Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on eetris IT-ääri saade Restart, mida juhivad Henrik Aavik ning Taavi Kotka, kuid Taavi Kotka, kuna tema töökoht on Majandusministeeriumi IT-ala asekantsler, siis tänase saate teema puhul istub ta natuke ka külalise tooli peal ja nimelt on tänase saate teemaks Eesti infohüühiskonna arengukava kaks tuhat kakskümmend. Peale tema on meil stuudios täiskohaga külaliseks ka Siimsikut, kes on Riigikantselei infoühiskonna nõunik. Andes seda nõu siis riigile, asutustele ja ka peaministrile. Meie saadet toetab ITL, kui te ei saa meie saadet praegu kuulata, siis võite seda teha kas korduses või raadio1.ee aadressil, leiate meie podcasti ja palun, Taavi.
Tere ka minu poolt, täna jah, siis see niimoodi, et korraga nii, nii saatejuht kui külaline, sest nentisime, et peagi valitsusse jõudev infoühiskonna arengukava vajaks ehk laiemat tutvustamist raadiokuulajale. Et aga ma alguses panengi saatejuhi mütsi pähe ja küsin Siim sinu käest, et et ma olen väga palju kriitikat kuulnud selle koha pealt, et riik koostab erinevaid arengukavasid, aga keegi neid ju ei viitsi lugeda ja miks need üldse on, et et sina oled riigis ikkagi väga kaua olnud, et mulle pole seitsmes kuu, aga, aga sul juba on mitmes aasta, et et miks me siis ikka kirjutame neid arengukavasid, et miks nad üldse loodud on või, või mis, mis juhtimisinstrumendid nad on üldse sellised?
Tervist, et arengukavadel minu vaates on väga selge roll ja ma loodan, et ka seda rolli nad üha rohkem meie riigis välja kannavad, on see, et, et ühelt poolt leppida kokku siis konkreetselt see, kuhu me tahame välja jõuda. Mis on see seisund, kuhu me tahame Eestiga ja siis eriti mingis valguses, näiteks info võiks ka arendamise alal välja jõuda, ja mis on need vastavad sihid, pluss teisena need prioriteedid või need tegevused kõige olulisemad, mida siis on vaja teha, et selleks, et see seisundi täpselt saavutada. Et paljud arengukavad võib-olla nende kahe koha pealt siis ongi, mõnevõrra kesiseks või vajaka varem nagu jäänud, aga ka jällegi, et meil on riigis suutlikkus, ma arvan, paremaks läinud läbi aastate pluss, me väga palju panimegi, ongi, koostöös majandusministeeriumiga rõhku sellele, et mitte ainult et tekkis dokument, mida keegi võib-olla lugeda ei viitsi, aga tegelikult see protsess oleks paigas, ehk et ongi, toimuks arutelu, toimuks diskussioon ja tegelikult siis ka sihtide tegevuste, fookuste kokkuleppimine, ehk et sest viimasest ma toon ühe mõtte veel välja, miks arengukava oluline on, et tema koht nüüd riigi vaates on või tema olulisem on riigi vaates see, et, et leppida kokku ka koostökohad. Et jällegi, meil väga erinevad asutused, ministeeriumid, ka erasektor ja avalik sektor mõlemad koos, tegutsevad infohiskonna arendamise kallal, et me oleks paigas, mida keegi teeb ja kuidas me seda koos teeme.
Just nimelt, ja, ja, ja siis infoühiskonna arengukava suhtes võib-olla tasub tähele panna, et, et infoühiskonna arengukava roll ongi panna paika siis meie sihid, tegevused, koostöökohad, just et nagu infoühiskonna selliste kesksete tugitalade arendamise kallal, et räägime just varsti lähemalt, mis need tugitalad on. Nii-öelda konkreetne e-lahenduste, e-riigi lahenduste arendamine näiteks ongi lisaks veel iga valdkonna enda teha, e-tervis, see, kuidas me koolis kasutame IT-lahendusi, kuidas meil kas või näiteks on tark tee nagu maanteedel, see on kõik juba vastavat ja see ongi omakorda ministeeriumide ja arengukavade küsimus. Ehk et seda enam, koostöökohad on vaja paika saada, kuna tõesti lõpuks infosikune arendamine on kõigi teha riigis.
