Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart. Mina olen Henrik Aavik ja kaassaatejuhiks on stuudios Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumi IKT asekantsler Taavi Katka. Tervist. Meie saadet toetab ITL ja meie saade on korduses täna öösel kell kaksteist ja raadio1.ee lehel on meie saate tutvustus, võimalik leida ning ka tõmmata saate podcaste, et seda igal ajal kuulata. Oma saate teemaga oleme täna läinud päris tõsiseks ja räägime riigi IT kaitsevõimest või üldse kaitseärist IT maailmas ja meie saates on täna külas selle valdkonna spetsialist, firma DHC Lab üks asutajaid, Lauri Almann ning Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisalu. Tervist.
Tere. Eesti mainest väga suur osa on e-Eesti ja suur osa sellest e-Eesti mainest omakorda on küberkaitse ja tänased külalised oleme kutsunud rääkima sellest, et kui meil on nii suur osa sellest promost, on küberkaitse, siis miks meil ikkagi Eestis ei ole korralikku küberkaitse tööstust või miks meil ei ole seal küberkaitse tööstusel arvatata, arvestatavaid mahtusid? Ja esimese küsimusena, mehed, tahaks kohe küsida, et mis hinda annate üldse hetkeseisule, et mis seisus täna Eesti on oma küberkaitsega, et Jaan?
No mina paneksin viiepalliskaalas, paneksin kahe.
Mina paneksin viiepalliskaalas kolme, aga kolme paneksin sellepärast, et et kui me sisuliselt tõesti võiksime Jaaniga nõustuda, et, et see võiks olla kaks, siis kolme ma paneksin ikkagi sellest, et soov midagi arendada, on olemas, et soovi eestlikuks panna kolme.
Kaks on nagu mitte rahuldav, et Jaan, miks mitte rahuldav?
Selle märast, et meil on potentsiaali küll, et me võiksime siin ise midagi ehitada ja, ja sellest on väga vähe ära kasutatud, et kui me, kui me vaatame ka saldot, et palju me lahendusi väljast sisse ostame ja palju me ise nagu tööd välja müüme, siis, siis kindlasti me ostame sisse palju, palju rohkem, kui, kui me suudame välja müüa.
Aga tase, just meie nagu küberkaitsevõime ja, ja see, mille üle me uhked oleme, et me oleme siin Venemaaga sõda pidanud ja ja see käib meie kaitseministri ja presidendi retoorikast pidevalt läbi, kui, kui vinge küberkaitse, võimekuse kriik me oleme, et just selle oskuste poole, et, et, et mis selle hinn on?
Ei, tehniliste oskuste poolest nagu inimestel ma paneksin lausa nelja või viie, tehnilised oskused on kindlasti inimestel olemas ja, ja, ja arendus, arendusoskust nagu ka peaks olema. Ja, ja teiselt poolt, kui ma võtan siis, siis niisugune riigi riigikaitse ülesehituse mõõtes paneksin ka nelja, et meil on või, või teised riigid veel siiamaani õpivad meie käest, kuidas niisugust asju nagu üles peaks ehitama, et kui me suudame välismaale midagi õpetada, siis noh, järelikult me teame ka ise.
Mina paneksin, ütleme niimoodi, oskuste poole pealt on tegelikult seda ju väga lihtne hinnata, sellepärast et seda hinnatakse erinevate õppuste käigus. Ja kui me vaatame siin kas või noh, nii-öelda hiljutisi õppusi, mis on toimunud, siis Eesti tiimid just nimelt selles valdkonnas on saanud ikkagi ülihästi hakkama, võrreldes siin kas või meie naabrite ja soomlastega või, või, või, või paljude teistega, nii et, et selles mõttes mina paneksin ikkagi julge viia. Mis puudutab ütleme seda riiklikku poolt, siis ma paneksin nelja, ma võtaksin selle, ütleme, et ma arvan, et erasektoris soov teha on olemas, tehnilised oskused on kõik väga head. Riigis soov teha asju on olemas, tehnilised oskused on väga head, ma arvan, kus me peaksime oluliselt paremaks minema, kuigi me oleme ka head, võrreldes jälle mõnede teiste riikidega. Aga võrreldes mõnede teistega, nagu näiteks Holland, oleme me halvad just sellises era ja avaliku sektori partnerluses. Et Eesti suur eelis on olnud seni, on olnud see, et meie see nii-öelda IT community ja eelkõige IT turva community on olnud hästi mitteametlikult seotud, infovahetus toimub, vastastikune usaldus toimub ja väga palju asju toimib nii-öelda mitte, mitteametlikult. Aga nüüd, kui me räägime sellisest tööstuse arenemisest või oluliste mahtude kasvatamisest, siis me tegelikult peaksime astuma järgmise sammu ja minema natuke formaalsemaks. Et tagada seda jätkusuutlikkust.
Aga enne, kui tööstusest räägime, veel kord mainest, et kui lihtne seda mainet üldse hävitada on, et kui ärinduses ettevõtja, kes on oma pankrotikogemust, on kindlasti parem ettevõtja kui see, kelle pankrotikogemust ei ole, siis, siis mis on nagu meie seis, et hetkel me oleme olnud kogu aeg selline positiivne näide, et, et tulime sõjas, toime ja nii edasi, eks, aga ütleme, et kui peaks praegu välja tulema, et meil on olnud mitu aastat tõsine küberkaitse intsident, kus ütleme noh, à la Hermann, similaadne case, keegi on, keegi on väga meid ära kasutanud, mida selline sündmus nagu Eestile võiks tähendada, millise pauguse võiks nagu üldse kogu meie küberkaitse maine panna, et kas, kas me üldse tõuseme pärast seda tuhast üles enam või mitte?
