Kuku raadio kuulaja, on laupäev ja eetris on IT-ärisaade Restart. Meie saade on taas-eetris kordusena täna öösel kell kaksteist, aga mõistlikum on kuulata meid podcastina, mille koos saate tutvustusega leiab aadressilt raadio1.ee. Meie saadet toetab ITL ja mina olen Henrik Aavik ning kaassaatejuhiks on Taavi Kotka, kes on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT asekantsler. Tänase saate teemaks on virtuaalsed krüptorahad ja nendest rahadest on meile stuudiosse tulnud rääkima Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik. ja advokaadibüroo Sorainen, advokaat Kaido Loor, kes on ka selle rahavaldkonnaga kursis.
Meediast käis läbi sellel nädalal, et esimene Eesti pood on siis ametlikult hakanud Bitcoini vastu võtma ja, ja see tingis ka tänase saate kokkukutsumise, et Kristjan, et mis on see põhjus, et miks inimesed sirutavad kätt uue rahatüübi järele?
Vana on halvaks läinud, nii-öelda piltlikult öeldes, et tegelikult üle maailma viimase pärast kriisi on keskpangad rahajuhtijad tegutsenud nii-öelda raha lõhkumisega. Ja kui Euroopas ja Ameerikas lõhutakse täpselt sama palju, siis Eurotollari kurss ei kõigu ja kõigil tundub, et kõik on okei. Ei ole, et noh, et, et see, et, et hoiuseintress on täna sisuliselt null, inflatsioon oluliselt kõrgem, et see on keskpankade selline moonutus, jõuga tekitatud moonutus ja seda nimetatakse ka finants repressiooniks, et see sisuliselt karistavad hoiustajaid. Ja, ja siis noh, ütleme niimoodi, et üks asi on see, mis täna on, suurem küsimus, mis veel edasi saab, et ma arvan, et siin paljud on lihtsalt murelikuks muutunud olemasoleva raha suhtes ja otsivad uusi lahendusi, alguses siis mets, kuld, maa ja ka Bitcoin.
Aga miks on Bitcoin või virtuaalraha, et selline hoomamatu, hämar, ma arvan, enamus kuulajatest jääb sellest heagi, et mis moodi see raha üldse tekib ja, ja mis moodi seda käsitletakse, et noh, kinnisvara ja, ja kuld tunduvad nagu palju mõistlikumad, aga ikkagi me nagu noh, näeme kas või hiljutist Bitcoini buumi, et, et nõudlus selle erikaa on suur.
Nõudlus on suur, aga tegelikult kui me mõtleme nagu nüüd kas või nende teiste varade mahte, siis Bitcoin jätkuvalt on noh, siiski mikroskoopiline nende kõrval. Et noh, ma arvan, et siin saate jooksul jõuame ka arutada seda, et mis sealt siis küll võiks edasi salada, aga täna ta on veel väga väike, et ehk tegelikult, kui seal näiteks Küprose kriis oli, kui see bit, pärast seda hakkas Bitcoini hind jooksma järjest kõrgemale, Sest noh, need Küprose eurod üht hetk saadi aru, et ei ole päris samad nagu Saksamaa eurod, sest neid ei saanud pangast enam kätte. Et inimesed hakkasid omavahel siis sellest rohkem mõtlema, kuidas Bitcoinis arveldada, üle maailma praegu kuuleb näiteid kuskil, Tšiilis, Argentiinas, ka Küprosel, mingi poeg paneb sildi välja, et võtame ka Bitcoinis raha vastu, et et see on niisugune vaikselt pidevalt kasvav trend, et tegelikult osapooled lihtsalt näevad, et nii on võib-olla lihtsam, aga nendest riskidest, ma arvan, eks nendest räägime natuke hiljem.
No Bitcoin on kõige kuulsam nendest rahadest, aga peale selle on veel Litecoin ja Namecoin ja Pipcoin, mis on siis tehtud, kui Bitcoin kahe tuhande üheksandal aastal, siis kaks tuhat üksteist, kaks tuhat kaksteist ja väidetavalt ka juba kaks tuhat kolmteist on üks paras ports rahasid vahepeal välja antud, et kuna see tehnoloogia muutub aina kättesaadavamaks, et Kaido, ma küsiks võib-olla sinu käest, et kas me ikka räägime rahast? On see üks raha?
No raha definitsiooni, kui sa hakkad otsima, et sa ei leia. Et vähemalt siin Eesti õigusruumist väga, väga, väga mitte, et, et põhimõtteliselt ilmselt on see nii, et kõik, kes tahavad, võivad seda raha välja anda. Et ma olen ise pöördunud Euroopa Keskpanka selle küsimusega, et, et mida ma pean tegema, et minu raha saaks Saaks muteeritud nende poolt teiste valuutade vastu ja nad vastavad sulle, et see ei kuulu nende kompetentsi. Ehk siis, et suur hulk segadust nagu valitseb selles küsimuses, et, et mis on raha, kuidas seda välja anda, kas on piiranguid või ei ole piiranguid, nagu täiesti uus territoorium paljudele, palju, paljudele riikidele ja paljudele asutustele, ütleme, finantsjärelevalvele eriti.
Ja ma ütleks vahele, et, et jällegi raha definitsiooniga proovides, olnud, olnud, mõeldes sel teemal, et noh, tegelikult raha on üks vahend, mis on kõige likviidsem. Mida sa saad kõige kergemini teisteks asjadeks vahetada, see on nagu raha minu jaoks nagu sisuline definitsioon. Ja nüüd, kas Bitcoin on raha, minu jaoks päris mitte. Sa ei saa sellega minna igale poole, seda vahetada samamoodi nagu Eurosid, võib-olla ta jõuab sinna, aga täna ta minu jaoks on, ma nimetaks seda alternatiivrahaks, mitte isegi digitaalrahaks, sest noh, tegelikult ega Eurosid on ka põhimõtteliselt digitaalraha. Et, et, et siis, siis, siis tegelikult see raha definitsioon selle järgi ja siis küsimus ongi, et kus need varad seal asuvad, ma ütleks, et ta on umbes nagu kuld, et see igal pool ei saa vahetada, kui paljudes kohtades saad ja nagu noh, ta on nagu likviidsusest halvem, No üks asi,
mis on Bitcoini puhul hea, on see, et ta on ikkagi anonüümne, et ta on nagu sularaha, eks, et, et kui sul on maal ja metsal on küljes nimi ja noh, saab hinnata, et, et näed, see on nüüd sinu vara, on ju, siis Bitcoin on ikkagi nagu sularaha ja, ja ma saan aru, et üks nagu nii-öelda enne küpruse kriisi olnud Bitcoini sellise või üldse virtuaalraha sellise hüppelise kasvu põhjus oli ka USA narkomajanduse, on ju, et et mis seda nii-öelda, nagu trigger'das, et mis on teie arvamus?
