AI_pealkiri: Bitcoin ja virtuaalraha tulevik Eestis — Kristjan Lepik, Kaido Loor ja Eve Roosna

Ma, ma olen Taaviga tegelikult selles mõttes nõus, et ma arvan, et noh, kui mõtta kas või näiteks internetikaubamajad aastal tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa, on ju, siis seal tekkis neid Ameerikas igal pool meeletult ja mõni üksik on jäänud, on ju, et eks nende virtuaalrahad või alternatiivsete rahadega on samamoodi, et, et hästi valdkond ja väga paljud asjad upuvad ära. Et, et aga ma arvan niimoodi ettevaatava, ettepoole vaatavalt, et maailm liigub sinna küll, et ma tahaks loota, et sellised anonüümsed rahad mingi hetk on nii-öel Nii-öelda elus ja seal võib mitu küsimust olla, kas riigid nagu õpivad seda aktsepteerima või siis see läheb tehnoloogiliselt kuidagi nii kavalaks, et ma ei saa seda nagu maha võtta. Et, et üks kahest, aga, aga täna noh, vaatas ka Bitcoini, et ma kirjutasin mõnda aega tagasi sellest, et ma arvan, et Bitcoin on hea asi, aga ta reguleeritakse maha. Et siis tegelikult Ameerika nüüd pärast seda ongi hakanud juba natukene vaikselt piirama ja näiteks lugesin just, üks Liberty reserve oli üks Costa Rica päritolu selline ka alternatiivne raha, see pandi nüüd kaks nädalat või poolest nädalat tagasi, pandigi USA poolt kinni.

Nojah, sama oli ju Skype'iga, eks, ja nüüd me kõik teame, et Skype'i kuulatakse pealt, et võib, sul võibki olla nagu väga äge süsteem ja tehnoloogiliselt noh, töötabki, eks. Aga kui ikkagi riigid võitlevad selle vastu, siis ei, ei, ei, ei hakka tööle, et võtame näiteks narkokaubandus, eks, et noh, et sama hästi võiks öelda, et ma ei tea, heroiinipakike võiks olla raha, eks, aga noh, me ei, me, me ei näe seda käibimas, et sest, sest riigid piiravad seda käivalt, et kui kui riik ikkagi tsiviilkäivet ei toeta, töötab selle kas siis oma maksutulude kaotamise hirmust või muul põhjusel, siis, siis see asi ei, ei, ei, see aruta ei lähe käima, et, et selle jaoks on, on vaja sinna sellist suurt auku vähemalt maksuametite jaoks ja, ja teiste õiguskaitseorganite jaoks.

Huvitav mõte, lähme väikesele pausile siit. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ning meil on kaassaatejuht Taavi Kotka Majandusministeeriumist. Saatekülalisteks on meil täna Kaido Loor-Zorainen advokaadibüroost ja Kristjan Lepik, kes on arengufondi majandusekspert ja sellele seltskonnale sobilik teema on täna krüptorahad. Maailmas on lained löömas Bitcoinid, Litecoinid ja veidrad muud failidel põhinevad rahasüsteemid, mida ükski riik ei kontrolli. Riigid ilmselt kardavad neid rahasid veidikene, kuna neil puudub võimalus neid kontrollida, kuid samas, kui sa ei kontrolli raha ja ei tunnista seda raha, siis ei saa sellest ka makse koguda, et sellepärast võiks vist, kui nüüd Eesti oleks esimene riik, kes hakkab toetama võimalust... arveldada Bitcoinides ja võimalus ka makse maksta Bitcoinides, siis võib juhtuda ju, et siia hakkab voolama ettevõtlust kogu maailmast, kes tahab Bitcoinis toimetada, tahab ka kuskil ausalt makse maksta, mis siis, et see on anonüümne?

No see, see on natuke hiljem küsimus Taavile, aga ma, ma võib-olla räägiks korra sellest muutuvast maailma majanduse struktuurist, et kui veel võib-olla kolmkümmend aastat tagasi oli päris palju seda, et sul oli klient, oli su koduriigis, su ettevõte oli koduriigis, töötajad olid koduriigis, oli koduvaluuta, kõik noh, käis selles ühes kitsas asjas, siis nüüd on noh, paljud Eesti start-upidki omavad oma arendajaid kuskil Valgevenes, Ukrainas, mingi osa kontorist on Londonis, osa on Tallinnas, Et noh, kui talle nagu minna rahvusvaluutast rääkima, siis ta nagu kehitab õlgu, et meil ükskõik on ju, et meil on kliendid üle maailma, et, et me võtame erinevalt, et noh, neile nagu Bitcoin ju sisuliselt sobib. Kakskümmend aastat tagasi ei oleks lisaks tehnoloogiale Bitcoinil tegelikult olnud ka tarbijat nii palju. Nii et maailm on hästi palju muutumas ja riigid, regulatsioonid jõuavad sinna järgi sageli nagu viite ajaga, nii et, et tegelikult see muutus nagu ilmselt tuleb päris suur siit. Et, et, et ma arvan tehnoloogiates ka, mis siin kõik juhtub, Ja noh, võib-olla ma küsiks teie käest nii, et siia sõites mõtlesin, kümme protsenti maailma rahast läheks homme Bitcoini, et mis siis maailma majanduses võiks juhtida?