No kui sa nimetasid kahe tuhande seitsmenda aasta sündmusi, siis noh, tegelikult, tegelikult ka see, et me üleüldse tol hetkel, mina olin sel ajal valitsuse kriisikomisjoni liige, et ma mäletan päris selgelt, et see, et me sellest räägime ja et me hakkame sellest rääkima põhjalikult, oli ikkagi eraldi otsus. Et, et nii-öelda seda arutati ja meie, meie, meie mure oli just nimelt selles, et nii-öelda kuidas see mõjub nii-öelda ülejäänud e-teenuste mainele. Ja, ja tegelikult noh, nii-öelda otsus oli õige. Otsus oli see, et sellest tuleb rääkida ja me tekitasime endale ka ikkagi päris hea rahvusvahelise maine tänu sellele. Et kui meid just hiljuti külastas siin Briti IT-asjade eest vastutav minister, siis ta küsis ka täpselt samamoodi, et, et Mis oli see fenomen, et pärast kahe tuhande seitsmenda aasta juhtumit, mis tegelikult oleks võinud olla ka selline Eesti e-loomainet hävitav katastroof, kuidas in, inimesed endiselt usaldavad teie teenuseid, siis ma arvan, et see põhjus on just nimelt selles, et Eesti valitsus tol korral rääkis sellest väga avalikult ja rääkis väga avatult. Nüüd, nüüd jälle, et ma arvan, ma arvan, et praegu me oleme jõudnud sellisse kohta, kus tõesti oleks vaja nüüd nagu, nagu käiguvahetust teha, et, et üht-teist võib-olla ka rohkem tegema.
Aga ma just küsin selle koha pealt, et okei, eestlased on selle IT-mugavusega nii ära harjunud ja, ja ütleme, väga palju seda usaldust ongi selle noh, tulnud sellest, et me teame, kui mugav on, et see on väga raske loobuda, isegi kui ütleme, usalduskrediite on nagu, nagu hävitatud, eks, et minu küsimus on see, et Ja kui praegu peaks tulema selline tõsine pauk, et kuidas see mõjutab meid rahvusvaheliselt, et kui usaldusväärsed me üldse oleme nagu selles teemas enam ja kas me üldse saame rääkida pärast seda, et et Eesti võiks küberkaitse valdkonnas eksporti tegema hakata rohkem?
Ma arvan, et see sõltub kõik sellest, kuidas see ühe või teise kriisiga toime tuleb, et tegelikult praegune, tegelikult see nii-öelda rahvusvahelise küberkaitse Herman Simm on ju toimunud paar, kolm, neli nädalat tagasi või vähemalt siis, kui see sai avalikuks, Briti firma Genetic, mis on firma, kes nii-öelda populaarse, populaarselt on James Bond'i filmides Q, kes vastutab, või kes varustab põhimõtteliselt kõiki Briti eriteenistusi, sattus totaalse küberrände alla. Mis tähendab seda, et noh, nii-öelda me selles mõttes küberründe alla, et, et noh, nii-öelda totaalse andmelekk alla. Ega õnnetusi juhtub ikka, eks nendega tuleb lihtsalt siis nagu nii-öelda toime tulla, aga, aga, aga jah, oskus õieti, õieti reageerida on Ja õieti asjadest rääkida on, on, on, on, on äärmiselt oluline, me ei tea, kuidas see tegelikult mõjus praegu Briti usaldusväärsusele, me saame seda näha, see saab olema tegelikult õpikunäide. Ja see saab olema see, kus ka tegelikult meie IT-turvatööstusel on palju, palju õppida ja vaadata.
Aga kui me võrdlesime Eesti taset teiste riikidega, siis selles valdkonnas ilmselt ei pea ennast võrdlema ei, ei Hollandi ega Lätiga nii väga, kui just nende riikidega, kes võivad meid rünnata, et, et kui, et kui, kuidas on meie tase võrreldes, ma ei tea, mis need riigid on, kes meid rünnata võivad, aga aga kas ma panen huupi mingit valikust, riigid Venemaa, Aasiast keegi?
Küberjulgeolekus, ma arvan, rääkides Jaan võib mind kindlasti korrigeerida, aga, aga trend on ju see, et mina näen praegu paari trendi. Esimene trend on see, et endiselt meil on tunduvalt ja tunduvalt palju rohkem halbu mängu, mängijaid lahinguväljal, kui meil on häid. Ja nii-öelda häid on erinevalt noh, näiteks nii-öelda füüsilisest turvalisus olukorrast, häid on ikka väga palju vähem. Nii et, et erinevate nagu poolte võime suhteliselt palju paha teha on päris suur. Nüüd uus trend, mis, mis minu jaoks on äärmiselt murettekitav, on tegelikult see, et järjest sellised metsikumad ja... Kui ma nii võin öelda, ja, ja, ja imelikumad riigid panevad ennast lahinguväljale. Noh, see, et Hiinal on selline ohvensiivne küberprogramm, see on üldteada. Ja ilmselt see on väga kõrge tasemel. See, et paljudel teistel arenenud riikidel on ohvensiivsed küberjulgeoleku programmid, see on ka üldteada ja see on noh, nii-öelda mingil määral aktsepteeritav. Aga ma arvan, mis on väga murettekitav trend, on see, et mida me näeme noh, nii-öelda käies, osaledes rahvusvahelistel messidel, rahvusvahelistel konverentsidel, on see, et järjest vaesemad, järjest vähem arenenumad riigid panevad ennast just nimelt sinna lahinguväljale. Ja kui nad mõtlevad küber, siis nad eelkõige mõtlevad nii-öelda küberründed. Ja, ja minu jaoks murekoht on tegelikult see, minu jaoks on murekoht see, mis toimub väikestes Aasia riikides, see, mis toimub väikestes Aafrika riikides, Et, et, et see Bitlap tegelikult väga, väga hulluks ja sellised, sellised programmid võivad just nimelt eraettevõtete vastu. Ma ei tea, kui tugevalt nad on riikide vastu, aga just nimelt eraettevaat, ettevõtete vastu toime pandavates rünnakutes võib see olla noh, tegelikult, nad võivad olla päris edukad ja tekitada palju kurja.
Jaan, sinu hinnang meie võimalikule mainjakahjule, oleme sellest ükskõik millisest suurest paugust alati võimelised võitjana väljuma või, või on ka võimalik tõsine kahju?
Jaa, loomulikult on tõsine kahju ka võimalik, et kui me, kui me selle kriisi kehvasti ära haldame ja ja ei suuda selle kommunikatsiooniga hakkama saada, siis, siis see kindlasti mõjub, mõjub mailil kehvasti ja kõige hullem mõjub, kõige hullemini mõjub see, kui me väidame, eks ole, et midagi pole olnud, eks ole, ka, et ja ja, ja pärast, eks ole, tõestus, tõestus tuleb välja, eks ole, et, et midagi juhtus.
Aga igasuguse ekspordi noh, eelduseks on ikkagi sinu ettevõte või sinu riigi või sinu inimeste rahvusvaheline tuntus, ehk siis kuidas meil on selle tuntusega just küberkaitse vallas, et mis on need riigid, millega Eesti peamiselt on koostööd täna teeb ja ja, ja, ja kui, kui tihe see koostöö üldse teiste riikidega on praegu? Jaan?
