AI_pealkiri: Aivo Adamson Maanteeametist: kuidas tuua erasektori kliendikesksust avalikku sektorisse

Kuku raadio kuulaja, on taas laupäev ja taas on eetris IT-äri saade Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ja Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumi IKT asekantsler Taavi Kotka. Ning meie tänase saate teemaks on, kuidas saaks erasektori kasutuskogemust tuua avalikesse teenustesse, selleks et avalikke ja riigiteenuseid arendada paremaks ja sujuvamaks ja mõnusamaks. Meil on saates täna külas Aivo Adamson, kes on Maanteeameti peadirektor, kuid kellel on ka lai kogemus erasektori IT-lahenduste loomisel. Meie saadet toetab ITL ja meie saade on korduses täna öösel kell kaksteist, aga palju mõnusam on raadio1.ee lehelt tõmmata meie podcast ja kuulata saadet. Nagu mainisin, saate teema ära, ehkki tänase saate teema võiks omavalitsusega olla ka e-valimist, sest kui uudiseid kuulata, et Taavi, kas käime selle teemaga lühidalt üle?

No jah, me võiks ju e-valimistest rääkida, kuna see raadiojaam on juba suunatud mõtlevale inimesele, siis ma arvan, et mõtleb inimene, saab aru, et et praegune Reformierakonna sisevalimisskandaalil ja ja Eesti e-valimise tehnilisel platvormil või tehnilisel suutlikkusel ei ole nagu väga palju ühist, et, et seetõttu sellest ka mõtet nagu rohkem heietada, et... Et jääme ikkagi nagu tänase teema juurde, milleks on seesama, mis moodi seda avalikku teenust erasektori kogemus abil nagu paremaks saada.

Aga Aivo, te räägite äkki paari sõnaga lahti oma kogemuse erasektorist?

Jah, tere, tere minu poolt ka. Eks seda kogemust koge, kogune, kogunes erasektoris pea üheksateist aastat ja, ja viimased kuus pool seitse aastat olin seotud IT-ga, Peamiselt siis IT-üksuse juhtimisega Baltikumis kuni aastani kaks tuhat kaheksa kogu Baltikumi IT ja...

Firma oli?

Oli Swedbank. Ja, ja, ja kuni aastani kaks tuhat kaksteist, siis juuni lõpp juhtisin siis Swedbanga grupi infrastruktuuri operatsioone, et see, ehk siis see kõige alumine IT layer, nagu öeldakse. Ja, ja see kattis ära neli riiki.

Ka, ka siis nii-öelda emapank, mitte ainult...

Ka emapank, ka ema, ka, ka Rootsi,

jah? No sul on Rootsi kogemus, et sa saad kohe öelda, et kumb on siis põrem, kas Eesti avalikud teenused, avalikud e-teenused või, või Rootsi avalikud e-teenused, jah?

Vaata, ma mõtlesin, et kui sa selle teema mulle lauale panid, et, et tegelikult mul on kogu aeg mõttes mõlkunud, et vaata, see sõnaprotsess, eks ole, et et, et ma lugen, olen, ma pean lugema täist korda, olen ühe korra lugenud Kafka nagu raamatut, Protsess. Ja vaata, see on minu meelest probleem, kui, kui protsess hakkab asju üle võtma. Et väga paljud asjad Rootsis olid väga protsessipõhised ja, ja IT on protsessipõhine, aga noh, seal on rollid, eks ole, et protsessis osalevad inimesed, nad vastutavad ja kui meil midagi katki läks seal Rootsis, siis ma, igal juhul olid vastutajaid leidnud, see näitab seda, et sul on nagu protsess asja üle võtnud. Ja ma, ma toon paralleeli siin meie Eesti riigiga, et noh, et ka Maanteeametis ma, ma, ma igal juhul täheldan nii selliseid nagu protsesse, kus sa ei leia lõplikku vastutajat, et siis on nagu protsess üles, üle võtnud nagu selle nagu teenuse nõndanimetatud.

See on tuntud väljendist Briti huumoris ergast, et computer says no.

Jah, no peaaegu nii, eks ole, et ja, ja väga palju on see sellist, sellist nagu, et riik on omanik. Kui sulle öeldakse, et riik on omanik, siis sa küsid vastu, aga kes see on siis seal selles riigis omanik?

Aga teistpidi jälle Rootsi on suuteline rohkem nagu seda inimest number üheks panema, et kui sa vaatad nende teenuste läbimõeldust, siis nad ikkagi mõtlevad seda, et kuidas see inimene võimalikult vähe ise peaks nagu tegutsema või panustama ja ja asjad kipuvad juhtuma rohkem nagu märkamatult või selja taga, et...

See on tõsi ja, ja, ja, ja veel, mis on erisus, on see, et, et see, sa mainisid seda läbimõtle, mõtlemist, eks ole enne, ongi see ettevalmistusperiood, näiteks kui võtad kas või mingi IT-projekti, see ettevalmistusproje, periood on hästi põhjalik. Kohutavalt palju käiakse läbi neid nüansse, lepitakse kokku, kuidas asi peab olema, Ja pärast on arendus, on, on kiire. Kui meie vaatame, kuidas meie asju teeme, on rohkem niisuguse katsemeetodil, eks ole, et, et esimene algne protsess, esialgne see ettevalmistuse periood on lühike ja siis läheb tegema ja siis kogu aeg parandab tegemise ajal.

Aga tuleme alguse juurde tagasi, et pean tunnistama, et olles ise nüüd neljandat kuud riigiametnik, et põhiline küsimine, küsimus, mida küsitakse, on, et kuidas siis on olla riigitööl, et ma olen praegu nagu saatejuhi rollis, ma saan, Aivo, sinu käest küsida, et kuidas siis on riigitööl?

Kuule, mina fännan seda ja, ja ma fännan tõsiselt selles osas, et, et Juhuslikult said täna veel endiste kolleegidega kokku ja kõik, kes keelab meie pangas ei tööta, on nii rõõmsate nägudega ja ja, ja, ja on, ja ma fännan seda selle poole pealt, et, et ma, ma vaatan, et mul on, mul on võimalik midagi luua, mingisuguseid asju nagu tulemuseks vormistada, muuta seda, seda suhtumist, et, et mitte ei ole ainult tegevused, ei ole nagu eesmärgid, eks ole, vaid, vaid et sa paned sellele tegevusele tulemuse. Et ma fännan, ja kui ma võrdlengi seda, et, et, et ma selle panga otsuse, äratuleku otsuse pangast tegin seal tegelikult kuus kuud, enne kui ma üldse ära tulin, et ma praadisin ennast kogu aeg, et, et see on see mõistlik ja nii edasi, sest ma tegelikult täna ei kahetse mitte üks teps. Et, et tegelikult on, on huvitav, saaks ainult erasektorist inimesi juurde sinna avalikku sektorisse, et mõttekaaslasi rohkem läheks kergemaks, saaks, saaksime suuremate sammudega edasi, ma arvan, et sa tunnetad seda ise.

Aga kuidas, mis seal siis täpselt vahet on nagu sinu silmis, et just selle mõtteviisi koha pealt, et, et, et millest nagu puudu jääb, et, et mis on need kohad, mis nagu täitmist vajavad?

