AI_pealkiri: Siim Sikkut Eesti infoühiskonna arengukavast ja e-riigi tulevikust

Ühesõnaga, et see, et kus me tahame oma infoühiskonnaga olla aastal kaks tuhat kakskümmend, et see ei ole ainult nagu Majandusministeeriumi rida, vaid see on ka Haridusministeeriumi rida, see on ka Riigikantselle rida ja nii edasi.

No kui sul H-telekas on kodus juba, siis kaksteist megabitti on läinud juba, on ju, et ja teistpidi noh, kui me vaatame hariduse arengukavasid ja näeme seda, et haridus tahab rohkem minna üle nagu digitaalsele õppijale ja digiõpikutele, kogu sellele videomaterjalile, mis niimoodi digiõpikutes on saadaval, siis on selge, et, et küll need mahundum kasvavad, eks me kümme aastat tagasi näinud ka ette seda, et me võiksime noh, mobiili tarbitada, tarvitada rohkemaks kui, kui sõnumi saatmine kõne, eks, aga noh, näed, täna on Kõne ja sõnumi saatmine pigem teisejärgulised funktsioonid.

Aga kui me teistpidi vaatame, siis noh, Jällegi, siin juba käisid läbi näited hariduse vallast, tervishoiuvallast, no selgelt me teame, et me erinevates ongi riigi, riigi otsuste teenuste valdkonnas, tegelikult tahame ka jõuda nagu järgmisele tasemele välja. Ja see reegle tähendab suuremat ka netiliikluskoormust, et ühesõnaga, sealt on see, kust need plaanid tulevad, meil tekiks võimalust tegelikult uusi plaane, ägedaid plaane teha, kui meil see võrk on olemas.

Arengukava muidugi, see ongi selles mõttes väga hea selgitada inimestele, mis arengukava mõte on, on see, et et aastaks kaks tuhat kakskümmend me praegu oleme pannud, neid peab olema viis tuhat, kellel on seda nii-öelda mitt Et selleks ajaks peab viis tuhat olemas olema, aga see, et sa selleks ajaks jõuaksid viie tuhandeni, pead see nüüd välja ka andma sõna otseses mõttes järgmine aasta juba, on ju, et, et see number jõuaks kasuda, jõuaks kasvada, eks, et täpselt samamoodi nagu hariduse juures, et sul ei ole mõtet panna, sa võid panna eesmärgi, et meil võiks olla poole rohkem programmeerijaid, eks, aga kui sa hakkad mõtlema, et isegi kui vastuvõtudena nagu poole suuremaks keriksime, siis noh, esimesed lõpetajad tulevad ikka kolme kuni viie aasta pärast, on ju, et, et ega

Noh, tegelikult kõik need tegevused, mis siin on kirjas, kindlasti laienevad ka KOV-idele, et nii baastaristu koha pealt, noh, baasvõrku me ju ehitamegi pigem nagu turutööki piirkondadesse ja mitte, mitte linnadesse, eks, et täpselt sama on nagu hariduse lisand, kõrgema lisandväärtusega töökohtade teema, eks, aga Aga ma arvan, et suurem mõjutus on sul väga õige, et tulebki ikkagi sinna avalike teenuste koha peale ja siin peab täpselt samasugune haldusreform toimuma, nagu seda, seda riigis planeeritakse, ehk siis need teenused peavad konsolideeruma, et täna dokumendihaldust või, või raamatupidamist ikkagi iga omavalitsus peab ise endale muretsema ja, ja selle eest maksma ja, ja kui sa võtad, et sa oled väike omavalitsus, siis kui sul ongi mingeid erisoove, siis vaevalt sul tekib üldse sellist investeerimissuutlikkust, et endale mingit erilahendust tellida. Ja või kas või mingi paari-kolmega kokku leppida, et ühiselt tellida, et see on ikka väga keerukas, eks, et noh, vast Tallinn on ainuke, kes suudab seda suures mahus teha. Ja mis tähendab seda, et ka siin peab toimuma teatav konsolideerumine, et et kõik need nagu on nii-öelda eesmärkidena, on nad siin arengukavas kirjas, eks, et eks see näitab, kui, kui edukad me oleme nende reformide läbiviimisel.