Siin on eri tasanditel, eri tasanditel koostöö ja, ja nii tehnilisel kui ka, kui ka koostöö kordineerimisel ja, ja, ja ma päris, päris kõiki riike üles nime, nimetama ei hakka, aga, aga kindlasti jah, et me oluliste, oluliste tegijatega teeme koostööd.
See ongi just see teema, et millega meie oleme selle valdkonna ettevõttena, küll alustava ettevõttena, aga, aga siiski kokku puutunud on see, et nii-öelda see traditsiooniline kaitsetööstus püüab alati olla väga rahvuslik. Ja, ja väga tihti on meie käest küsitud ja noh, me oleme osalenud vaidlustes ja diskussioonides, et kas küberkaitse kui selline on üldse ekspordivõimeline nišš, et kas me saame seda eksportida. Ja noh, nii-öelda vastus on kindlasti jah ja ei, et, et see on tegelikult nagu ütleme, omal ajal trend oli kõige lihtsamate penetration testidega. Penetration test oli noh, ütleme isegi kolm aastat tagasi selline väga, väga sensitiivne asi, millest keegi eriti palju rääkida ei tahtnud, kui sa läksid nii-öelda firmana seda, seda pakkuma, siis noh, esiteks vaadati lihtsalt imelikult. Tegelikult ja öeldi, et see, kuna teema on nii salajane, siis me nii-öelda kolmandate poolte penetrationsteste üldse ei aktsepteeri. Tegelikult see saladus osutus väga paljudel juhtudel lihtsalt viigileheks. Ja see on selline teine trend, mida ma, mida ma ise välja tooksin, see on selline viigilehe kompleks, mida ka tegelikult Jaan nimetas, et me ütleme, et kõik on salajane, me nendest teemadest ei räägi, Ja, ja, ja tegelikult noh, tegelikult olukord on hästi halb, et, et just see, et kui me hakkame asjadest rääkima, kui me hakkame nii-öelda süsteeme rohkem avama, seda ütles ka Siemensi CTO ühel hiljutisel rahvusvahelisel seminarilis, et noh, nii-öelda Siemensi ja, ja, ja Staxneti probleem, eks ole, mis, millele, millele saadi vastu just nimelt tänu sellele, et Siemens järjest rohkem hakkas oma süsteemi avama. Sellistele asjadele nagu, nagu, nagu, nagu pentestid ja igasugused muud, muud teemad. Rahvusvahelises ekspordis on tegelikult sama, ülisensitiivne teema, küberjulgeolek ja küberjulgeolekuga seotud rahvusvahelised võimed, aga kui me vaatame jälle neid samu kahe tuhande seitsmenda aasta Eesti, Eesti ründeid, Eesti vastu toimunud ründed, siis need tulid, kui ma ei eksi, umbes saja seitsmekümne viiest riigist, kahest miljonist individuaalsest arvutist. Et tegelikult lihtsalt sul ei ole mitte mingisugust võimalust rahvusvahelist koostööd mitte teha ja ma arvan, et seal peitub just nimelt see, see võti, kuidas, millele, millele ja millistele lahendustele üle, üles ehitada ka ekspert.
Tere tagasi kuulama Kuku raadios IT-hääri saadet Restart, Meie tänase saate teemaks on küberkaitse ja küberkaitse äri ja meie saates on külas selle valdkonna spetsialistid, Lauri Almann küberkaitsega tegelevast, alustavast ettevõttest DHC Lab ning Jaan Priisalu, kes on Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor. Mina olen Henrik Aavik ja teine saatejuht on Taavi Kotka, Majandusministeeriumist.
Eelmises plokis rääkisime sellest, mis hind võiks täna anda Eesti küberkaitsele tervikuna ja jutt jäi pooleli sellest, et riigid, riigid teevad omavahel koostööd erinevate küberkaitserinnakute tõrjumiseks. Hiljuti Jaapanit külastades sattusin rääkima sealsete suurkorporatsioonide esindajatega, Ja nende jaoks selline koostöö oli selles mõttes ainulaadne, et noh, piltlikult öeldes, valides praegu suvalisi ettevõtte näiteks, et kui Mitsubishiid rünnatakse, siis Toyota paneb käel ed rinnal risti ja naerab, kuigi noh, aru andmata endale, et, et kokkuvõttes järgmine, järgmine koer, et ta ei saa olla selle suure ründe nagu objektiks, ja noh, seal piirkonnas eriti just Hiina poolt tulev nagu küberspionaaž on, on, on üüratu, mistõttu tekib küsimus, et noh, et mis see lahendus on, et, et kas ka mitte ettevõtet ei peaks rohkem koostööd tegema?
Jah, kindlasti ja, ja Eestis on, Eestis hakkaski see, see küber, küberspetsialistid või, või küberturbespetsialistide omavaheline koostöö hakkas peale pankade koostöö kokkuleppest. Ehk siis viis aastat tagasi, aastal üheksakümmend kaheksa. Tegid siis Ühispanga ja Hansapanga direktorid kokkuleppe, et see on see koht, kus meil on ühine vaenlane ja lisaks sellele siis leidsid nad, et kui kui, kui üks pankadest juhtub pihta saama mingi tõsise asjaga, siis mõjub see hävitavalt tervele ökosüsteemile ja mitte üks konkurents sellest tegelikult kasu ei saa, et terve, terve, terve ökosüsteem läheb, läheb halvemaks ja kõik saavad kahju.
Siin ei ole mitte midagi muud öelda, kui, kui ainult ennustada, et, et see on noh, see on jah, selline äärmiselt lühinegelik, kui siin ei ole jah, sellises olukorras nagu asja üle, mille, ei, ei ole mõtet nagu väga, väga rõõmustada. Kui teil seal kehvasti läheb, et, et sellest samast koostööst pankade vahel arenes, areneski seesama noh, nii-öelda Eesti ettevõtete laiem koostöö, mille peale omakorda arenes ju ka Eesti riigi ja erinevate erasektori. erasektori ettevõtete koostöö kokkulepe jälle sellel samal kahe tuhande seitsmendal aastal, küll mõned kuud, mõned kuud enne rünnakut, vist isegi kahe tuhande kuuendal aastal, kahe tuhande kuuenda aasta detsembris. Kirjutati alla see Kaitseministeerium ja mitmete Eesti ettevõtete vaheline koostöö, koostööleping. Mis jälle oli päris hea harjutus, et sellise suure rünnaku korral, kui, kui sellist asja oleks olnud, et me. Ma arvan, me kartsime tegelikult esimesi e-valimisi. Me arvasime, et siis on vaja teha koostööd ja natuke kuu aega hiljem oli vaja teha tegelikult.