No ka needsamad, seesama näiteks, et see teenuse, teenusepõhine mõtlemi, mõtteviis. Et sul, et, et, et, et sa oled nagu Maanteeamet, tegelikult on üks suur ettevõte. Tema finantseerimisskeem on, on, on erinev, eks ole, me saame riigieelarvest raha. Aga tegelikkuses on ju see, me pakume teile teenuseid, te saaksite tee peal sõita, me pakume teile teenuseid, et teil oleksid autoregistris need andmed olemas, te saate neid andmeid kasutada, väljastame juhilubad ja korraldame eksameid, need on kõik teenused. Et see teenusepõhine mõtteviis ja selle juurutamine on see võtmeküsimus siin.

No teine asi on vist vastutuse võtmine, et, et sa oled nagu mingi lõigu või, või tüki nagu omanik, et...

Just, no näiteks, et, et toon näite, et me praegu oleme saanud kokku omale IT-portfelli, mida enne ei eksisteerinud, IT-portfell selles mõttes, et projektiportfell, nad ei ole kõik veel projektideks formuleeritud, eks ole, või formuleerunud, Aga, aga meil on see Swiss listist esimesed projektid juba tekivad, neil kõigil on omanikud kuni lõpuni välja, kuni nende, kuni omanikud selleni, kes need, need ärinõuded sinna, eks ole, sellesse projekti kirjeldavad, kuni siis IT, IT-omanduseni välja, kes vastutab siis mittefunktsionaalsete nõuete eest.

Jaa, kuid olge siiski, Riigiamet on ju ka Maanteeamet. Et noh, ta ei ole kodaniku jaoks nagu valik, et ma ei saa solvuda selle organisatsiooni peale ja öelda, et mina teie teekendega enam ei sõida, et ma lähen kasutama mingeid teisi teid. Et niisugune tugev ja jõuline positsioon, et Kas Maanteeamet ikka peab nagu ütleme, Swedbank meeldima kliendile ja, ja, ja sellele kodanikule hinge pugema ja olema, omama usaldust? Noh, mina tunnen ennast nagu päriski hästi, sellepärast et ma olen kuulnud, et minu auto, minu seotust minu autonumbriga näiteks Maanteeamet ei avalda erasektorile, aga mul ikka kripeldab, et võib-olla varsti avaldab, et ma, et kas see noh, usaldus on nüüd mõned aastad püsinud, et Kas selle usalduse nimel tuleb vaeva näha või on pigem see, et me, me kontrollime, me teid, me vaatame, kes seal sõidavad ja me otsustame?

Ei vaata, mul, mul on just see hea meel, et sa küsisid selle küsimuse, sest ma tunnen, tunnen nagu seda, et üks soft-faktor on see, et esiteks Maanteeamet, me esindame küll riiki, hästi palju seadusi on. Noh, meie tööplaanis näiteks, mida me ministeeriumis peame kinnitama, on hästi palju tegevusi ja need tegevused tulevad seadustest. Ja noh, siis sa nagu pimesi lähed seda kogu aeg täitma, eks ole. Aga, aga mina arvan, et noh, et Maanteeamet, kui me oleme teenusepakkuja, on ju, me peame tegema seda hoolivalt. See, mis, mis, mis poolt sina nagu puudutasid, on see turvalisuse pool, eks ole, ja noh, siin me täidame kõiki nagu andmete ja isikuandmekaitse, kaitse ja reegleid, nagu tegime ka eraettevõttes, et, et see, see, siin ei ole vahet. Aga pigem on see, et me, et ma, ma, ma nagu üritan nende, mitte üritan, vaid me, me teeme selle ära ka, me pöörame nende inimeste mindset'i selliseks, et Et, et nad, nad mõtlevad mitte ainult, et noh, mul on nüüd seadus kirjutatud ja ma niimoodi elangi kakskümmend aastat, et sellest seadusest noh, see, see peab arenema kogu aeg. Edasi arenema. Ja noh, me, me põrkume iga, iga päev põrkume kokku, kui me tahame e-teenuseid näiteks, noh, toome näite, me tahame ära kaotada, no mitte ära kaotada, aga tahame, et Eestis enam ei pea füüsiliselt kaasa, füüsi, ei pea füüsiliselt sulle printima välja autotehnilist passi. Et noh, see on elektrooniliselt olemas ja, ja, ja jube hea, et sa, sa ei pea tulema järgi, sa ei saa selle postiga, aga äkki saad sa selle ise vajadusel kodus välja printida ja kui sa üle piiri näiteks lähed, eks ole. Et üle piiri ja igaks juhus peab, ja isegi seal ei ole sul enam seda varsti tarvis, on ju. Et miks me teeme sellist tühja tööd ja nüüd selleks, et seda teha, me peame minema muutma ka liiklusseadust, on ju. Et noh, et, et kõik need on ära reguleeritud, vot need, need seosed tuleb nagu varakult juba ära tunnetada, jah, ja, ja vaata, me saame büroost, eks ole, sinu välja, miks sa pead sinna tulema, ja, ja, ja elektrooniliselt, politsei saab sellele baasile ligi, saab kontrollida, ei ole probleemi.

Noh, see mõte mulle küll väga meeldis praegu, et ma tundsin, et midagi hakkab paremaks minema lähiaastatel.

Vahe küsimus, Henrik, aga miks sul see nii oluline on, et, et sind ja autot kokku ei saaks panna, kas see on seoses nende parkimise trahvidega?

Jah, jah, ma ütlesin keeruliselt, on hakata.

Aga see, ma siinkohal tahaks kohe paranduse teha, et ma ikka tahaks inimestele südamele panna seda, et et kui te ikkagi tarbite teenust, mis see loeb, et Europargi või Citypargini poolt hallatava maapinna peale, kui te tarbite teenust ja jätate selle eest nagu tasumata, siis see põhimõtteliselt on ju vargus, nii et see, et pärast see park või haldaja ei saa seda infot kokku viia, on muidugi tore, on ju, aga, aga kokkuvõttes on tegemist ikkagi vargusega.

Kui me juba seda teema avasime, siis ma ütlen ka oma arvamuse välja, et mina arvan, et see on väga vilge ja teenuste eest peab maksma ja ma igal hetkel, kui ma, õnnestub, siis ma maksan selle teenuse eest. Aga on hetki, kui ma kas Selverise või kuskil unustan selle kella panna või, või lihtsalt läheb meelest ära ja siis ma ei leia, et see sinine plakat seal T-servas on see leping, mille alusel nad võivad mind ahistada, käsi väänata, et kui nad tahaksid mu käest see kolm eurot kätte saada, siis jumala eest küsige, aga ärge ülbitsege. Aga see oli jälle minu seisukoht ja ma olen teine kodanik ja ärme siia, see ei ole puutu võib-olla nii avalikku teenust, aga ma tahtsin öelda, et mis puudutab seda, seda paberilehte, mida võib-olla saab kunagi ise välja trükkida, tehnilist passi, siis minu arust see on, ma ei tea, kui palju autosid Eestis on, mille ei ole seda tehnilist passi täna, mis tegelikult on väga suur turvarisk, võtab ära selle võimaluse kindlustuselt raha saada ja, ja teeb neid asju, et noh... Minu auto parditšokis ei ole seda, aga noh, kes mind uskus praegu?

Ei, ma ütlen, et minu autos ka ei ole ja, ja ma väga tänan näiteks Eesti politseid, kes suudab olla nagu väga mõistlik ja arusaav, et no iseenesest on see informatsioon tal kõik ju e-politseis olemas ja, ja, ja kui side on piisavalt kiire, siis ta seda näeb sealt, eks, et Et väga mõistlik, et oota, see asi on ka paindlikumaks läinud, või ini, inimlikumaks läinud ja ma arvan, et seesama inimlikkus ongi see, mida nagu peaks rohkem või peab rohkem sealt erasektorist tavaliseku sektori tooma, et needsamad arki järjekorrad, näiteks tunnistan, et mina hiljuti oma autot ümber vormistama ei tahtnud minna, just sellepärast, et on legendid, et vist on järjekorrad, on ju.