Ja ma saan aru, et, et kõik need, mis siin plaanis riigis on, peaksid siis mahtuma lõpuks nende samade kaante vahele, näiteks kui Defendec tutvustab täna hetkel intelligentseid tänavavalgusteid, siis kas ühe lausega on ta seal juba võib-olla mainitud või?
Jah, no mis siit saama nagu reaalselt hakkab, et, et jällegi, Taavi kindlasti täiendab, aga See sada kaheksakümmend miljonit kogu see arengurahastus, et räägime siis võib-olla nendest täpselt valdkondist või mis on need tugisaamud, kuhu ta läheb, et, et Taavi natuke seda tutvustas, aga esiteks on tõesti see sidetarvistu arendamine, et meil kõigil Eestis oleks kiire internet olemas ja ja ongi, et noh, kõigil inimestel, ettevõtjatel võimalik seda kasutada reaalselt. Et sinna läheb suur ports ära, et noh, siin on selgelt, et see huvib, pakub kuhugi ennekõike sideettevõtjatele loomulikult ja aga, aga samas ka ettevõtted, kes mistah Teine pool on oskuste arendamine ja see on väga vahetult kindlasti noh, jällegi IT-ettevõtjate, aga mitte ainult IT-ettevõtjate huviks, et neil oleks inimesi, kellel on head oskused, et tegelikult ongi infotehnoloogia lahendustega äri paremini teha, eks, rohkem tulu teenida. Ja kolmas pool, nüüd on täpselt see, et kust siis võib-olla tasub nagu ka enda nagu äri otsida IT-lahenduste pakkujatele just nimelt, on siis riigi enda, ütleme nutika riigi arendamine, selles mõttes, et, et kuidas riik e-lahendusi edasi kasutab, kuidas ta oma e-teenuseid edasi arendab, et see on see pool, kus on palju erinevaid taotlusvooli järgmiste aastate jooksul oodata, et kust saavadki, ongi riigiasutused ja ka teised tulla ettepanekud, et kuidas, mingeid uusi lahendusi nad tahaksid teha ja tellida, ehk et ongi, kus tekib ettevõttel võimalus siis ongi uute asj
No selles mõttes see on väga mahuks punkt, et täna nii-öelda riigi valitsemise efektiivistamine või paremaks muutmine, see jaguneb jah kaheks suureks valdkonnaks, et üks on selline paastaristu osa, ehk siis kui me räägime seda, et me tahame oma ID-kaarti veel paremaks teha või, või, või, või digialgkirjale veel täiendavaid funktsioone leida või me teeme e-valimisi veel paremaks, et see niisugused paastaristu komponendid... Teine pool on see, et ikkagi noh, ministeeriumid ka ise oma nii-öelda e-võimekust tõstavad ja, ja seeläbi ei nagu noh, ka muutuvad efektiivsemaks või, või suudavad olla nagu paremad oma teenuste pakkumises, eks, et, et see on väga lai valdkond ja sinna peale vaata, et läheb pool sellest rahast, mis meil, mis meil kasutada on, jah.
Ja no ma viskaks ühe märksõna veel õhku siia juurde, et noh, kus me kindlasti loodame teha... arenguhüpet veel just riigi vaates on see, et, et, et me tegelikult teeks paremaid otsuseid ja mida see tähendab hästi konkreetselt, on see, et tegelikult on oodatud head analüütikalahenduste pakkujad, kuidas täna riik, riigi käes on päris palju andmeid kasutada niigi nagu erinevate teenuste ja, ja andmebaaside alu, kaudu, Aga me sealt ei võta piisavalt väärtust välja, kas või näiteks selleks, et ongi paremat poliitikat ja teenuseid osutada. Ehk et selline pisike märksõna juurde, et kui keegi mõtleb täna nagu äriarendusse minna ja ongi, nutika tehnoloogiline otsib nagu uusi väljakutsed, siis analüütika on üks asju teiste kõrval, mida tegelikult tasub väga tõsiselt kaaluda, et seal me tahame saada, ongi, hüpet just nimelt Riigi IT kasutuses.
Et oleks siis, Riigi IT-projekti oleks paremini analüüsitud või me räägime konkreetselt analüütikast, mis on siis riigi mõõtmine?
