Tere, Kuku raadio kuulaja, on taas laupäev, eetris on IT-ärisaade Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka ning saate sponsoriks on ITL. Meie saadet saate kuulata aga podcastis, saate info ja podcasti lingi leiate raadio1.ee lehel, vaadates sealt on ajatust Restart. Ning tänase saate teema on taas üks start-up, see start-up on ettevõtetele mõeldud teenus veebipõhine ja meie nimi on Weekton. Nii et nädala lõpus on seda mõistlik kuulata, seda saadet, ja selle start-upi juhina on meil stuudios Eesti start-upi maastikul suhteliselt tuntud tegelane Jüri Kaljundi.
Jah, Jüri, et sina oled olnud siin start-upi maastikul peaaegu kakskümmend aastat, et lihtsalt kuulajale, käime, käime korra üle, et, et sinuga kuulsusrikka minevikku.
Jah, et kunagi interneti ja veebi asju hakkasin ma tegema aastal üheksakümmend neli, et kõigepealt palgatööna, kui me tegime sellist Eesti esimest kommertsiaalset veebiväljaannet Via Baltica News, mida üritati siis Inglismaale teha, ja sealt tulid siis oma ettevõtted, kõigepealt oli firmas Talion, kus me tegime veebidisaini ja arendust, hiljem kõvasti andmekaitse toodetega tegelesime ja praegu tegeleb jätkuvalt sellega see ettevõte edasi. Umbes aastal üheksakümmend üheksa, kuigi asutaja olin enne, läksin täiskojaga CV Online-ni, Aitasin käima panna osasid CV Online teiste riikide kontoreid, mõned edukalt, mõned mitte nii edukalt, see on võib-olla see üks kõige suuremaid õppetunde aastat üheksakümmend üheksa, kaks tuhat kaks tuhat üks, ka internetimaailmas, kõik need mullid ja asjad, eks kõik tegid hästi palju vigu sel ajal. Peale CV Online olin mitte start-upis, suures ettevõttes, MikroLinkis juhtisin turundust ja müüki, peale seda läksin jällegi väikse tiimiga oma firmad tegema, Tegime Nagijal Eesti fotosite, Nagialbume fotoalbum ja kaudselt sealt siis tulid ka sellised start-upid, mida ma olen natukene nagu aidanud ja nõustanud, näiteks GrabCAD ja Sportlizerit ja viimased kolm aastat oleme oma tiimiga koos tegutsenud. Kaks aastat sellest, aastast umbes kaks tuhat kümme, üksteist, alustasime kahte sellist puhtalt eraisikutele suunatud projekti, üks neist oli kõigepealt talent tag, mis oli selline meie sõnade järgi LinkedIn-i killer, ilusate sotsiaalsete profiilide teenus, peale seda proovisime sellist uudistesaiti teha nagu utopik. Ma ise sel hetkel ütlesin paljudele, et ärge te siit Eestist jumala pärast selliseid eraisikutele suunatud teenuseid tehke, ka meie ei suutnud seda siin Euroopas olles teha ja viimased aastad, viimane aastaaeg oleme siis tegelenud jah, See firma on nagu sama olnud, kõigepealt me tegime sellise prototüübi, mis kasutas jällegi TalentTag'i nime, mis oli intranettide ja sisekommunikatsiooni tarkvara ja sealt siis kasvas välja selline teenus nagu Weekton, millega me oleme viimased aasta aega tegelenud.
Start-upi tegemine on üks pingeline värk ja, ja võtab meeletut energiat ja, ja sul seda jõutükki jätkub, et, et mis see on ikkagi, mis siin jätkuvalt nii-öelda drive'ib, et sa ikka viitsid ja viitsid uusi, uusi ettevõtteid teha?
No aga minu jaoks on ta palju rohkem fun kui teha palgatööd, et ma ei saaks öelda, et suurettevõte näiteks Michaelink oli tegelikult ka hästi fun, sest ta koosnes hästi paljudest väikestest tiimidest ja paljud mu sellised eluõppetunnid ma olen sealt saanud, et ta oligi väga start-upi laadne ettevõte, aga samas tahaks ise otsustada, tahaks teha midagi loomingulist, tooteid välja töötada, neid turvale viia, eks see eksperimenteerimine ja see, kas läheb hästi valvasti, see ongi niisugune natukene Ma ei tea, võib-olla see on selline lotomängija kihk siis, et tahaks seda nagu teha, aga kõige poolest, et noh, ta on fun.
Ei no kes ei tahaks teha loovat tööd, ise juhtida, ise otsustada ja edukas olla, aga sul läheb juba praegu kolmas start-up nagu, mis on ikkagi nagu kasvufaasis veel ja tõenäoliselt nagu tohutut rikkust õuele ei too. Et kui pikalt üldse jaksab nii teha, et kas sul on, kas teie tiimil on siis, samal ajal teete mingisuguseid teisi asju või keskendute ainult, nagu soovitatakse ju start-upidele, ainult ühte kitsast rada ajada?
Noh, ega me oleme ka näiteks need kaks projekti, mis me oleme maha kandnud, see esimene talent-aeg ja utopik, neid mõlemad me tegime umbes aasta aega, kui me aastaga ei näinud, et see ikkagi mitte kuhugi ei vii, siis me otsustasime, et, et teeme midagi muud ja see võtab küll tohutult nagu läbi ja, ja ega nagu lõpmatult ei suuda seda teha. Samas on väga palju edulugusid sellised, kus asutajad on pingutanud vahest näiteks noh, esimesed kolm-neli aastat on tegelikult halvasti läinud. Et sa pead väga paljude ettevõtete kasvatamiseks ikkagi selle aja leidma. Kui me CV Online'i asustasime, kõigepealt oli selline firma nagu momendil on personaliotsing. Mille Jürgen Tamm asutas, see oli, ma arvan, aastal üheksakümmend kuus, et veidigi hästi meil hakkas Eestis minema üheksakümmend seitse, kaheksa, see oligi peaaegu kolm aastat hiljem. Ja niisugune reaalne suur kasv tekkis võib-olla üheksakümmend üheksa, et sageli on ikkagi vaja kannatada neli-viis aastat. Need edulood, mida me vahest kuulame Ameerikas, et tegid firma ja kolme koguga läks jõle-hästi ja kasvas mühinal ja siis kahe aasta pärast müüsid saja miljoni eest maha. Need on ikkagi erandid ja need võib-olla tekitavad sellest start-up'indusest ik Sageli on seal vaja ikkagi teha sellist tuimanüri tööd, pisiparandusi, operatsioone parandada, müüki, turundustoodet ja see võtab lihtsalt aega, seda kõike ei saa väga kiiresti teha.