Ausalt öeldes ma arvan, et jah, et see anonüümsus on väga oluline, aga ma ütleks ka niimoodi, et ma arvan, et anonüümsus toob Bitcoini surma. Väga niisugune morbiidne mõte, aga sellest natuke hiljem.
Jaa, ma just tahtsin põhimõtteliselt sedasama öelda, et anonüümsed süsteemid ei vea välja, sest valitsused panevad nad kinni. Et me just siin enne saadik arutasime ühte näidet, kus USA-s tehti, oli see üks, kolme-nelja-viie aasta eest tehti, valuuta, mis põhines kullal, oli ka anonüümne ja USA valitsus pani selle kinni sellepärast, et seda hakkasid kasutama kuritegelikud tegelased. Et see, mis iganes nagu krüptovaluuta välja mõeldakse, selleks, et see oleks jätkusuutlik, see peab olema valitsustele avalik.
Aga see on nagu huvitav diskussioonist, eriti siin saates, sellepärast et noh, internet, nagu me teame, on no vaba, avalik ja vaba ja nii kahti, kui ta valla saab ja, ja ütleme nii, et ega neid valitsusi, kes tahaksid seda kontrollida ja ja nii mõndagi või kedagi seda kinni panna, on, on nagu palju ja noh, meie Eesti, kes on siis Eesti üldse maailma internetivabaduse number üks, on ju, noh, püüab seda võimalikult vähenem kui reguleerida, eks, Et kui internet on vaba, et siis miks nagu virtuaalraha nagu selles mõttes nagu noh, mingi hetk ei või muutuda noh, samalaadseks selleks, mis on nagu, nagu, nagu internet, et see noh, kokkuvõttes inimeste vaheline kokkulepe, et et mida me siis nagu usaldame nagu noh, varanev, mida mitte, on ju, et et noh, täna küll nad suudavad me neid kinni panna, aga ütleme niimoodi, et kui see nii-öelda anonüümnuslik kampaania noh, voolatab noh, piisavalt suuremaid massi ja on, on seda väga raske nagu nagu close'ida, on ju, või
Ma, ma olen Taaviga tegelikult selles mõttes nõus, et ma arvan, et noh, kui mõtta kas või näiteks internetikaubamajad aastal tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa, on ju, siis seal tekkis neid Ameerikas igal pool meeletult ja mõni üksik on jäänud, on ju, et eks nende virtuaalrahad või alternatiivsete rahadega on samamoodi, et, et hästi valdkond ja väga paljud asjad upuvad ära. Et, et aga ma arvan niimoodi ettevaatava, ettepoole vaatavalt, et maailm liigub sinna küll, et ma tahaks loota, et sellised anonüümsed rahad mingi hetk on nii-öel Nii-öelda elus ja seal võib mitu küsimust olla, kas riigid nagu õpivad seda aktsepteerima või siis see läheb tehnoloogiliselt kuidagi nii kavalaks, et ma ei saa seda nagu maha võtta. Et, et üks kahest, aga, aga täna noh, vaatas ka Bitcoini, et ma kirjutasin mõnda aega tagasi sellest, et ma arvan, et Bitcoin on hea asi, aga ta reguleeritakse maha. Et siis tegelikult Ameerika nüüd pärast seda ongi hakanud juba natukene vaikselt piirama ja näiteks lugesin just, üks Liberty reserve oli üks Costa Rica päritolu selline ka alternatiivne raha, see pandi nüüd kaks nädalat või poolest nädalat tagasi, pandigi USA poolt kinni.
Nojaa, aga noh, sama teema on näiteks olnud, ütleme, internetikasiinodega, on ju, et me püüame seda nagu ülemaailmust reguleerida, eks ju, ikkagi nad suudavad leida nagu noh, mingi Varbaduse või ma ei tea, mis iganes piirkonna ja, ja, ja sinna oma, oma asi püsti panna ja, ja õilmitseda ja elada, eks, et, et alati on nagu see kuskil mingi ala või, või, või konks, kuhu sa nagu ei ulata oma, oma, oma suure käega, on ju, et ma siis mõtlen seda, et insenerid otsivad pidevalt endale selliseid väljakutseid. Ja Bitcoini ajal ma isegi näen sellist nagu start, start-upi kultuuriliku inseneriline tehnilist väljakutset, mis sunniks nagu otsima seda lahendust, et ikkagi seesama põhimõte, et, et et kuidas suudab ära lahendada selle probleemi, kuidas tekib uus arvestatav alternatiiv täna muidu maa, noh, madalavale majandussüsteemile just nagu raha näol ja mis oleks veel lisaks anonüümne. Et see on nagu tehniliselt nii suur nagu väljakutse, et see paelub mitte just vaata, et selleks, et nagu kuritegevust toetada, vaid just see paelub kinsenäre nagu rohkem. Ja see on see, mis minu arvates nagu tagab, et kokkuvõttes me ikkagi jõuame sinnani, et see tehaksegi ära.
Mulle tundub, et siin stuudios ringi vaadates paelub see ka finantsist ja paelub ka juriste, et tegelikult ongi igale mõtlevale valdkonnale teil päris huvitav.
Ma arvan, niisugune koostöö nagu punkte ja noh, ausalt öeldes, kas mingid tehnoloogiatrendid on hästi, hästi ammu juba huvitanud ja, ja ausalt öeldes see, see kogu see anonüümne loomine algoritm, milline süsteem on ehitatud, kogu see B2B võrk, mis seal on, et noh, see on nagu tegelikult minu arust noh, Taavi tunneb tehnoloogiat kindlasti paremini, aga minu arust on nagu noh, jube äge. Või noh, et ma ei tea, kas sa oled nõus, et...
Nojah, sama oli ju Skype'iga, eks, ja nüüd me kõik teame, et Skype'i kuulatakse pealt, et võib, sul võibki olla nagu väga äge süsteem ja tehnoloogiliselt noh, töötabki, eks. Aga kui ikkagi riigid võitlevad selle vastu, siis ei, ei, ei, ei hakka tööle, et võtame näiteks narkokaubandus, eks, et noh, et sama hästi võiks öelda, et ma ei tea, heroiinipakike võiks olla raha, eks, aga noh, me ei, me, me ei näe seda käibimas, et sest, sest riigid piiravad seda käivalt, et kui kui riik ikkagi tsiviilkäivet ei toeta, töötab selle kas siis oma maksutulude kaotamise hirmust või muul põhjusel, siis, siis see asi ei, ei, ei, see aruta ei lähe käima, et, et selle jaoks on, on vaja sinna sellist suurt auku vähemalt maksuametite jaoks ja, ja teiste õiguskaitseorganite jaoks.