No aga ma tegin ise läbi selle, just nüüd kolm nädalat tagasi, et vormistasin liisingu, lõppes ära, eks ole, ja, ja vormistasin omanikuvahetuse, tegin omanikuvahetuse, ma läksin meelega, tõisin selle järjekorra, mu ees oli kakskümmend üheksa inimest, see võttis aega nelikümmend minutit, vaata nüüd päris kiiresti see omanikuvahetus, eks ole, selles mõttes, et kui sul nii palju kliente on ees. Ja, ja, ja vaatad, et noh, et, et samal ajal sa täidad seda paberit seal, on ju, mis tegelikult kõik see, kõik see võiks olla nagu paberivaba argis meil, mis meil on ka olemas, et teed selle ära, saadad ette ära, saad võib-olla, võib-olla saad ka kellaajaga ära määrata, mis kellel sa tuled täpselt, on ju, ja sul on juba kõik asjad käes ja, ja võtad need ära, kui me nüüd juhuslikult jõuame ka veel postiga saatma hakata, eks ole. Et noh, et, et noh, et, et, et see, see ideoloogia on nagu selles, et hästi palju sellist niisugust erasektori mõtteviisi nagu seal propageerida ja, ja kui me sellega nagu lendu läheme, siis sealt need ideid tuleb ka jah, eks, eks, eks, eks, eks sa, Taavi, oled juba kuulnud esimesi projekte, et me ikkagi tahame klienti büroost välja saada, see on meie põhieesmärk.

Aga miks paberivabaarik, miks mitte Eesti?

Ei, see, aga see tuleb sinna alla, vaata noh, seda me vaatame, see, see on jaa, see on õige, sa täpsustad lihtsalt, et me ikka mõtleme selle eesti.ee kontekstis seda. Et, et selle alt sulle jääb sul ikkagi üks koht, üks uks, eks ole, peauks on sul üks, on ju, sul ja siis edasi on sul rohkem erinevaid uksi, on ju.

Aga teeme siin väikse pausi ja peale pausi räägime siis juba konkreetsemalt, kuidas Eesti avalikud teenused areneda võiksid. Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka Majandusministeeriumist ning meie saate teemaks on täna avalike teenuste kvaliteedi tõstmine, kuidas Eesti riik võiks oma IT-avalikke teenuseid luua ja saatekülaliseks on sellel teemal tugevat erasektori kogemust omav Aivo Adamson, kes on Maantee, Maanteeameti peadirektor. Räägiks nüüd paari sõnaga lahti, kuidas täna Eesti IT-maailm on üles seatud, et on teada, et kuskil seal keskel on võimas X-tee platvorm, mida Eesti riik kas müüb või müüb Aserbaidžaani, ma ei teagi praegu täpselt.

Üldjuhul Eesti riik on valmis ka seda tasuta jagama, kui, kui huvilisi on, jah. Aga noh, see X-tee on ikkagi ütleme siis eelkõige turvaline andmevahetusplatvorm, eks, et teenused täna ikkagi, avalikud teenused tekivad peamiselt nii, et, et on mingi määrus, mis sätestab mingi andmekogumi, tihti sätestab ka andmevormi, et mis moodi informatsiooni kogutakse, Siis lükatakse see vorm netti ja meil on edenus, eks, et, et, et see on nagu suhteliselt levinud viis, on ju, et tegime just hiljuti analüüsi ja vaatasime majandustegevuse registrit, on ju, et kui sa lähed täna, tahad majandustegevust alustada, sa tahad mingit luba taotleda, siis sa, sa lükkad Google'sse sisse majandustegevuse register, sa jõuad MKM-i kodulehekülje peale, Seal on kohe vasakul menüüpunkt, taotlused, klikid sinna peale ja saad lehekülje, mille peal on siis nimekiri PDF-idest, mida sa saad siis nagu nii-öelda downloadida, ära täita, välja printida ja, ja saata nagu kuhu vaja, eks. Kui saad vingem ees, sa saad, seal all on ka e-taotlused, mis võimaldavad sulle eesti.ee-sse logida, see Eesti ees müütud natuke ringi, mis oli kümme või üksteist sammu umbes, on ju, ja siis sa jõuad täpselt sellele samale PDF-ide lehele, on ju, kus sa saad neid taotlusi downloadida, on ju, et nii ta kipub tavaliselt olema, et me teeme nagu mingi andmekogumi valmis ja, ja, ja, ja lükkame veepe ära ja sinna ta jääb, ehk siis me ei vaata seda, et, et kui, kui hea ta on või, või, või, või mis temast, kas, kuidas, kuidas kasutaja seda üldse kasutada saab või ei saa, on ju? Aivo muidugi on siin oma näide ette tuur. Ei

no mul on, mul on, mul on näide sellise, selline reaalsest elust, et kui ma Maanteeametisse tulin, siis ma avalikult noh, küsiti mult intervjuus, Postimees küsis, et noh, et mis mu nägemus on ja ma tõin ka välja, et Et miks meil ei võiks olla nagu Maanteeametis juba e-teenused ja lihtsamad asjad, mis ma välja tõin, oli see, et teavitusjuhi, juhiloa näiteks kehte, kehtimise aja lõppemisest, näiteks tehnoülevaatuse aja lõppemisest või, või meeldetuletamisest ja... Ja, ja, ja, ja ajakirjanduses, siis kui maanteeametistunni, siis meil, mulle hakkab öelda, et kuulge, meil on see teenus, ma ütlesin, aga kus kohas? Näita mulle, et noh, et, et ja, ja, ja tõepoolest, ega inimesed tegelikult ei teadnud, et kusagil umbes nii, et noh, et sõidan Keilasse läbi Narva, on ju, ma lähen kuskilt, klikin oma Maanteeameti kodulehe, siis ma lähen läbi muide, eesti.ee all ja ka, klikin, klikin, klikin, lõpuks jõuan sinna teenuseni, siis ma pidin vaatama, et kas ma olen nõus oma telefoni või kontaktandmeid andma, teen Ja siis, siis see teenus läheb toimivaks, eks ole. Noh, ja mina nagu omasta arust, mina, mina nimetan, et see ei olnud teenus. Et noh, et, et ja ma leidsin kiiresti välja selle, et, et me ei pea üldse seda küsima klientide käest, sest need on, need on meil juba andmebaasis olemas ja see, et me teeme seda sellel samale kliendile tagasi tema enda andmete pealt, siis seal oli ka Andmekaitse Inspektsioonil midagi meile öelda. Et noh, tuleb tähtaeg, no saadame selle SMS-i või saadame e-meili ja tal on hea, tal saab, kusjuures ma ise sõitsin kuus kuud, mu abikaasa sõits kuus kuud ilma tehnoüleva

Mina sain just politsei poolt peatitud, sellepärast et mul polnud toimugi, et teine ülevaatus läbi oli näiteks.