Et see nõus, ma arvan, et alla nelja-viie aasta ei juhtu üldse midagi, et aga Margus Uudam, Viljalev teooriat, et, et õige start-upi tegemise iga hakkabki mehel, kui ta on rohkem kui kolmkümmend viis aastat vana, et, et kuidas sul praegu tunne on, et kuidas selle kogemusega on, et kas praegu juba vaatad uuele teemale peale kohe tajuda ära, et millised on järgmiste kolme aasta elutsüklid?
Ma arvan, et võib-olla selle aastatega sa õpid palju rohkemini nagu tundma kõiki muid nagu eluvaldkondi. Ehk siis see, et ma ütlen, et täna see, mida me Weekdeniga teeme, ma kasutan seal väga paljusid nippe, mis ma olen õppinud, kas CV Online-s või MikroLinkis, suurtest firmadest, väikestest firmadest, müügist, turundusest, kõigest sellest. Tehnoloogiamaailmas, ega seda, see, mis tehnoloogia lendab või ei lenda, ega seal võib-olla see kõhutunne ei aita, et see, mida öeldakse alati start-upi kohta, et noh, üheksakümmend protsenti firmasid paar aastat hiljem teeb hoopis muud kui see, millega nad alustasid. Et ei ole, noh, mina ju, mina ei ole see, kes väga usub sellesse, et see ainult idee loeb. Valdkond loeb ja loomulikult kompetentsid nagu loevad, aga... Aga tuleb aega anda ja klientide peal nagu testida ja siis vastavalt muudatusi teha ja see, et kuidas siis nagu neid muudatusi teha ja testida, see on see, mida sa võib-olla aastatega õpid.
Mina arvan, et see vanusepiir kolmkümmend viis, et see on ka niimoodi, et kui sa, see ei ole nii, et sa lähed ütleme kaheksateistkümnuselt riigi tööle ja siis saad kolmkümmend viis ja seda start-upi, vaid et sa pead kõigepealt tegema neid eba, mitte nii edukaid projekte, firmasid ja osakondi kogu selle vahepealse aja ja siis kolmekümne viieselt sa juba tead ennast nii hästi, mida
Võib-olla, võib-olla see, mis nagu noh, aastatega hullemaks läheb, on see, et teatud asjades sa kardad kindlasti nagu rohkem seda riskimist. Et sa ise juba tunnetad, et noh, see asi võib-olla ei tööta, seda proovi ja niimoodi, et see on see, miks nagu öeldakse sageli, et noh, et start-upi teevad noored, on see, et nad oma rumalusega lihtsalt proovivad asju, mis võib-olla töötavad või võib-olla ei tööta. Aga eks jah, iga asi nagu kaalub midagi ülesse ja, ja võib-olla siis on nagu hea, kui, kui ka tiimis on erinevaid inimesi. Eino,
ma ütlen, et see keskmine vanus oli kakskümmend kuus, mis aitas inimese kuul, kuule. Aga see nädal olin Slovakkias ja, ja see oli ka väga huvitav, et kohalikul konverentsil oli ka teemaks start-upid ja neil oli väga huvitav teooria, et neil on ka noh, ainult noored teevad start-upe või siis neid, kes on üle kolmekümne viie ja põhjus oli väga lihtne, et Slovakkiad peamiselt abielluvad vanuses kakskümmend viis, kakskümmend kuus, mis tähendab sinna, sinna vahemikku siis kukuvad ka lapsed, sinna kakskümmend kuus, kakskümmend kaheksa ja edasi, eks, ja noh, ütleme ausalt, kahte start-upi korraga ei tee, on ju, et, et kui sul on perestart-up, siis
Ehkki ma olen lugenud intervjuudis paljude start-upperite kogemusi, kes ütlevad, et lastega pere kõrvalt teha start-upi muudab sind efektiivsemaks, sa mõtled kiiremini ja oled, oled jõulisem.
See on petujutt. Aga lähme nüüd Vitani juurde, et raadiokuulajale, kes ei tea, äkki seletad lahti lühidalt, et millega siis tegemist?
Jah, et see on siis tiimidele, firmadele, meeskondadele mõeldud tarkvara, mis eelkõige aitab parandada sisekommunikatsiooni ja seda, et nii firma töötajad või tiimitöötajad kui juhid teaks, mida teised inimesed teevad. Ja see valdkond ise on nagu hästi lai, Meie usk on lihtsalt selles, et kui sa tead, mida teised teevad, mida töötajad teevad, siis sa suudad vastu võtta õigemaid otsuseid ja lõpuks on su töötajad edukamad, firma on õnnelikum ja asjad lähevad ülesmäge. Meil on nagu seal väga mitu suunda, et ühelt poolt me rahuldame firmajuhtide või tiimijuhtide vajadusi, neil on sageli huvi teada, mida nende tiim teeb, väikses tiimis võib-olla mitte nii palju, kui seal on kaks-kolm inimest, kui seal on seitse-kaheksa inimest või kümme inimest või mitu tiimi, mida sa haldad, lihtsalt füüsiliselt juht sageli ei jõua nagu iga inimesega personaalselt nii palju rääkida kui vaja. Ja, ja kui inimesed annavad siis Weekdani kaudu teada, mis on nende plaanid, mida nad on eelmine nädal teinud, võib-olla alati hakkaks siis pihta jah, sellest, et nagu nimigi ütleb meie selline tavaline kasutustsükkel on nädalane. Ja kuidas see käib, on see, et nädala alguses, kas siis juba reedel või esmaspäeval, iga inimene otsustab, mis on need viis või seitse kõige tähtsamat asja, mis ta plaanib see nädal ära teha. Kui nädal hakkab mööda saama, siis ta sealsamas annab teada, mis nendest asjadest ära tegi, mis jäid ootama järgmisse nädalasse, mis olid probleemid, sellest pannakse kõigi inimeste antud infost kokku siis nädalaraport, mis jagatakse nii juhiga kui tiimi endaga. Ja kuigi see tsükkel on nädalane, siis loomulikult võib seda kasutada ka igapäevaselt. Väga paljud inimesed kasutavad viikteeni puhtalt enda selliseks personaalseks tööülesannete halduseks, ehk siis iga päev ütlevad, täna ma teen ära vot selle ühe asja, kui see on tehtud, märgid järgmise, ja me katsume nagu sellist puhtalt ühe inimese produktiivsust sellega täpselt samamoodi tõsta.
