@ RESTART // 2013.05.18
KUUPÄEV
2013-05-18
PIKKUS
44m 42s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse tarkvara testimise kui kriitilise, kuid sageli alahinnatud IT-valdkonna üle. Eksperdid lahkavad testimise rolli kvaliteedi tagamisel, arutlevad tööjõupuuduse ning testimise kui võimaliku eksporditava teenuse üle.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Kas on parem olla katselendur või katsejänes? Kuidas teha nii, et riigi infosüsteemid ka töötaks? Enamus Nokia telefone testitakse Eestis, kas seega on testimine Eesti Nokia? Testimine on IT -valdkonna üks vähemräägitud kuid olulisemaid valdkondi. Saate külalisteks on Eesti Testijate Liidu spetsialistid Raivo Päts firmast CGI ja Kaspar Loog firmast Browserbite. Saadet juhivad turundusspetsialist Henrik Aavik ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT valdkonna asekantsler Taavi Kotka. (Henrik Aavik.)
Lühike hinnang on, et küllaltki kehvas seisus. Põhjuseks on, on just meie riigi väiksus, sest et meil ei ole väga kõrgelt seda kvaliteediteenust ka vaja teha. Aga kui me soovime ikkagi nagu kaasa lüüa suures mängus, kui me soovime teha suuri süsteeme, siis on vaja see nagu järgi aidata.
Kolme aastaga on mul raske öelda, et see tõenäoliselt sõltub sellest, et kas siia, siia otsustatakse panna mõni suurem arendus- või testimiskeskus. Et kui see otsus tehakse, siis see on võimalik, aga kindlasti tuleb siin vaadata ka nagu selle asja teist poolt, et meie väikse riigina peaksime just keskenduma sellele, et niisugused nutikad lahendused, mis asju automaatselt teevad, et Eestis on ka mitmeid firmasid, kes selliseid lahendusi välja töötavad, et ise ka juhin ühte sellist, et, et mina arvan, et pigem Et me peaksime nagu mõlemat poolt vaatama, et meil oleks nutikad automaattestimislahendused, mida siit riigist saab väga lihtsalt eksportida ja suureks ajada, ja teiselt poolt me endiselt oleme Soome, Rootsiga võrreldes niisuguse tugeva kulu eelisega ja kui teistes sektorites õnnestub inimesi juurde tõmmata, siis Saab seda sektorit kasvatada, et siin on nagu näiteid olemas küll, et Playtechis on suured testimistiimid ja, ja nõnda edasi.
Noh, tegelikult kui rääkida testimisvaldkonna inimestega üle maailma, siis noh, ikkagi see, mis läbi kõlama jääb, on see, et ega nutt ja hala on ikka igal pool, et ei olda nagu rahul kusagil, et alati, alati saab kvaliteet parem olla. Kui me võrdleme näiteks siin lähiriigi Soomega, siis Soome testimise või kvaliteedi juhtimise turg on minu arust Eesti omaga võrreldes kuskil noh, kolm-neli aastat ees, et meie turul toimuvad praegu umbes samasugused sündmused, nagu Soomes, kolm-neli aastat tagasi näiteks. Et see on, Eestis on see turg veel arenemisjärgus. et testijaid tuleb veel siia kõvasti juurde minu nägemuse kohaselt ja ja see teenus kui selline saab oluliselt konkreetsemalt defineeritud.
No selle aasta konverentsi põhiteemaks on meil arendajate ja testijate vaheline koostöö ja me oleme leidnud väga palju väga häid esinejaid. väga mitmest riigist, kes tulevad ja räägivad meile sellel teemal. Näiteks meil tulevad rääkima, kuidas tehakse mobiilide testimis, kuidas tehakse automaattestimisi, et meil on väga palju häid eksperte tulnud sellest rääkima.
Kui suur see on, meil eelmine aasta ligi kakssada kolmkümmend osalejat ja inimesi oli kümme pluss riigist. See aasta me ootame paremat tulemust loomulikult, nagu ikka. Aga miks meil on Nordic, siis eesmärk on saada kokku Põhjamaade testijad Soomest, Lätist, Leedust, Rootsist, sellepärast on ka meil Nordic. Regulaarsuse kohta, et see on meil teine konverents, eelmine aasta oli esimene, Et me kavatseme jätkata seda traditsiooni ja hetkel me veel keskendume Eesti peale, kuid võib-olla tulevikus kindlasti liigume edasi.