Nõus, aga mõtlen jällegi, et vaadates, mis moodi nagu tehnoloogia muudab maailma praegu ja muudab selliseid klassikalisi arusaamu juba noh, kümneid aastaid toiminud asjadest. See on ikkagi eriarvamusel, et noh, võtame näiteks Tesla, eks. Elektrimootorid, elektriautod, et elektrimootor kulub vähem kui füüsiline nii-öelda mootor, füüsi, mõlema füüsilised, aga aga ütleme, nagu tavaauto, bensiinimootoriga auto, ja see tähendab seda, et auto elu ikka pikaneb. Ja samas me keegi ei ole nõus sõitma kakskümmend aastat nagu sama mudeliga, et noh, näeme kui kole välja, on ju. Nüüd on Tesla mõelnud välja selle, et aga mis siis teha, kui noh, nii-öelda see alussussi, et see jääb nagu samaks, on ju, et ainuke, mis sa vahetad, ongi see, et sa nii-öelda nagu sa downloadid uut äppi endale nagu telefoni, et sa vahetad nagu kere välja ja sul on uued nupud, on ju, aga no ütleme, alusvermistik, mis on nagu kõige allimas on, et noh, et see on kogu aeg nagu sama, on ju. Et see muudab nagu täiesti, nagu teistpidi, paneb nagu mõtlema sind, et mis moodi, mis nagu autotööstuses saab, et kas see tõesti ongi nii, et noh, et, et me nagu noh, oleme arvanud, et, et me ei saa nagu nagu nii-öelda, custom ei taha, tahenduse oma autodele väga, väga palju teha, aga nüüd tuleb välja, et noh, ongi nagu, nagu, nagu, nagu tehnoloogiat, nagu uut telefoni ostaks nagu, ütleme, iga kolme-nelja aastaga, et hakkad nagu autot ostma, samas on tegelikult vana auto, eks, et ma tahangi öelda, et tehnoloogia nagu... võib muuta seda meie praegust mõtteviisi nii palju, et asi, mis tundus nagu kaks kuud tagasi võimatu, võib-olla nagu kahe kuu pärast nagu võimalik.
Huvitav mõte, lähme väikesele pausile siit. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ning meil on kaassaatejuht Taavi Kotka Majandusministeeriumist. Saatekülalisteks on meil täna Kaido Loor-Zorainen advokaadibüroost ja Kristjan Lepik, kes on arengufondi majandusekspert ja sellele seltskonnale sobilik teema on täna krüptorahad. Maailmas on lained löömas Bitcoinid, Litecoinid ja veidrad muud failidel põhinevad rahasüsteemid, mida ükski riik ei kontrolli. Riigid ilmselt kardavad neid rahasid veidikene, kuna neil puudub võimalus neid kontrollida, kuid samas, kui sa ei kontrolli raha ja ei tunnista seda raha, siis ei saa sellest ka makse koguda, et sellepärast võiks vist, kui nüüd Eesti oleks esimene riik, kes hakkab toetama võimalust... arveldada Bitcoinides ja võimalus ka makse maksta Bitcoinides, siis võib juhtuda ju, et siia hakkab voolama ettevõtlust kogu maailmast, kes tahab Bitcoinis toimetada, tahab ka kuskil ausalt makse maksta, mis siis, et see on anonüümne?
No see, see on natuke hiljem küsimus Taavile, aga ma, ma võib-olla räägiks korra sellest muutuvast maailma majanduse struktuurist, et kui veel võib-olla kolmkümmend aastat tagasi oli päris palju seda, et sul oli klient, oli su koduriigis, su ettevõte oli koduriigis, töötajad olid koduriigis, oli koduvaluuta, kõik noh, käis selles ühes kitsas asjas, siis nüüd on noh, paljud Eesti start-upidki omavad oma arendajaid kuskil Valgevenes, Ukrainas, mingi osa kontorist on Londonis, osa on Tallinnas, Et noh, kui talle nagu minna rahvusvaluutast rääkima, siis ta nagu kehitab õlgu, et meil ükskõik on ju, et meil on kliendid üle maailma, et, et me võtame erinevalt, et noh, neile nagu Bitcoin ju sisuliselt sobib. Kakskümmend aastat tagasi ei oleks lisaks tehnoloogiale Bitcoinil tegelikult olnud ka tarbijat nii palju. Nii et maailm on hästi palju muutumas ja riigid, regulatsioonid jõuavad sinna järgi sageli nagu viite ajaga, nii et, et tegelikult see muutus nagu ilmselt tuleb päris suur siit. Et, et, et ma arvan tehnoloogiates ka, mis siin kõik juhtub, Ja noh, võib-olla ma küsiks teie käest nii, et siia sõites mõtlesin, kümme protsenti maailma rahast läheks homme Bitcoini, et mis siis maailma majanduses võiks juhtida?
et noh, praegu mis on, oli, meil oli ka siin uitmõte, kes vabalt läbi, et miks mitte näiteks riigilõivusid hakata võtma Bitcoinides vastu või no tal on ju tegelikult ju väärtus olemas, tal on turuhind olemas ja nii edasi ja ja noh, ainuke mure ongi see, et, et süsteem on jätkuvalt ikkagi noh, liiga ebastabiilne, et Okei, buum on vist, tundub läbi, on ju, et enam ta nii palju üles-alla ei käi, et noh, et, et päevas siin tõusis Bitcoinituru hind nagu kakskümmend, kolmkümmend protsenti vabalt, eks, ja samal järgmine päev langes, on ju, et, et sa ei saa ehitada noh, niivõrd stabiilset asja nagu riigilõiv, nagu midagi selle peale, eks, aga, aga Aga noh, mõte iseenesest intrigeerib, et meie kui e-riik, et miks mitte nagu, nagu, nagu Bitcoini nagu aksepteerida, et aga kui juba noh, maailma rahadest kümme protsenti oleks selles potis, siis me saame rääkida ka mingisest stabiilsusest juba, siis ta on juba ju oluline mängija, et, et... Noh, siis viks tasuda või kaaluda juba kahe tõesti, et riik hakkab usaldama ja...