Aga meil on teist nädalate järjest, meil on selline start-up, kes, kus ma ütlen, esmapilgul tundub, et et mürab turul, kus peaks olema miljoneid ja miljoneid samalaadseid äppe, et, et kuidas teie selle oma niši olete nüüd leidnud ja saame aru, et teil on ka väga palju maksvaid kliente juba ikkagi, et, et et miks just, miks just see valdkond?
Võib-olla ma hakkaks nagu pihta laiemalt, et kui sa nagu üldse firmat või start-upi teed, et kui sa teed sellist eraisikutele suunatud teenust, mis on väga võib-olla sotsiaalne, siis sa pead üldjuhul olema number üks või kaks, samamoodi nagu sa pead olema Pepsi või Coca-Cola üks või kaks, eks ju, soovitavalt ikkagi number üks. Äritarkvara puhul on nagu see, et firmad on hästi erinevad ja samamoodi võtame Eesti nagu CRM või... Pipe, pipeline, halduse tarkvara Pipedrive, seal turul on ka kümneid, kümneid kui mitte sadu firmasid, aga see võid väga edukas olla ühena viiekümnest tegelikult ja meil on seal täpselt samamoodi, meie kasutajad otsivad lahendust, mida teised tarkvarad oma noh, sellise paindumatusega ei suuda nagu ära lahendada. Ja ka meie puhul on see, et noh, meil on tõesti palju selliseid kliente, kes on ka Ameerika tuntud võib-olla noh, tehnoloogiafirmad, börsifirmad, nende tiimid kasutavad, neis firmades on olemas tegelikult kõik asjad, neil on selline ülesannete halduse tarkvara olemas, neil on CRM olemas, neil on help deski tarkvara olemas, Ja mida, kui nad meie juurde tulevad, siis tegelikult põhiline, mis nad ütlevad, eelkõige juhid, on see, et kuulge, et mul on tohutult igasugu softi, mul on tohutult igasugu andmeid, aga mul ei ole seda lühikest kiiret head ülevaadet ikkagi lõpuks, mis toimub. Et kuigi need andmed on kusagil olemas, mul ei ole aega nagu päev läbi kaevata kõigis neis süsteemides. Ja Weekdeni eesmärk ongi siis teha selline visuaalne, lihtne ülevaade sellest, mis firmas toimub.
Selge, selle kirjeldusega läheme väikesele pausile. Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ja... Taavi Kotka ning meie tänase saate teemaks on start-up nimega Weekden ehk siis nädal tehtud tõlkes, selle start-upi algataja ja Eesti start-upi maastikul suhteliselt tuntud tegelane Jüri Kaljundi on stuudios külas meil. Eelmises plokis rääkisime natukene Jüri Kaljundist, aga rääkisime küll lahti, et Week done on tarkvara, mis võimaldab ettevõttel suhelda, kus inimesed saavad seada endale nädalasi eesmärke või, või lühemaid või pikemaid, endale ja siis nädala lõpus võetakse see kokku üheks raportiks, mis antakse juhile, näidatakse teistele ja, ja sellest infost siis kompileeritakse mingi nägemus. Ma küsiks ikkagi veel juurde natuke, et, et mis ta siis on, et kas ta on taskide haldus või ta on taskide halduse kontrollimise haldus või on ta visualiseerimise asi, et äkki räägid veel sellest?
See tarkvara ise on tegelikult suhteliselt paindlik, et nagu paljusid tarkvarasid saab teda kasutada väga mitmel viisil. Osades firmades ei ole seda ülesannete halduse tarkvara väikestes tiimides, siis nemad kasutavad puhtalt selle oma igapäevase to-do listi või task managerina samamoodi seda. Aga eesmärk on ikkagi see, et nendes kohtades, kus juba midagi kasutatakse, et sealt nagu filtreerida välja see kõige tähtsam asi. Ehk siis me võimaldame näiteks sellistest tarkvaradest nagu Asana või Jira täpselt samamoodi neid nädalas tehtud asju importida ja võib-olla mis see vahe ongi see, et kui inimene paljudest töökohtadest teeb nädalas ära näiteks kolmkümmend või viiskümmend tööülesannet, sellist väikest pisikest asja. Siis meie asi, kui me neid asju impordime, on lasta inimesel välja valida teistele jagamiseks juhile ja töökaaslastele, mis on need viis või seitse kõige tähtsamat asja, mis sa saavutasid. Sest kui su tiim on juba näiteks kümme inimest, kui igaüks jagaks oma kolmkümmend tehtud asja, noh, keegi ei jõua seda kolmesadat läbi lugeda. Kui neid asju on nagu paarkümmend kogu firma peale, siis neid jõutakse läbi lugeda. Ja kui see on nagu jagatud, siis me teeme juhile ka selliseid visuaalseid graafilisi dashboard'e, ehk näitame ka graafikute peal ära, mis inimene tegi natukene rohkem asju, kellele asjad venivad nädalast nädalasse, kes ei tee neid asju, mis ta eelmine nädal planeeris. Et see on natukene ka selline distsiplineeriv roll sellel tarkvaral, aga seda ei pea kasutama, mõni firma kasutab väga puhtalt sellise oma raportivormina ja küsib väga selliseid puhtaid asju. Küsib näiteks, et mida me võiks meie firmas paremini teha, andke üks idee, iga inimene ühe hea idee nädalas. Või mis me võiks teistmoodi turunduses või müügis teha, et see on hoopis teine asi, kui selline task-ide haldus.
Ma tean, et reeglina niisugustel tippjuhtidel on kogu aeg vajadus näha võimalikult kaunilt ja visuaalselt, mida nende alluvad teevad ja tavaliselt üldjuhul annab see alluvatele hulga stressi töökõrvale juurde, kuna nad peavad igal pool täpselt mõõtma oma aega, tegema ja täitma vorme ja nii edasi, ja kuskil on see tasakaal ja tihti minnakse sellest tasakaalust üle, ma saan aru, teie tarkvara võimaldab juhil see ilus värviline nädala ülevaade saada, ilma oluliselt töötajatele stressi liga, lisamata.
