osa neist oli ära põletatud ja osa oli termiitide poolt ära söödud, et Et selles mõttes see tehnoloogia areng on, on seal nagu väga abiks, aga, aga need riigid noh, riikide valitsused on selle koha pealt ikkagi üpris nõrgad, et Euroopa Liidu riigid, nagu näiteks Holland, hästi palju on igasuguseid Aafrika, Aafrika abiprojekte, aga mina küll ei usu, et Indias keegi suudaks seda, infrastruktuure ja neid kommunikatsiooniliine ära kaaristada, et ka Eestis, Eestis on tegelikult sellega piisavalt tegemist juba.

Kas see, mis Eestis täna tehtud on Maa-ameti poolt, kui, kui võimsad me oleme maailmas, kas on meist palju riike, mis on meist veel võimsamad või oleme me kuskil seal esikümnes?

No ma ei oska öelda, kas Eesti on top kümnes ajas, kas selliseid toppe on tehtud, aga ma peaks nagu ütlema, et Maa-amet on teinud nagu päris suure töö ära. Et me võiksime minna aastasse üheksakümmend kaheksa, kui ma osalesin Eestit katva geoinfosüsteemi tegemisel, et kirjeldada ära tollase Eesti telefoni jaoks infosüsteem, mis pidi kajastama siis kaabelvõrgu asukohta. Tollal ajal oli meil Eestil, Eestis kasutusel üle kahesaja kohaliku koordineva süsteemi. Mis, mis oli siis nõukogudeaegne pärand ja kus oligi eesmärgiks teha sidusa kaardiruumi tegemine, mis kataks kogu Eestit võimalikult raskeks, on ju, sest ma olen seda sõjasaladuse hoidmise eesmärgil. Ehk siis neid andmeid, mis olid kohalikus kordades aastasüsteemis mõõdistatud, pidid arvutiga töötlema, vähenema, pöörama. Et see kohutav energia kulus tegelikult selle peale, et luua see alus, nii, ja kui see alus on loodud, alles siis sa saad hakata tegelikult lahendama geoinfoülesanded. Täna on see ühe kliki kaugusel. Tõin muidugi siis Maa-ametiga kokkuleppe saama selle VMS-i reaalajas omale arvutisse taha ja ma tegelen juba järgmise taseme ülesandega.

VMS on siis mis asi?

VMS on Webmap Service jah. Veebiteenus, mis siis serveerib mulle kaarti digitaalsel kujul üle internetti. Kui vaadata, kuidas telekomi operaatorid toimivad Ladina-Ameerikas, paljudes riikides on Google Maps ainukene olemasolev kaart, Google Maps, mis neil üldse on kasutada. Ja see telekomi võrk joonistatakse, digitaliseeritakse suhtelise täpsusega selle Google Mapsi alusele. Et me saame siis teada sealt, kas ta on siis paremal pool teed või vasakul pool teed, Digitaalsete kaartide puhul läheb tihtipeale meelest ära, mis, mis asi on mõõtkava ja mis asi on kaardi loomise täpsus, et ma võin ju selle kaardi lõputult suureks suumida. No tegelikult see ju ei aita mind, sest et oluline on see, mis on olnud see alusmaterjal, mille pealt sest kaart on tekitatud. Et siin Kristian just rääkis hiljuti ortofotodest. Aga kui see on ikkagi satelliidi pilt, mille piksli suurus on seal sada meetrit korra sada meetrit. Siis selle pealt loodud kaardimaterjal on ju oluliselt ebatäpsem. Ja kui ma nüüd sinna kannan peale telekommunikatsioonikaablit, siis teha selle pealt otsust selle kaabli tegeliku asukoha suhtes on ju väga raske.

Ma olen võib-olla nagu unikaalsed selle poolest, et sellist andmetest vaatamise hästi ei pea maksma, aga paljudes teistes riikides tegelikult peab maksma. Kuna seal on palju tarbijaid ja see on täiesti töötav ärimudel, millega siis tegelikult need asutused, kes seda teenust pakuvad, raha teenivad. Ehk Euroopas on väga edavaid lahendusi, aga nad lihtsalt ei ole tasuta.

Kuhu see maailm edasi liigub, et kas on mingisugune tehnoloogiline edasiminek, mis ootab ja raputab maailma ja seda valdkonda lähema viie aasta jooksul, kas muutub GPS millimeetri täpsusega mõõdikuks või mis on tulemas?

Mina, mina panustaksin sellisele toredale asjale, mille nimi on inglise keeles Augmented Reality, kus tegelikult ütleme, läbi mingisuguse pihuseadme sa näedki mingisuguseid objekte, mis nagu reaalsuses sulle nagu otseselt nagu ei paista, Andrus just tõi selle maa-aluse kaablinäite, et Et näiteks, et ma vaatan läbi pihuseadme seda õues ümbritsevat pilti ja siis mulle tegelikult kuvatakse mingisuguse, kas mingisuguse restoraniinfo või selle maja aadress sinna nii-öelda pildi peale, ehk selline noh, ma arvan või selles mõttes fantaseerin praegu, et selline lauskaardistamine või 3D kaardistamine või isegi nagu kergelt nagu ära vajuda ja, ja hoopis oluliseks muutuvad sellist noh, mit, mittefüüsiliste nähtuste ruumis, ruumis paikapanek, ütleme niimoodi, et. Kas või siin, istun siin Kukuraadio stuudios ja vaatan tegelikult läbi augmented reality lahenduse, mis mulle õues paistab, vaatamata sellele, et, et sein on ees. Et see on selline hästi põnev valdkond.

Aga selge, aitäh teile täna sellest tehnoloogiast rääkimast ja see oli meie tänane Restart, kuulake meid juba peaaegu nädala pärast taas, kena nädalavahetust!