No ma arvan, et see on riigi jaoks väga õige mõte, et siin, siin sellise asjaga päris tormata ei saa, silmata saab lahti hoida, aga ma, ma ise noh, kuigi nagu ei ole seda modelleerinud, et nüüd osata öelda, mis täpselt selle kümne protsendi liikumisega juhtuks, siis vaadake, noh, maailma finantssüsteem on ehitatud ka niimoodi, et sisuliselt noh, pangal on endal üks euro, on ju, siis saab kümme välja laenata, kõik on võimendusele ehitatud. Nii et kui kümme protsenti ma Kohe. Totaalne kaos. Ma arvan, nii et oot, ma peaks natuke modelleerima, et seda võib-olla täpsemalt öelda, mis ja kuidas ja millal, aga see, see ei oleks aktsepteeritud. Nii et, nii et ma arvan, seda nagu keskpangad ja riigid väga mõistavad, miks, miks on ka põhjus, et Bitcoini kasv on nagu nende jaoks okei mingi ulatuseni. Et kui ta läheb sellest üle, siis lihtsalt suuruse hirmu tõttu ka...
Kas, kas see raha nagu selles mõttes? Päris ära kaoks, et...
kui sul on Bitcoinid ja mul on dollarid ja ma ostan dollarite eest Bitcoini, siis need dollarid jäävad ju alles, aga nad ära ei, ära ei põle, eks, et selles mõttes ju midagi... midagi ju ära ei kao, eks.
Aga vaata, mis on, et noh, pangas, sul on, sul on pangas raha täna, on ju. Siis noh, põhimõtteliselt ikkagi ei ole, et pank laenab selle välja, on ju, kui sul on sul hoiusele. Noh, et, et kui sa võtad selle ära, pank ei saa seda enam laenata. See raha nagu kaob sisuliselt, võimendus, tõmbab kõik nagu koomale. Ja see nagu järelmõjud sealt nagu tooks sille ilmselt kaasa. Nii et kui kõik hoiustajad maailmas võtaksid ka kümme või kakskümmend protsenti rahast sularahasse, siis see ka põhimõtt
Või noh, ostaksid nagu kinnisvaraliselt nii-öelda.
Nii et, et selles mõttes ma arvan, see on see, mida riigid kardavad, seda anonüümsust ka, jah, aga tegelikult see on see, aga, aga jällegi, et kui me digitaalraha nagu vaatame, siis ma arvan, trend on kahekümne aasta pärast või kümme protsenti on seal sees, on ju. Et kuidas nüüd riigid suudavad sellega nagu nii-öelda muutuda, no kindlasti tekivad siis Bitcoini pangad, noh näiteks, on ju, siis, siis saab sinna selle võimenduse otsa uuesti luua, aga täna ei ole, on ju. Nii et, et siis täna on see nagu probleem, nii et, et seal on, see on nagu päris keeruline ja ohtlik mudel, nagu mis toimub tegelikult.
Et kui me ütleme, kui me ütleme seda sõna, Bitcoin, aga Bitcoin iseenesest on piiratud suurusega, see suurus on väiksem kui kümme protsenti maailma rahast, et Bitcoin kindlasti ei saa olla see imeraha, see saab olla mingi teine krüptovaluuta ja keegi peab selle valuuta tegema ja me ei tea, kas see tänaseks tehtud on, et siis mingil hetkel see võib olla ka mingi riik, kes selle teeb ja näiteks... Miks,
miks mitte, ja ma ikkagi on paus praegu, et see mikrofon sisse ei pannud, kui ma niisuguseid avaldusi avaldasin. Nolijad.
Ei, ma just mõtlen, et neid euraasid on mitu, et me täna nagu siin saates ka kuulajale peame ütlema, et kui me ütleme sõna Bitcoini, siis me tegelikult mõtleme nagu kui noh, tervikut, mis kasutame praegu kõige tuntumaid sünonüümi, eks
ole. Kui siin oli vahepeal küsimus selles, et kas, kas riik võiks hakata makse vastu võtma Bitcoini, siis noh, praegune maksusüsteem kõikides riikides ikka põhineb sellele, et et makse deklareeritakse ja kogutakse nii-öelda ametlikus rahvusvaruutas. Et isegi kui sa teed partneru tehingu vahetada kinnise asja teise vastu, siis sa ikkagi arvestad need käibemaksud näiteks kohaliku vääringu, vääringu järgi, samamoodi on, on tuludega, et oletame, et sa saad Bitcoinist palka, siis kas, kas, kas sa usud, et seda maksu ei peaks maksma? Et, et küll sealt pealt need maksud ära korjatakse, konverteeritakse, palganäide on eriti intrigeeriv, seda võib natukene uurida, et kas ja mille järgi siis tuleks sealt pealt tulumaksu maksta. Aga
Või no, reegl on ikkagi nagu residendi järgi ja väljamakse tegija järgi, et need noh, maksusüsteemi reeglid on ju juba pikka aega paigas olnud ja need kehtivad erinevate valuutate suhtes, et sa võid, võid teenida ka Rootsi krooni ja meie maksusüsteem toimib, eks. Et aga noh, siin kas, kas riigid nagu jooksevad järgi või, või kas nad peavad midagi tegema, siis suur hulk regulatsioonist on juba tegelikult ju olemas, eks, meil on, meil on noh, on rahapesuvastane terrorismi tõkestamise seadus, eks, kus on, kus on väga palju piiranguid, et kes peab midagi kontrollima tehingute tegemisel, meil on makseasutuste ja e-raha seadus, et, et ütleme, kui siin keegi IT... spetsialist mõtleb, et vot mil, milline võiks minu järgmine äpp olla, eks siis, siis noh, tuleks tegelikult arvestada sellega, et suur hulk regulatsioone juba kehtib makseasutustel, tõenäoliselt kui keegi ta ka, tahab hakata raha välja andma, siis ta läheb makseasutuseks ja noh, väga suured kapitalinõuded, väga suured omavahendite nõuded, et, et see ei ole võib-olla päris nii lihtne. Et, et riigid on nagu mõnes mõttes, mingi osa regulatsioonidest on juba olemas.