Seda kindlasti, aga ma tahaks rõhutada seda, et me tahaks tegelikult, et ka juhid käituks paremini. Me oleme teinud tuhandete töötajate hulgas selliseid veebiküsitlusi, et mis nende põhiprobleemid juhtidega on. Ja sealt tuleb alati välja see, et aga mu juht ei tea, millega ma tegelen. Juht ei anna mulle tagasisidet, juht, juht ei, juht näiteks arvab, et ma teen vähe tööd ja kui nüüd see ühtepidi info liikumine käima panna, see, et töötajad annavad juhile midagi teada, siis see toimib hästi ainult sel juhul, kui juht annab kõigile sellele saadud infole ka tagasisidet. Ja me ei ütle, et seda tagasisidet peab andma nüüd selle Weekdani tarkvaras, kui ka seal saab seda teha, ikkagi üks-ühele kohtumised, nädala, nädala koosolekut firmades, kõik see ju jääb tegelikult ikkagi alles, me aitame lihtsalt näiteks koosolekutelt tunde ja tunde aega kokku hoida.
Või tippjuhid tahavad sul ilusad graafikuid näha pigem ikkagi müüginumbrite, kasuminumbrite koha pealt, et vabalt nad taas lihtsalt tahavad näha ilusasti.
Aga, aga ma küsin seda poolt, et seal all on ikkagi teatav teooria, et ikkagi baseeruda mingile juhtimisteooriale?
No kõige algne see nii-öelda kategooriate valik või see template, mida me kasutasime, on selline asi nagu PPP. Ehk siis plaanid, mida inimene planeerib teha, progress, mis nendest asjadest saab tehtud ja probleemid. See on siis selline süsteem, mida on kasutatud tegelikult sinna aastaid Skype'is, eBay's, Facebookis peaaegu sarnasena. idufirmad ja kiirendi Seedcamp, näiteks seal kõik annavad investoritele täpselt samamoodi teada, mida nad teevad, me alustasime sellega, aga tegelikult neid template'eid te sa võid teistsuguseid seal ka valida, et näiteks Google'is kasutatakse nädala raputite jaoks sellist asja nagu Google Snippets, mis on puhtalt selline, et last week, next week, ehk siis eelmisel nädalal tehtud asjad, see nädal planeeritavad asjad ja, ja kiired või probleemsed asjad. Ehk neid kategooriate valikuid võib igaüks nagu ise teha, aga jah, me katsume teha nagu seda, et sellised best practice'id ja maailma parimad praktikad tuua eelkõige ka võib-olla sellistele väikeste alustavate firmade ja esmakordsete juhtidena, juhtidena, kes ei ole kunagi nagu mõelnud, et noh, et kuidas ma võiks oma inimesi juhtida või kommunikatsiooni korraldada, Me anname sellise mustandi talle nagu ette ja ütleme, et noh, see on jälle selline kaheksakümmend, kakskümmend protsenti printsiip, et kui sa seda kasutad, siis on asjad enam-vähem nagu hästi, et see on üks niisugune loogiline asi, hiljem sa võid seda ise kohandada.
Kümme aastat tagasi oli Eesti IT-lahendustel selge eesmärk, et kõige kõvem IT-lahendus oli see, millel ei ole kõige rohkem funktsionaalsust. Et kuidas praegu on, et, et kas ikkagi hakkab prevaleerima see, et keep it simple?
Jah, et ma, me ise nagu loodame, et see on nagu üks meie selliseid eeliseid ja tänapäeval kõik firmajuhid ja firmade inimesed on ju ka eraisikuna kasutajad, kasutavad iPhone'e, kasutavad äppe, rakendusi ja nad on harjunud sellega, et asjad on ilusad, asjad on lihtsad ja teevad ühte asju väga, väga hästi. Et see on võib-olla see erinevus selle vana kooli majandustarkvarade ja nendega ka. Ja needsamad juhid nõuavad nüüd oma firma rakendustelt ja töötajad täpselt samamoodi, et asjad oleks lihtsalt kasutada, seal ei ole vaja mingisugust koolitust või õpetust, ja see saab nagu hästi palju ülesandeid ka start-upidele, ehk siis see, et ka meie puhul näiteks disain on nagu väga-väga tähtis, et üks meie kolmest asutajatest, asutajast... on tubli disainer ja me oleme selle eest ka nagu väga palju kiita saanud, aga noh, disain hakkab juba firma juhtimisest peale, disain ei ole see, et sa kuskilt kõrvalt võtad kujunda ja ta teeb. Disain on ikkagi see, et kuidas selle asja interaktsioon ja kasutajamugavus ja kõik need asjad töötavad, et sellest peab nagu alustama ja eks ta on majandustarkvaras kindlasti nagu hästi raske, sellepärast et... firmad on erinevad ja nad tahavad teiselt poolt seda kohandatavust ja muu, muudatusi ja me saame neid palveid ju hästi palju, et kuulge, aga meie tahaks niimoodi teha. Ja siis me katsume nagu natuke selliselt Apple-likult peale suruda, et ei, muu tarkvara seda ei tee, et noh, kasutage teistmoodi, et me selle asja meelega jätsime ära, sest muidu läheb kasutajaliides väga keeruliseks ja inimesed ei kasuta seda lihtsalt.
Jah, mul on minu lemmik, tekstiredaktor on kus siis tuli välja uus versioon ja nad teatasid, et we're happy to announce, we didn't change anything.
Aga lähme, lähme müügikalale, et kuidas teil leitakse
üldse? Selline võib-olla alustavatel firmadel täna ikkagi kõige lihtsam müügikanal on kasutajate harimine sisu kaudu. Ehk siis inglise keeles on see content marketing, ehk siis see sisuturundus, me teeme suhteliselt palju blogimist ja seda me peame tegema mitmes valdkonnas, et me peame ühelt poolt rääkima töötajatele ja tavainimestele sellest, kuidas produktiivsust, ajajuhtimist ja kõike seda tõsta, Me peame juhtidele ja personaliinimestele rääkima, kuidas tiime juhtida ja sisekommunikatsiooni parandada ja ma arvan, et täna noh, peaaegu pooled meie registreerujad tekivad ikka puhtalt tänu sellele blogimisele ja Google'i märksõnadele ja Google'ist leidmisele ikkagi, et selliseid märksõnu otsitakse ja väga paljud suurfirmad on meid ka selle kauda leidnud. Rahalist reklaami me peaaegu ei ole teinud, kuigi me oleme hästi natukene eksperimenteerinud Google'i märksõnadega.
