AI_pealkiri: Eesti e-kaubanduse tõus ja pakiautomaatide võidukäik Mait Sooaru ja Peep Kuluga

Tere, Kukuraadio kuulaja. Taas on üle suure suvevaheaja eetris IT-ärisaade Restart, meie saadet toetab ITL. Mina olen Henrik Aavik ja endiselt on meil ka teine saatejuht, Taavi Kotka, kes on Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler. Meie saadet saate kuulata korduses Kuku raadios, aga alati võite tõmmata selle endale podcasti ja kuulata, millal iganes, adressilt raadio1.ee. Tänane saade on meil e-kaubanduse teemadel ja meil on saatekülalisteks Eesti Posti juhatuse liige Mait Sooaru ning ühe Eesti vanema veebipoe, ON24, tegevjuht Peep Kuld.

Tere ka minu poolt, tõesti suur suvi on läbi ja täna teemaks siis e-kaubandus. Euroopa Liit on aastaks kaks tuhat kakskümmend pannud endale eesmärgi, et e-kaubandust peaks tarbima igapäevaselt eratarbijatest vähemalt viiskümmend protsenti EL-i elanikest. Eestis on täna see vastav näitega kakskümmend kolm protsenti ja, ja statistika näidab, et see number on kasvav, aga küsimus on ikkagi, et kus paisu taga me nii-öelda e-riigina kinni oleme? Ja tänane saade ongi mõeldud selleks, et analüüsida neid probleeme, et kus me täna oleme ja, ja millega me tegelema peaksime, et inimesed rohkem piiriüleselt ostma hakkaksid, et nad hakkaksid rohkem seda e-kaubandust usaldama. Et ma ei tea, alustame Peep sinust, et räägi meile oma lugu, et, et kuidas sa, kuhu sa täna oled jõudnud ja ja, ja mis on täna sinu jaoks need suuremad takistused, et miks su härri veel suurem ei ole, kui ta praegu on?

Tere, kui alustada nüüd sellest, et, et on kakskümmend neli, et kuidas ta siia on jõudnud või, või, või kuidas alguses see asi välja nägi, et. Et alguses oli tõesti, et mina tegelikult seda, on kahtekümmend nelja ja alustanud, et me liitusime oma partneri Harno Kütiga, kes alustas aastal kaks tuhat kolm. Aga, aga loomulikult ma seda algust tean ja, ja, ja, ja see oli, see oli tõesti nagu Arnold selline idee, mis, mis tuli sellest, et ta hoidis käes digifotokat, ta tootis ise mööblit sellel ajal ja... Tundus, et vaat kui lihtsalt tahad nagu asjad müüki, et hirmus keeruline on jõuda oma toodetega kuskile jaekaubanduse kettidesse ja hoopis lihtsam on see asi nagu üles pildistada ja, ja, ja veebi panna ja, ja, ja, ja seal hakata müüma. Et loomulikult, et algus ei olnud nagu, nagu kõige kergem ja, ja nagu kõik uued asjad, et et võttis aega ja, ja, ja, ja raha ja palju rohkem kui, kui algul arvatud. Alguses olid ka veebikiirused aeglased, inimestel puudus igasugune selline tarbimisharjumus ja aga, aga tasapisi see harjumus on tekkinud ja ja, ja see usaldus veebikaubanduse suhtes on, on samuti tekkinud ja täna Ma ei saa öelda, et me rahul ei oleks, et meil, meil läheb päris hästi, kasvame, oluliselt kiiremini kui Eesti majandus või jaekaubandus tervikuna, samamoodi kasvame Soomes, kus me alustasime kahe tuhande neljandal aastal, kui Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks, Noh, et tihti öeldakse, et, et selleks, et Eestis mingisuguse äriga nagu raha teha, sa pead olema Keenias, sest see on niivõrd väike, väike turg, et üldse nagu kasumis olla, et selles mõttes on, on nagu vältimatu kuskile suurematele turgudele minna. Ja meie jaoks oli see turg Soome, mis on lähedal ja kus on võimalik ka kasutada ära oma, oma konkurentsieelised ehk odavamat tööjõudu ja, ja, ja soome keele oskust sinna inimeste seas.

Aga sellest hoolimata, et internet on globaalne ja teil on nii-öelda väga võimas e-pood, te ei ole ainult nii-öelda globaalseks äriks, vaid te olete ikkagi nii-öelda selles mõttes lokaalne äri, et Eesti ja, ja Eesti lähiturg, et miks mitte Jaapan, miks mitte Ameerika Ühendriigid?

Jah, et see ettekujutus on mingi, mingil põhjusel väga paljudele inimestele, et, et see on nagu tohutult globaalne äri, et, et tegelikult ta ei ole, et tegelikult on niimoodi, et see sõltub sinu sihtgrupist. Et kui sihtgrupiks, kes, kes sinu poest ostavad, on, on naisterahvad, koduperenaised, kellele meeldib oma keeles teenindamine, kes tahavad olla kindlad, et, et see pood eksisteerib, et nad teavad, nad saavad suhelda, et Siis, siis, siis see äri on tegelikult nagu lokaalne, et et meie valdkonnas on see äri lokaalne, pigem selline globaalne äri võib-olla on nagu, nagu tarkvara või, või, või kus ongi nagu ingliskeelses keskkonnas, et see keelekeskkond mõjutab nagu hästi palju, et, et ma arvan, et Eesti Post jääb ka seda samamoodi, et et Eestis nagu riigisisene kaupade e-kaubanduse liikumine on nagu oluliselt suurem. Vast, vast ma arvan, et, et kaheksakümmend protsenti kui, kui piiri üle.

Aga seesama, et kas need probleemid, mis internetis müümisel, needsamad hirmud, mis ostjatele olid aastal kaks tuhat kolm, et kui palju need on muutunud võrreldes sellega, mis praegu on aastal kaks tuhat kolmteist, et et kas seesama usaldamatus, et kas ma ikka saan oma kauba kätte või seesama, et ma ei saa kaupa katsuda, et kas need probleemid on nagu jätkuvalt samaks jäänud või ka need on ajas muutunud?