Jaa, lähme siit väikesele pausile. Tere tagasi kuulama Kuku raadio IT-äri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja stuudios on täna veel ka Siim Sikkut, Riigikantselei infoühiskonna nõunik ning Taavi Kotka, Majandusministeeriumi IT asekantsler.
Okei, ühesõnaga, kui meil on praegu siin ees dokument ja pealkiri on majanduse kasvu, riigi arengut ning elanike heaolu toetav IKT-taristu, selle esimene meede on side, sidevõrikude arendamine. Ja mõõdikuteks on pandud, et aastaks kaks tuhat kakskümmend peaks olema siis kolmkümmend megabitti sekundis kiirusega internet kõigile kättesaadav üle Eesti Ja teine eesmärk, et saja megabitist või suurema kiirusega internetti kasutatakse vähemalt kuuekümnest protsendist majapidamistes. Ehk siis, et kaks eesmärki, üks tegeleb sellega, et ta oleks kättesaadav ja teine see, et kasut, kasutatakse ka. Samas meil praegu juba on kolmkümmend megabitti sekundis üle Eesti, kui vaadata, noh, 3G-d, 4G-d, natuke kas see latt liiga madal ei ole?
No minu käest see on ka küsitud, et aga noh, kus, kus, kusjuures nende samade telekonna ettevõtete poolt, keda sa Henrik mainisid, et, et noh, aga miks meil nii palju kiirust, et see vaja nagu on. Ja minu vastus alati ongi see olnud, et, et isegi kui meil täna ei ole vaja, kui me suudame tegelikult ehitada võrgud, mis asuvad rohkem, ongi liiklust läbi, siis me saame ka tegelikult pakkuda teenuseid, mis on täiesti teistsugusest kategooriast, teistsuguse kvaliteedi, kui nad täna seda oln Eriti kui seal toimub ka mingisugune näiteks videosilla loomine arsti ja patsiendi vahel nagu. Tänased võrgud linnades mõned võib-olla veavad välja mobiiliga, eks ole, juba on ka nagu pigem nagu ei vea välja, rääkimata veel maakohtades, kus tegelikult elementaid siin majanduses kõige suurem on. Et, et noh, väga lihtne, kohe juba lambist tulev näide, kus tegelikult ongi, kui me saame võrgud ja kiirused kiiruseks, suuremaks, siis me saame täiesti teistsugused, ka ongi riigina teenuseid pakkuda ja samuti eraettevõtted, eks ole, kas või kogu meelelahutuse pool, mis al
Kas riigil on sellega ka mingisuguseid plaane, mingeid teenuseid, mida veel ei ole avalikult teada, noh, näiteks riiklik varundamise teenus või riiklik emaili teenus, noh, väga palju räägitakse, et teiste riikide kinnisvaral hoida oma delikaatseid andmeid, ei ole nii pikas perspektiivis mõistlik, et kas riik on ka seal samme astumas, sest ma kujutan ette, et niisugune automaatne varundamine võiks küll võtta sada ja rohkemgi megabitti.
Tähendab noh, ütleme nüüd, sellist mass teenust nüüd küll kindlasti riik pakkuma ei hakka ja vastupidi, et üldiselt riigile peaks tekkima mingi nii-öelda nii-öelda nii-öelda riigi pilv, siis ka siin on pigem riik eraettevõtetlik teenuse ostja, mitte nagu ise teenusepakkuja, et, et Eesti riigil on olnud omadus olla õhuke ja ma loodan, et ta niimoodi jääb ka, eks ju.
Aga kui me teistpidi vaatame, siis noh, Jällegi, siin juba käisid läbi näited hariduse vallast, tervishoiuvallast, no selgelt me teame, et me erinevates ongi riigi, riigi otsuste teenuste valdkonnas, tegelikult tahame ka jõuda nagu järgmisele tasemele välja. Ja see reegle tähendab suuremat ka netiliikluskoormust, et ühesõnaga, sealt on see, kust need plaanid tulevad, meil tekiks võimalust tegelikult uusi plaane, ägedaid plaane teha, kui meil see võrk on olemas.