See on seesama, ütleme noh, vabaduse teema ikkagi, mis mind kummitab, eks, et ühelt poolt, kui ma kuulan seda terrorismi juttu, kuulan seda jälgimisel juttu, seda regulatsiooni juttu, siis noh, kohe kui sa hakkad edasi mõtlema, siis loogiline on, et noh, et, et see on nagu lähiaastate küsimus, millal me kõik, kõik pealt paneme ID-kaardi arvutisse ja siis hakkame internetti kasutama, ehk siis noh, esimene tegevus, mis me enne internetti kasutamist teeme, on see, et me autendime ennast, on ju, et ütleme ära, et et nüüd mina, on ju, Kristjan Lepik või Taavi Kotka, et ma hakkan nü Ja sa mõtled selle peale, noh, see ei tundu kuidagi õige, noh, see kõlab nagu valesti, on ju, aga, aga samas noh, me jõuame sinna välja, kui me nii, kui me kogu aeg nagu baseerume sellel samal intellektuaalse, samamoodi kaitse, terrorismi ja muudel argumentidel, et noh, siis me, me peame sinna välja jõudma, sest see on see ultimate lahendus, et me teame, noh, me suudame kõiki jälgida, me suudame kõiki track'ida ja siis me järelikult suudame ka kontrollida, on ju. Ja, ja, ja samas kui see kõrval on nagu vale ja mõtled, et noh, et ometi ka maailm, saame ometi nüüd sinna minna, et me peame ikkagi, peab jääma nagu mingi, mingi teatav vabadus ka siia maailma nagu, et et siis jälle kallutab selle nagu käru nagu sinna teisele poole, mis jälle noh, tekitab selle mõtte, et et aga kui see nüüd ka, käru ikkagi ka kaldub sinna teisele poole ja ei saa ikkagi kontrollida, kõiki kinni panna, siis ikkagi tahtmatult tahaks saada ka seda virtuaalraha nagu ikkagi ju näha nii-öelda õitsemas või ilmitsemas, niimoodi, et juurde toodetud ja see noh, sunniks siis tegelikult ka valitsusi astuma reaalseid samme oma nagu nii-öelda konkurentsipõime parandamiseks, eks.
Ma arvan, et täna noh, see mõttesund on väga õige, et noh, tegelikult ka see Bitcoin, et kui ta, tunnast nagu järjest rohkem räägitakse, järjest rohkem ka nagu keskpankurid sinna suunas vaatavad, et Euroopa Keskpank minust isegi eelmine aasta juba enne seda buumi nii-öelda avaldas põhjalikuma dokumendi, mis nagu sellest virtuaalrahadest, põhiliselt Bitcoini mainides, Et siis, siis tegelikult see on just nagu Taavi ütles, minu arust hea nagu konkurentsi teke tegelikult, et noh, et, et, et tekib selline, aga noh, nad ise muidugi nad selle üle väga ei rõõmusta, aga meie kui rahatarbijad tegelikult sellele võiks nagu rõõmu tunda kindlasti.
Aga on ju olemas mingid riigid, kus on lubatud luua mingeid rahasid, mingid kohalikud omavalitsused loovad mingeid oma rahasid, kas Ameerikas ja siin või seal, Ega
raha väljaandmine ei olegi üldiselt keelatud tegevus, et noh, siin Eestis me võime ka legaalselt maksta teistes rahades, Dollaris ja, ja, ja, ja muud sellised, selles mõttes riik ei ole monopoliseerinud, et vot meil siin ainsana käibib näiteks Eesti kroon, meil oli kunagi rahaseaduse paragrahv kolm, kus oli kirjas, et ainus seaduslik maksevahend Eestis on kroon, eks, tegelikult mis meil toimus, oli väga palju Minu arust kas või eluasemelaene või muid tehinguid, toimusid eurodes, eks. Et, et sellele normile vaadati natukese läbi sõrmed, et, et, et sisuliselt ei ole erinevad valuutad, erinevate valuutade kasutamine ju õiguskorras piiratud.
Ja minu Swedbanki konto võimaldab sinna ka anda erinevaid, erinevaid valuutasid, ma ei ole küll uurinud täpselt, kas Bitcoin seal hulgas on, aga... Ei ole. Ma tean, et ma kahtlustasin, et ei ole.
Aga sul, Hendrik, ei ole Bitcoini?
Kaks kaks on stuudios Bitcoini kasutus, aga et kas keegi on selle Bitcoini teest ka midagi muud ostnud kui Dollareid?
Ei ole proovinud küll seda jah, aga seda maailmas järjest rohkem tekib seda võimalust, et et, et, et see tegelikult ei ole iseenesest ju ka millegi asja müüjale üli, ülikeeruline seda lisada juurde ja kas see ei olnud mitte see üks Eesti nii-öelda päritolu startup, see Erply, Bitcoini, noh, nemad teevad maksesüsteeme, et, et nende, nendel on see võimalik, võimekus sinna nagu tekkinud, no iseenesest minu arust väga hea innovaatiline suund.
Ei noh, markantsemad näited on selles, kuidas USA-s sai osta ju pitsasid Bitcoini eest ja ja veel napilt enne seda küprosebuumi või mis, moodi me seda nimetame siin, on ju, et oli ju case, kus noormees ostis suure hulga Bitcoini teist endale pitsa, Ja kaks kuud hiljem samade Bitcoinidest oleks saanud nagu rohkem kui miljon dollarit, et, et neid on küll, jah.
Et see on selle nooruse asi, et see Bitcoin on hästi kõikuv, volatiivne, et, et see on just sellest noorusest kinni, et ta on veel väike, et kui ta mingi hetk kasvab tõesti suureks või, või mõni teine tema asemel, siis on tegelikult ta noh, ka hoopis teises noh, nagu normaalsuses selles hinna kõikumise ulatuses.
Aga nüüd, kui Rosikants, Rosikrantsi tänaval on olemas esimene butiik, mis võtab, müüb oma kaupa Bitcoinide eest, et kas me siis nagu Kaido sa ütlesid, et see on täiesti legaalne, on erinevates valuutates toimetada Eestis, et kas siis... Kas nad peavad kuidagi convertima, kas nad kuu lõpus peavad siis maksuametile ütlema, et müüsime Dollaris natukene, natukene Bitcoinis?
Kui nad müüvad ja teevad oma kliendile arve mingisuguse kauba eest, ehk siis nad selle käibemaksu peavad ikkagi nii-öelda Eurotest sinna peale nii-öelda välja arvutama ja, ja kui nad kliendi käest Bitcoine saavad, siis noh, vaatamata sellele, mida see Bitcoini kurss võib-olla kahekümnendaks kuupäevaks järgmine, järgmine kuu käibedeklaratsiooni esitamise ja käibemaksu maksmise ajaks. nagu ta, nagu teeb, siis selle euromäära peab ikkagi ära maksma Maksuametile, et see on, see on nagu nende omapoolt sellise, sellise kursiriski võtmine, aga, aga, aga muidugi jah, nad saavad, nad saavad müüa Bitcoinide eest, samamoodi nagu iga teise valuuta eest. Ja seal, seal vastuvõtmisel erilisi takistusi ei ole, et see rahapesuvastane seadus, see kehtib ainult sellise piiratud isikute suhtes, piiratud isikute ringi suhtes, nagu seal maksevaendajad ja, ja, ja, ja pangad ja notarid ja advokaadid ja et, et sellisele tavalisele kaupmehele need üldiselt ei, ei, ei kohaldu.