Et tegelikult, mis ma tahan öelda, et meil on, meil on need, need kompo, komponendid on kuidagi nagu välja arendatud, nüüd on seal mõtte küsimuses, et kes on olnud need disainerid, et kas, kas see nagu kasutaja poolt on ka nagu mõeldud, on ju, et kes see nagu need nõuded nagu välja on mõelnud, need ärinõuded, et ja, ja keegi, keegi, keegi see kuskil tagatoas on valmis mõelnud oma, oma pea, mis on iseenesest hea idee ju, aga, aga, aga teostus.

No ühesõnaga, niisugused näited me võiks tuua nagu lõputult, mis nagu suunurga muigile ajavad või lausa naerma, eks, aga ütleme nii, et ega see naermine on ikkagi iseenda üle, eks, et see on täna meie enda haldusala, mis on vaja korda teha ja, ja mul nagu hea meel, et et riigis tervikuna see asi hakkab nagu positiivse poole minema nagu.

Võib-olla et kuulajatel on huvi teada veel üks näide, see on nüüd päris värske näide, et, et kaks päeva tagasi, õigemini eile tegelikult me, me proovisime, proovisime otsustada ära, et, et kas meil nagu proovieksami testi versioon, mis on mõeldud kõikidele inimestele, et kes tahavad minna liikluseksamit sooritama teoorias, et nad peavad siis minema liiklusklassi, eks ole, kohale, meil on eksami klassid, kus nad peavad istuma arvuti taha ja, ja tegema oma tehingud ja kolmekümne minuti jooksul lahendama siis testi. Ja, ja me olime välja arendanud ja tahtsime seda nagu otsustada, et kas me lähme laivi sellega, et implementeerime ära. Ja siis meil tekkis diskussioon selle testivormi peale ja, ja kujutage ette, kui teil ilmub sinna ette testiversioonis, see on test, see ei ole midagi, testiversioonis ilmub teie ette aken, kus siis on küsitud, et kõigepealt keel ja siis on isikukood, sa pead kõik selle läht, sisestama sinna ja siis lähed sa edasi küsimuste juurde. Ja, ja me hakkasime küsima, et kuule, et nagu mikspärast see isikukood peab seal olema, et, et keegi ei taha, et see esimene asi, kui mult küsitakse isikukoodi, ma enne mõtlen, et no mille jaoks seda mult küsitakse. Ja, ja, ja noh, meie inimesed, Maanteeametis põhjendasid seda sellega, et nad tahtsid nagu inimestele selgeks teha, et mis peab eksamil tegema. Et vaadake, ma, ma räägin, kus, kus fookus oli suunatud, fookus oli suunatud sellele, et näidata, mida tuleb teha eksamiklassis, et kõik see oleks täiesti sarnane. Aga tagapraanile jäi nagu see, et, et tegelikult test on oluline ju. See, et inimesed tahaksid, ka isegi need, kes omavad juba juhilubasid, tahaksid nagu mängida või proovida, et oma teadmisi ja, ja ma arvan, et see on nagu väärtus, Soomes on see esileheküljel Pela, nime all lähed ja mängid nagu sa, käid testid läbi.

Aga kas neid isikukoode ka salvestati kuhugi või oli tõesti ainult tühi vorm?

Ei, praegu on ta tühi vorm ja siis võeti see salvestuses ära, et ma ütlesin, aga miks me siis selle isikukoodi sinna jätame, mulle vastati ei, ei, jätame sellepärast, et oleks hästi sarnane see aken. Noh, me tegime väga lihtsa lahenduse, ütleme ei, sellist asja me laivi ei lase, Me, me, kui te tahate seda sarnasust, tehke sinna, siis selline pilveke sellise noolega, et, et see väli tuleb teil täita näiteks tekstiosa sinna sisse, et see väli tuleb teie eksamil täita. Aga mina arvan, et meie inimesed nagu mõtlevad, aga mis ma tahan teile nagu öelda, on see, et, et näete, kuidas tegelikult riigi, riigis on inimesed nagu mõtlema, mõe, mõelnud, on ju, jälle idee ei ole ju paha, et neile tutvustada, kuidas eksamil käituda, aga tahaplaanile jääb see, mis tegelikult vajalik oleks.

Siin põhiline tavaliselt on seesama probleem, et me jällegi, me disainime selle teenuse oma parima teadmise järgi valmis, paneme ta üles ja sinna ta jääb, eks, et kui me vaatame just erasektori kogemust, siis erasektor eelkõige teeb selle, et ta teeb prototüübi valmis, nad isegi võib-olla ei kodeeri ühtegi rida seal, on ju, ja siis antakse see prototüüp ikkagi lõppkasutajale kasutada ja, ja, ja mängida ja vaadatakse, jälgitakse, mida see lõppkasutaja teeb, ja vastavalt sellele siis parandatakse seda, seda, seda, seda süsteemi. Kui me täna vaatame, mismoodi me ikkagi ka riigis tarkvara hangime, siis ka tarkvarahanked on niimoodi, et hange lõpeb või ütleme, projekt on valmis hetkel, kui asi on nii-öelda laivi lükatud, aga see ei ole ju valmis, et meil ikkagi oleks vaja nagu seda, et, et a la, et laseme seal laivis, ütleme üks kolm-neli kuud olla ja, ja siis teeme nii-öelda täiendava niisuguse refaktooringu või re-engineeringu ja, ja, ja, ja muudame need Noh, selle nii-öelda keskkonda nagu optimaalsemaks, et, et, et just seda, seda nagu, nagu mõtteviisi on nagu puudu, et vaatame, mis moodi lõppkasutuse tegelikult seda kasutada tahaks ja vastavalt sellele muudame siis.

Noh, me, ja ma tulen veel selle näite juurde järve, kui vaadata, kuidas riik on toimetanud nende samade suuremate infosüsteemide või ka teenuste loomisega. Et väga oluline on see, see mittefunktsionaalsuse vool, eks ole. Ja me avastasime sellesama, selle teooria, eksami testi puhul, et noh, et, et me ei olnudki koormustesti teinud. Et ei olnud koormustesti, noh, mitte, mitte küll nüüd paar päeva tagasi, aga see oli enne teada, et peame, peame selle ka tegema, tegime koormustesti, saja viie, sada viiskümmend inimest, sama sessiooni aeg võib sees olla, eks ole. Kui me tuleme välja selle kampaaniaga, et me oleme teooria eksami teinud, siis on äkki korraga viis tuhat küljes ja tegelikult kukub ju kohe maha, on ju. Ja meil on näiteid alati, et, et mis on riigis juhtum teatud, on, on see e-arstitõendid, eks ole, e-retseptid ja tihtilugu, kui välja tullakse, jäetakse see nagu kapasiteet Ja ma arvan, et, et see on see, mida erasektor ka kindlasti endal teeb, ma mäletan, pangas me küll igal juhul tegime koormustestid, enne kui ma mingi asjaga välja tulen, ja riigil on niisugused vot need, see on, see, see on, nime protsessi alla mahub, eks ole, selle arendusprotsessi alla tõsisuliselt. Kuni omanikeni välja,

eks ole. Täna selgelt nagu riigis tundub, et nagu projekteet number üks on kvantiteet, mitte kvaliteet, et just, et Eesti e-analüüsisime hiljuti siin ja see näitaja, et, et Kolmkümmend protsenti teenustest said hinde viis, ehk nad olid lihtsalt läbitavad ja arusaadavad, viiskümmend protsenti said hinde, käib küll või noh, ütleme nii, et läbi häda saan hakkama, on ju, et kui hästi ka pikalt mõtlen, on ju, ja kakskümmend protsenti olid selgelt nagu läbimatud ja, ja ütleme ausalt, noh, sa ei taju seda, aga kui sinu teenus on kasutamatu. Siis see kokkuvõte sööb alla nii-öelda kanalimaine, eks, et kui inimene tuleb, ta tahab Eesti.ee-s teenust saada, ta, ta ei saa selle teenusega hakkama, siis ta kogu, kogu Eesti.ee kohta ütleb, et noh, see on ikkagi üks mõttetu koht ja see nii-öelda mõtleb midagi käia, sest tuleb aru saada, et kui noh, ütleme panganetis me käime, vaata, et korra kuus või mitu korda kuus, siis noh, Palju sa oma riigi kõike suhtled, on ju, palju sul on vaja neid avalikke teenuseid kasutada ja, ja ongi kaks-kolm korda aastas võib-olla, eks, ja kui neid kasu, kasu, kasutuskogemused on juba negatiivsed, siis ongi kogu nii-öelda maine Eesti eelnevalt halb, eks.

