Võib-olla ma korraks keriksin tagasi, ütleksin, et miks me üldse Soomes oleme, et see algas juba eelmisel aastal, kui, kui Soome planeeris, ütleme siis Soomes planeeriti, E-tervise süsteemi ülesehitamist ja, ja soomlased tänu siis kellele iganes said kokku Eesti e-tervise inimestega ja pean silmas Madis Tiigiga ja arutati siis seda, et kui suureks Soome see e-terviseprojekt on senini paisunud või et, et mis siis on plaanis teha. Ja küsiti kogemusi Eesti poolt ja küsiti, kui, kui suur oli eelarve mõttes see projekt Eestis. Ja kui soomlased kuulsid, et meie projekt oli kümne miljoni euro kanti ja, ja nende projekti eeldatav maksumus oli kümneid kordi suurem, siis nad said selgelt aru, et kui neil on nibin-nabin neli või viis korda rohkem noh, elanikke, siis miks on nendel kümneid kordi kallimad, ütleme, lahendused. Ja, ja, ja nii siis Madis seletas neile, et Eestis ei kavatsetud osta ühte suurt hüperuutlahedat süsteemi, et vanad ära lõhkuda, vaid pandi olemasolevad süsteemid suhtlema, et, et see kindlasti säästis märkimisväärselt meie aega ja meie raha. Ja nii siis Soomes tekkiski see huvi, et, et äkki ka nemad ei peaks ostma hüper-super uut süsteemi, lõhkuma ära olemasolevaid süsteeme, et äkki nad peaksid panema oma infosüsteemid suhtlema. Ja üks hea päev me sattusime Madisega siis Skype'is vestlema ja ma ütlesin talle, et, et ole hea, et aita meil X-tee Soome maha müüa. Ja Madis ütles, et oh, et väga hea mõte ja ei läinud palju päevi mööda, kui siis Soome innovatsioonifond Citra, kus me mõlemad Madisega töötame, et selle asedirektor Antikivele pöördus siis meie poole ja ütles, et olge head, et tulge rääkige, mis asi see X-tee üldse on. Ja, ja nii see kõik, see koostöö alguse sai, et me läksime, tegime Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisaluga, läksime, tegime siis Soome innovatsioonifondis, innovatsioonifondis Citra, tegime asjaosalistele ettekande, nendele hakkas see lähenemine meeldima ja, ja nii siis ütleme, see ava, ava lähtekoht või, või noh, see, see koostöö avatuks sai.
No veel enam, et meil on vaja, et selleks, et üldse ühtne digiruum tekiks esimese asjana, me võiksime saada oma digialgkirjad üle lahe korrektselt toimima, ehk siis kuulajale meeltulatuseks, et meie ID-kaart on täna otseselt kopeeritud ikkagi Soome ID-kaardi pealt, et eestlased küll jah, lisasid sinna olulise innovatsiooni, et me tegime selle kohustuslikuks, mida nagu soomlased ei teinud, eks, aga kaugem me digialgkirja oleme, üks Riho.
Ma just tahtsin veel vahel kommenteerida, et ega see Eestis lisatud in, lisatud innovatsioon, et ta tehti kohustuslikuks, ongi ta ju Eestis tööle pannud, et kui soomlased seda innovatsiooni ära ei tee, siis on, on jälle edu, on natuke selline ahtake või ei ole või?
Riia jutu täienduseks kaks asja tooks nagu välja, mis Soomel on suureks mureks olnud ja see on ka põhjus, et miks nad võib-olla X-tee poole on vaatanud, et üks on see, et tähelepanelikum majandushuviline raadiokuulaja ilmselt teab, et Soomes on ikka riigi rahandusega päris kehvad lood. Et võlaaega ja kuludega, eks, ja mis, mida see tähendab, et senised kõik IT-arendused on väga killustunud olnud, väga kallid olnud ja tegelikult samas, kui meie X-tee näitab selget lahendust, et kui sa omahääl andmeid jagad, seda asjad võib olla odavamalt ära teha. Ja samas paremini, eks, ehk et see on ka põhjus, miks ka Rahandusministeeriumi käest, seal on see e-riigi arendamine, täpselt tegelikult oleks see efektiivsem ja kulutõhusam. Ja teine pool, et taaskord tähelepanu, kuulaja nagunii teab, et on neil majandusmured Nokia ja üldse nagu, eks ole, IT, IT ettevõtte ümber, et kuidas neile tegelikult ka nagu uut hoogu anda. Ja siis see ka Soome riigil ootus on, et selline asi nagu X-tee või üldse nagu ongi nagu e-riigi arendamine, tegelikult tooks ka uut innovatsiooni ja võimalusi uute teenustega välja tulla. Nii et, et jällegi
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]