Aga kas te ja kui palju olete kasutanud seda, et te lähete mingisuguse suure partnerfirma juurde ja ütlete, et kas te soovitaksite meid, et kui Asana ja Jiraga olete ennast liidestanud, siis Asana võiks ju ka saata oma kasutaja baasile mingi teate, et te olete olemas, või siis Jiras on vist isegi olemas mingi Jira marketplace, mis on Jiraga... Me
oleme natukene nende foorumitest saanud abi, et seal lihtsalt inimesed otsivad, näiteks Asana on selline toode, kus ei olegi raporteerimist sisseehitatud täna ja, ja otsitakse lahendusi, et sealtkaudu läheb palju, noh, nende suurfirmade jaoks me oleme hästi väiksed täna olnud, sest neile ju käivad ka uksele koputamas paljud ja paljud, et Nüüd vaikselt tekib selliseid pakkumisi ka, et tehke midagi ja, ja me vaatame neid liideseid juurde, me tahame liidestada paljude müügitarkvaradega, projektijuhtimistarkvara ja kõigiga, et me seda kindlasti nagu teeme, aga see on lihtsalt aega võtnud täna natuke.
Kuidas harimudel töötab, mille pealt te raha teenite?
Võtame raha siis töötajate arvult, kui me nüüd alustasime, ajaloost võib-olla rääkides, et see Weekend'i kõige esimene niuke kinni ja beetaversioon tuli kusagil jaanuarikuus välja alles meil, hakkasime aasta alguspoolel seal kevadel raha võtma ja võtame raha töötajate arvust sõltuvalt hetkel üks-kaks dollarit töötaja kohta kuus. See on nagu see meie ärimudel ja, ja start-upina me tegelikult usume, et me suudame seda hinda tulevikus tõsta, väga paljude seda tüüpi tarkvarade, see hind on maailmas suhteliselt tüüpiline, et ongi näiteks viis või kümme dollarit töötaja kohta kuus, seda me tahame tulevikus tõsta, aga täna nii-öelda turunduseesmärkidel, et võtta hind sellest start-upi valemist välja, me hoiame talle seal hästi madalal, et neid esimesi proovikasutajaid saada, aga me oleme vaikselt seda hinda nagu ka tõstnud.
Aga turg on kogu maailm, et ei ole niimoodi, et keskendute jällegi ainult Ameerikale või, või Lääne-Euroopale?
Meie jaoks on turg kogu maailm, siin võib-olla erinevus on täna ikkagi see, et kuna toode meil täna on veel ainult inglise keeles, kuna me kiirelt arendame, ei ole jõudnud neid teisi keeli teha, teha, siis enamus maksvaid kasutajad täna, ma arvan, et kaheksakümmend protsenti on tegelikult Ameerikast, kuigi neid on kõigilt kontinentidelt olnud. Me oleme praegu täpselt selles faasis, kus me hakkame seda keeletuge lisama, et loodetavasti tuleb varsti ka eesti keel, aga, aga kindlasti ka need suured maailmakeeled, hispaania ja portugali ja saksa keeled, sest start-upiga eriti majandusvaldkonnas on nagu see, et noh, sakslane või prantslane, ega ta väga kergelt seda inglisekeelset tarkvara kasutama ikkagi ei hakka. Et on harjunud, et filmid on peale loetud ja tarkvara peab ka ikkagi oma keeles olema. IT-firmad kasutavad, aga meil on palju kasutajaid hoopis muudest eluvaldkondadest, et kuigi võib-olla niisugune pooled on tehnoloogia kasutajad, meil on igasugused imelikke kasutajad, et üks pastor haldab USAs oma kirikuid, on meditsiinifirmasid, et seal ei ole sageli inimesed väga sellised tehnoloogiakesksed, et ja seetõttu see keel juba tekitab probleeme ka kindlasti, et eriti kui on näiteks vanemad inimesed kasutajad.
Ma just tahtsingi järgmisena küsida, et, et, et et siis umbes pooled on IT-firmad, kes neid kasutavad, aga teine pool on siis farmid, ükskõik mis valdkonnas, et see tehnoloogia siis plaani, planeerimise tehnoloogia sobib ükskõik millisele tegevusalale?
Jah, et kui me rääkisime see, et noh, et rõhutasime enne võib-olla, et noh, et see firma juht nagu juhib töötajaid ja tahab teada, mis töötajad teevad, Väga sageli kasutatakse Weekdeni ka sellises väga lamedas organisatsioonis vabatahtlikult mingi tiimi omavaheliseks info jagamiseks, et seal ei olegi tegelikult seda juhti. Ehk siis meil on ka mittetulundusühinguid, meil on ülikoole, üliõpilasi on hallatud, interne näiteks, tõesti, igast eluvaldkonnast võib öelda, nagu on neid kasutajad tegelikult.
Aga klientide käest täna tagasiside korjamine on ainult sinu töö või teil on nagu suurema mees kui nad ta kammite praegu läbi oma, oma, oma, oma kontakte ja, ja kasutajaid?
Noh, meil tiim on väike, neli inimest hetkel, kolm inimest Eestist ja üks inimene on Ameerikas, New Yorgis, meil Meie faasis on ikkagi see kasutajatega suhtlemine täna isegi veelgi tähtsam, ma ütleks, kui müük, et me hea meelega oleks täna nõus jätkuvalt seda tarkvara isegi tasuta andma, kui meile selle eest antaks tagasisidet, mis on klientide vajadused, ja me küsime klientidelt hästi palju, aga noh, mina olen seda usku, ega kõike, mis kliendid küsivad, ei pea tegema tegelikult, et sa õpid küll sellest, aga me teeme üksikuid asju sellest. Kõik tegeleme tegelikult sellega, samamoodi tiimis kõik võib-olla aeg-ajalt blogivad, kirjutavad midagi vastavat klientidele, ma arvan, et start-upis on see hästi tähtis, et kõik on, kõik töötajad on hästi, hästi lähedal klientidele ja ja hetkel võtame viiendat inimest tööle Eestisse, täpselt samamoodi hakkab tegelema nii müügi kui, kui turundusega, aga me ütleme, et seal väga tähtis on ikkagi see, et tuua tootearendusmeeskonnale seda tagasisidet, tagasi.
Millal te jääte ikka Eestisse või on ka plaan kokkuvõttes, ikkagi Bostonisse või Silicon Valley'sse kolida?
