@ RESTART // 2013.09.07
KUUPÄEV
2013-09-07
PIKKUS
40m 33s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti e-kaubanduse hetkeseisu, kasvuvõimaluste ja pakiautomaatide rolli üle. Külalised analüüsivad, miks tarbijate usaldus veebipoodide vastu on kasvanud ning milliseid väljakutseid ja võimalusi pakub laienemine välisturgudele.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
Tere, Kukuraadio kuulaja. Taas on üle suure suvevaheaja eetris IT-ärisaade Restart, meie saadet toetab ITL. Mina olen Henrik Aavik ja endiselt on meil ka teine saatejuht, Taavi Kotka, kes on Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler. Meie saadet saate kuulata korduses Kuku raadios, aga alati võite tõmmata selle endale podcasti ja kuulata, millal iganes, adressilt raadio1.ee. Tänane saade on meil e-kaubanduse teemadel ja meil on saatekülalisteks Eesti Posti juhatuse liige Mait Sooaru ning ühe Eesti vanema veebipoe, ON24, tegevjuht Peep Kuld.
Tere ka minu poolt, tõesti suur suvi on läbi ja täna teemaks siis e-kaubandus. Euroopa Liit on aastaks kaks tuhat kakskümmend pannud endale eesmärgi, et e-kaubandust peaks tarbima igapäevaselt eratarbijatest vähemalt viiskümmend protsenti EL-i elanikest. Eestis on täna see vastav näitega kakskümmend kolm protsenti ja, ja statistika näidab, et see number on kasvav, aga küsimus on ikkagi, et kus paisu taga me nii-öelda e-riigina kinni oleme? Ja tänane saade ongi mõeldud selleks, et analüüsida neid probleeme, et kus me täna oleme ja, ja millega me tegelema peaksime, et inimesed rohkem piiriüleselt ostma hakkaksid, et nad hakkaksid rohkem seda e-kaubandust usaldama. Et ma ei tea, alustame Peep sinust, et räägi meile oma lugu, et, et kuidas sa, kuhu sa täna oled jõudnud ja ja, ja mis on täna sinu jaoks need suuremad takistused, et miks su härri veel suurem ei ole, kui ta praegu on?
Jah, et see ettekujutus on mingi, mingil põhjusel väga paljudele inimestele, et, et see on nagu tohutult globaalne äri, et, et tegelikult ta ei ole, et tegelikult on niimoodi, et see sõltub sinu sihtgrupist. Et kui sihtgrupiks, kes, kes sinu poest ostavad, on, on naisterahvad, koduperenaised, kellele meeldib oma keeles teenindamine, kes tahavad olla kindlad, et, et see pood eksisteerib, et nad teavad, nad saavad suhelda, et Siis, siis, siis see äri on tegelikult nagu lokaalne, et et meie valdkonnas on see äri lokaalne, pigem selline globaalne äri võib-olla on nagu, nagu tarkvara või, või, või kus ongi nagu ingliskeelses keskkonnas, et see keelekeskkond mõjutab nagu hästi palju, et, et ma arvan, et Eesti Post jääb ka seda samamoodi, et et Eestis nagu riigisisene kaupade e-kaubanduse liikumine on nagu oluliselt suurem. Vast, vast ma arvan, et, et kaheksakümmend protsenti kui, kui piiri üle.
Kahtlemata nad on nagu samaks jäänud, et ega ei saanud varem, kaupa käega katsuda, ei saa ka praegu, et et see on sama, aga aga usaldus jällegi on kindlasti tõusnud, et see sõltub ka konkreetsest poest, et kui on kui on meie pood, eks ole, kes on nagu mingi kolmteist aastat siit tegu, siin tegutsenud, et et siis meid teatakse ja, ja, ja, ja selle nimel noh, veebipooed tegutsevad, et selline usaldus tekiks ja, ja kahtlemata see on barjäär, et Et kui, kui, kui on selliseid kriminaale, kes tarbijaid petavad ja seda meeldib meedial võimendada ja seda negatiivset kogemust meeldib võimendada, siis, siis see kahtlemata kõlabki inimeste jaoks nagu mingisuguse ohtliku, ohtliku tegevusena, aga, aga tegelikult see nii ei ole, et kui me võtame ikkagi neid, neid pettunud kliente tavajaekaubanduse osas, siis, siis neid on absoluutnumbrites kindlasti kordades või kümnetes kordades rohkem kui, kui e-kaubandusega seotud mingisuguseid negatiivseid juhtumeid.