Aga, aga Taavi, ma küsin sulle käest, kuidas sinul on selle nelja kuu kogemusega praegu, et kuidas sa tunned, kuidas riigiametid omavahel nagu läbi mõtlevad asju, kas või, või, või ka ministeeriumid, et kui sa vaatad, et, et mis, mis, mis su, mis su, mis su tunne ütleb, et kas va No just

seesama, et ta pikem ikkagi jääb nii-öelda nagu poolikuks, et üle muidugi üldistada ei tohi, et on olemas täna nagu talitusi osakondi, kes väga hästi teevad oma teenuseid ja, ja jälgivad seda kasutajakogemust ja nii edasi ja aga, aga jah, just seesama nagu värske Eesti e-statistika on ikkagi nagu suhteliselt nukker.

No ma toon selle näite.

Ma arvan kindlasti, et on olemas ka niisuguseid organisatsioone, kes teevad väga hästi ja nende kõrval on teine organisatsioon, kes, kes teevad väga hästi, aga nad koostööd ikka ei tee, et kui me vaatame näiteks Äriregister ja Maksuamet, on olemas niisugune asi nagu käibemaksukohususe number, mida ikka vahel on vaja otsida veebist, aga selle noh, õudselt mõnususes, kui ma võtan Äriregistrist firma mingid andmed ette ja ka sealt see tuleb välja, aga ei tule, ja kui Maksuamet lehelt otsida, sa jõuad sellele lehele, kus öeldakse, kuidas seda lei Aga noh, ühesõnaga, et kõige kiiremini jõuab siin ikka guugeldades, et ma arvan, et kui kindlasti saidid võikski vaadata, et kes, kes guugeldades mingite teenusteni jõuavad, siis võib-olla need teenused ei ole nii hästi leitavad.

Ma just tahtsin seda Henrikule täienduseks tuua, aga vaata näide, meil on ju positiivne näide ka, et me leidsime seda, et sa lähed täna, eks ole, ID-kaardile või uut IT-kaarti tegema või passi tegema, eks ole, sa lähed sinna fotokabiini. Siis sa teed selle pildi seal, eks ole, siis sa tuled autoregistrisse, teed jälle pildi. Et noh, et vaata, et noh, et, et üks on, eks ole, Siseministeeriumi haldusalas ja teine on MKM-i haldusalas amet. Noh, mina, mina nagu niisuguse, ma, ma, ma, ma mõtlen nagu out of the box, on ju, et ma ütlen, et noh, et, et miks me neid pilte siis noh, kui talletame siin riigis igal pool, et et viime selle nagu, nagu ühisele, nagu sellele, et see pildistamiskoht võib iseenesest jääda, aga andmed viime kokku, ja noh, pildi ja andmebaasi loome ühise. Jääb sul see üks pilt, okei, iga viie aasta tagant on, on näiteks kohus, kuskile kirjutad, et pead pilti uuendama, noh, siis uuendadki, ja siis teed sa seda argis või teed sa seda seal, aga see on ühes süsteemis hoitud. Väga õige.

Ma, ma olen kuulnud, et inimese pilt tasub ka selle ID-kaardi džipi peale, et mul tegelikult on see minu pilt ju kogu aeg kaasas, et ma ei peaks sinna kappi minema, ma võiks anda oma ID-kaardi.

Aa

no ID-kaardi tegemisel muidugi. See on jah, see

on, tegemisel läheb sul tarvis seda.

Noh, väga õiged, väga õiged näitajad ja, ja ütleme selle pisinäite kohta, mis Henrik tegid, selle registrikoodiga, niisuguseid väikseid näiteid on muidugi nagu Eesti täis ja mida me peaksime tegema, ongi see, et me reaalselt teemegi noh, paari-kolme aastaga selliseid massilisi pisiparandustöid, ehk siis meil ongi nagu spetsiaalne eelarve selle jaoks, et, et just needsamad ebamugavad nurgad, mis muidu, muidu sujuvad protsessi nii-öelda nagu tapavad, et, et teha neid lihtsalt koorida.

Jah, ma kirjeldan ühte dialoogi, mis ma kunagi pidasin ühe statistikaametist helistanud, nii ju, kes tõeles, et ma ei olnud ühte, ühe firma statistika küsitlust ära täitnud, ma küsisin, et siis kas ma valetada võin seal ankeilis. Ta ütles, et kuidas nii, muidugi või et me saame kontrollida seda, ma ütlesin, ahhaa, et noh, et kui teil see info on olemas, miks te mulle helistate. Et aga ma arvan, et selle niisuguse, et ühe korra sisestamise kontseptsioon on kindlasti hästi oluline oligi.

Vaata, aga kui ma toon siia eraettevõtte, muide Hansapangas kui, või ajalooliselt vaadata tagasi, kuidas Hansapanga infosüsteem arenes, siis paraku oli näiteks noh, Aivo Adamson eksisteeris oma andmetega liisingsüsteemis, siis panga põhisüsteemis, siis oli kindlustus, tuli juurde ja vaata noh, me alles lõpus arendasime, siis hakkasime seda välja arendama, et see kõik võiks olla üks Aivo Adamson, eks ole. Et tegelikult ka eraettevõtetes selle kasvuga ei, ei panda neid asju nagu tähele, et see lastakse nagu ise, isevooluga minna ja noh, ja mina jõuan siin jälle nagu riigi juurde nagu tagasi, et, et seda mõtet, mida ma olen Taavile ka nagu mitu korda öelnud, et meil oleks vaja niisugust nagu peaarhitekti kampa, on ju. Et noh, et, et on see siis kamp või on ta, on ta kahes, kolmes isikus, kes tegelikult need ideed hakkab läbi mõtlema, on ju. Et noh, et, et see, see, see, see, see peaks olema.

Tuleb, tuleb, tuleb juba.

Okei, väga hea.

Järgmises plokis rää

Restart. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, meie saade on õhtul kell kaksteist korduses, kuid raadio üks.ee lehelt leiate meid podcastina. Mina olen Henrik Aavik, saates on meil ka teine saatejuht, kes on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Taavi Kotka, ning meil on saatel külas Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson. Meie saate teemaks on avalike teenuste... paremaks muutmine Eestis, me oleme rääkinud täna saates sellest, kuidas on mõningaid probleeme, ehkki me oleme tõenäoliselt maailmas suhteliselt unikaalselt juhtival positsioonil oma avalike teenustega, aga tänase saate fookus on see, et kuidas saaks paremini.