et noh, praegu mis on, oli, meil oli ka siin uitmõte, kes vabalt läbi, et miks mitte näiteks riigilõivusid hakata võtma Bitcoinides vastu või no tal on ju tegelikult ju väärtus olemas, tal on turuhind olemas ja nii edasi ja ja noh, ainuke mure ongi see, et, et süsteem on jätkuvalt ikkagi noh, liiga ebastabiilne, et Okei, buum on vist, tundub läbi, on ju, et enam ta nii palju üles-alla ei käi, et noh, et, et päevas siin tõusis Bitcoinituru hind nagu kakskümmend, kolmkümmend protsenti vabalt, eks, ja samal järgmine päev langes, on ju, et, et sa ei saa ehitada noh, niivõrd stabiilset asja nagu riigilõiv, nagu midagi selle peale, eks, aga, aga Aga noh, mõte iseenesest intrigeerib, et meie kui e-riik, et miks mitte nagu, nagu, nagu Bitcoini nagu aksepteerida, et aga kui juba noh, maailma rahadest kümme protsenti oleks selles potis, siis me saame rääkida ka mingisest stabiilsusest juba, siis ta on juba ju oluline mängija, et, et... Noh, siis viks tasuda või kaaluda juba kahe tõesti, et riik hakkab usaldama ja...

No ma arvan, et see on riigi jaoks väga õige mõte, et siin, siin sellise asjaga päris tormata ei saa, silmata saab lahti hoida, aga ma, ma ise noh, kuigi nagu ei ole seda modelleerinud, et nüüd osata öelda, mis täpselt selle kümne protsendi liikumisega juhtuks, siis vaadake, noh, maailma finantssüsteem on ehitatud ka niimoodi, et sisuliselt noh, pangal on endal üks euro, on ju, siis saab kümme välja laenata, kõik on võimendusele ehitatud. Nii et kui kümme protsenti ma Kohe. Totaalne kaos. Ma arvan, nii et oot, ma peaks natuke modelleerima, et seda võib-olla täpsemalt öelda, mis ja kuidas ja millal, aga see, see ei oleks aktsepteeritud. Nii et, nii et ma arvan, seda nagu keskpangad ja riigid väga mõistavad, miks, miks on ka põhjus, et Bitcoini kasv on nagu nende jaoks okei mingi ulatuseni. Et kui ta läheb sellest üle, siis lihtsalt suuruse hirmu tõttu ka...

Nii et, et selles mõttes ma arvan, see on see, mida riigid kardavad, seda anonüümsust ka, jah, aga tegelikult see on see, aga, aga jällegi, et kui me digitaalraha nagu vaatame, siis ma arvan, trend on kahekümne aasta pärast või kümme protsenti on seal sees, on ju. Et kuidas nüüd riigid suudavad sellega nagu nii-öelda muutuda, no kindlasti tekivad siis Bitcoini pangad, noh näiteks, on ju, siis, siis saab sinna selle võimenduse otsa uuesti luua, aga täna ei ole, on ju. Nii et, et siis täna on see nagu probleem, nii et, et seal on, see on nagu päris keeruline ja ohtlik mudel, nagu mis toimub tegelikult.

Või no, reegl on ikkagi nagu residendi järgi ja väljamakse tegija järgi, et need noh, maksusüsteemi reeglid on ju juba pikka aega paigas olnud ja need kehtivad erinevate valuutate suhtes, et sa võid, võid teenida ka Rootsi krooni ja meie maksusüsteem toimib, eks. Et aga noh, siin kas, kas riigid nagu jooksevad järgi või, või kas nad peavad midagi tegema, siis suur hulk regulatsioonist on juba tegelikult ju olemas, eks, meil on, meil on noh, on rahapesuvastane terrorismi tõkestamise seadus, eks, kus on, kus on väga palju piiranguid, et kes peab midagi kontrollima tehingute tegemisel, meil on makseasutuste ja e-raha seadus, et, et ütleme, kui siin keegi IT... spetsialist mõtleb, et vot mil, milline võiks minu järgmine äpp olla, eks siis, siis noh, tuleks tegelikult arvestada sellega, et suur hulk regulatsioone juba kehtib makseasutustel, tõenäoliselt kui keegi ta ka, tahab hakata raha välja andma, siis ta läheb makseasutuseks ja noh, väga suured kapitalinõuded, väga suured omavahendite nõuded, et, et see ei ole võib-olla päris nii lihtne. Et, et riigid on nagu mõnes mõttes, mingi osa regulatsioonidest on juba olemas.

Aga on ju olemas mingid riigid, kus on lubatud luua mingeid rahasid, mingid kohalikud omavalitsused loovad mingeid oma rahasid, kas Ameerikas ja siin või seal, Ega

Noh, PB omanikud, no näiteks, aga see on, ei ole nii sisuliselt nagu majanduslikult, on näiteks järjest ma arvan, rohkem asju ei, ei käi sul mitte oma riigi inimestega, vaid oma sektori inimestega. Et võib-olla sul on mingi kitsasest sektor, näiteks IT-st, kes need inimesed ütlevad, me teeme oma selle raha.