Siin on oluline fakt, mida peaks teadma, on see, et Eesti äriregistris on üle tuhande ettevõtte, mis on asutatud Soome ID-kaardiga. Ehk siis tegelikult täna Eesti infosüsteemid juba pakuvad välismaalastele, kellel on sarnane, sarnaselt toimib nagu, nagu ID-kaart, et pakub, pakubki noh, pakumegi teenuseid. Et täitsa toimib, et juba saab täna ka. Aga mulle palju rohkem mõeldiks see, et noh, a la miks Eesti riike võiks pakkuda soomlastele, et need, kellel on ID-kaart olemas, siis järgmistel Soome parlamendivalimistel me pakume nüüd e-valimise teenust, on ju, et noh, saavad valida Eesti e-valimise süsteemi kaudu, noh, a la näiteks, et see on võib-olla nagu võib-olla äärmuslik näide, aga... Aga see viibki nagu selle olukorrani või selle mõtteni, et, et kas me peame olema ainult need inimesed, kes me täna oleme siin, kas meie nii-öelda rahvaarv on üks koma kolm või on äkki meie rahvaarv varsti kaks koma kuus?
No peaminister ka heidab meil jätkuvalt, et, et et aiglad peaksid omavahel suhtlema ja informatsiooni jagama, kui tema läheb patsiendiportaali, siis ikka informatsiooni ei ole. Ja siin tuleb välja tegelikult selline IT-ühiskonna probleemistik, et need suuremad infosüsteemid, mis Eestis tehti circa kümme aastat tagasi, et nad olid omal ajal ikkagi täiesti nagu maailma tipud, nad on siiani maailma tipud. Aga kui sa mõtled, et selle asemel, et klaratuuriga toksida tänapäeva nii-öelda inimene on harjunud juba oma nii-öelda tahvelarvutiga või, või, või, või päädiga või telefoniga, et ta tahaks rohkem nii-öelda sõrmega vedada, ta tahaks rohkem lihtsalt pointida ekraani peal midagi, et Mis see loeb, et me kümme aastat tagasi tegime häid asju, me peame neid ümber tegema, me peame neid paremaks kirjutama. Ja, ja, ja see on ka, ma arvan, see, mis nii-öelda, mida me siin eesmärgina taga ajame, et tõesti see rahulolu nende teenustega kasvaks nagu, nagu veel rohkem, veel suuremaks.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]