No rääkides maailma kogemusest, tulin just Soomest, kus oli ülemaailmne riigi IT-juhtide kongress või, või konverents ja, ja kus siis ka kõik riigid oma kogemustest rääkisid ja oma edusamme presenteerisid ja Noh, tänane hea uudis on see, et et samalaadselt või samal tasemel on ikkagi meie käinud Singapur praegu ja, ja ütleme nii, et Taani hakkab kuklasse hingama, aga ütleme nii, et ülemaailm on ikkagi kaugel-kaugel maas, aga aga see pole teema, et, et me peame kokkuvõttes mõtlema ikkagi selles võtmes, kuidas nagu omaenda kodanike teenuseid ja, ja kodanikele pakkus vaat teenust paremaks muuta. Et mida, mis teema juba, kust pihta hakata?

Noh, kui ma võtan Maanteeameti näite, siis meil just äsja valmis meie, meie uus Maanteeameti strateegia, see protsess kestis kaks kuud alt ülesse nõndanimetatud ja muidugi kaardistasime ära oma kõik, kõik sellised vajadused ja, ja, ja ütleme, kus me täna oleme. Ja noh, kui rääkida nagu e-teenuste poole pealt, siis, siis seal on meil selgelt nagu eesmärgid juba, juba hakkavad täituma, et nad seesama portfell, IT-portfell, projekti portfell on valminud, meil on nagu kujunemas välja teenuste omanikud, me nagu formuleerime seda, et, et noh, et mängime seda, üritame inimestele täna selgeks teha, et, et kes on nagu, mis rollis, et, et, et, et sellel teenusel, kes nagu arendab seda teenust näiteks äripoolele, ma nimetangi äri poolt, ütleme seda front line-i. Et nad, et nad, et nad tunnevad, et nad on omanikud sellele teinud, sellest hakkab kõik pihta. Et nad vastutavad ihukarvadega tulemuse eest. Ja

tulemus tuleb üldisest eesmärkidest?

Ja tulemus tuleb üldisest eesmärkidest, millel on mõõdikud. Noh, konkreetseks või, või näite tuua, et me oleme võtnud see aasta endale eesmärgiks, et meie kolmest kõige enam üle leti tehtavatest toimingutest liiklusregistris me tahame kümme protsenti selle aasta jooksul viia e-kanalisse. Noh, me peame, me veel mingid asjad on ka olemas, eks ole, aga me pole propageerinud, aga viime kas või needki sinna juba, et vähendada seda koormust ja inimeste aja, aega, vähendada inimeste aega tulemaks sinna büroosse.

Aga Swedbank, kas te mõõtsite teenuse omahinda ka, et nii-öelda tükihinda, et mis on nagu reaalne teenuse kulu, noh kõik, kas ta on siis nii-öelda letis või, või e-kanalis, et et kas Maanteeamet nagu plaanikui sinna välja jõuda?

Jah, aga meil on need numbrid ka teada, et, et selles mõttes, et mis meil on selle teenuse omakulu ja ja, ja, ja noh, palju, palju nagu riik, riigilõivu võtab ja noh, et siin on tegelikult kerged käärid, et noh, me võtame liiga palju seda riigilõivu.

Aga just teine, see juhtimise koha pealt, et kes on nagu see, et või kes on see inimene või persoon, kes peaks nagu mõtlema selles võtmes kogu aeg, et, et oma teenust parandada? Et kas ta on konkreetne inimene või ta on pigem nagu osakond?

Ei, see on ikka määrama ära vastutaja, et ta võib alla minna osakonna haldusalasse, aga selles osakonnas on inimene, kes vastutab seda. Sellepärast, et tema tulemusi mõõdetakse ka selle pealt, et, et ja kui ta oma meeskonna sinna taha paneb, noh, siis on see meeskondlik juba vastutus, aga mina küsin ikka ühe inimese käest.

No teenuseomanik on mingi eripoole inimene, aga kokkuvõttes seda infot, et kuidas tema kasutteenusel läheb, et noh, a la kui kiiresti ta letis teenindatud, teenindatakse tema teenuse abil inimest või või, või kuidas tal e-teenusel läheb, et, et seda annab talle kokkuvõttes kanaliomanik ikkagi.

Ikka, kanaliomanik, jah, loomulikult, sul on ju veel jah, see, see, see, see jaguneb, eks ole, Noh, algab ikka sellest, et meil on nagu üldine, on see teenuse omanik, kes vastutab ka seda, et, et ta näeb seda, et kui mi, millist, mida see klient tahab, on ju. Et kuidas on kliendil kõige mugavam. Nüüd on see, et kuidas me valime kanali, mis kanalis seda teha, eks ole, on see internet, on see telefon, on see, on see nutitelefon, eks ole, või mis iganes, siis selle, sellest, selle, seal peab olema ka omanikud, kanali omanikud ja see kipub meil täna ikkagi minema sinna IT-valdkonna peale.

No siin on ka see muide üks erakogu, eraettevõtte kogemuse näide, et mida me tihti riigis ei tunneta, Kui sul on mingi uue seadusest või direktiivist tulenev kohustus, mis tekitab sulle ajutise ülekoormuse, et sa võid tihti ka teha seda, et selle asemel, et nagu rajada järjekordne IT-süsteem ja, ja panna sinna sadu tuhandeid eurosid nii-öelda magama, võta ajutiselt inimesed nagu palgale, vii nad Selverisse, pane laud püsti ja, ja teenind ära. Et ma ei tea, kuidas sa ajal, kui sa mopeede registreerima pidid ja Aivo, et oleks saanud paremini?

Mina arvan, et mopeede me ei oleks pidanud üldse võtma registrisse.

Aga see on muide ka, Henrik, päris hea, et teil kõige parem e-teenus on see teie e-teenus, mida pole ju olemas üldsegi?

Ma, ma ei oska seda isegi kommenteerida, aga mul tuleb meelde, et on olemas veel niisugused registrid, mis on kas laevaargister on kohustuslik või ei ole täna, et kas... Laevad on, jah. Aga kas, kui mul on laev, siis ma vist... Mitte

Rootsis ei ole kohustus.

Ma olen kuulnud jah, et need, kes Rootsis on elanud, ma arvan, et rääkinud sellest, et kõik, et vahetevahel mõni valitsus ütleb, et peaks selle registri tegema ja siis on, ära pealt kukub või midagi niisugust,

et... Mõelge, mõelge, kui palju neid laevasid on, eks ole, väikelaevasid seal. Et

viikingitele ei ole mõtet rääkida seda, et nende laev tuleb kirja panna.

No ma ütlen, aga sellel peab olema, et ka e-teenusel on see, kui sa sinna, saad sinna, saad sinna mingisugune kaks tuhat inimest, eks ole, seda kasutama, no mina seda ei kutsu e-teenuse Noh, et, et samamoodi on see, et, et kui me vaatame täna, et, et kulu on suurem, mulle nende mopeedide ja inimestele nagu tüli tegemine on, see korvab selle noh, see, see, see, see ei kata seda, seda, seda otse ära, et seda, mis palju, palju neis kahjusid tekib, eks ole, ma saan aru küll, miks mopeede sinna tahetakse, seal on liikluskindlustusfondi huvid, seal on võib-olla politsei huvi, eks ole, aga vaadata seda nagu inimese seisukohalt ja, ja ütleme, seda mahtu ja millal selle mopeediga sõidetakse, no mina arvan, et see on üle, üle pingutatud.