Seda on muidugi rõõm kuulda, aga lõpetuseks, teie vaatenurge, vaatenurkast lähtuvalt, see aeg, kus Eesti Vabariigis lõppkasutaja on testimismeeskonna liige ja enamus avalikest teenustest nii-öelda saavadki testitud kodanike poolt, et see aeg on läbi saamas ja Eesti tarkvaratööstust või tarkvaratööstus hakkab üha kvaliteetsemat tulemit välja pakkuma aasta, järgmiste aastate jooksul.
No praegu küll paistab, et sinna, sinnapoole on nina pööratud igal juhul, sest et üha enam riigiasutusi ja ka eraettevõtjaid noh, vaatavad ju reaalselt seda, et, et nad soovivad, et keegi vaataks tarkvaraarenduse tulemid üle ja, ja leitakse, et see ei ole enam nii-öelda nende põhi, tellija põhitöö, vaid seda saab outsource'ida.
No eraettevõtted tavaliselt lähevad klientide juurde ja, ja, ja istuvad klientide kõrval ja vaatavad, mis moodi kliendid nagu kasutavad neid tarkvarasid ja, ja konkreetseid protsesse ja teenuseid, riigi puhul pigem tundub olevat nii, et teeb me mõne seadusakti valmis ja selle akti juurde käiva vormi lükkame veebi ja ütleme, et meil ongi e-teenuse, et, et, et kuidas me selle nagu ära murrame, et kuidas siin nagu testid meil abiks saaksid olla selleks, et, et need testid oleksid kliendist lähtuvad, mitte seadusvormist?
Ma arvan, et see ei olegi testijate roll, et see on rohkem just nimelt seal analüütikute roll ja, ja tuleb just lähtuda sellest, et mis on see lõppkasutaja soov, et kui ma siin vaatan mitmeid e-teenuseid, Olles ise ettevõtja, näiteks, näiteks Haigekassa pakutavad need töötajate registreerimise teenused, et on väga palju teenuseid Eestis, mis, mida ma ei peakski üldse kasutama, kuhu ma ei peakski sisse logima ja mingit nuppu vajutama, sellepärast et riigil on see info olemas, et see võiks käia täitsa vabalt automaatselt. Ja on väga palju teenuseid, mis võiksid mulle lihtsalt infoks ühe e-meili saata. Et need on asjad, kus meil on veel kõvasti minna.
Kas kuidas oleks õige teha näiteks IT-ala riigihankeid, et kas kas see, kes hangib, noh, tänapäeval ju toimub hange mingisuguse tarkvara peale ja siis mingisugune firma pakub seda, et kas siis õige oleks see, et riik nõuaks selles hankes või noh, just tegelikult ka eraettevõtte, et, et juures, et oleks ühispakkumine mingi testimisfirmaga või peaks see testimine olema alltöövõtu korras, tellitud mõnesugusest kohast, kas on äkki mingid sertifikaadid, mis on tell, testijatele, et saab öelda, et seda, seda tarkvara on testitud mingisuguse sertifikaati oma oma testijaga või? Mis need kriteeriumid on, kuidas seda osta?
Sertifikaadid on olemas, on olemas selline sertifikaat, nagu näiteks on ka teisi tarnijaid, aga mis puudutab selle, kui, kui tellida siis riigihanke korras mingisugust projekti, Siis esiteks tuleks vaadata ikkagi selle asja nagu pikaajalist kogukulu, et kui pikaks ajaks seda süsteemi tellitakse. Ja, ja tuleks vaadata noh, nagu siin teede ehitusest paralleeli tuuakse, et tuleks vaadata, et kui palju selle süsteemi üleval hoidmine maksab ikkagi võib-olla viie või kümne aasta perspektiivis. Ja sellest lähtuvalt siis kas nõuda tarnijalt, et võetakse allhankijaks siis eraldi testimisfirma või et seal firmas sees on vastava kvalifikatsiooniga inimesed juba olemas, või võtta eraldi siis nagu ehitusjärelevalves, võtta siis eraldi kvaliteeti tagav partner, kes sõltumatult annab hinnangu sellele, mis tarnitakse.