Aga räägime tänasest peateemast, ehk siis, kui meil on olemas Eestis, tarkvaratööstus. Aga me ei saa rääkida minu arust veel päris küberkaitsetööstusest, siis mis praegune seis on, et palju selles sektoris nii-öelda käivet on, mis on kuulsamad nimed?
Ja, ja kas see on üldse ainult küberkaitsetööstus, et rünnak ja kaitse on ju sama protsessi ja samasugust oskuste paketti nõudvad ettevõtmised, et kas Eestis on näiteks küber sõjatööstus olemas või tulemas?
No need kõik on minu arvates väga head küsimused, jälle Jaan saab mind siin korrigeerida, aga, aga noh, ma ütlen, et ma arvan, et õigem oleks rääkida jah, küberjulgeoleku tööstusest ja ma arvan, et õigem oleks rääkida lahendustest noh, nii-öelda ohupildi kaupa. Meie vaatame vähemalt oma ettevõttes seda ohupilti nagu suhteliselt terviklikult ja, ja esimene, kus me näeme, et meil oleks potentsiaali, on just nimelt noh, nii-öelda sellise sobiva sõna puudumisel, siis interface'si ehitamisel otsustajate ja siis nii-öelda küberekspertide vahel. See on tegelikult, julgeoleku situatsioonis on see alati või keerulises julgeolekusituatsioonis on see alati äärmiselt ohtlik moment, kui sul on tehniline võime olemas. Kui sul on õige vastus olemas, aga tänu sellele, et sa, sa rakendad vale otsustusmehhanismi või lähed liiga keeruliseks oma otsustusmehhanismis, sa jõuad tegelikult valele otsusele. Tüüpiline näide, troo ja sõda, troo ja hobune. Troojalasi hoiatati, ärge võtke hobust endale sinna nii-öelda linnapäravates sisse. Kõige suurem tragöödia on seal see, et neil oli õige vastus olemas, kui lakoon, kes oli preester, ütles, et kartke kreeklasi, kes tulevad kingitustega. Aga kuna asi pandi rahvahääletusele, rakendati valet otsustus, otsustusmehhanismi, siis, siis lihtsalt järgnes katastroof. Ja tegelikult nii-öelda otsuse tegejate väljaõpetamine on nii-öelda täiesti eraldi, eraldi teema ja väga potentsiaalikas asi minu arvates, mida noh, nii-öelda meie üritab ka teha, sest meil on pakkuda unikaalne kogemus, meil on pakkuda nii-öelda elamus otsustajatele tõelises küberkonfliktis osalemisest. Et tegelikult sellest algab kõik ja järgmine, mida me ootame, on nii-öelda kõikvõimalikud välisohud ja kuidas nendega tegeleda, järgmine, kõikvõimalikud siseohud ja loomulikult eraldi võime rääkida veel nii-öelda sellest siis nii-öelda aktiivsest küberkaitsest.
See on kõik nii-öelda teenus business, kas meil on ka tooteid?
Jah, ja meil, meil on kindlasti tooteid, et, et kui me vaatame CarTimei, kes on, kes on noh, minu jaoks on CarTime üks niisugune, üks suuremaid, suuremaid wild card'e selles kogu selles mängus, et, et kui Kui me räägime küber või, või siis info, infoturbest, siis seal on kolm niisugust klassikalist, klassikalist asja, mida, mida hinnatakse, üks on siis käideldavus, teine on konfidentsiaalsus ja, ja kolmas on terviklus. Ja, ja noh, konfidentsiaalsus põhineb alati mingisugustel subjektidel, eks ole, kes teab seda infot, kes ei tea, käideldavuse lahendas meil internetis ära Google oma otsinguga. Ja nüüd, kui me vaatame, et mida teeb ka, CarTime, siis ta teeb niisugust väga, väga niisugust noh, aluspanevat või, või niisugust hästi, hästi niisugust roo, roo terviklust. Ja, ja, ja see on minu meelest üks niisugune, üks niisugune noh, väga suure potentsiaaliga asi. Aga mis tähendab ka seda, et see on suure riskiga, et ta võib nagu, nagu väga lihtsalt ka mitte välja tulla, eks ole, ka, et, et kui sa siin mingi kakskümmend viis aastat tagasi üritasid inimestele näiteks, avastasid niisuguse asja, et andmete indekseerimine on nagu väga, väga lahe asi ja nii leiabki need kiiremini ülesse, ja siis sa üritasid seda kellelegi müüma minna, eks ole, siis tõenäoliselt keegi, keegi firmajuht sind ei mõistnud. Et mis tähendab seda, eks ole, et, et selleks, et, et see CarTime edukas oleks, eks ole, tuleks noh, turg karda teha. Aga noh, meil on siin väiksemaid asju ka, eks ole, et see, see Küberi, Küberi poolt tehtav, see Dan Bogdanovi poolt tehtav Sharemind, see on, see on kindlasti, kindlasti niisugune väga huvitav toode, eks ole, millel on ka ühisarvutustel nagu, ta on niisugune, ka niisugune platvorm, aga ta on nagu lihtsamini adutav platvorm, et te saate nagu koos asju, asju teha ja infot vahetada, ilma et ta nagu alg, alginfot kõikidele, kõikidele välja näitaksite. Ja, ja kui me veel vaatame, siis, siis noh, pene, penetratsioonitestidega meil, meil tegeleb Clarified Security ja ta müüb need päris edukalt välja.
Ja siia ritta mina lisaksin kindlasti ka nii-öelda andmeleke teemad ja nii-öelda siseoht, just rääkisid Herman Simmi teemadest, et, et Meie oleme, meie oleme võtnud väga jõulise suuna just nimelt sellele, et, et ka väikestes ettevõtetes kindlustada, kindlustada andmete turvalisus ja, ja nii-öelda siseohtude, siseohtude vastu võitlemine, mis kombinatsioonis ka CarTime'iga tegelikult oleks, oleks päris, päris huvitav.