Selliseid teenuseid on palju jah, ütleme, kui me räägime samadest märkamatutest teenustest või ütleme, nii-öelda isetekitatud koormustest, siis just tuleb vaadata ka seda, et infohulk ole ka muutunud, et, et täna meil on ikkagi meeletult rohkem informatsiooni juba riigil ka endal olemas, mistõttu sama, et noh, minu jaoks on jabur, et kui laps sünnib, Riik annab talle välja isikukoodi, et siis peab ikkagi lapsevanem tegema täiendava taotluse selleks, et saada lapsetoetust kas kohalikult omavalitsuselt või riigilt, et noh, milleks, et noh, et, et see informatsioon on meil kõik noh, ka taustas olemas, et teeme ära selle ja ja kui ta mingil põhjusil järsku ei taha seda toetust, et noh, et noh, siis noh, okei, võtame tagasi, on ju, et aga, aga, aga et et sündmused niikuinii, kus on kaheksakümnel, üheksakümnel protsendil näha see positiivne voog, et teeme selle ise vaikselt ära ja, ja jätame se

Kas mulle tundub, et niisuguse kõikide näidete peale, mis siin täna siin stuudios on, et kas selle peale äkki peaks Eestis tegema mingi jääkeldri protsessi? Et oleks mingisugune kas või Web-Site, kuhu kõik inimesed saaks, igaüks, igalühel on üks kogemus ühest pisikesest nüansist, mingi book fix, mida eraldi ju ei, ei hakka ükski IT-osakond lahendama, aga et hakkaks kogunema inimestelt need väiksed bugid, väiksed ideed, kust võiks mingi asi koos töötada, ja et ta siis kuhjuks kunagi kuhugi, kus eksperdid vaatavad, korduvad, korduvad, kord No

iseenesest see informatsioon on päris hästi riigil teada, aga see ongi see mure, et tänane protsess näeb ette seda enamikel juhtudel, jälle sama, siin üldistan küll, et enamikel juhtudel, et selleks, et kas või mingit väikest parandust teha, sa pead nagu noh, mingi päris tigeda IT-projekt jälle püsti tõmbama on ju, kuigi noh, jällegi võiks neid väikseid parandusi teha nagu nii-öelda lihtsustatud korras või, või hoogtöödena, talgutena, nagu me kutsume, eks, et et see võiks niimoodi olla. Et aga üldjuhul on teada.

Kõige parem on selline otsesuhtlus, mulle siin paar päeva tagasi, Peeter, ma arvan, et saatis, saatis meili oma kogemust ja et, et üritas nagu interneti kaudu nagu argiteenuseid ja alustas ta muidugi sellest, et arki üldse sellist ei eksisteeri enam, eks ole, on ju üks tervikmaanteeamet, mis on ka tõsi. Aga, aga see selleks, et ma arvan, noh, talt tuli terve, terve rida varukast nagu mõtteid, eks ole, mis moodi on, millega me juba tegelikult oleme ka minemas, et jutt puudutas seal kõiki neid registreerimistehinguid ja, ja... muid asju, et noh, minu meelest see on tegelikult niisugune elav diskussioon, sellesamas on nagu ütleme, nende niisugune inimeste poole pealt, kes julgevad initsiatiivi näidata ja saata neid ja neid mõtteid on ju, need hakkavad elama, sest noh, sealt on mõte, sest see on praktika, on ju.

Aga avalike teenuste parendamine ikkagi peab käima kahte pidi, et ühelt poolt nagu alt ülesse selle koha pealt, et kuidas kodanik kasutab ja, ja mis te emotsioonid on selle kasutusega, Aga teistpidi ka ikkagi ülevalt alla, ehk siis see just, see juhtide mõtteviis, et nad saaksid aru sellest, et avalik teenus on nagu teehooldus, sa oled seda pidevalt tegema, sa pead jälgima, mis, mis olukorras su tee on ja sa pead seda parendama, ehk siis nagu täna me nuriseme, et a la meie terviseportaalis ei ole piisavalt informatsiooni, et Et ja me teame põhjust ka, et noh, et üldjuhul või enamikel juhtidel arstid ei viitsi sinna kirjutada nii palju, kui nad noh, võiksid kirjutada ja ja ongi ebamugavam, sest noh, meie meditsiini infosüsteemid on loodud rohkem kümme aastat tagasi, touch screen oli suhteliselt tundmatu nähtus veel, vahepeal on tehnoloogia arendanud, et selle asemel, et praegu sundida ütleme, mingit tippkirurgi kirjutama pikka teksti, noh, ta võiks töötada mõnes mõttes nagu ööklubi baaridaame, et noh, vajutab nii-öelda näpuga, et joogid, juhv Sama nagu haigustega on ju, et, et just sellist nagu pidevat parendust peab tegema, arvestades nagu tehnoloogia uuendusi, arvestades ka seda, et mis moodi inimesed nagu on harjunud nagu oma tehnoloogiat teistmoodi kasutama, eks, et uued, uued võtted. Kui,

kui mõnel IT-firmal, kes meie saadet kuulab, ütleme, mingi kuskil on, keegi progemisfirma, kellel on õudselt hea idee, kuidas maailma paremaks saada, kas on riigil olemas mingi koht, kus ta võtab ka niisuguste firmade ettepanekuid ja ideid vastu või, või, või käib see kuidagi ainult hangete kaudu, et riik mõtleb mingi strateegia välja? Kuidas saab tavaline firma oma sisendit anda, kellelgi tuleb mõte noh, näiteks sellesama, et ma teen niisuguse inimese kujulise kaardi ja hästi mõnusa interface arstidele, kus nad saavad perearstid ravida, panna kirja, mis juhtus?

No ideid võtame välja ilma hankete vastu, eks ole, et, et jah, et aga, aga, aga mõte on selles, et kui me nüüd hakkame formuleerima seda teenust, siis paraku jah, see on see retriigi nagu niisugune negatiivne pool, et, et paraku nii lihtsalt seda nagu kohe rakendada ei saa. Et peame siis minema nagu hankele ja...

Aga üldiselt ikkagi uusi häid veid oleks alati nõus kuulama ja seda pigem mitte nagu noh, tehaksegi just sellesama teenuse omaniku poolt, et üldjuhul minnakse teenuse omaniku juurde, räägitakse talle, et see teenus võiks olla niimoodi või naamoodi, et noh, et, et kõikide oma soovide ja mõtetega, näiteks MKM-i ronid, ei ole mõtet, eks, et noh, ma ei teagi nagu kõiki neid taile, on ju, et Täna on neid süsteeme ikkagi meeletus koguses, meil on üle kolme tuhande teenuse Eestis, meil on üle saja kahekümne portaali, mille kaudu on võimalik saada informatsiooni, kui sa mõtled nende numbrite peale, on jaburne, täiesti jaburne. Et kui sa oled tõesti riigiga suhtlemas kolm-neli korda aastas, siis noh, kust sa alustad kui tavaliselt oma asjade otsimist, noh, sa ju ei tea noh, täpselt millisest portaalis ta nüüd on, sa alustaksid Eesti eest, eks noh, see on loogiline samm, mis tähendab ka seda, et, et mul on väga hea meel, et, et täna nagu Eesti riigi jaoks see Eesti arendamine on, on tõsine prioriteet ja temast peab saama see värav. Ja temast peab saama ka seesama keskkond, mis sul õigepealt tuletab meelde, et su juhiload on läbi või, või, või, või, või annab sulle muud moodi teada, et sa oled riigile võlg või mis iganes, et noh, et meil läheks kohe jälle karistama ja, ja trahvima ja, ja haiget tegema, eks.