Kahtlemata nad on nagu samaks jäänud, et ega ei saanud varem, kaupa käega katsuda, ei saa ka praegu, et et see on sama, aga aga usaldus jällegi on kindlasti tõusnud, et see sõltub ka konkreetsest poest, et kui on kui on meie pood, eks ole, kes on nagu mingi kolmteist aastat siit tegu, siin tegutsenud, et et siis meid teatakse ja, ja, ja, ja selle nimel noh, veebipooed tegutsevad, et selline usaldus tekiks ja, ja kahtlemata see on barjäär, et Et kui, kui, kui on selliseid kriminaale, kes tarbijaid petavad ja seda meeldib meedial võimendada ja seda negatiivset kogemust meeldib võimendada, siis, siis see kahtlemata kõlabki inimeste jaoks nagu mingisuguse ohtliku, ohtliku tegevusena, aga, aga tegelikult see nii ei ole, et kui me võtame ikkagi neid, neid pettunud kliente tavajaekaubanduse osas, siis, siis neid on absoluutnumbrites kindlasti kordades või kümnetes kordades rohkem kui, kui e-kaubandusega seotud mingisuguseid negatiivseid juhtumeid.

Aga Eesti Post, et kuidas te pilti näete, et tänane nii-öelda e-kaubandus ikkagi kogu jaekaubandusest on ikkagi väga marginaalne osa, et see on Eestis kindlasti alla viie protsendi, eks, et kaugelt alla viie protsendi, et kas see pilt on muutumas, mis on siin trendid?

Jah, e-kaubanduse osakaal kogu e-kaubandusest on, on veel väike, aga samas on hea näha, et ta on päris kiiresti kasvav. Kõige kiiremini kasvav osa hetkel tundub olema rahvusvaheline e-kaubandus, ehk need pakid, mis tulevad väljastpoolt, väljastpoolt Eestit, Eestisse, aga ka kodumaine kasva, kasvab korralikult. Aga kui siin võrrelda teiste riikidega, ma just hiljuti vaatasin Suurbritannia ühte uuringut, kus nende hinnangul on, on viisteist protsenti kogu jaekaubandusest, on e-kaubandus, siis selgelt meil on väga palju kasvuruumi ja see just ka toetab seda praegust kiiret kasvu, mina isiklikult küll julgen prognoosida e-kaubanduses. Huvitav, kas

see kasv võib tulla siis pigem Amazonide ja taoliste suurte maailmalaiuste veebipoodide arvelt, et eestlased hakkavad sealt ostma või hakkab hoopis Eestis e-äri õitsema?

Aga samas, nagu juba öeldud, tegelikult see kodumaine hetkel on veel suurem, lihtsalt see välismaine kasvab kiiremini. Aga see oht sellise globaliseerumise ees on loomulikult olemas, et...

No see on loomulik, et kui minu jaoks ongi imelik, et Eesti või eestlane, kes on suhteliselt e-rahvas, ei ole veel avastanud seda, et noh, Ebay's maksab ikkagi iPhone poole vähem kui, kui, kui Eestis, on ju, et poodi minnes ostes, on ju, et ja noh, ei ole väga vaja katsuda, et sa ikkagi tead, mis, mis sa saad saada, on ju, et et jää nagu arusaamatuks, et et miks siis eestlane ikkagi ei, ei taha Et kas Eesti Post on teinud siinkohal ka analüüsi, et, et mis need peamised takistused nagu on?

Jah, nii Eestis kui Baltikumis me oleme uuringuid teinud ja tõepoolest, üks, üks oluline tegur on see, see, see usaldus nende, nende e-kauplejate vastu. Ja meie sellise veel suht, hiljuti veel suhteliselt nooremajandusena sellist usaldust ühiskonnas ja kogu majanduses oli mõnevõrra vähem kui näiteks lääneriikides ja see ma, see on, ma arvan, üks põhjus, miks, miks lääneriigid selle koha pealt said kiiremini minema, näiteks kui, kui Balti riigid. Aga samas siin on, see on ka väga kiiresti muutumas, et seda usaldust on, on järjest rohkem, täna veel ka selliseid barjääre on täiesti, täiesti olemas. Et ühe ühe e-kauplejale, nüüd ütleme, internetis kauplemist alustavale kaupmehele on, on, on päris tükk tegemist, et, et oma, oma äriga alustada ja eriti kui veel ülepiiriliste äri alustada, et siin on, siin ma arvan, on ko, on kogu sellel Jah, kogu sellel tööstusharul, mida teha, et, et seda, seda, seda lihtsamaks teha, e-kauplejatele?

Siin ongi küsimus tegelikult riigile, et noh, teades eestlaste usaldatavust või noh, me usaldame oma e-teenused, igatpidi, me usaldame e-valimisi ja nii edasi, mis mõttes me nüüd ei usalda e-kauplemist, eks, et see pigem minu silmis on ikkagi nagu teadlikkuse küsimus, et inimesed lihtsalt ei tea. Et internetist on ka noh, nii-öelda odav ja lihtne osta, et et see ongi küsimus, et kas äkki seda teadlikkust peaks nagu riik soodustama või tõstma kuidagi?

Ma olen tegelikult nõus, kindlasti teadliku tõst, teadlikkuse tõstmine tuleks, tuleks, tuleks ainult kasuks.

No kui Euroopa Liit on selle eesmärgi seadnud, et viiskümmend protsenti inimestest võiksid internetist osta, siis nad võiksid ka selle nagu teavituse Tahavad natukene oma raha panna.