Aga need kõik need näited kokkuvõttes täna meie majanduse jaoks on miljonid eurot, aga mitte kümned miljonid, rääkimata sadadest miljonitest eurodest.
Noh, näiteks kui me räägime andmelekkest, et, et üks on see nii-öelda reaalne käive, mis me võiksime saada selle toote litsentside müügist, mis, mis võiks olla märkimisväärne. Aga kui me paneme sinna kõrvale ka selle, et noh, nii-öelda kui kui väga palju ja väga suur osa meie majandusest on noh, nii-öelda intellektuaalomandipõhine. Siis, siis, siis jälle noh, nii-öelda see aitab omakorda nii-öelda ära hoida just nimelt intellektuaalomandil lekkeid, mis, mis jälle võib olla noh, nii-öelda kordades ja kordades, kordades veelgi suurem, kui mitte mõõtmata.
Jaa, ma mõtlen, et kui me räägime IKT sektori arendamisest, siis me alati räägime sellest, et üks on see, et me toetame teisi valdkondi ja kaitseme neid või arendame neid või tõstame nende lisandväärtust, aga Aga kui ikkagi otsida sedasama lahendust, et palju nagu IKT sektorist endast võiks reaaleksporti tekkida, siis mis nagu täna on need põhilised takistused, mis meid takistavad rohkem eksportimas sedasama üüratud kogemust, mis meil siin aastatega kogu, kogutud on nagu pankades ja mujal?
Ma arvan, et punkt üks on ikkagi päris laialt valitsev see nii-öelda viigilehekompleks, küberjulgeolek on nii salajane teema, et paljud sellest lihtsalt ei taha rääkida või on see nii ära salastatud, et arvatakse, et, et noh, nii-öelda meil on tegelikult kõik korras, Ja tegelikult see nii ei ole, aga minu hinnangul see trend on langemas järjest, järjest rohkem, mida rohkem teenuseid tuleb juurde. Aga sa mõtled, just
see ka on vahel, aga sa mõtled just seda, et teiste riikide firmad ei taha meie riikide esindajad endale appi võtta?
See, see, see nii-öelda see kompleks on olemas täiesti, jah. Ma ütlen, see on, see, see on, see on olemas, sellega tuleb tegeleda, aga ma arvan, et see on nii-öelda langev trend.
Kuni sinnamaani välja, et kui me Inglismaal üritasime, üritasime kunagi äri teha ja ja, ja läksime sinna, sinna siis siis fraudi, fraudi lahendusega, Ja siis sellel ajal juhtus see, et, et Inglismaa oli ka minemust, minemus majanduslangusesse ja, aga sellest hoolimata eraldasid nad, nad kas vist oli kuussada, kuussada miljonit eurot, seda naela oli sellel hetkel, pärast nad pani sada viiskümmend veel juurde ja, ja eraldasid selle raha ja, ja mis selle tulemusena juhtus veel, oli see, et nad kuulutasid küberturbe rahvusliku, rahvusliku turbe või rahvusliku kaitse prioriteediks ja tänu sellele kogu see valdkond salastati, välismaalased peksti maalt välja. Et selge on see, et, et kaitsetööstus käib oma reeglite järgi ja, ja, ja see, see mäng on natuke teistsugune kui, kui niisuguses tavalises, tavalises IT-tööstuses. Ja teiselt poolt, mis meil, mis meil piirang on, on, on kindlasti seesama, mis meil IT-tööstuses on, eks ole, et kui sa juba selle, selle, selle äri nagu ülesse saad, eks ole, siis noh, kuidas sa, kuidas sa selle suureks ajad, et üsna kähka sul tuleb inimestest puudu?
Inimeste puudus on punkt number kaks, jah, see on see, mis ma ütlesin.
Aga IT-akadeemia, mis täna pakub siis täiendavat rahastust meie tehnikaülikoolidele ja Tartu Ülikoolile, et ja sealt on rahastatud kaks peamist magistriprogrammi, milleks üheks on tarkvaratehnik ja teiseks on küberkaitse, et sealt hakkab tulema neid hordi deviisi ja IT ja telekommunikatsiooniliit on andnud kunagi välja lubaduse, et kõik need magistrid, kes IT-akadeemia kaudu nii-öelda turule tulevad, et need peavad saama töökoha. Ja minu küsimus nüüd ongi, et, et kas neid, kes täna seda küberkaitset õppima lähevad magistriprogrammi, et kas neil üldse on võimalus leida Eestis tööd või on nende saatus see, et nad lähevad Soome või, või, või, või Jaapanisse või kuhu iganes?
Mina arvan, et trend on positiivne ja pigem on võimalus leida tööd, et noh, ütleme see Eesti kaubamärk kui selline on ikkagi nii-öelda suhteliselt hea. Ja sektor on vaieldamatult kasvamas.
Aga kui, kuidas need, kuidas selle hariduse tase Eestis on, mis nüüd tulla võib, et ma saan aru, et on olemas niisugused võimsad riigid nagu Hiina, kellel on oma ründeprogrammid ja nende ründeprogrammide sisu teadmata on võib-olla keeruline, keerukas neid õpetada või on need niisugused kompetentsid, mida on, saab sellise üldmudeli järgi teha, me, kas üldse on see küberrünnak, on ta niisugune nagu Et üks ründab ja teine kaitseb või ta noh, kas Huawei ruutereid Eesti riik võib osta või, ma tean, et Soomes on tehase, nüüd toodetakse Euroopas, aga ma olen kuulnud jutte, et mõned riigid põlgavad natukese tehnoloogiat.