Eestiline niisugune seadus on kui e-raha seadus, kas see reguleerib ka kuidagi krüptorahasid?
E-raha seadus on rohkem sellest, et kuidas toimetada sellise füüsilise seadmega, mille peale on raha kantud. Et, et Bitcoin peaks ja sellised elektroonilised krüptorahad peaks nagu sellest regulatsioonist välja jääma, sest sa ei, eriline sa ei kanna seda oma, oma, oma seadme peale, kui, kui sul on mingi selline seade, kuhu peale sa Bitcoin'i kannad. Siis seal on küll päris suured piirangud ja, ja, ja, ja need summad ei saa vist olla ka väga suured, mida niimoodi e-raha seadmele saab panna, et see on see, see erikulatiivne keskkond on väga piirav. Et nagu peaks seda e-raha teemat, peaks, peaks ettevõtja nagu vältima, et pigem...
Ma jah, võib-olla ka, ilmselt ka raadiokuulaja päris siis täpselt ei tea, aga ma kujutasin ette, et ma panen oma Bitcoinid mälupulgale ja lähen Rose-Crantz'i tänavale omale kampsunit ostma, et...
Bitcoinid vist saavad olla kahes kohas, nad saavad olla sinu maakleri juures ja nad saavad olla kuidagi sinu enda seadmes, eks, ja siis kui su enda seade ära kaob, siis see on oma probleem, et see sul ära kadus, eks. Et kui sa seda ise teed, siis ma arvan, et see e-raha seadus võib-olla selleni otseselt ei, ei, võib-olla ei kohaldu, aga kui sa oled selline, kes annab välja neid seadmeid, mille peal need rahad on, siis see on nagu väga piirav, need on nagu selline, et noh... Väga, väga, väga piiratud, minu arust seal on mingisugused mõnesaja eurosed summad, mida saab e-raha seadmele üldse peale panna.
Bitcoini, Bitcoini maailm on ju tegelikult niisugune, et, et sa ostad endale seadme, kus ei ole Bitcoinit peal, paned teda kaevama ja siis labidast kuidagi sinna peale tekib see Bitcoin. Et kas see läheb siis ka kindlasti kuidagi e-raha seaduse alla, ma arvan?
See e-raha seadus peaks ikkagi kehtima sellise e-raha... väljaandja suhtes, et kui sa ise oled see lõppkasutaja, kes endale kaevandab, siis ma pigem, pigem küll arvan, et, et, et see, selles osas see seadus sulle ei, ei, ei kohaldu, aga noh, nagu öeldud, väga keerulised teemad, et see kindlasti ei ole selles mõttes lõplik õigusabi, et, et siin nagu peaks väga, väga täpselt ana, analüüsima seda, et, et millise regulatsiooni alla see asi täpselt läheb.
Selge, aga lähme siit väikesele pausile.
Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart, millel on täna väga huvitav teema, mis on Bitcoin ja teised krüptorahad. Kui te ei ole saanud meie saadet seni praegu hetkel kuulata, oleme korduses õhtul kell kaksteist, võite arvamust avaldada meie Facebooki lehel ja meie saadetutvustuse ning podcasti leiate raadio1.ee lehelt. Mina olen Henrik Aavik, stuudios on ka Kristjan Leping, kes on arengufondi majandusekspert, on Taavi Kotka, Majandusministeeriumist, Ja Kaido Loor, kes on advokaadibüroo Sorainen advokaat. Kolmanda osa teema võiks nüüd olla, mis saab edasi? Kas on mõistlik Bitcoini tehnoloogiatesse investeerida, kas on mõistlik oma raha luua endale, kuhu peaks Eesti IT-ärimees edasi suunduma selles või, võimsas maailmas?
Mina arvan, et Bitcoini kaheksa aasta pärast ei ole, no võib-olla isegi lühema aja jooksul, et et lihtsalt ta muutub ebamugavaks seadusandjatele ja ka raha väljastajatele, traditsioonilistele keskpankadele ja reguleeritakse mingit pidi kinni, et nagu see... Liberti reserve näide mõne nädala eest oli tegelikult ja, ja Bitcoiniga tõenäoliselt juhtub sama, see on kahtlemata kurb ja see alternatiivrahade suhtes tekitab sellist ebakindlust, aga, aga noh, noh, elu on näidanud, et sa võid seda tehnoloogia arengut proovida kuidagi pärssida, lõpuks ikka juhtub, et, et noh, et väga palju, palju näiteid sellest, nii et ma arvan, et... Et selliste alternatiivsete rahade, elektrooniliste rahade, kuidas iganes neid nimetada, et nende osakaal on olulistes kordades kümne aasta pärast suurem kui täna. Et see on kindlasti väga kasvav valdkond ja lihtsalt tekivad uued, luuakse teised ja, ja, ja võib-olla siis selle läbi mingit pidi kavalamalt struktureeritud veelgi, kuigi noh, Bitcoini struktuur on juba päris nutikas.
Aga ma ütlen, et kui ta selle nii-öelda oma raha loomine nii lihtsaks läheb, on ju, et noh, tekivad Litecoinid või, või Mootcoinid, eks ju, et et kas see ikkagi ei või nagu soodustada kas või sellist community-põhist oma raha nagu, nagu loomise protsessi, et ala mingi küla või linn ikkagi otsustab, et, et, et näete, meie teeme nüüd niimoodi, et meil on nüüd nagu noh, mitte talongisüsteem, aga meil ongi oma Litecoini või Bitcoini süsteem?
Ja ei, väga huvitav mõte, et ma arvan, tegelikult miks mitte, on ju, et noh, sisuliselt on ju see partertehing, mida otsitakse, et sa vahetad ühte asja teise vastu, raha on seal vahel, on ju. Et ta on just üsna efektiivne vahend olnud, aga noh, nüüd tõsi, on oma mõned kisoskohad nagu tekkinud ka, et, et noh, siis, siis ma arvan, et võib-olla tõesti mõni tehnoloogia arendaja loob mingi platvormi, millega saab teised kiiresti tekitada oma raha, Et see võib täiesti reaalne variant olla, et igaüks siis nagu loob oma alamstruktuuri sinna juurde ja, ja arendatakse oma nagu community sees nagu oma põhimõtete järgi ja mis on minu arust eriti huvitav, on see, et see community ei pruugi üldse olla füüsiline asukoha mõttes, võib-olla ta näiteks mingi, ma ei kujuta et...