Jah, et, et riik on tegelikult teinud sellist teavitust, et oma Tarbekaitseameti kaudu, et, et ärge ostke internetist, et see on jube ohtlik, et, et sellised kampaaniad on olnud, et et tõepoolest, et on olemas Eesti e-kaubanduse liit, mis tegeleb sellega, et et luua sellist usaldust ja ka sellist kvaliteedimärke, on seal nagu loomisel või noh, mis mõttes loomisel, ei, ta on loodud ja ta on juba kasutuses ja see on nagu tutvustamisel, et Miks mitte, et riik võiks ju sellega nagu aidata, et tutvustada seda, et, et vot selline vähemalt selline kvaliteedi kaubamärk on see, mis nagu võiks usaldust luua, et vot sealt kohast tohib osta või, või on julge osta.

Riigikoha pealt saab alati olla seda, et kui sa hakkad nagu e-kaubandust väga soosima, siis sa noh, teistpidi nii-öelda tapaksid ka oma nii-öelda jaekaoplejaid, kes täna toimetavad, eks, aga noh, teistpidi ilma lisandväärtuseta vahendamine, lihtsalt see, et sa paned, tood maale ja paned natuke intressi juurde, on ju, et, et või paned hinnale natuke juurde, eks, et, et see nagu ei ole nagu lisandväärtust, loob. On

ikka, et lisandväärtust loob see, kui, kui tarbijal seda vaja, et järelikult on seda vaja, sa tegid mingisuguse töö tema jaoks ära, ta oli nõus selle eest maksma, et selles mõttes see, see lisandus, lisandväärtuse loomine ei käi ainult siis, kui on nagu mehel haamer käes ja ta või, või, või kaevab labidaga, et, et, et selline Kaubandus on, on täitsa selgelt lisandväärtust loov, et see on, on küll ka nagu, nagu riigi, riigi institutsioonides selline lähenemine, et noh, näiteks, et, et suur osa selliseid Euroopast tulnud mingisuguseid abiprogramme või noh, et seal välistatakse üldse igasugune nagu kaubandus, justkui pärandina kuskilt Nõukogude aegadest, kus, kus kaubandus on nagu selline äritsemine, nagu viruärikad või noh, et need ei loe, need ei loo ju mitte midagi. Et need on ju sellised spekulandid noh, et et tegelikult on meil täna ikkagi minu hinnangul nagu riigi või, või majanduse nagu suurim häda ikkagi just oskus kaubelda, oskus müüa, toota osatakse Hiinas igal pool, noh. Et, et müügioskus on see, mida, mida peaks tegelikult just soosima ja, ja kaubandus ongi tegelikult nagu müügi ja turundamise oskus.

Hiljuti tuli veel ju ka pressiteadet, nägin, kus e-kaubandusliit ja Eesti Kaupmeeste Liit on lõpuks aru saanud, et tegelikult ei ole konkurentsi, et omavahel konkureerivad ühed tooted teiste samasuguste toodetega, mitte ei konkureeri omavahel jaekaubandus ja, ja internetikaubandus.

Ja kui siin oli just küsimus, et kus see Eestis see, see suur hüpe võiks, võiks nagu toimuda, et siis on pigem nagu see, ma arvan, et Eesti internetikaubanduse üks hädasid on see pakkumise poolne puudus ka, üks asi on nagu kindlasti teavitamine ja selline, aga, aga et See pakkumise pool on nagu Eestis suhteliselt nõrk ja, ja suur osa selliseid internetipoode Eestis on sellised kahe-kolme mehe ettevõtmised, mis tegelikult ei suuda nagu hästi turundusse panustada, ei suuda hästi kaubavarvusid hoida ja, ja, ja kui just Eesti suured ja aemüüjad. hakkaks tõsiselt panustama internetile, nii nagu maailmas on üks suurimaid, mis on olnud, olnud suurim, suurim ettevõte üldse mingitel aegadel, Walmart ja, ja täna on ta, on ta nagu üks suurimaid e-kaubanduses tegutsejad, et, et, et samamoodi ilmselt võiks nagu Eesti suured jaekauplejad võtta asja käsile ja, ja, ja oma, oma kaubad tuua läbi internetimüüki, see. Tekitaks usaldust ja looks ka tarbimisharjumust.

Aga kumb siin nagu olulisem on, et see, et, et näiteks Selver hakkab oma kaupa müüma nagu e-poena versus see, et me pigem õpetame oma rahvale selle, et, et Oscamas on UK-st, on ju, et noh, ei tule päevaga, tuleb viie päevaga, eks, aga noh, ütleme massiefekt või turu, turumastaabiefekt on midagi muud, kui, kui näiteks Selveri puhul Eestis oleks.

Ma arvangi, et see Selveri, Selveri tulemine, kus ta paneks ta, taha oma turundusjõu, see tähendabki seda koolitamist, õpetamist, kasvatamist, et tegelikult see ongi nagu üks seesama asi, et Eesti tegijad tulevad, tulevad välja ja seal on nagu oluline, ongi see turundusressursi paru, parustamine, mis tähendabki tegelikult oma sõnumi viimist tarbijale, ehk mis tähendabki seda õpetamist, kasvatamist ja, ja, ja, ja mis on juba järgmised sammud, et... Et inimesed võib-olla ostaks ka siis nagu, nagu piiriüleselt, kuigi noh, see, see iseenesest, et just piiriüleselt ostetakse, et et kas see nüüd, nüüd peab ilm, ilmselgelt eesmärk omaette olema, et, et ka noh, Skandinaavias on, on piiriüles e-kaubandust kogu e-kaubandusest mingisugune kakskümmend protsenti ja noh, ingliskeelsetes maades on loomulikult, on seda rohkem, aga aga, aga et see ei, see, see, see, see ei pruugi olla, et... Et ta ilmtingimata nagunii...

Ja, ja statistika väidetavalt ka Ameerikas näitab seda, et noh, loomulikult seal on piiriülene, on soositud, sellepärast et sales tax ei ole tihtipeale piiriülene, aga ikkagi tulemused näitavad, et kõige paremini müüvad veebipoed nendes piirkondades, kus on ka brick and mortar poed olemas, et tänapäeval tulebki vaadata seda pigem nagu omnichannelina või multichannelina, mitte nimega ER-i ja IAR-i.