Noh, kui me üldse rää, siin võib-olla tähtsustatakse üle seda, et Eesti start-upid kolivad ära, et kõik need edukad start-upid, kes on teinud USA või Londoni kontoreid, kõigil absoluutselt neist on Eestis rohkem inimesi kui, kui seal Bostonis või kuskil mujal, on see GrabCAD või see erotöö on arend või Airplay või Transferwise. Et on kõik ju tegelikult tohutult ikkagi Eestiga seotud, et ma arvan, et keegi ei koli ära, et lihtsalt start-up'ides on täna see, et. Sa pead tohutult aega kuulutama selle peale, et lennata ja Skype'i kõnesid teha ja käia riigist riiki, aga ma ei usu, et see USA-s olek on nagu niisugune kõige tähtsam, et sa pead aeg-ajalt seal käima, aga liigne keskendumine USA-le ongi võib-olla see, et mis annab meie tiimidele tegelikult võimaluse, sest neid tiim, kliente võibki olla igal konti, igal kontinendil, kui sa oled San Franciscos, siis see USA firmad häda on see, et nad sageli keskenduvad liiga palju sellele USA turule.
No arusaadavalt, et kui sul kolmandas-neljandas raundis tuleb suur Ameerika kapital sisse, siis ta tahab oma selles õigusruumis tegutseda ja see on ka põhjus, miks needsamad siin on nimetatud, sinna kolinud on, aga, aga just, et Allan Martinson, mis tundis muret selle koha pealt, et. Et kui peakontor ei jää siia, siis ei jää ka kasum siia ja kasum jää siia, siis on jälle nagu investeeringute nagu on, on ju, et.
Ei no USA-s on, need riigifirmad on juba nüüd vist ka praegu hetkel veel suletud, selles bütsetiga ja ma arvan, et see on aastate küsimus, millal suured Hiina vii, Venture Capital'i firmad hakkavad mööda maailma tuulutama ja siis hakatakse Pekingisse kolima, et ma arvan, et et Eesti, Eesti start-upid on kõige paindlikumad ja suudavad, suudavad opereerida seal turul, kus tahavad.
Siin on tegelikult olnud Aasia investorid, kes on tegelikult väga juba tundnud Eesti start-upide vastu huvi ja, ja puhtalt öelnud, et me anname teile raha, tulge, hakake siin Taiwanis, Hongkongis tegema ja teeme Hiina turule või Aasia turule midagi, et tegelikult see huvi on ju seal täiesti olemas ja ja paljud tooted sobivad ideaalselt sinna?
Täna on jah, ütleme nii, et Hiina otsib rakendust ja, ja vaadatakse ka Eesti suunas. Aga lähme siit oma teisele baasile.
Tere tagasi, kuulame IT-äri saadet Restart, mis täna räägib start-upist nimega Weekden. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka, stuudios on külas meil Jüri Kaljundi ning start-up Weekden pakub inimestele võimalust oma tegevusi planeerida ja vaadata, mis nädalaga tehtud saab ning selle kohta anda ilusa visuaalse raporti ettevõttejuhile.
Eelmises plokis rääkisime sellest, kus Vigt on täna turgudena tegutseb, mis ärimudel on, aga. Aga Jüri, sul on niivõrd pikk kogemus erinevates ettevõtetes tegutsemisega ja, ja väga palju see ettevõttes, oled sa olnud ka selline liider ja juht, et. Et räägime inimeste motiveerimisest, et sedasama kogemuse peab, mis sul aastatega on tekkinud, et mis siis on parim motivatsioonimudel? kõigil aktsiaid või, või, või, või kõik rikkaks või, või, või kõik tähtede poole, et, et mis siis on see kõige parem?
Eks see kindlasti sõltub nüüd sellest ettevõtte faasist ja tiimi suurusest ka hästi palju, et üks asi on kindlasti see, et kui väike start-up alustab, sul ongi kaks-kolm inimest, siis kõik peavad olema väga head multifunktsionalistid. Iseotsustajad, isetegijad. Mida rohkem firma kasvab, seda kitsamaks inimeste rollid kindlasti lähevad ja sul on vaja selliseid ühe kitsa ala spetsialiste. Ja jällegi see sõltub nüüd, et keda sa millega motiveerid. Võib-olla sellises hilises faasis inimesi huvitabki selline hästi stabiilne ja kindel töö, et ma teen oma asja hästi, seal algfaasis huvitab selline, et noh, teemegi seda fun-i, leiutame, teeme laboris mingit asja. Meil on loomingud seal, ma arvan, et mis ikkagi inimest kõige rohkem motiveerib, ilma milleta kindlasti ei saa, on huvitav töö. Väljakutsed, võimalus ennast teostada. Ja see nüüd sõltub ikkagi inimesest ka, et et mõni inimene tahab tõesti õppida uut asja, tema jaoks on see väljakutse, teine on hea spetsialist, kes on midagi teinud ja ta tahabki nagu tipptasele mingit asja teha.
Aga mis te osaluse olete teinud, et täna neid on neli või viis, et mis teid, te võtsite sada, jagasite viiega ja lähe, lähete jälle edasi või? Või on teil kuidagi peenemaid leevu korraldada kogu see maailma?
Jah, et ma arvan, et me väga nagu saladust isegi ei tee sellest, et alustasime, võib-olla mina ja üks mu kaasasutaja, kellega oleme tegelikult juba koos teinud vähemalt üks peaaegu viisteist aastat juba CV online aegadest, temaga kahekesi alustasime kogu seda talentaegi utopiku asja, olime kahekesi suuremad osanikud. Panime aastal kaks tuhat kümme sellise põneva töökuulutuse üles, et otsime ühte vinget disainerit, kes tahab ennast teostada, võtame Ameerikasse, Silicon Valley'sse kaasa, anname optsioone ka. Leidsime ühe väga toreda, toreda noore disaineri, Veli, kes on nüüd mitmeid auhindu veel saanud, ka Weekdeniga saime nädalavahetusel Eesti parima Eesti disainiauhinna internetiauhindade kategoorias ja olime nominendid äppide poolel, ma arvan, et noh, ma ei taha teise inimeste eest rääkida, aga tema jaoks võib-olla see väljakutse oligi see, see põnev töö ja mingil määral kindlasti see osalus ka. Andsime alguses näppotsaga osalust, täna oleme oma struktuuri ümber kujundanud niimoodi, et meil on kolm siis võrdset aktsionäri, inimene, kes ennast tõestas, sai meiega võrdseks osanikuks, nüüd võtsime USA-sse ühe inimese tööle. Lubasime temale, võin ausalt öelda neli protsenti osalust, kui ta meiega kolm-neli aastat jätkub. Aga ma ei, nagu ei välista, et neid asju saab nagu aja jooksul ümber rääkida, et inimestele võib anda, mina ei ole nagu selles mõttes kade inimene, et ma arvan, et kui sa ehitad suurt asja, siis tegelikult väga vahet ei ole, et on sul kümme protsenti või kolmkümmend protsenti, et need mõlemad, kui edukalt läheb, siis on see suur raha ja kui kehvasti läheb, siis ei ole see mitte midagi väärt. Nüüd Euroopa ja USA erinevad hästi kõvasti, et USA-s tähtsustatakse tohutult seda osaluse andmist. Kuna firmade müügitehinguid on ka hästi palju, statistiliselt palju rohkem firmasid müüakse. Meil, kui sa nagu sellest räägid, sa pead ikkagi ka töötajatele andma väga selge arusaama sellest, et Euroopas firmasid ikkagi müüakse nagu tunduvalt vähem. Ehk siis võib-olla see, et tule meile tasuta tööle ja tee kolm aastat tasuta tööd ja siis võib-olla see on hästi väike võimalus, midagi võita, et noh, see on hoopis teine kui USA-s osta seesama lotopilet, kus see võiduvõimalus on tunduvalt suurem.