Aga Eesti Post, et kuidas te pilti näete, et tänane nii-öelda e-kaubandus ikkagi kogu jaekaubandusest on ikkagi väga marginaalne osa, et see on Eestis kindlasti alla viie protsendi, eks, et kaugelt alla viie protsendi, et kas see pilt on muutumas, mis on siin trendid?
Jah, e-kaubanduse osakaal kogu e-kaubandusest on, on veel väike, aga samas on hea näha, et ta on päris kiiresti kasvav. Kõige kiiremini kasvav osa hetkel tundub olema rahvusvaheline e-kaubandus, ehk need pakid, mis tulevad väljastpoolt, väljastpoolt Eestit, Eestisse, aga ka kodumaine kasva, kasvab korralikult. Aga kui siin võrrelda teiste riikidega, ma just hiljuti vaatasin Suurbritannia ühte uuringut, kus nende hinnangul on, on viisteist protsenti kogu jaekaubandusest, on e-kaubandus, siis selgelt meil on väga palju kasvuruumi ja see just ka toetab seda praegust kiiret kasvu, mina isiklikult küll julgen prognoosida e-kaubanduses. Huvitav, kas
Jah, et, et riik on tegelikult teinud sellist teavitust, et oma Tarbekaitseameti kaudu, et, et ärge ostke internetist, et see on jube ohtlik, et, et sellised kampaaniad on olnud, et et tõepoolest, et on olemas Eesti e-kaubanduse liit, mis tegeleb sellega, et et luua sellist usaldust ja ka sellist kvaliteedimärke, on seal nagu loomisel või noh, mis mõttes loomisel, ei, ta on loodud ja ta on juba kasutuses ja see on nagu tutvustamisel, et Miks mitte, et riik võiks ju sellega nagu aidata, et tutvustada seda, et, et vot selline vähemalt selline kvaliteedi kaubamärk on see, mis nagu võiks usaldust luua, et vot sealt kohast tohib osta või, või on julge osta.
Riigikoha pealt saab alati olla seda, et kui sa hakkad nagu e-kaubandust väga soosima, siis sa noh, teistpidi nii-öelda tapaksid ka oma nii-öelda jaekaoplejaid, kes täna toimetavad, eks, aga noh, teistpidi ilma lisandväärtuseta vahendamine, lihtsalt see, et sa paned, tood maale ja paned natuke intressi juurde, on ju, et, et või paned hinnale natuke juurde, eks, et, et see nagu ei ole nagu lisandväärtust, loob. On
Hiljuti tuli veel ju ka pressiteadet, nägin, kus e-kaubandusliit ja Eesti Kaupmeeste Liit on lõpuks aru saanud, et tegelikult ei ole konkurentsi, et omavahel konkureerivad ühed tooted teiste samasuguste toodetega, mitte ei konkureeri omavahel jaekaubandus ja, ja internetikaubandus.
Ja kui siin oli just küsimus, et kus see Eestis see, see suur hüpe võiks, võiks nagu toimuda, et siis on pigem nagu see, ma arvan, et Eesti internetikaubanduse üks hädasid on see pakkumise poolne puudus ka, üks asi on nagu kindlasti teavitamine ja selline, aga, aga et See pakkumise pool on nagu Eestis suhteliselt nõrk ja, ja suur osa selliseid internetipoode Eestis on sellised kahe-kolme mehe ettevõtmised, mis tegelikult ei suuda nagu hästi turundusse panustada, ei suuda hästi kaubavarvusid hoida ja, ja, ja kui just Eesti suured ja aemüüjad. hakkaks tõsiselt panustama internetile, nii nagu maailmas on üks suurimaid, mis on olnud, olnud suurim, suurim ettevõte üldse mingitel aegadel, Walmart ja, ja täna on ta, on ta nagu üks suurimaid e-kaubanduses tegutsejad, et, et, et samamoodi ilmselt võiks nagu Eesti suured jaekauplejad võtta asja käsile ja, ja, ja oma, oma kaubad tuua läbi internetimüüki, see. Tekitaks usaldust ja looks ka tarbimisharjumust.