No jah, aga see sõltub ju ka selle nagu teostuse sujuvusest ja teistest teenustest, ütleme kui välismaalasel hakkab õnnestuma Eestis firmat asutada kaugelt, distantsilt, et noh, et siis selle asemel seista võib-olla kolm tundi Londoni linnavalitsuse järjekorras, saad sa klikiti klik internetis ära teha, riigilõiv on ka madalam ja siis on hopsti neid hoopis seitsesada tuhat ettevõtjat.
vastupidi, ehitada tuleb rõõmsamaks, nad peavad vähem paberit tassima siit riigist sinna riiki, kui nad tahavad seal legaalselt ehitada.
Okei, aga kolmas plokk, nutikam riigi valitsemine, see on üks põnev valdkond, et see on see koht, kus siis peaks ka kõige suurema ja kõige rohkem nii-öelda investeeringute mahtu olema, vaadates rahakotti, et meede üks, paremate avalike teenuste arendamine. Ühtsed kvaliteed nõuded, avalike teenuste ja teadlikkus, teadlikkus, rahulolu avalike teenustega, paberivaba, kõik need märksõnad on nagu korduvad ja korduvad arengukavast arengukavasse, et, et siin miks nii, miks see ju pole korda tehtud?
Vot see, miks pole korda tehtud, see on ilmselt see, et miks nii sina kui mina nagu oleme riigis töö nende IT-kasside kaladeks, et, et korda tehtaks viimaks. Aga arengukavas me tegelikult, see, kui tuues arengukavasse väga meelega võtsimegi selle lähtekoha, et teeks lõpuks ometi korda ära. Me oleme, me oleme päris palju, on juba suudetud sellel, selles suunas astuda nagu, aga tõesti, et nagu on meil jätkuvalt nagu palju tegemata, et ongi, et kakskümmend kakskümmend jooksime sinna välja, et on see siis nagu see paberivaba asjaajamine või on see nagu teenuste kvaliteet, me saaksime öelda, et sellega on hästi.
Ta vailselt kasvab, aga teistpidi, kui me vaatame, et ikkagi kolmandik kasutajatest jätkuvalt ei ole rahul ja see tegelikult näiteks, kui me oleksime äriettevõte, see ei tähendaks väga pikka äri meile, eks. Et ühtepidi ja teistpidi, mis ma tahan välja tuua, et kui me oleme veel vaadanud ka nagu statistika järgi näiteks seda, kes on rahul, siis kui vanasti olid inimesed väga rahul, siis täna oleks see pigem rahul, ehk ka mis, mis me selgelt näeme, kui inimestel see pakub neile teenust, tehnoloogiale läheb edasi, erasektor pakub ka oma teenuseid, e-teenused juurde, see ootused kasvavad. Ja, ja valitsuse või riigi jaoks ma arvan, see tegelikult see on hea, sest me peame ka ise pidevalt edasi arenema, eks ole, teenuseid ongi paremaks muutma, ja mis meil väga suur rõhvasõttes ongi, on see siis nagu ühtete nõuetega või muidu, et tegelikult siiani riigil on IT-lahenduste kasutuselevõtus võib-olla kõige rohkem rõhku läinud ikkagi ja olgem ausad, nagu tagatoale. Teha oma protsessid nagu t Nüüd me tahame pigem just selle kasutaja ja temana, temale osutada teenust, nagu selle no ongi kvaliteedi, mugavus, lihtsus ja nii edasi tuua fookusesse, ehk et ongi kasutaja vaatest asju ringi teha.
Ja mis veel nagu tahaks välja tuua, tegelikult meil on ju unistus ka, et Taavi ütles õigesti, et, et noh, inimestel ei pruugi olla palju kontaktis selle riigiga, aga tegelikult võiks neid kontakte äkki veel vähem olla, et me näeme täna seda, et tehnoloogia võimaldab palju asju ka teha, lihtsalt nagu samme vähemaks võtta. Noh, kas või see, et, et kui palju peab mingeid taotlusi esitama, kuigi tegelikult riik juba teab, et järgmine taotlus võiks olla tulemas. Või näiteks see, et, et kui ma saan mingi, teatud ealiseks, siis ma lähen pensionile, nagu ma ei peaks võib-olla seda enam just nimelt taotlema hakkama, pensioni eraldamist endale, pigem kui ma tahan loobuda, siis mingi sammu astuma. Et ühesõnaga, me suudame tegelikult seda teenust muuta märkamatuks ja see ongi nagu võib-olla nagu meie oleme pakkunud, võiks ju jõuda, et, et võimalikult palju asju toimuks inimeseks märkamatuks, aga oleks korras ja aetud ja tehtud.