Kas seal hakkab kogunema ka kuskilt ka mingisugust niisugust andmeinfot, et sa lähed Eesti eesse, ütleme, palkade aval, avalikustamisest on palju räägitud ja leitud, et seda ei peaks tegema, aga noh, et kui sa lähed näiteks Eesti eesse, kirjuta oma palga sinna sisse, sa küll ei avalikusta seda, aga sa näed umbes, kus sa oled nagu oma sektori palkadega teistega paikned või mingisugust pool avalikku asja.

See on jälle nüüd kihvt teema, et ma olen nii skeptiline seoses selle OpenDataga just selle koha pealt, et ma näen, et see on väga vajalik asi ja seda peab tegema, aga kui me vaatame neid ärimudeleid, siis neid nagu ei teki, et ma lihtsalt annan sulle vihjeks, et see info on kõik olemas, see on Maksuameti koduleheküljel olemas, minge Maksuameti koduleheküljele, Vasakul menüüs on olemas seitse valikut, kus te saate nagu sektorite kaupa ja maakondade lõikes palgainformatsiooni. Saate võrrelda, et palju saab ehitaja palvemal palka, sellega palju ei ehita, saab harjumal palka ja nii edasi, on ju, et see kõik info on olemas, ilmselt ei tea seda ja, ja ütleme ausalt, noh, turg on ikkagi niivõrd väike, et, et noh, need äriteenused meil saavad tekkida peamiselt ikkagi noh, ütleme ausalt, energeetika valdkonnast. Ja, ja noh, Eesti jaoks, ma arvan, on ikkagi suhteliselt nagu oluline, et kui me üldse tahame nagu OpenDatas kui ärist rääkida, siis seda turgu on vaja suuremaks saada, ehk siis need datasetid, mida me vaid, me pakume, need on vaja kuidagi siduda ära nagu Soome või Rootsi või, või ütleme, selliste suuremate maadega, et noh, et see võrdlusbaas või, või, või see alusinfo, mida me saame kasutada või mida me omavahel nagu nii-öelda kokku saame panna, et, et see omaks ka sisulist, sisulist väärtust, praegu on liiga haige.

Me oleme päris sarnased oma Baltikumi naaberriikidega, Läti, Leeduga, et ma arvan, et noh, riigi ülesehituselt vähemalt sarnased, et kas mõningaid teenuseid koos nendega ei saaks arendada, ma arvan jah, et mingisuguste peretoetuste maksmine või kas või arhiteenused peaks ju olema ikkagi kas või seesama test liikluseeskirjade osas, et ma arvan, et Läti liikluseeskirjad on Eesti omadele nii sarnased, et noh, et see test võiks küll olla koos arendatud, et kas niisugust koostööd ka riikide vahel on?

Mis see point on, nagu kulude kokkuhoid? No ühesõnaga, kulude kokkuhoid on üldse teises, teises kohas, et noh, üks loomulikult selliseid väikseid ja efektsseid lahendusi me võime nagu omavahel jagada, aga ütleme, rohkem kasu või suurem kasu oleks nagu sellest, et saaks nagu üle Balti riikide, näiteks ma ei tea, digialgkirjandumaalselt tööle, see on nagu Noh, me, me oleme teinud ju arvutusi, et digiallkiri vaadetes tänaseid nagu allkirjastamise mahte, on Eesti majandust aitab iga aasta vähemalt kahe protsendi ulatuses, et ütleme nii, et et igale aktiivsele allkirjandjale säästatakse digiallkirja tõttu vähemalt nädal aastas. Et, et kui niisuguseid võite vaatad, siis noh, eelkõige tuleks sellistesse kohtadesse panustada või ma ei tea, seesama, et kui me nii-öelda noh, täna soomlane tuleb Eestisse, tal on kaasas Soome retsept, ta ei saa osta Eestis rohtused välja, isik, isiklikult paberiretseptunud ei saa osta Eesti rohtused välja, sellepärast et no ma ei tea, me vist ei tunnusta Soome arstide nagu oskust ravida või ühesõnaga noh, on mingid imelikud põhjused, miks...

Meie enda inimesed seal varsti.

No täpselt, nagu oma inimesed kirjutavad välja retsepte ja me ei saa neid Eest Et, et selliseid, selliseid nurki on vaja, vaja, vaja siluda, ehk siis kui sa nagu täna, nagu rändad Skandinaavias, siis nagu riigipiire ei ole, aga kui sa vaatad seda info IT koha pealt, siis ikka piirid on ikka räigelt sisse kirjutatud igale poole.

Ma toon ühe märkuse võib-olla selle teenuse osas, vaata, sa korra mainisid enne paar minutit tagasi nendest sanktsioonide poole pealt, et mina, ja ma ei mäleta, et me oleme nagu rääkinud, et noh, et, et need eesmärgid, mida nagu riik võtab, eks, või, või, või ametid näiteks võtavad, et meie teen efektiivsed ja noh, niisugused üldised, eks ole, et efekt, mis asi on efektiivsus, eks ole, noh, ma olen öelnud, et noh, et see e-teenus, et kuna see riik seda pakub ja see on kohustuslik teatud mõttes, eks ole, siis ta peab olema mugav. Et ta on mugav ja, ja, ja mõnus. Et no need kaks sõna võiksid sealt läbi käia, et noh, ma tunnen, et see riik hoolib minust ja noh, ühe näite ma siin toon, milles, see on Jüri Mõisa näide Hispaanias, on ju, kui ta, ma enne, kui maanteeametisse läksin, siis ma sain temaga kokku, ta rääkis, et noh, see oli nii, et ta jäi kiiruse ületamisega seal, kuna sealt kiirusemootju võttis, et autot pildistas tagant ka, eks ole. Ja noh, ta sai trahvi, trahv oli sada eurot. No ta läks, ta läks seda trahvi ära maksma, seal oli, et kui kolmekümne päeva jooksul ära maksta, eks ole, ja noh, võõrkeeles loomulikult, ta sai selle, aga ta ütles, et noh, ta tahab, ta tahab ikka sinna Hispaaniasse jälle autoga sõitma minna. Ja siis ta, siis ta ütles, et, et ta läks seda trahvi ära maksma, maksis selle kolmekümne päeva sees ja kui ta hakkas maksma seda, siis sa ei pea sada eurot maksma, sa pead viiskümmend maksma. Ja, ja tuli välja, et kui sa maksadki selle, selle kolmekümne päeva Said küll kohal alguses sada, on ju, aga see on nüüd siiski üle tähtajale. Ja see ongi nagu, see on, see on mugav, mõnus, hea tunne, näed, ei pea nii palju, et noh, ma arvan, et meil on ruumi tegelikult sellise nagu noh, kreatiivsuse suunas nagu liikuda.

Aga selleks olekski vaja nagu pidevalt jälgida, mis moodi need kodanikud ja kliendid nii-öelda need teenuseid kasutavad, et, et siis oskab ka asju paremaks teha, et kui me lihtsalt nagu viskame oma asja ülesse ja ja jätame selle sinna nii-öelda tiksuma, on ju, siis ei saagi midagi paremaks minna.

See oli siis meie tänane Restart, mis rääkis, riigi usabilitest võiks isegi öelda, ehk kuidas teha meie avalikud teenused paremaks. Saates oli meil külas Aivo Adamson, Maanteeameti peadirektor ja saadet juhtisid Taavi Kotka ning Henrik Aavik. Kuulake meid taas nädala pärast, kena nädalavahetust!