Noh, eks selle, selle Supply chain security on niisugune kahtlane asi ja, ja aru saada, eks ole, kõikidest tükkidest, kuidas nad tehtud on, eks ole, et mõnikord on mõned tagauksed ka kirjutatud ameeriklaste spetsifikatsioonidega sinna sisse, et, et see, see, see pilt ei ole üldse selge ja see on päris raske asi. Kusjuures ma arvan seda, eks ole, et kui me tahame selle, selle probleemi, et me, me saame aru, eks ole, kust kohast meil kõik jupid nagu pärit on ja, ja mida nad teevad, selle ära lahendada, siis, siis see on koht, kus Euroopa Liit peab koostööd tegema. Et ameeriklased, kes on suur riik, saavad sellega vaevalt hakkama, mis minu jaoks tähendab seda, et Euroopas oli mitte ühtegi riiki, kes üksinda sellega hakkama saaks. Aga kui me nagu jälle sellest potentsiaalsest tööst räägime, siis noh, praegu selgelt on, on riigi, riigis on, on töökohti, et on jõuga tekitatud niisugune, niisugune, tegime niisuguse määruse nagu turvajuhtide määrus, ehk siis igas riigiettevõttes peab olema siis tegevjuhi otseses alluvuses peab olema, olema IT-turvajuht, et see on kindlasti suur koht, kuhu neid inimesi mahub ja, ja loomulikult on siin, alustavad ettevõtted ka, saa, noh, mingil hetkel lähevad suureks ja, ja korjavad need inimesed ära, probleem on minu jaoks nagu, ma käin seal õpetamas tegelikult, ja, ja probleem on minu jaoks see, et ma õpetan välismaalasi. Et kui ma klassis ringi vaatan, siis mul on, on eestlased ja siit pärid venelased, moodustavad seal klassis kuskil noh, viiekümnest inimesest on kuskil kümme, on kohalikku.
Tegelikult me, ja seal nendes klassiruumides me tegelikult loome meeletut, meeletut rahvuslikku rikkust. Ja, ja kurb on lihtsalt see, et need erilised, eriti väärtuslik minu meelest, mida me loome, on, on just need välisüliõpilased, keda me, keda me seal lõpetame, just nimelt näiteks ka selles küberjulgeoleku valdkonnas. Ja siis, kui nad lõpetavad, me kohustame neid meie enda riigist lahkuma, et see on nagu selline kohutav raha maha, maha viskamine minu arvates, mida, mis on noh, jälle täiesti ebaratsionaalne minu arvates.
No õnneks uus vali, välismaalase seadus selle situatsiooni lahendab ära, et enam nad kohe minema ei pea.
Aga samal ajal osa välismaalasi on ka, on, on meil siit kohalikus tööstuses, et, et noh, et, et seltskond, kellest me ei ole nagu midagi rääkinud, on, on Symantec. Et Symantec on, on kindlasti Eesti kõige suurem IT-tööstus, tööstus üldse. Et Symantec on maailma, maailmakulatuses... Suurfirma ja oma toodetest arendavad nad, nad praktiliselt kõik Eestis, tarkvara arendatakse siin.
See on üks asi, millest ma olen ka saanud, ma ei teagi, siis kus nad on. Ei,
ma, mul oli ka, et ma, need, need inimesed noh, nagu, kes mul seal klassis nagu õppimas käivad, et üks oli, üks oli egiptlane ja teine oli iraanlane ja ja siis küsid ka iraanlase käest, eks ole, et noh, katsud aru saada sellest nende, nende kultuurist ja ja asjast, eks ole, ka, et ja siis küsid, et noh, et, et aga et noh, et te ju peate ennast sellisteks vendades, kes leiutasid nulli ja eks ole, kes matemaatikast kõike teavad ja vend uhkusega noogutabki, et noh. Et see, et Iraan, eks, on, on küberis nagu kõvaks läinud, eks ole, et see, see ei ole ühus.
Tere Kuku raadio kuulajad, tagasi kuulama tänast ülipõnevat IT-ärisaadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja teine saatejuht stuudios on Taavi Kotka ning meie tänase saate teemaks on küberkaitse äri. Saates on külas küberkaitse ärimees, Lauri Almann firmast DHC Labs ning Jaan Priisalu, Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor.
Eelmises plokis jäime pidama sinna, et inimesed on takistus ja, ja, ja, ja see on see põhikivi, mille pärast me nagu seda valdkonda erilises mõttes üles ehitada pole suutnud, samas... Selles valdkonnas on ju meeletud palgad. Kui ma eksi, siis täna keskmine tarkvara arendaja saab või küsitakse saama, et tarkvara arendaja töö eest kuskil nelikümmend, viiskümmend eurot tunnis, samas kui küberkaitse tippspetsialistid saavad oma töö eest küsida kolmsada eurot tunnis, et et potentsiaali nagu on, aga kuidas me selle ikkagi kivi tagant välja saame, kuidas me saame rohkem inimesi sellesse valdkonda, kuidas me saame rohkem sellest valdkonnast toote, teenuseid ekspordiks? Jaan.
Minu näge, nägemus sellest on selline, et meil on vaja sisemaine nõudlus korda saada, et me teeme süstemaatilise nõudluse, kus, kus meie oma ettevõtted noh, küsivad neid, neid, neid samu teenuseid selleks, et oma infosüsteemid korda saada. Ja siis, kui meil on siseriiklik kogemus olemas, siis meil on ka baas, eks ole, tekivad ilmselt ja meil on nende inimeste tootmine, eks ole, selle küberkaitse programmiliku, programmi näol olemas, et siis kindlasti tekib, tekib ka niisuguseid inimesi, kes avastavad mingi seni katmata, katmata võimaluse ja, ja suudavad selle pealt eksporti teha.
Absoluutselt, ja teine on, teine probleem, mida jälle noh, nii-öelda erasektori poole pealt võiks vaadata, on see, et me peame, ütleme ka sellest, mida me nimetame siis nii-öelda natuke ümbernurgaseliseks aktiivseks küberkaitseks, ehk siis offensiivseks küberjulgeolekuks, me peame sellest tegelikult normaalselt rääkima hakkama, et need asjad on täiesti olemas, aga Aga, ja nende ekspordivõime on täiesti olemas, arvestades seda, et Eesti kuulub NATO-sse, mis on ju kaitseallianss, mis jälle definitsiooni kohaselt peaks töötama koos mingisuguse ründekorral, kujutage ette, kui võimas see oleks. Et me kuulume Euroopa Liitu, siis on tegelikult täiesti normaalne, et me, et me hakkame ka sellistest asjadest rääkima noh, nii-öelda nii nagu me räägime kõikvõimalikust ülejäänust kaitsetööstuses, mida saab samamoodi ohvensiivselt kaitsta, et, et, et noh, meie, Teised seotud ettevõtted tegelevad täiesti noh, nii-öelda normaalse kaitsetööstuse ekspordiga, samuti milleks võib-olla alates lõhkamisseadmetest, simulaatoritest, mehitamata platvormidest, mis kõik on noh, nii-öelda ka väga sensitiivsed vahendid. Aga ometi on nad reguleeritud, mida samuti kasutatakse noh, isegi kuni noh, nii-öelda mida, mida, mida riigis längis või tahaks nimetada mustadeks operatsioonideks või ütleme, kõrgemal kui Top Secret olevateks operatsioonideks, aga aga siiski, siiski noh, nii-öelda tegemist on reguleeritud asjaga, et, et, et ma arvan, et selline natuke... enda pingetest vabastamine, sellest asjast mõistlikult rääkimine on, on ja selle reguleerimine võimaldab esiteks tekitada, tekitada usaldusväärse seltskonna, kes sellega tegelevad, võimaldab ellu rakendada noh, nii-öelda normaalsed regulatsioonid, mille peale on siis võimalik ka seda eksporti, eksporti kasvatada. Praegu on põhimõtteliselt võimalik ainult kaks varianti, et kas sa, kas sa teed midagi ülisensitiivset või sa paned toime Kuriteo. Et ja noh, see on, mõlemad on tegelikult halvad valikud.