Kui palju sa üldse oma tiimiga räägid tulevikust, et palju te arutate läbi nagu erinevaid stsenaariume ka selle koha pealt, et noh, näed, et siin praegu investeerime, eks, elame mõne, mõne, mõne, mõni kuu võib-olla oleme peast suhu ja nii edasi, on ju, aga et see kõik on nagu noh, parema tuleviku nimele, eks ju, et et palju te räägite sellest, et võib ka halvasti minna ja vaata, kui halvasti läheb, et noh, et siis jälle ei ole seda boonust ja nii edasi ja...
Oleme ikkagi väga avatud ja, ja näiteks noh, see esimene ameeriklane, kelle me tööle võtsime, aga temaga, ta tegi meil siin suvel nagu ja hetkel praegugi, teeb nagu osalise ajaga seda tööd ja tuleb nähtavasti oktoobrist meile täiskooga tööle, tema oli väga mõistlik nagu ja ta sai aru, et me oleme start-up, me investeerime oma raha, ta oli nõus tulema tunduvalt madalama palgaga, hetkel teeb kuu aega tasuta tööd meile näiteks, kõik sellised asjad on võimalikud ja ma arvan, et start-upis tuleb väga-väga avatud olla, Kõigi nende esimese peaaegu kümne töötajaga sellest, mis võib saada, kas saab, kas me saame investoritelt raha, kas me lähme pankrotti, ma arvan, et sellest peab rääkima ja ma olen siin kõrvalt näinud mitmed Eesti startup-e, kes tegelikult on isegi investorite raha tõstnud, tegutsenud võib-olla juba aasta-kaks, mingi hetk rahad otsas, kus tiim on täiesti otsustanud koos, kui neile on ära seletatud see olukord, et kuulge, et pingutame veel, teeme seda asja, noh, pool aastat teeme toote paremaks, keskendume müügile, ja küll siis saame uuesti nagu jällegi
Aga räägime sellest samast Ameeriklase kaasamisest, et Eesti Probleeme, et ambitsioonist ja, ja sellistest turutunnetusest on nagu puudu, et, et noh, kõik on küll väga head insenerid ja, ja, ja, ja väga head disainerid, eks ju, aga aga kuna sellist suure turu kogemust, müügikogemust ei ole ja tunnetuse kogemust ka ei ole, et, et noh, siis tuleb minna ja võtta endale appi ja kampa ka selliseid välismaal kogenud vendi, et sinu kogemus, kuidas selliste inimesteni jõuda? Kuidas nende, neid ahvatleda, kuidas neid siia meelitada või kas neid üldse peab siia meelitama, eks, et, et mis sinu kogemus siin on?
Võib-olla üks asi, mida ma nagu tahaks toonitada, on see, et sageli mõeldakse, et peaks võtma tohutult kogemustega inimese. Enamus nagu värbamisotsuseid, kus mina olen nagu teinud, ma nii Eestis igasuguste töötajate tasemel, ma arvan, et ikkagi see inimese motivatsioon ja energia, et see on sageli palju, palju tähtsam kui see, mis ta kogemus on, sest noh, hea inimene ikkagi õpib sageli väga kiiresti, et start-upidel, nii meil kui USA-s soovitatakse väga tihti seda, et noh, ärge sellist viiekümneaastast suurfirma VP või müügidirektorit endale üldiselt nagu võtke, sest ta võib küll osata, aga ta on tohutult laisk sageli. Et sellised start-upi, kus on vaja kiiresti otsuseid teha, muuta, katsetada, sinna sageli ikkagi niisugused nooremad, noh, võib-olla mitte väga noored, kakskümmend viis, kolmkümmend viis, sellised inimesed sobivad palju paremini kui mingi kuuekümneaastane inimene. Ja eks inimesed ikkagi peavad uskuma selle toote visiooni ja sellesse, et seda toodet on inimestele vaja. Et kui seda on nagu näha, siis tulevad inimesed väga sageli su firmaga kaasa, isegi kui sul ei ole väga suurt raha neile maksta.
No su enda visioon praegu, et järgmised kuus-kümme aastat ja rikkaks.
Aastaid ei oska lubada, aga meil on kindlasti nagu see, et noh, me võime öelda, et täna me teeme hästi kitsast niši asja, nädalaraportit ja teenused, noh, tundub niisugune mõttetu niši asi. Me kaugemas tulevikus ikkagi oma tiimiga näeme sellist väga suurt visiooni, teha sellist firmadele mõeldud peaaegu operatsioonisüsteemi, ehk siis me oma praegusele teenusele... Ei tea küll millal, aga hakkame lisama õige mitmeid asju, kuidas paremini personali juhtida, kuidas töötajaid juhtida, kuidas omavahel suhelda, firmades on ikkagi täna tohutult palju võimalusi asjadest, mis on väga kehvalt nagu koordineeritud. Ja, ja see visioon, ma arvan, peab seal nagu ees olema, sest see aitab teha ka disaini- ja tootearendusotsuseid ja ja start-upis alati sul ei ole nagu aega seda pikaajalist visiooni muidugi nagu seada ja sa peadki nagu Leidma selle balansi, selle noh, täna teeme seda asja ja ärme kaldu teelt kõrvale selle vahel ja siis selle suure visiooni vahel.