Kõige parem teenus on see etendus, mida polegi olemas. Aga ütleme niimoodi, et kogu selle nutika riigivalitsemise ja paremate avalike teenustega, et kindlalt mis, kindlasti mis peab muutuma, on ka see, et miks me mingeid investeeringuid teeme ja mille jaoks, et kui täna vaadata, siis väga paljud lahendused ja investeeringud on tehtud, kuidas ma ütlen? mitte piisavalt põhjendatult, ehk siis ei ole taga aetud mingit majanduslikku efekti või noh, lihtsalt tehtud asja asja pärast, et ka see on täna plaanitud selle uue arengukavaga nagu nii-öelda fookuse tõsta, et me teeksime tõesti need investeeringud väga täpselt ja väga läbimõeldud.
Et võib-olla paar, paar sammoodi ka juurde rääkima, et, et päris palju on olnud arutelust ja ka siin saates käitatud teemat, et kuidas seda e-Eestit, ehk siis meie ka e-riigi lahendusi aga ka teisi lahendusi eksportida annab, eks. Ja ka arengu tegemisel see oli tegelikult päris selline suur strateegiline vaidlus, et, et kas seadusriigiks e-riigi eksport või pigem nagu üldse äkki see kogu see asi ära unusta, et kas meil seal üldse õnnestub midagi saavutada või mitte.
No see on X-te näide, see on ühe konkreetse lahenduse näide, eks, et noh, meil erilisi lahendusi tegelikult on ju palju, et äriragistritele, e-tervise lahendustele, mis tahes muud nagu välja, eks, ja Kuhu me siis jõudsime ja et koostöös ka tegelikult ongi nagu erasektori inimestega, oli siis see pool, et, et tegelikult noh, me näeme, et, et see e-riigi lahenduste ehk siis Eestis nende riigis kasutatud e-lahenduste turg on nagu selline, et kui see kellegi võimalus tekib, väga tore, me teeme parima, et sellest nagu kaasa nagu lüüa, aga selgelt, et võib-olla meie enda ressursi mõttes ei ole nagu mõistlik seda elu eest nagu pingutama, punnitama minna riigina. Pigem, mis on oluline ja mis tuleb majandusele nagu suurem ja rohkem kui tagasi ja mitte ainult IT-sektorile. On see, et, et just nimelt seda noh, noh, ongi meie tuntust või meie nagu kuvandit e-riigina, e-Eestina, infoühiskonnana levitada ja kinnistada, eks. Ehk et ongi, see on palju mõjukam kui punnitada, ongi diile saada üksikute riikidega, siita-sealt, mõnedele üksikutele ettevõtetele. Et see on selle kogu selle eesmärgi nagu taust ja siis just selles ka see fookus nagu ongi sinna Eesti tuntusele ehk siis kuvandile.
Jaa, et sellega peab tegelema, et ja sellega tasub tegeleda just sellesama asja pärast, et et selle vastu on huvi, et just, et viimased nagu aasta-poolteist on see huvi nii-öelda hüppeliselt kasvanud, et ja hoopis teised riigid tulevad, et kui muidu käisid sellised Eks ma ütlen noh, meiesugused või vaata kehvemad, käisid siin Eestis külas, siis praegu on ikkagi noh, ongi, sul on USA, sul on Jaapan, sul on Saksamaa, kes käib ja küsib, et, et kuidas te seda tegite, kuidas te toda tegite, eks, et ja selle nii-öelda nende vestluste käigus, oma muid brände müüa, oma muid teemasid müüa, sellega peab tegelema. Ja, ja sellepärast me oleme nagu selle arengukavas ka eraldi välja tõstnud, et, et, et see ei saa olla enam selline nii-öelda noh, ma ei tea, ITL-i kõrvaltegevus või see ei saa olla Eesti ettevõtjate kõrvaltegevus, et noh, promoda oma riiki, et see peabki olema nagu teadlik tegevus, et seda ajaakent, millal me seda nii-öelda oma turunduseks ära saame kasutada, et see ajaaken on piiritud, et, et see ei ole nagu piiramatu.