EU numbritest

ees... Aga ikkagi tulemused näitavad, et kõige paremini müüvad veebipoed nendes piirkondades, kus on ka brick and mortar poed olemas, et tänapäeval tulebki vaadata seda pigem nagu omnichannelina või multichannelina, mitte nimega ERi ja ERi?

EU numbritest eesmärki andes siis, ümärki andes siis kaks tuhat kakskümmend peaks piiriüleseid oste või piirilised ostud moodustama kakskümmend protsenti.

Läheme siit nüüd ühele väiksele pausile selle mõttega. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, raadiokanal on Kuku, saadet juhivad Henrik Aavik ning Taavi Kotka Majandusministeeriumist ja saates on külas Eesti Posti juhatuse liige Mait Sooaru ning Eesti ühe vanema veebipoe tegevjuht Peep Kuld. pood on siis, on kakskümmend neli, mis müüb mööblit ja esimeses osas rääkisime lühidalt lahti sellest, kuidas Eestis e-kaubandusel läheb ja nüüd teises osas püüaks rääkida sellest, mis võiks paremini minna ja mis on selles takistajad. Täna veebiäril.

No võtaks siit üle jah, selle koha pealt, et uuriks seda, et te mõlemad mehed olete ka nii-öelda kappidega seotud või nende pakikappidega seotud, ehk siis et palju selline nii-öelda kapindus see Eesti ER-i edasi on aidanud, et... Kas see eestlaste kompleks, et nad ei taha seda kullerit endale koju saada või, või kogu see jant sellega, et sa pead minema postkontorisse pakil järele, et, et palju see nagu on siiamaani olnud nagu varasemalt takistuseks ja palju nii-öelda see pakimaailm või pakiautode maailm on seda asja nagu parandanud?

See on huvitav trend tõesti Eestis, me hiljuti just lõime näppude peale kokku kõikidest pakkidest üldse, mis Eestis liigub, täna ligi kolmandik liigub pakiautomaatidesse, Eestis on kaks võrku ja need kaks võrku kahe peale annavad juba kolmandik kõikidest pakimahtudest ja mingid tühised kolm-neli aastat tagasi, see oli null, on ju. Ehk et see tõsine revolutsioon on toimunud tarbijaharjumustes, kuidas inimesed tahavad pakki saada. Ja, ja noh, see loomulikult näitab seda, et, et, et sellise teenuse järgi oli väga selge vajadus olemas. Täpselt nagu, nagu sa Taavi viitasid, et. Et, et noh, eestlased on sellised inimesed, noh, keda on raske kätte saada, ta on vähe, kodus, ta on liikuv, temal ka selline noh, intiimsustsoon on see, mida ta armastab, ta, talle ei meeldi kellegiga kokku leppida, et ma nüüd sellel kellaajal olen, olen kodus ja ta läheb pigem kohalikust kaubanduskeskusest või mis iganes muust kohast, kus ta nagunii käib läbi ja võtab oma, oma paki ära. Ja, ja Eesti tarbija on minu arvates selle väga hästi vastu võtnud. Ja, ja kui selline mugavad võimalused on olemas, loomulikult see tegelikult soodustab e-kaubandust. Tõepoolest, et, et noh, postkontorid on ainult kindlatel kellaaegadel lahti, nad on paigutatud ka sellistesse kohtadesse, kus nad on, mis ei pruugi inimestele täpselt sobida, vähes mõttes pak, pakiautomaadid, nende tulek kindlasti on soodustanud, mina arvan, e-kaubandust.

Jaa, kahtlemata, et kui ma nüüd lühidalt räägin, et mis minu seos nende pakiautomaatidega on, siis, siis see taust on see, et ON24 meie veebikvood siis alustas Smartpostiga, me alustasime pakiautomaatide tehnoloogia tootmist, arendamist ja, ja selle... Panime käima sellise logistikavõrgu, nime all Smartpost, üks hetk me, me müüsime selle Soome Postile ehk ITellale, täna on ta Itella Smartpost, aga et tõepoolest, et sellega me kahe tuhande kaheksandal aastal startisime ja, ja, ja, ja, ja mingi hetk hiljem, kui, kui tõesti inimesed hakkasid nagu seda, seda teenust... lihtsalt armastama, et siis, siis see tõend selle kohta, et see tõesti oli nagu, nagu vajalik, oligi see, et, et Eesti Post oli sunnitud ka nagu mingisuguse oma pakiautomaatide võrgu tegema. Loodame, et Eesti Post saab ka selle nagu korralikult ja kvaliteetselt käima, üks hetk, et et see ei, ei pärsiks nagu selle, selle teenuse arengut, aga, aga et tõepoolest, et nii see on, et... Et kui me veel Smartpostiga tegelesime, et siis see tagasiside, mida me saime, oli nagu, nagu noh, ülimalt positiivne, kus inimesed nagu teadsid, et ma pole, ma pole, ma ei tea, aastaid üldse pakke näiteks inimeselt inimesele saatnud, et, et nüüd ma, nüüd on see Smartpost olemas, nüüd ma saan seda kasutada, nüüd ma seda kasutan, Ma, ma enam iialgi ei, ei vaja kullerit ega, ega postkontorit, et nüüd mul liiguvad pakid siit ja, ja, ja, ja tõepoolest, et see, see on nagu meie hinnangul väga oluliselt aidanud selle e-kaubanduse arengu.

Et kunagi ei vaja postkontorit, et noh, tegelikult kapiautomaadid ongi ju elektroonilised postkontorid, et kuidas nende levikuga on, et kui nüüd postkontorite kadumine väikestest asulatest on kõigile väikeste asulate elanikele muret teinud, et kas nüüd siis pakiautomaate paigutatakse ka väikestesse asulatesse või või ongi nad ikkagi suurte linnade, suurte kaubanduskeskuste kapid?