Aga sina oled Eesti start-upi mastikul nii kaua tegutsenud ja sa oled ikkagi ka. enamikel Eesti start-upi üritustel, et et räägiks saate lõpu veel sellest ka, et mis moodi sina üldse täna Eesti start-upi nii-öelda sektorit näed ja, ja ja kas tal on piisavalt jõudu, kas tal on piisavalt ambitsiooni, kas kuskilt jääb midagi vajaka, mida võiks väga kiiresti nii-öelda täita kas siis nagu riigi poolt või, või, või, või, või suuremate ettevõtete poolt, et sinu arvamus?
Ma kõigepealt ütleks seda, et kuidas mina näen, et see asi viimastel aastatel on muutunud olnud. Kui me aastal kaks tuhat kümme asutasime Garage48 sihtasutuse, hakkasime seal üritusi tegema, kasvas see välja siis ka sellisest organisatsioonist nagu Eesti Start-Up Juhtide Klubi, mis on ka siin aastaid tegutsenud. Me nägime nagu seda, et ütlesime ausalt, võtke jalad tagumikukalt välja. Katsetage, eksperimenteerime, eksperimenteerige, hakake proovima, et uusi asju teha. Mis on muutunud siin nüüd kolme-nelja aastaga, on see, et neid proovijaid on tohutult palju ja nüüd on vaja keskenduda kvaliteedile, et ma arvan, et neid tegijaid on noori ja keskealisi, on juba piisavalt palju, kes siin teevad, aga nüüd on vaja ikkagi sügavalt järgi mõelda sellele, kuidas teha hästi müüki, kuidas teha hästi turundust, kuidas teha tootejuhtimist, mis on tavaliselt nagu hästi nõrk, nõrk asi Eestis. Meil on väga hea tagasiside nüüd nendest, kes on juba maailmas läbi löömas, nad annavad enamus neist väga meeleldi, kui neil aega on tagasisidet, kuidas neid asju USA-s teha, kuidas Inglismaal teha, kuidas teha müüki, aga ma arvan, et on vaja sellist tugevamat kaudselt nii-öelda mingit koolitusprogrammi, kõiki asju ei saa teha poole selliste... poole õhtustest seminaridega, et noh, tuleme kokku ja keegi oma eduloo läheb minema ja siis sellest õpitakse, et mingit niisugust natuke struktuursemat haridust, ma arvan, oleks vaja siin valdkonnas teha. Paljusid asju start-up õpib katsetades, aga mingeid asju oleks võimalik võib-olla... tuua sisse ka mingeid kogenuid koolitajaid või välismaa ettevõtjaid ja rääkida, kuidas need asjad toimivad, sest meie ettevõtted ikkagi väga palju vigu kordavad, mida nagu mujal maailmas võib-olla ei tehta, ükskõik, kas müügis või turunduses või tootejuhtimises, et me saaks teatud asju nagu kvaliteedi osas kindlasti tõsta täna.
Sa tahad öelda, et siis nagu Ameerika start-up kas täna oma kolledžiharidusele või täna oma keskkonnale on märgatavalt teadlikum start-upi nii-öelda tegemise protsessidest sammudest.
Jah, et kui sa lähed kas või Silicon Valley's, eks ju, kuskile kohvikusse, siis saad võib-olla mingi oma idee kohta noh, nädala ajaga kümnelt inimeselt tagasisidet, kuidas oma sisuturundust näiteks teha. Meil neid, kellelt seda nagu tagasisidet küsida, sa ei saa minna suvalisse kohvikusse, nagu Palo Altos saad minna ja küsida seda, sageli sa selle sama asja saad teada poole aastaga, mis Ameerikas saad teada, ühe nädalaga. Et see on nagu see suurim vahe, ma arvan, et oma vigadest õppimine on, vahest on ta tore, aga ta võtab tohutult palju aega.
Aga kas nii ei ole, et, et lähed näiteks Garage48 kontorisse, hakkad seal küsima, et no uks on küll lukus, aga nad lasevad sisse esimese kella veele?
Jaa, et noh, keda tasub ja küsida ja ikka oma toodet kõigile näidata, avalikult rääkida, saladusi ei tasu hoida, rääkige kõik välja ja küsige, kuidas need asjad on.
Aga ma ütlengi, et kui ütleme veel mõne aasta tagasi oli väga suur probleem, oli Eesti turul start-upide jaoks kapitalipuudus, siis kas sina täna näed seda jätkuvalt kui probleemi või pigem ikkagi probleem on see teadmiste poole peal praegu?
Ma, ma ei usu kumbagi, et poolt, ma ei usu neid start-uppe, kes ütlevad, raske on raha leida ja ma ei usu neid investoreid, kes ütlevad, häid start-uppe on vähe, ma arvan, et see tõde on seal kuskil vahepeal, et head tiimid üldjuhul on Eestis täna kõik raha leidnud, ma arvan, et seda probleemi nagu ei ole olnud, et ikkagi Kui seda raha ei leita, siis on sellel tiimil või tootel mingisugune viga, aga noh, eks kõik need kiirendiprogrammid, ajuärid, kõik muud asjad, iga asi natukene aitab seda edasi ja, ja üksteiselt õppime täpselt samamoodi.
Üks mõte, mis mul oli, et kui ma istusin seal Slovakkia start-upi konverentsi viimases paneelis ja kuulasin neid probleeme, mida Slovakkiad kirjeldasid ja siis ma mõtlesin, et, et, et, et this on jumalikult Estonia, Estonia maffia, et, et meil on olemas nagu omad poisid läänes, omad kogenud tüübid, kellel on olemas juba mingi kogemus, mingid esimesed. Kümne miljonid, mis on teenitud ja, ja vaadates neid Slovakkia probleeme ja see, mida nad nagu nägid oma väljakutsetena ja just seal saba nagu sellist silla pealt pole olemas, mida kasutada, et mõtlesin, et ikkagi. eestlastel on tohutult vedanud, et, et meil on see community ikka jätkuvalt selline kokkuhoidev ja, ja ühe eesmärgi nimel väljas, et kui eestlased jäävad üksteist toetama ka ja kõiki uusi tulejaid toetama, et siis on, on, on helge tulevik
olemas. Ja Eesti on väga, väga tugev kaubamärk selle oma Estonian Mafia või Eesti start-upide tehnoloogia valdkonnaga, et tänu sellele kindlasti, kui sa lähed juba isegi investori või partneri jutule, võetakse Eesti start-upi tunduvalt tõsisemalt kui paljude suurfirma, suurriikide start-upi.
Selle mõttega läheme nüüd küll nädalavahetust edasi peitma.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]