Ma arvangi, et see Selveri, Selveri tulemine, kus ta paneks ta, taha oma turundusjõu, see tähendabki seda koolitamist, õpetamist, kasvatamist, et tegelikult see ongi nagu üks seesama asi, et Eesti tegijad tulevad, tulevad välja ja seal on nagu oluline, ongi see turundusressursi paru, parustamine, mis tähendabki tegelikult oma sõnumi viimist tarbijale, ehk mis tähendabki seda õpetamist, kasvatamist ja, ja, ja, ja mis on juba järgmised sammud, et... Et inimesed võib-olla ostaks ka siis nagu, nagu piiriüleselt, kuigi noh, see, see iseenesest, et just piiriüleselt ostetakse, et et kas see nüüd, nüüd peab ilm, ilmselgelt eesmärk omaette olema, et, et ka noh, Skandinaavias on, on piiriüles e-kaubandust kogu e-kaubandusest mingisugune kakskümmend protsenti ja noh, ingliskeelsetes maades on loomulikult, on seda rohkem, aga aga, aga et see ei, see, see, see, see ei pruugi olla, et... Et ta ilmtingimata nagunii...
Läheme siit nüüd ühele väiksele pausile selle mõttega. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, raadiokanal on Kuku, saadet juhivad Henrik Aavik ning Taavi Kotka Majandusministeeriumist ja saates on külas Eesti Posti juhatuse liige Mait Sooaru ning Eesti ühe vanema veebipoe tegevjuht Peep Kuld. pood on siis, on kakskümmend neli, mis müüb mööblit ja esimeses osas rääkisime lühidalt lahti sellest, kuidas Eestis e-kaubandusel läheb ja nüüd teises osas püüaks rääkida sellest, mis võiks paremini minna ja mis on selles takistajad. Täna veebiäril.
See on huvitav trend tõesti Eestis, me hiljuti just lõime näppude peale kokku kõikidest pakkidest üldse, mis Eestis liigub, täna ligi kolmandik liigub pakiautomaatidesse, Eestis on kaks võrku ja need kaks võrku kahe peale annavad juba kolmandik kõikidest pakimahtudest ja mingid tühised kolm-neli aastat tagasi, see oli null, on ju. Ehk et see tõsine revolutsioon on toimunud tarbijaharjumustes, kuidas inimesed tahavad pakki saada. Ja, ja noh, see loomulikult näitab seda, et, et, et sellise teenuse järgi oli väga selge vajadus olemas. Täpselt nagu, nagu sa Taavi viitasid, et. Et, et noh, eestlased on sellised inimesed, noh, keda on raske kätte saada, ta on vähe, kodus, ta on liikuv, temal ka selline noh, intiimsustsoon on see, mida ta armastab, ta, talle ei meeldi kellegiga kokku leppida, et ma nüüd sellel kellaajal olen, olen kodus ja ta läheb pigem kohalikust kaubanduskeskusest või mis iganes muust kohast, kus ta nagunii käib läbi ja võtab oma, oma paki ära. Ja, ja Eesti tarbija on minu arvates selle väga hästi vastu võtnud. Ja, ja kui selline mugavad võimalused on olemas, loomulikult see tegelikult soodustab e-kaubandust. Tõepoolest, et, et noh, postkontorid on ainult kindlatel kellaaegadel lahti, nad on paigutatud ka sellistesse kohtadesse, kus nad on, mis ei pruugi inimestele täpselt sobida, vähes mõttes pak, pakiautomaadid, nende tulek kindlasti on soodustanud, mina arvan, e-kaubandust.