Ma arvan, et kõik pakiautomaatide operaatorid tahavad pakiautomaate paigutada sinna, kus on inimesed. Et nüüd ei ole mõtet pakk, pa, panna sinna, kus inimesi ei ole ja seal, kus on tarbimine, sinna tuleb neid ka panna. Pakiautomaadid saavad olla suuremad ja väiksemad, on võimalik noh, nii-öelda väikeste automaatidega on võimalik tõepoolest seda võrku selles mõttes tihendada, et minna ka, ka väiksematesse asulatesse.

See turutõige ikkagi Eesti tingimustes jääb, et kui meil on maad rohkem käes kui Hollandil, aga rahvastik on samas nagu seitseteist korda väiksem kui viisteist korda väiksem kui Hollandil, et see on midagi teha, eks?

E, e-kaubanduse kohta öeldakse, et nüüd, kui on e-kaubandus olemas, et küll on nüüd Eesti ja et enam ei ole vaja poode teha väikestes asulates, et las ostavad internetist, aga kui automaate ei ole, siis on see ostmine võib sealt keerukas olla.

Kusjuures mõttes on selline muna-kana nii nagu dilemma jällegi jah, et, et niipea kui hakkavad väikestest asulatest inimesed piisavas koguses kaupu ostma interneti kaudu, niipea tekib see pakkide maht, et tasub neid pakiautomaate ka väiksematesse kohtadesse panna. Aga et see ilmselt on nagu selline loomulik areng, mille, mis ei sõltu ainult pakiautomaatide võrkude suurusest, vaid muudest tarbisharjumustest inimeste otsustest. Ei

ka selles mõttes on, aga see kapi, kapiautomaadi fenomen ikkagi, kas see on, ma täpselt ei tea, kas see on Eestis ainulaadne võrreldes muu maailmaga või mitte, et ma mäletan, et kui on tulid, siis ma mõtlesin küll, et juhma ajal, kellel seda vaja on, et, et Cargo buss ju töötab ja, ja, ja Eesti Post, et miks me peaks kapi kaudu hakkama nüüd nagu kaupa vahetama, on ju, et et kas see on nagu mingi Eesti fenomen või see on tegelikult maailmas väga levinud?

See on tegelikult nagu selles mõttes Eesti, Eesti fenomen, et kui me räägime päriselt nendest osakaaludest, et kui palju, kui palju pakke sealt läbi käib, et siis me, siis me ütleme, et selles mõttes on ta, on ta tõesti fenomen, et mingites muudes riikides on katsetusi, on, on väiksemaid võrke, on, on mõned aastad varem, kui siin Eestis see asi käivitus on, on neid käima üritatud panna, aga, aga tõesti selliselt, et ta on kasumlik, ta on päris suur äri, ta nagu, nagu toimib, Ja on, on, on endiselt suurtes kahekohalistes numbrites kasvav, et selles mõttes on Eesti unikaalne ja Eesti on veel unikaalne selles mõttes, et siin on tõesti nagu kaks võrku olemas. Eks ole, et, et Smartpostist on võib-olla nendest SPAC-idest, käib küll seal kaheksakümmend, üheksakümmend protsenti läbi, Eesti Postil käib ka midagi läbi sealt, aga, aga et see, sellegipoolest need kaks võrku on, on elus.

Meil on väga isiklikus läinud see siis. Ma tahaks nii palju küsida Eesti Posti käest, et teie mürate praegu ka Lätis ja Leedus, et, et kuidas seal trendid on, mis seal toimub? No

Leedust on hea näide tuua, Leedus on kolm pakki automaatselt võrku. Küll mahud ei ole väga suured, Lätis on kaks pakiautomaatide võrku, noh, Saksamaal on pakiautomaate, ma ei tea, üle kümne aasta juba tehtud ja Saksamaa on tõenäoliselt, on, on kindlasti väga kaugele jõudnud, aga, aga, aga tegelikult on õi, selles mõttes peaaegu täiesti õigus, et, et, et, et nii kiire aja jooksul ilmselt mujal, nii, nii suurt muudatust ka Eestis pole ilmselt kus, kuskil mujal maailmas olnud. Lätis-Leedus, kui sa küsisid seda, Taavi, siis areneb äri, selles mõttes, et samamoodi nagu Eestiski, alguses ju, kui pakiautomaadid tulid meile, mõnda aega turg võttis seda omaks ja Lätis-Leedus on praegu just see periood, kus turg nii-öelda võtab seda omaks, aga kuidas öelda, turutegijad on selgelt ära näinud, et, et, et see on tulevik ja, ja sellepärast ongi Lätis kaks, kaks pakiautomaatide võrka ja Leedus juba isegi kolm.

Me just enne võrdlesime siit, et, et Eesti on natuke väike turg edukaks veebiäriks, ainult siin toimetada, aga et ei olegi vist mõtet ennast Ameerika ja UK-ga võrrelda, et kuidas Lätis ja Leedus üldse on näha ER-i arengut, et kas sealt on tärkamas palju veebipoode, olete märganud?

Jaa, loomulikult, Baltikumi kõige suurem e-kauplus minu teada asub just nimelt Leedus, no osalesid ka lihtsalt sellepärast, et Leedu, Leedu riik on suurem, Leedu rahvaarv on suur, väga analoogne Eestiga, selles mõttes, et kõikvõimalikud majandusharud on esindatud e-kaubanduses, väga võrreldav Eestiga situatsioon, noh, mõned ütlevad, et mõnevõrra võib-olla on maas, aga, aga see vahe on väike tegelikult.

Kas on märgata ka seda, et näiteks Eesti veebipoed ei lähe mitte Läti ja Leetu, vaid sunduvad hoopis näiteks Venemaale, meil on ju, kui nii palju räägitud maailma kõige suurem, väga suur turg on kohe siin kõrval?

No mõningaid näiteid on sellest, aga võib-olla on rohkem siiski näiteid, kes, kes lähevad Skandinaavia poole, Soome ja, ja teistesse Skandinaavia riikidesse.

Peep, kuidas teil Soomes läinud on, keegi teinud väikse kokkuvõtte, kas tasub Soome minna?