No turunõudluse kaudu on ju tegelikult kokkuvõttes kogu Eesti IKT tööstus kasvanud, et kui me vaatame ka tarkvaraarenduse poolt või, või, või elektroonika poolt, siis, siis selgelt on see käinud ja arenenud peamiselt ju koduturu nõudluse kaudu. Aga nõudlus nõudluseks, kuidas ikka neid inimeste probleeme ära lahendada, et, et, et noh, kui me praegu saame ülikoolides, saame ütleme siin kümme, kakskümmend magistrit aastas, et võib-olla nelikümmend magistrit aastas, et noh, meil on ikkagi sadu vaja selleks, et me saaksime rääkida nagu majandusharust või, või mingist tööstusest. Et kas selliseid lahendusi ei ole nagu kaalutud, et panustadagi rohkem näiteks Eesti Kaitseväe peale, et kui nagu noor inimene, kes täna tõmmatakse sõjaväkke, ta on nutikas, ta peab saama oma kolm kuud esimest füüsilist trilli ja koormust, Et pärast seda nagu äärmised üheksa kuud või vähem panna nad arvuti taha ja tehagi nii-öelda tõsine kokkupuude selle valdkonnaga.
Kas sportlastel vist on see asi nii lahendatud, et kui sa oled tippsportlane, siis sa ei pea edasi nagu, tead kolm kuud ära ja saad edasi, võid sa teha sporti, et sa ei pea väga hullust, ma, ma võin eksida muidugi, ma ei tea seda, Aga ma olen kuulnud niisuguse jutu, et kui sama analoog tõmmata siis küberkaitse maailma, et kas siis on võimalik, et et siis ta saab edasi häkkida.
Kas siit, kas siit tegib mingi spill, spill-over, et noh, et omale, kui meil on nagu noh, kakssada noort, kes on sellega valdkonnaga kokku puutunud, et siis äkki seal on nagu mingi protsent, kes lähevad ka pärast seda valdkonda nii-öelda päriselus nagu enda elu, elatiseks nagu rakendama?
Ma lihtsalt, meenutades oma, oma eelmist elu, kui ma Kaitseministeeriumis töötasin, siis, siis minu meelest noh, nii-öelda põhimõtteline valmisolek selleks ju on alati olnud, et, et, et selliseid nagu oma elualade tippinimesi õieti rakendada. Et, et see on, see on selles mõttes olnud tõesti niimoodi sportlastega, see on olnud niimoodi lauljatega, Ja kõigi sportlaste ja lauljatega, kellega ma vähemalt olen rääkinud, nad on, nad seda kogemust ei ole kunagi kahetsenud, et see kaitseväe kogemus on tegelikult minu arvates väga hea. Ja, ja, ja jälle, et noh, et et sellise võimaluse andmine, see oleks, see on jälle midagi unikaalset, no tegelikult meil on olemas Küberkaitse Liit, millest me ei ole ka siiamaani rääkinud, mis on samamoodi ju mõnes mõttes üks era- ja avaliku sektori partnerlusvorme ja ja, ja, ja, ja väga võimas asi tegelikult, et, et ma arvan, et jah, et ajateenistuse raames see oleks päris hea mõte, et, et seda nii lahendada ja ma arvan, et ega selliseid vastu, vastuolijaid sellel ka ei ole.
Küberkaitseliidu, ma isegi ei ole kuskilt värbamiskuuludusi kuulnud, kui Kaitseliidu asjus ikka vahel keegi ütleb, et kuule, et astu Kaitseliitu või tule sinna, aga siis küberkaitseliidu just pole nii väga kuulda olnud. Et kas sinna üldse värvatakse inimesi niimoodi, et tulge ja astuge liitu või ainult Kaitseliidust värvatakse?
Ei, sinna värvatakse niimoodi, et sa pead kedagi tundma, kes seal on, et sul peab igal juhul olema kaks soovitajat ja, ja üks peab olema vähemalt, vähemalt Küberkaitse liidust, et, et, et ta käib siis Kaitseliidu üldiste reeglite järgi pluss veel natukene.
Ma ikka jäta ronni, et seda inimeste massi tekitada, et Jaan, mis takistab meil täna nagu Kaitseväes iga aasta kakssada noort panna näiteks küberkaitse teemadega täiendavalt tegelema?
Et kas just kakssada, aga noh, mingisugune, mingisugune arvestatav kogus kindlasti võiks sellest tekkida ja, ja Noh, ma arvan, et need inimesed mõtlevad ka sellele, pluss, eks ole, kui me kui me selle ära realiseeriksime, siis oleks meil lootust ka sellele, et meil tekiksid küberohvitserid ka nüüd, kes, kes nagu teisi eda, edasi aitavad.
Jah, et see eeldus oleks, et me peaksime olema noh, ütleme, et see on alati selline... Olles enne nüüd kolmveerand tundi rääkinud sellest, et see kõik on täiesti normaalne, et me tegeleme küberrünnete ja selliste asjadega, me peame arvestama loomulikult ka seda, et et need inimesed, kes tulevad kaitseväki, on ikkagi väga noored ja nad tulevad pigem keskkoolipingist, aga, aga ma arvan, et just nimelt võime, nii-öelda võimalus kaitseväel tekitada see huvi ja näidata tegelikult, et noh, nii-öelda riigis sellisesse asjasse panustamine, noh, need võimalused on tegelikult väga head. Et, et ja just nimelt nii-öelda ohvitseride baasi loomine selles valdkonnas jälle oleks, see on, see on Jaanil minu arust väga hea mõte, aga et eks seda tuleb võtta noh, nii-öelda ettevaatlikult, kontrollitult, et, et, et ta ei hakkaks siin noh, nii-öelda teistpidi, teistpidi vastu lööma, et me, et me riigina ei annaks ka, ka väga palju kohe nii-öelda käest ära, et, et seda peab alati analüüsima, aga Aga põhimõtteliselt küll, jah.