Noh, PB omanikud, no näiteks, aga see on, ei ole nii sisuliselt nagu majanduslikult, on näiteks järjest ma arvan, rohkem asju ei, ei käi sul mitte oma riigi inimestega, vaid oma sektori inimestega. Et võib-olla sul on mingi kitsasest sektor, näiteks IT-st, kes need inimesed ütlevad, me teeme oma selle raha.
Et mõnes mõttes olen Kristjaniga nõus, et see praktiline olukord võib viie või kaheksa aasta pärast olla, selline USA valitsus paneb jälle midagi kinni, aga tegelikult advokaadina me peame nagu, tuleb nagu meeles peada. No mitte ainult advokaadina, ka üldse inimesena, et meil tegelikult meil on, põhiõigused on kaitstud, eks. Kui meil on vara, siis meie vara ei saa valitsus lihtsalt ära võtta niisama, eks, et selle asja nimi on sundvõõrandamine, midagi ära võetakse, eks, see saab toimuda ainult kohese õiglase hüvituse eest. Et see... Praktiline tagajärg võib-olla on aeg-ajalt tõesti, mingi valitsus tuleb ja rikub su õiguseid, eks, aga kui on nagu piisavalt huvitatud inimesi, pannakse grupp kokku, käiakse seal USA-sülemkohtuni ja tagasi mitu korda, siis see tulemus võib küll olla selline, et, et valitsus ei saa lihtsalt poodi kinni panna, eks. Sest ei saa olla niimoodi, et mul on kuskil mingisugused... Piltlikult ma ei tea, pensionisäästud, mingid Bitcoinis, ja USA valitsus tuleb, võtab mult selle ära, eks. See asi ei käi niimoodi, eks. Et vähemalt õiguse mõttes, no see me teame, et valitsustele õigused üldiselt ei meeldi, püüavad neist üle sõita, eks, aga, aga ütleme niimoodi, õiguskord ei tohiks lubada sellist asja, et valitsus paneb suvalisi asju kinni, kuna talle mingi asi ei meeldi.
See on küll väga positiivne mõte. No ega see nüüd viibki selleni, et noh, need inimesed, kes täna oma raha vaatavad konto peale näevad, mis muudselt sulab, sellepärast et noh, inflatsioon on ikkagi noh, Eestis eelmine aasta oli nelja protsendi, on ju, üldse Euroopas ka ikkagi noh, mõni protsent, on ju, ja kui hoiusintressid on nii madalad, nagu on, on ju, Noh, pole seda ka võib-olla juba piisavalt selleks, et nagu noh, kinnisvara osta ja, ja, ja, ja noh, see ongi see, et sa hakkad otsima nagu alternatiive, on ju, et noh, kuld jah, üks, aga, aga, aga miks mitte nagu Bitcoin või noh, miks mitte selline, selline vara, mida, mida üks keskpank juure trükkida ei saa, on ju, ja mida on limiteeritud hulk ja ja noh, tundub nagu väga mõistlik alternatiiv, on ju, et, et võiks ju panna siin.
Vist kaks asja on, mida ei saa juurde trükkida, on aeg ja kinnisvara või? Või maa, mar, Marek Tvein vist arvas, et maad ei saa juurde teha, et maad tuleb osta.
Maad saab juurde teha, mida on nagu rahulised näidanud.
Ükskord küsiti mu käest, et kas soovitakse täna Bitcoini raha panna, et siis ma pigem ütlesin, et et vist Taavi ka kunagi ütles, et või nüüd just, et, et, et mõnikord on olla mõttekas mitte see vedur, vaid esimene vagun, on ju, et, et, et noh, Bitcoin on tegelikult, ta ikkagi on see vedur täna, on ju. Et, et seal on omad uue asja, alustava asja riskid, et ma pigem arvaks, et noh, jälgige, aga mitte veel pensionisääste sinna julgeks panna, sest noh, ma Üks asi, mis ma Küprose ja kogu nende Euroopa sündmuste järel nagu ka natuke mõelnud, et, et noh, enda jaoks, et, et ära ühtegi sündmust nagu eelda, et seda ei võiks juhtuda. Noh, et, et, et siis selles mõttes ma arvan, et Bitcoiniga on lihtsalt see risk, et tõsta minget nagu, sealt ei pruugi raagent saada.
Ja ma, mina ikkagi usun sellesse, kuigi, kuigi noh, paistab, et maailm tahab sinnapoole liikuda, et, et sanktsioneerime ja kontrollime kõike, et ma ikkagi usun sellesse vabadusse või sellesse tundesse, mida internet meile nagu andnud on, eks, et jah, tal on oma miinused ja oma pahed, aga... Aga see, see tundub nii lahe, et tõesti noh, noh, mingi kildkond inimesi teevad oma raha või, või, või me leiamegi mingeid alternatiive sellele, nendele süsteemidele, mis praegu noh, toimivad ja, ja siin on ütlengi ka in, ka inseneridele väga suuri väljakutseid ja ja seetõttu noh, virtuaalraha minu silmis on küll noh, tulnud, et jääda. Aga, aga mis moel, kui kauaks, noh, siiani veel nagu ennustamatu.
Ma olen täiesti nõus, et ma tegelikult arvan, et no Bitcoin kui üksik nagu ettevõte, et see ilmselt võidakse kinni panna, aga, aga see võib olla isegi tegelikult veel kokkuvõttes isegi halb nagu nendele, kes tahavad seda reguleerida, sest tuleb uus ja tugevam tõenäoliselt. Nii et, et, et selles mõttes ma arvan, et see on nõus, et virtuaalraha on jäämas.
Tõenäoliselt on tegemist ka terve industryga, terve tööstusega, sest seal on ka kindlasti palju kaasnevaid asju, et nii nagu Ameerikas ka on öeldud, et kui on kullapalavik, siis tuleb hakata labidaid müüma, et kindlasti on olemas palju tehnoloogiat, mida õnnestub Bitcoini juurde ehitada, kas Eesti programmeerijad võiks luua Bitcoini pangatarkvarasid, kas raudvara loojad võiks luua neid sõna otseses mõttes labidaid, millega seda Bitcoini kaevandatakse, ma tean, et Et inimesed, mõned on siin juba rääkinud, ma ei tea, kas keegi on ka tegudeni jõudnud, aga et panna mingisugused serverid kuskil mingisuguseid algoritme lahendama, kuidas see toimib, et kas keegi oskab seda kommenteerida?
