Tervist, et arengukavadel minu vaates on väga selge roll ja ma loodan, et ka seda rolli nad üha rohkem meie riigis välja kannavad, on see, et, et ühelt poolt leppida kokku siis konkreetselt see, kuhu me tahame välja jõuda. Mis on see seisund, kuhu me tahame Eestiga ja siis eriti mingis valguses, näiteks info võiks ka arendamise alal välja jõuda, ja mis on need vastavad sihid, pluss teisena need prioriteedid või need tegevused kõige olulisemad, mida siis on vaja teha, et selleks, et see seisundi täpselt saavutada. Et paljud arengukavad võib-olla nende kahe koha pealt siis ongi, mõnevõrra kesiseks või vajaka varem nagu jäänud, aga ka jällegi, et meil on riigis suutlikkus, ma arvan, paremaks läinud läbi aastate pluss, me väga palju panimegi, ongi, koostöös majandusministeeriumiga rõhku sellele, et mitte ainult et tekkis dokument, mida keegi võib-olla lugeda ei viitsi, aga tegelikult see protsess oleks paigas, ehk et ongi, toimuks arutelu, toimuks diskussioon ja tegelikult siis ka sihtide tegevuste, fookuste kokkuleppimine, ehk et sest viimasest ma toon ühe mõtte veel välja, miks arengukava oluline on, et tema koht nüüd riigi vaates on või tema olulisem on riigi vaates see, et, et leppida kokku ka koostökohad. Et jällegi, meil väga erinevad asutused, ministeeriumid, ka erasektor ja avalik sektor mõlemad koos, tegutsevad infohiskonna arendamise kallal, et me oleks paigas, mida keegi teeb ja kuidas me seda koos teeme.
Aga tuleme edasi, et meede kaks, avaliku ja erasektori ühtse teenuste ruumi arendamine. Ja siin on eesmärkideks võetud, et turvalist ja elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal, et jõuab täna see kolmekümne seitsme protsendi pealt kuuekümne viie protsendi peale, ehk siis jutt käib siis sellest, et need nii-öelda ID-kaarti, Mobiili-ID, Digi-ID kasutavate inimeste osakaal seda igapäevaselt kasutavad, et, et, et tõuseks nii-öelda peaaegu kaks korda. Ja teine, mis on väga huvitav väljakutse, on see, et Eesti hakkaks ka mitteresidentidele välja andma ID-kaarti, ehk siis et kui sul täna on juhatuse liige rootslane, ettevõttes, siis sa pead kokkuvõttes ikkagi juhatuse protokolli allkirjastama paberil, sellepärast et rootslane noh, digiallkirjanda ei saa, aga nüüd saaks sellele rootslasele anda uue plaani järgi... ID-kaardi küll ilma pildita nii-öelda mittresidendi ID-kaardi välja ja saaks kasutada samu teenuseid, mida me oleme harjunud kasutama, on ju, noh, digiallkiri autentimisteenusega ja nii edasi, et ehk siis jah, üks mõõdik on siis ID-kaart, selle kasutus, teine on meie X-tee ja selle arendamine. ja üldse see, et ka ettevõtted kasutaksid rohkem neid teenuseid, mida, mida nüüd riik pakub, aga see on seos, seotud ka OpenData teemaga, et kui me nüüd kaks tuhat viisteist teeme andmebaasid lahti, et siis tekiks ka mingi reaalne soov ja vajadus midagi nende andmetega peale hakata kasulikuna.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]