Ja seal tekib alatuse küsimus, et mille arvelt, et
ega... Mille arvalt sa seda teed, et noh, et see on jah?
Okei, aga ma ütlen, et siin valdkonnas on ka olemas nii-öelda valgemad alad, et kui vaadata meie arenduskeskusi, vaadata Skype, vaadata Playtechi, vaadata, mis pankades toimus, siis üks alaliik nii-öelda pettustavastamine või, või fraud detection, kuidas meil selle valdkonnaga on, et kas see võiks olla üks, üks, üks nendest teemadest, mis, mis nii-öelda ekspordina siit küberkaitse vallast võiks, võiks nagu Eestit edasi aidata?
See oli selline asi, mida ma proovisin kunagi ja, ja, ja kust ma nagu Inglismaalt nagu tagasi tulin, niimoodi et, et nad selle, selle teema mujast lukku panid. Ja, ja, ja kindlasti on see tase nagu väga hea, et see, mis me, mis me pangas kätte saime, see oli, see oli kõva, et kus me suutsime siis, siis teadsime nüüd fishing-ust kolm päeva ette, puhtalt logide analüüsiga ja, ja siis kui oli, kui olid need hajutatud mass, massründed, siis nende puhul saime tüüpiliselt seitsme tunniga kätte, et kes, kes, kes tillis selle ründa. Ka jälle puhtalt logide analüüsiga, et see tase oli tegelikult noh, väga hea, selle korjas ülesse siis Skype ja noh, selle meeskonna ja, ja, ja neil läheb seal Skype'is väga hästi ja on ka selge, eks ole, et noh, jah, tõesti, Playtechi niisugused reaalsed kogemused igasuguste infrastruktuurivastaste rünnetega on tegelikult väga head. Aga kui me ka nagu vaatame ka, eks ole, et mis meil siiamaani on olnud, et noh, et, et see küber, kübertööstuse tööstusharu või, või sisemine turg, eks ole, see on väga noor asi, see on noh, paar aastat vana lugu. Et enne seda oli see, et, et suured, suured tegid oma võimekuse, tegid ise ja, ja väikesed noh, ei teinud üldse midagi siis.
Aga mõtlen, et ikkagi vaatame, et Eestil on selles valdkonnas hea maine, meie arenduskeskused ja pangad on saanud minevikus väga suure kogemuse ja, ja muu maailm, õigemini suurkorporatsioonide omanikud usaldavad meie nii-öelda pettuse vastavuse õitamise tiime, et saate lõpetuseks kommentaarid, mehed, et mis siis ikkagi on see, mis, mis nagu takistab või, või kui ruttu me jõuame sinna nirvanasse, et küberkaitsega omaette majandusvaldkonnale nii-öelda Eesti ekspordis olulist mahtu omada võiks?
Mina tegelikult ei näe olukorda nii mustades värvides, kui ma seda näeks, siis ma ilmselt sellega ei tegeleks. Et, et ma arvan, et meil on olemas nišid ja, ja täiesti sellised võimekused, kus meil on hea maine ja kus meil on head lahendused, nendeks on minu arvates kiirelt öeldes ikkagi see otsustusprotseduuride optimeerimine teenusena, ehk siis tegelikult küberõppused kõige laiemas mõttes. Teine, andmelekk ennetus mainstream ettevõtetele, lahendused, mis ei ole väga kallid, kuna, kuna noh, nii-öelda me peame oma seda IP-d ikkagi väga palju kaitsma ja, ja, ja siin meil oleksid väga head lahendused. Lihtsad krüptoside lahendused, nagu näiteks advokaadibüroodele, audiitorfirmadele, kõikidele sellistele ettevõtetele, meil on cyber, ettevõtte nimel on Cybernetica ja tõesti, Dan Bogdanovi poolt loodud Sharemind tarkvara, minu arvates võib minna väga plahvatuslikult, Meil on CarTime, mis kombineerides kõiki neid aplikatsioone, mida ma varem nimetasin, võib samamoodi lendu tõusta. Et, et selles mõttes mina olen ikkagi pigem optimistlik.
Nojah, ja on ka tagant tulemas, et meil on selgelt on kümme aastat digiallkirja tingimustes elamise kogemust, et ma arvan, et see keskkond on päris hea, et ma arvan, et see on aja, aja küsimus, millal, millal see tööstusharu jalad alla saab ja, ja, ja eraldi, eraldi ekspordipõimeks vist tõuseb.
Aga ma ütlen, et kuna meil on kokkuvõttes ainult väikeettevõtted ja ükski neist väikeettevõtetest ei suuda ehitada endale maailmanimega bränd, siis kokkuvõttes nad kõik peituvad või hakkavad, peavad kasutama sedasama Terminid, need on Eestist ja, ja see, et meie Eesti enda maine püsib ja, ja on, on tugev ja on üks küberkaitse valdkonnas tugev, see eelkõige eelkõige eeldab seda, et, et ükskõik, mis jama meil juhtub, siis me tuleme sellest alati puhtalt ja auga välja, noh, läbi selle, et me teeme õiged järeldused ja räägime sellest ja oleme avatud, on see õige?
See on täpselt nii. Ja see vist on ka selles valdkonnas väikene eelis, et need ettevõtted on väikesed, et ei teki niisugust asja, nagu kunagi oli vist, mingi Ameerika film oli War Games, kus üks arvuti hakkas vist trip-trap-strulli mingima tuumapammidega või ei, trip-trap-strullis võita, sai tuumapommid peatada, aga no mitte sellest ei tahta rääkida, vaid et on olnud riigil üks kaitsearvuti, mida, mis ründe alla jäädes või valesti käituma hakates tõmbab maha uur riigi või teise riigi, et siis kui on...
Eks see oleks ka vahva tegelikult. Kui, kui selline asi
oleks. Selge, selle mõttega siis lõpetame tänase saate, see oli meie selle laupäeva Restart, kuulake meid jälle nädala pärast, külastage meie Facebooki lehte ning kuulake meid raadio1.ee aadressil podcastina, head nädalavahetust!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]