Jaa, kahtlemata, et kui ma nüüd lühidalt räägin, et mis minu seos nende pakiautomaatidega on, siis, siis see taust on see, et ON24 meie veebikvood siis alustas Smartpostiga, me alustasime pakiautomaatide tehnoloogia tootmist, arendamist ja, ja selle... Panime käima sellise logistikavõrgu, nime all Smartpost, üks hetk me, me müüsime selle Soome Postile ehk ITellale, täna on ta Itella Smartpost, aga et tõepoolest, et sellega me kahe tuhande kaheksandal aastal startisime ja, ja, ja, ja, ja mingi hetk hiljem, kui, kui tõesti inimesed hakkasid nagu seda, seda teenust... lihtsalt armastama, et siis, siis see tõend selle kohta, et see tõesti oli nagu, nagu vajalik, oligi see, et, et Eesti Post oli sunnitud ka nagu mingisuguse oma pakiautomaatide võrgu tegema. Loodame, et Eesti Post saab ka selle nagu korralikult ja kvaliteetselt käima, üks hetk, et et see ei, ei pärsiks nagu selle, selle teenuse arengut, aga, aga et tõepoolest, et nii see on, et... Et kui me veel Smartpostiga tegelesime, et siis see tagasiside, mida me saime, oli nagu, nagu noh, ülimalt positiivne, kus inimesed nagu teadsid, et ma pole, ma pole, ma ei tea, aastaid üldse pakke näiteks inimeselt inimesele saatnud, et, et nüüd ma, nüüd on see Smartpost olemas, nüüd ma saan seda kasutada, nüüd ma seda kasutan, Ma, ma enam iialgi ei, ei vaja kullerit ega, ega postkontorit, et nüüd mul liiguvad pakid siit ja, ja, ja, ja tõepoolest, et see, see on nagu meie hinnangul väga oluliselt aidanud selle e-kaubanduse arengu.
E, e-kaubanduse kohta öeldakse, et nüüd, kui on e-kaubandus olemas, et küll on nüüd Eesti ja et enam ei ole vaja poode teha väikestes asulates, et las ostavad internetist, aga kui automaate ei ole, siis on see ostmine võib sealt keerukas olla.
Jaa, loomulikult, Baltikumi kõige suurem e-kauplus minu teada asub just nimelt Leedus, no osalesid ka lihtsalt sellepärast, et Leedu, Leedu riik on suurem, Leedu rahvaarv on suur, väga analoogne Eestiga, selles mõttes, et kõikvõimalikud majandusharud on esindatud e-kaubanduses, väga võrreldav Eestiga situatsioon, noh, mõned ütlevad, et mõnevõrra võib-olla on maas, aga, aga see vahe on väike tegelikult.
Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka ning saatekülalisteks on meil täna Mait Sooaru, kes on Eesti Postijuhatuse liige ja Peep Kuld, kes on, on kakskümmend neli veebipoe nõukogu liige. Tänase saate teemaks on e-kaubandus, Saate alguses rääkisime Eesti e-kaubanduse olukorrast ja mahtudest paari sõnaga, siis hiljem oleme kirjeldanud, mis on Eesti e-äri kasvule kaasa aidanud, nimelt pakiautomaatide võrkude levikust rääkisime ning nüüd pöörduks siis, lahkaks järgmiseid teemasid.
Okei, jah, ma võib-olla tõesti jääb liiga kaugeks, aga aga kokkuvõttes me ise tegelikult teame, et nähes neid samu e-kaubanduse kasvutrende, nähes neid nii-öelda suurematele turgutele müümise võimalusi, me kokkuvõttes peaksime ikkagi julgustama seda Eesti tootjat rohkem e-kaubandusega tegelema, et, et mis teie soovitused ja sõnumid siin praegu on?
Jah, taust, taustal võib-olla on kindlasti see, et täna Eestis on vähemalt kaks korda vähem e-kaubandust jaekaubandusest kui Euroopa arenenud riikides, ei ole mingit põhjust arvata, et see nii jääks, arvestades Eesti inimeste e-meelsust, nii et see on kindlasti lähiaastatel kasvav valdkond ja sellepärast minu juures kutse on küll kõikidele ettevõtjatele, et mõelge e-kaubanduse võimalikkusega peale.
Ehk siis kokkuvõttes, igal juhul tasub ERile panustada, kas siis oma poodi tehes või mõne suuremaga liitudes, numbrid lähevad ülesse, mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides, rohkem ostetakse e-kanaleid kaudu, seda näitab ka Euroopa Liidu statistika ja selge on see, et Ka Eesti infoühiskonna arengukava kaks tuhat kakskümmend on võtnud selle üheks projekteediks, et tõsta sedasama ühiskonna teadlikkust e-kaubandusest ja e-kauplemisest just sellesama eesmärgiga, et, et, et oleks nii-öelda targem tarbimine. Ja seoses sellega siis lõpetaks täna saate, aitäh meie valistele.