On, kahekümne neljal on Soomes tegelikult läinud päris hästi, et me oleme, me oleme ületanud break-even taseme, meil on, me kasvame, oleme kasumlikud, müüme seal suurusjärgus kolm miljonit eurot aastas, täitsa toimiv.

Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka ning saatekülalisteks on meil täna Mait Sooaru, kes on Eesti Postijuhatuse liige ja Peep Kuld, kes on, on kakskümmend neli veebipoe nõukogu liige. Tänase saate teemaks on e-kaubandus, Saate alguses rääkisime Eesti e-kaubanduse olukorrast ja mahtudest paari sõnaga, siis hiljem oleme kirjeldanud, mis on Eesti e-äri kasvule kaasa aidanud, nimelt pakiautomaatide võrkude levikust rääkisime ning nüüd pöörduks siis, lahkaks järgmiseid teemasid.

Võtaks siit jälle üle jah, et arvataks seda, et kuidas ikkagi saada Eesti tootja ka oma kaupadega rohkem ER-isse, et täna ikkagi üheks põhitakistuseks on see, et nii müüjaga ostjad, peab tundma seda, et, et noh, et a la minu kaup on nii eriline, nii ostes kui ka müüjas, et, et, et seda peaks nagu käega katsuda saama, et noh, on kakskümmend neli miljonit täna mööblit, noh, ilmvõimatu, et seda saaks katsuda, isegi näha enne, kui, kui, kui sa selle nii proovi peale jõuab, et Et kuidas see kogemus on, et kas see hirm, et kui ma saan vale asja, et ma saan selle nii-öelda tagasi saata, kas sellest ikkagi tänane tarbija on üle saanud juba ja, ja, ja, ja kas see on sellega nii-öelda lihtsamaks läinud või, või mis siis meil on praegu sellega?

Kahtlemata jah, et see on just kõige olulisem probleem veebikaubanduses, et sa, sa ei saa asja katsuda. Noh, paljudel asjades seda ei olegi vaja, raamatut, tarkvara, mis iganes, et selliseid kaupu on ka, kus ei ole vaja katsuda. Aga meie kauba puhul See katsumise soov on, on kindlasti olemas ja meie oleme seda lahendanud niimoodi, noh, enamus veebipoode on tegelikult selle lahendanud niimoodi, et, et sa pead inimesel nagu riskid maha võtma sellega, et ta või, või hirmud maha võtma sellega, et ta teab, et ta saab igal juhul selle, selle kauba tagasi saata, kui talle see ei meeldi. Me ei küsi talt mingisugust põhjendust selle kohta ega, ega vabandust, me mõistame seda, et inimene on vaadanud seda arvuti ekraanilt, Ta ei ole saanud seda katsuda ja kui ta kodus katsub ja saadab tagasi, et siis see on tema, tema õigus, ta saab sada protsenti raha tagasi, et see on nagu see, see põhiline asi, et ta saab seda katsuda, sest ta saab selle kauba siis tagasi saada.

Aga palju kui mööbliäripuhul selline return rate on praegu?

See on tegelikult suhteliselt väike, et, et mööbel on selline natukene suurem, suurem kaup, et seal, seal sellised, ta on kallim ja mõõtmetelt ka suurem, mis tähendab kahte asja, et Otsuse tegemist kaalutakse suhteliselt kaua, ehk see vale otsuse tegemine on, on vähem tõenäoline ja tema tagasisaatmine on ka ebamugav, et kui sa oled ta juba lahti võtnud, et siis nagu okei, mingi asi nagu ei meeldi, et, et sul ei ole nagu nii lihtne seda tagasi saata. Aga moekaupade äris on see, on see kindlasti nagu oluliselt suurem, et et seal räägitakse erinevate poodide puhul paarikümnest protsendist, kus inimesed kasutavadki nagu oma kodu sellise proovikabiinina, mis on ka nagu mõistetav, et, et tellitaksegi nagu hulganisti konkreetset kaupa ja siis saadetakse tagasi, tihtipeale on see, on see isegi nagu ärimudelite poolel nagu soositud nendel jaemüüjatel, Tihtipeale võib-olla mitte, aga, aga igatahes nagu riideäris või sellistes kaupades, kus on, kus on selline tagasisaatmine, on nagu lihtsam ja, ja kuidagi ka nagu loogilisem, et, et seal on see return rate nagu, nagu suurem. Aga noh, sellega peab arvestama ja seda, seda peab inimestele pakkuma, muidu ei saa.

Aga kuidas Eesti Post seda näeb, et, et palju sellist tagastust praegu on ja, ja, ja mis on need klassikalised nõksud, mida teie äris nagu selle vastuse ette võetakse?

Jajah, ta on muidugi ettevõtjate kaupa väga erinev, tõepoolest see oraneb väga palju sellest, mida, mida, mida ettevõtjad müüvad. Ja mina soovitan siin just nimelt kauplejatele olla väga, kuidas öelda, loominguline ja mõelda erinevaid ärimudeleid ja, ja see moetööstuse näide, kus. Kus, kus ma ei tea, ülikondade müüja kohe pakubki sama hinna sees kaasa sulle pintsaku nii nelikümmend kuus, nelikümmend kaheksa kui ka viiskümmend suuruse selle, selle lausega, et saada, proovi selga, mis sulle täpselt paremini istub ja saada ülejäänud kaks tagasi. Loomulikult seal on kõrge see return rate, aga see ongi üks osa nende ärimudelist. Ja, ja, ja kui me räägime moekaubast, on ju, mis, mis, mis, mida inimene noh, interneti teel arvuti kaudu selge proovida ei saa, siis, siis seal just ongi vajalik sellised, seda tüüpi kindlust inimestele luua, et, et, et see, et, et inimesed ostaksid, nii et, nii et minu soovitus on kaupmeestele just, et mõelge võimalikult loominguliselt nende ärimudelite peale ja kuidas, kuidas oma ostjatest sellist usaldust äratada.