Ei noh, noort süsteemi on võimalik manipuleerida väga lihtsasti, et noh, siin ongi ju näha, et kui keegi , kui Bitcoini turuhind kõvasti kukkus seal kümnendates protsentidesse, hakati kohe otsima võimalusi, kuidas sellest lahti saada, on ju, et noh, ja siis ongi see, et noh, võidavad need, kes selle odavatele üles ostavad, on ju, ja siis noh, pärast kallimalt tagasi müüvad, eks, et selliseid manipulatsioone on, manipu, manipulatsioon on väga lihtsalt tekkima, erinevad väiksed suuremad buumid on, on väga lihtsalt tekkima nii, nii, nii noortele asjadele.
Ja ma arvan, et muidu IT-suhtes ta on kindlasti nagu teema, millel tuleb silm peal hoida, et kui ta on kasvav valdkond, siis sellealane kompetents ka Eestis kindlasti on nagu hästi tähtis.
Ja turvariskid on väga suured, see just, just inimlikud turvariskid, et sa nagu sõna otseses mõttes nagu ostad ära selle või need inimesed, kes selle nii-öelda süsteemi taga on, eks, et selleks, et seda kompromiteerida.
Et see küberturvalisus tegelikult kus Eestis äri palju veel ei ole, et see no tegelikult Bitcoin sinna alla liigitud päris paljude osadega, et, et ma arvan, et, et see, see on see, mille alane kompetents Eestile kindlasti, nagu ma ajaks ära kuulnud.
Kui nüüd mõnel raadiokuulajal on sada eurot ja ta mõtleb, et ma investeerin selle sada eurot Bitcoinidesse, kuidas teil see kõige lihtsam teha on?
Saab selle eest vist ühe praegu. No
kui ta tahab osta selle ühe Bitcoini, et kuidas see reaalselt tal toimib, et kas on olemas mingisugune koht, kus ta saab maksta kreditkaardiga Bitcoini eest, siis talle saadetakse meili peale või kuidas tal see tekib?
Noh, see on maakleri poole, kes neid vahendavad, kõige lihtsam pöörduda, et teil on erinevaid netis nagu saadaval, et siis tegelikult noh, see ongi küsimus nagu...
Oma konto on vaja luua kontole oma rahakonda ja siis saada arendada, jah.
Kondo siis maakleri juures.
Ja see on maaklerid on reeglina USA-s? Jaa,
MT-Cox on vist ka Poolas, mina usun, Poola kaudu. See on Jaapani ettevõte, aga tal on paari koha peal kontorid ja vist see kontor oli Poolas.
Ja noh, Bitcoinil ainuke, eks, et need on, need on meile veel.
Kas on meil ka ost, ostusoovitusi? Et kas Litecoin või Nimcoin? Ja nüüd on meil telefoni otsas Eve Roosna, kes on hiljuti Rosigrantsi tänaval Bitcoinimakseid vastu võtva ER Boutique'i omanik ja looja, tere! Tere! Kust tekkis mõte hakata krüptorahas raha vastu võtma?
Selles suhtes mõte iseenesest on hästi lihtne, et Eesti käib kõikide arengutrendidega kaasas, samamoodi ka meie kui tiik, et see on ju mugav nii kliendile kui ka meile endale ja ma arvan, et see on selline tulevikutrend, mis võib-olla tulevikus moodustab kuni kakskümmend protsenti kogumaksevahenditest siis.
Kas lihtsalt tegite ära või, või küsisite enne raamatupidaja arv, arvamust ka ja kas see arvamus oli niimoodi, et võib teha või see oli pigem nii, et oh issand?
Selles suhtes, et raamatupidaja arvamust ma otseselt ei küsinud, sellepärast et kõik toimub Eesti seaduse kohaselt, siin ei ole mitte midagi, milles isegi Maksuamet peaks kahtlema, sellepärast et arve tähendab ka kassatšeki number ja kõik sisestatakse eurodes summa samamoodi. Teda kommenteeritakse siis reaalajas krüptovaluutaks. Bitcoinideks ja mis siis ER Boutique'i pangakontole ikkagi ringina tagasi saabuvad eurodes. Et selles suhtes ei ole mingit, ma arvan, kahtlast või mingit kriitilist sellist küsimust, miks, miks ei peaks seda nagu oma poes omama.
Kas see tagastuste haldamine väga lihtne, et kui inimene tuleb?
Absoluutselt. Et ja, ja samamoodi, et lihtsalt peab minema oma rahakoti serverisse, tühistama seal tehingu ja ehk siis kliendile raha tagastama, et ja ongi kogu lugu, et seal ei ole mitte midagi keerulist samamoodi.
No te olete nüüd päris palju meediat saanud viimasel ajal selle kohta, et, et on toimunud, võimalik need maksed, et kas on nüüd päriselt ka mõni ostja juba käinud Bitcoiniga ostmas?
Absoluutselt. Et Eestis on, Eestis on ju viis tuhat Bitcoini rahakotti, et maailmas me oleme neljandal kohal, ehk siis tuhande elaniku kohta on neljal inimesel Bitcoinid ja... Praeguseks momendiks on poes käinud maksmas viieteist inimese ringis inimesi, kas neliteist või kuusteist või viisteist umbes, sinnakanti see summa jääb. Et ma arvan, et ma olen oma tulemusega väga, väga rahul.
No see kõlab küll väga, väga, väga positiivselt, Bitcoiniga on niimoodi, et kõik maksed Bitcoinis on tegelikult ju avalikud, et kui keegi teab teie Bitcoini kontonumbrit, siis ta saab vaadata suht lihtsalt internetist, kui palju ja kes, noh, ta ei saa vaadata, kes on ostnud, aga ta näeb, mis, mis kanded siin on toimunud, Kas te olete ka mingeid samme selle vastu ette võtnud, et seda hägusemaks muuta?
Kui teab, tähendab, te räägite USA süsteemist ja kui on internetis aadress avalik, aga meil on tehtud see äärmiselt turvalisel kujul, see tähendab seda, et iga kord, kui toimub maksmine, siis genereeritakse uus see aadress, tähendab, server genereerib iga kord uue turvalise aadressi, seda on võimatu jälgida, tähendab.
Okei, et siis need, need, ka need riskid, mis on Ameerikas vahel meediast... Selge, aga see on väga huvitav uus lahendus, et soovin teile edu ja eks siis võib-olla aasta pärast küsime jälle, et kuidas on näinud Eesti kõige innovaatilisemal butiigil. See oli meie tänane Restart, tänanud kuulamast, oleme taas eetris nädala pärast ja nagu mainitud, saate meid kuulata podcastist, kui vaatate raadio1.ee lehele, kena nädalavahetust!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]