No minu kogemus ütleb seda, et on vaja see esimene logimine ära teha, et kui inimene, kes on esimese logimise ära teinud, ei lähe enam tagasi. Aga et kas selles arengukavas on ka midagi, mis on suunatud kohalikele omavalitsustele, et täna ma just märkan, et et riigiga veel asjad toimivad, aga kohalike omavalitsustega on esiteks, et igas kohalikus omavalitsuses on see tase erinev ja teistes, teiseks on seesama see legacy probleem, et kuskil on avatud teenused, ma arvan, et mina tarbin väga palju aastaid juba teenust, kus mulle tulevad e-maili peale Peaks tulema e-maili peale te-tööd, aga mul on vist üks e-mail nende aastatega tulnud, et võib-olla ma olen mingis vales asjas, et...
Noh, tegelikult kõik need tegevused, mis siin on kirjas, kindlasti laienevad ka KOV-idele, et nii baastaristu koha pealt, noh, baasvõrku me ju ehitamegi pigem nagu turutööki piirkondadesse ja mitte, mitte linnadesse, eks, et täpselt sama on nagu hariduse lisand, kõrgema lisandväärtusega töökohtade teema, eks, aga Aga ma arvan, et suurem mõjutus on sul väga õige, et tulebki ikkagi sinna avalike teenuste koha peale ja siin peab täpselt samasugune haldusreform toimuma, nagu seda, seda riigis planeeritakse, ehk siis need teenused peavad konsolideeruma, et täna dokumendihaldust või, või raamatupidamist ikkagi iga omavalitsus peab ise endale muretsema ja, ja selle eest maksma ja, ja kui sa võtad, et sa oled väike omavalitsus, siis kui sul ongi mingeid erisoove, siis vaevalt sul tekib üldse sellist investeerimissuutlikkust, et endale mingit erilahendust tellida. Ja või kas või mingi paari-kolmega kokku leppida, et ühiselt tellida, et see on ikka väga keerukas, eks, et noh, vast Tallinn on ainuke, kes suudab seda suures mahus teha. Ja mis tähendab seda, et ka siin peab toimuma teatav konsolideerumine, et et kõik need nagu on nii-öelda eesmärkidena, on nad siin arengukavas kirjas, eks, et eks see näitab, kui, kui edukad me oleme nende reformide läbiviimisel.
Kohalikest omavalitsust veel rääkides, siis kindlasti noh, see konsulteerimist Taavi juba tõi välja, et noh, tahe ongi siis pigem selliseid ühi, ühislahendusi, et nad looksid ja pakuksid, eks ole. No kas või kui mingisugune taotluse esitamine, aga see sünnitoetuse taotlemine, see on tegelikult igas omavalitsuses sama. Täna me, iga omavalitsus arendab selliseks oma nagu mingisuguse mooduli või nagu ongi nagu veebirakendus või mis tahes muud. Et noh, see võiks olla ühine, aga peale selle noh, mis ma tahan rõhutada, et ka kui me rääkisime siin, et näiteks oleksid ühtsed kvaliteedinõuded ka nagu teenustele, see ei ole ainult tavalik, ütleme riigi või keskvalitsuse teenused, seega kahtlemata hõlmab kohalike omavalitsuste teenused, ehk jällegi see raamistik just et kliendile või no kasutaja vaates lähenemine peab ka kindlasti ka nendeni kohale jõudma. Ja viimasena, et, et mis ma pigem ka siin välja tooks, et okei, ühislahendused ka, aga samas on päris palju kui KOV-idele endale võimalik veel nagu paremaks ja ära teha, ja enne ikka tegelikult siin vaadates kas või nagu suuremate linnade otsa, kui neid noh, alustaks välja tuua, et suuremates linnades sageli ka teenused, on teenuseid rohkem, on nad nagu unikaalsemad, suurema kasutajaskonnaga, seega seda eriti, on seal võitu nagu tegelikult hea e-teenuse pakkumises.
No siin on veel näiteid, et noh, ütleme Eestis siiamaani on tegemata e-arved, eks, et noh, paar nädalat tagasi Et täna mul on head uudised, et oleme selle valdkonnaga ka riigis ikkagi aktiivsemalt edasi liikumas ja, ja loodame, et siin ka lähiaastatel läbimurre saavutatakse, aga, aga jah, see on ka KOV-pudutav teema, et, et, et saada oma nii-öelda halduskulusid vähemaks.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]