No siin on ka maailmas ju uued abivahendid olemas, et meie enda Fits.me siin võimaldab näidata sulle, mis muuseas riie seljas istub, eks, või see, et me kõik teame seda, et, et kui mingit detaili või riideeset suurendusklaasiga suurendada, nii et noh, mingis hetk, kes hakkad aruma, aru saama või tajuma seda materjali, et milles see tehtud on, et et kasutada selliseid tehnoloogilisi nõukse ka selleks, et oma kaupa paremini presenteerida ja et seda return rate vähendada, eks.

Aga mind on vahel vaevarnud küsimus, et miks Eesti Postil ei ole oma veebipoodi, et kui teil on olemas delivery kappide teenus, hiljuti avasite maksekeskuse, et saab raha kanda, et kõik, mis teil puudu on, teil vist on nagu laoteenused olemas, ma arvan, et et lihtsalt puudu on see veebileht ja nimekiri toodetest?

Selliseks klassikaliseks e-kaupmeheks, ma arvan, Eesti Postil ei ole, ei ole huvi saada, küll aga, küll aga see, et e-kauplejatele luua võimalikult võimekas platvorm äri ajamiseks, äri tegemiseks, internetiks, see on kindlasti Eesti, Eesti Posti huvi ja sellesse võib tulevikus kuuluda ka nii-öelda poevõimaluste pakkumine kauplejatele.

Me räägime sellesama maksikeskuse teema läbi, et, et mida te selle projektiga olete taotlenud?

Kui täna vaadata sellele, mida kõike peab üks alustav e-kaupleja tegema selleks, et saaks äri hakata tegema, Eestis tal on vaja kõikide pankadega pangalingi lepingut sõlmida, mitte ainult leping sõlmida, vaid ka onlainis IT, Onlainis toimiv IT-süsteem üleval hoida, on vaja krediitkaartidega maksmine kuidagimoodi organiseerida, on vaja järelmaks kuidagimoodi organiseerida. Ja kui ettevõte tahab teha äri üle Baltikumi, siis selleks on tarvis, me oleme kokku lugenud neli, viiskümmend lepingut ja alustavale väikeettevõttele see on, need on väga suured barjäärid ja Maksukeskuse roll ongi selles, et tema neid barjääre madaldab, Maksukeskusest on võimalik kõik need lepingud saada ühe lepinguga, Ühest kohast ühe IT-integratsiooniga, nii alustaval ettevõttel kui ka, kui ka toimival ettevõttel, on see väga, väga selge sünergia.

Aga teine variant on mitte nii-öelda teha ise, vaid liituda ikkagi olemasoleva ja toimiva poega, et kuidas sellel on, kahekümne nelja poliitikaga praegu on, et kas kõik Eesti mööblitootjad võiksid, võiksid nagu uksele koputada või, või mis moodi te neid tootjad näete?

Jaa, et meil on küll selles mõttes, mingisuguseid piiranguid ei ole peale selle, et tootja peab olema võimeline pakendama oma, oma kaupu selliselt, et need on nii-öelda kaugumüügikõlbulikud, et on võimalik nagu transportida inimestele koju ja loomulikult tootja peab oma lubadustest kinni pidama, et kui ta, kui ta lubab mingisuguse kauba tarneaega või lubab pildil toote kvaliteeti ja tekstil, et siis see, siis see vastab, et, et siis, siis on, on mööblitootja meie juurde teretulnud ja me kindlasti nagu selle Selle kauba võtame müüki, selles ei ole mingit kahtlust, et, et enamus Eesti tootjaid ka seda, seda meie kaudu nagu müüvad, et meil on kuskil, kuskil ligi kakssada erinevat tootjat, maaletoojat, kelle, kelle, kelle kaupu me müüme.

Ma küsiks seda poolt ka, et noh, täna on, on kakskümmend neli, müüb siin Eesti tootjate kaup ja nii edasi, teeb seda Eestis, Soomes veel teistel lähiturgudel, aga ikkagi ütleme, Jaapan. Jaapan on oluliselt suurendanud oma, oma huvi Eesti suhtes, saab liini Helsingisse, teeb kogu piirkonnale suurt reklaami, hiljuti käis just parlamendiliikmete delegatsioon Eestis, eelkõige just sedasama küberkaitse ja, ja, ja e-valitsemise poolt vaatamas, et see on oluliselt, on tihendanud need kahe riigi vahelised suhted. Ja nüüd, kui ma ütleks, et mida peaks nüüd noh, Eesti riik tegema selleks või, või üldseks aidata seda, et, et sama, on kakskümmend neli, kelle ütleme, sellised Noh, ütleme, turu vallutamise kulud nii-öelda uute poodide avanemise näol ei ole, ei tohiks olla nii suured, võrreldes nagu ütleme, tavalise, tavapärase äriga, et, et et mida riik peaks tegema selleks, et, et ON24 oleks üldse nagu motiveeritud või tahaks minna Jaapani turu peale.

Paraku selles, selles osas tõesti riiki ei saa mitte midagi teha, sest, sest juba meie valdkond tõesti oma äriloogika mõttes ei ole, ei ole nii-öelda Jaapani kõlbulik, on ju. Et see tähendaks seda, et seal peaks, Jaapanis peaks koha, kohapeal alustama nagu täiesti, täiesti nullist Jaapani mööblitootjatega toimetamisega ja, ja, ja, ja kogu selle, kogu selle ärimudeli sealt nullist üles, üles ehitama, et see logistika Eestist Jaapanisse ei, ei kannata lihtsalt mingisugust konkurentsi. Et, et see ettekujutus, et kuskil välisriigis veebipoega edukalt käima minemine on jube lihtne ja odav, noh, et see tegelikult ei vasta tõele, et seal on nagu olulised turunduskulud, tuleb teha ja, ja, ja olla kõigepealt oma, oma tootega kvali, konkurentsivõimeline, oma teenindusega konkurentsivõimeline ja, ja siis sellise kvaliteediga ka konkurentsivõimeline, mis puudutab tarneaegu noh, kogu seda, seda, seda kvaliteeti, mis inimene ootab. Ehk meil on jah, meil on kogemust, olles Saksamaal ja nii edasi, et, et see, see ei ole lihtsalt, et me siin Eestis nagu arvame, et, et oh, me müüme Jaapanisse. Ei, sa lähed Jaapanisse kohalike ettevõtjatega konkureerima, nende rahakotiga võitlema turunduse osas ja nende teadmistega ka kohalikust turust lähed sa võitlema, et see ei ole, noh, riik on siin nagu... Riigi, riigieelarve võiks mul raha anda ju, aga, aga noh, see, see ei ole nagu tõsiseltvõetav selline tegevus, mida, mida nagu teha.

Ta on maailma suuruselt kolmas majanduses, eks, ja teistpidi on Jaapan selline rahvas, kes on nõus maksma ükskõik mis hinda, teades, et maasikad, mis nad ostavad, on kõige punasemad ja kõige magusamad maasikad. Ei, ma,

ma ei kahtle, et kindlasti on olemas selliseid, selliseid tooteid, selliseid teenuseid, millega on väga mõistlik ja väga, väga, väga õige otsus, Suunduda Jaapanisse, ma räägin lihtsalt meie oma, oma, oma ärist, mille puhul on, on tegelikult meil kasuvõimalusi noh, ka Soomes nagu kõvasti, et kui me müüme Soomes ja Eestis umbes võrdselt, siis Soome mööbliturg ja üldse jaeturg on viisteist korda suurem kui Eestis, ehk me võiksime ka Soomes veel viisteist korda kasvada, me ei pea selleks nagu Jaapanisse minema, et, et seal nullist alustada ja jõuda kunagi võib-olla nagu great evenisse.

Okei, jah, ma võib-olla tõesti jääb liiga kaugeks, aga aga kokkuvõttes me ise tegelikult teame, et nähes neid samu e-kaubanduse kasvutrende, nähes neid nii-öelda suurematele turgutele müümise võimalusi, me kokkuvõttes peaksime ikkagi julgustama seda Eesti tootjat rohkem e-kaubandusega tegelema, et, et mis teie soovitused ja sõnumid siin praegu on?

Jah, taust, taustal võib-olla on kindlasti see, et täna Eestis on vähemalt kaks korda vähem e-kaubandust jaekaubandusest kui Euroopa arenenud riikides, ei ole mingit põhjust arvata, et see nii jääks, arvestades Eesti inimeste e-meelsust, nii et see on kindlasti lähiaastatel kasvav valdkond ja sellepärast minu juures kutse on küll kõikidele ettevõtjatele, et mõelge e-kaubanduse võimalikkusega peale.

Ma täiesti nõustun, et, et soovitan kindlasti seda oma, oma e, e-kauplused avada, kes noh, eelkõige võib-olla nendel, kes, kellel on juba tavapoed olemas, neil on kaup olemas, neil on mingid süsteemid, logistika, finants, mingisugune võimekus olemas, alati on muidugi riskantne minna võõrale tulule, turule, et, et mõistlik oleks võib-olla tõesti nagu koduturul asi selgeks teha, nagu endal, endal asi nagu käima panna, et, et asi, asi toimib, on kvaliteetne ja siis, siis mõelda välisturgudele, Kindlasti on meil Eestis edukaid e, e-poode, e-kauplejaid, kes müüvad noh, paljudele maailma turgudele ja, ja, ja kus on, kus, kus võib-olla logistika on nagu, nagu erinev, nii et, et, et, et kindlasti nagu julgustan kõigepealt esimene samm, Eestis asi käima panna ja, ja kohe vaadata ka suurematele turgudele.

Mina jälle märkan, et noh, teie olete mõlemad saatekülalised siin kogemustega e-müügi vallas. Ja ma märkan, et tihtipeale Eestis tehakse hästi palju veebipoode, kus nende poodi autorid eriti hästi ei oska veebiäri teha. Noh, ma juba kuulsin, et Eesti Post ei tahaks ise minna päris kauplejaks, et siis miks on kakskümmend neli, müüb mööblit Soomes, et miks te ei ole sinna kõrvale teinud juba kalliskivipoodi soomekeelse nimega ja, ja järjest, sest teie jaoks on see ju ikkagi nagu palju vähem kopeerimist kui, kui uuel alustajal?

Selles mõttes on see väga õige küsimus, et me oleme küll nagu alustanud, et Et me jah, me räägime mööblist, et see on meil nagu selline nagu niisugune tuumikäri olnud algusest peale, aga aga täna me olemegi liikunud ja liikumas uutesse tegevusvaldkondadesse, kus me oma sihtgrupipõhiselt liigume, kus on siis parfümeeria, seal on lastekaubad, mänguasjad, seal on kodukaubad, kodutekstiilid, seal on tulemas lemmikloomakaubad, et, et see, see, see, see tõesti nagu sedapidi liigub, et, et me Me, ja, ja et mitte nüüd Eesti pood ei müü mitte Eestist Soome, ainult vaid, vaid me oskame ka müüa soomlastelt soomlastele, ehk me ostame Soome tootjatelt ja müüme Soome, Soome lõpptarbijale ka.

Ehk siis kokkuvõttes, igal juhul tasub ERile panustada, kas siis oma poodi tehes või mõne suuremaga liitudes, numbrid lähevad ülesse, mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides, rohkem ostetakse e-kanaleid kaudu, seda näitab ka Euroopa Liidu statistika ja selge on see, et Ka Eesti infoühiskonna arengukava kaks tuhat kakskümmend on võtnud selle üheks projekteediks, et tõsta sedasama ühiskonna teadlikkust e-kaubandusest ja e-kauplemisest just sellesama eesmärgiga, et, et, et oleks nii-öelda targem tarbimine. Ja seoses sellega siis lõpetaks täna saate, aitäh meie valistele.

See oli meie hooaja esimene Restart, saadet juhtisid Henrik Aavik ja Taavi Kotka ning saatesid külas Peep Kuld ja Mait Sooaru, ilusat nädalavahetust!

Restart.