Võib-olla ma korraks keriksin tagasi, ütleksin, et miks me üldse Soomes oleme, et see algas juba eelmisel aastal, kui, kui Soome planeeris, ütleme siis Soomes planeeriti, E-tervise süsteemi ülesehitamist ja, ja soomlased tänu siis kellele iganes said kokku Eesti e-tervise inimestega ja pean silmas Madis Tiigiga ja arutati siis seda, et kui suureks Soome see e-terviseprojekt on senini paisunud või et, et mis siis on plaanis teha. Ja küsiti kogemusi Eesti poolt ja küsiti, kui, kui suur oli eelarve mõttes see projekt Eestis. Ja kui soomlased kuulsid, et meie projekt oli kümne miljoni euro kanti ja, ja nende projekti eeldatav maksumus oli kümneid kordi suurem, siis nad said selgelt aru, et kui neil on nibin-nabin neli või viis korda rohkem noh, elanikke, siis miks on nendel kümneid kordi kallimad, ütleme, lahendused. Ja, ja, ja nii siis Madis seletas neile, et Eestis ei kavatsetud osta ühte suurt hüperuutlahedat süsteemi, et vanad ära lõhkuda, vaid pandi olemasolevad süsteemid suhtlema, et, et see kindlasti säästis märkimisväärselt meie aega ja meie raha. Ja nii siis Soomes tekkiski see huvi, et, et äkki ka nemad ei peaks ostma hüper-super uut süsteemi, lõhkuma ära olemasolevaid süsteeme, et äkki nad peaksid panema oma infosüsteemid suhtlema. Ja üks hea päev me sattusime Madisega siis Skype'is vestlema ja ma ütlesin talle, et, et ole hea, et aita meil X-tee Soome maha müüa. Ja Madis ütles, et oh, et väga hea mõte ja ei läinud palju päevi mööda, kui siis Soome innovatsioonifond Citra, kus me mõlemad Madisega töötame, et selle asedirektor Antikivele pöördus siis meie poole ja ütles, et olge head, et tulge rääkige, mis asi see X-tee üldse on. Ja, ja nii see kõik, see koostöö alguse sai, et me läksime, tegime Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisaluga, läksime, tegime siis Soome innovatsioonifondis, innovatsioonifondis Citra, tegime asjaosalistele ettekande, nendele hakkas see lähenemine meeldima ja, ja nii siis ütleme, see ava, ava lähtekoht või, või noh, see, see koostöö avatuks sai.
No nii, nagu heal lapsel on ikka palju nimesid, siis nii on ka X-teele, et on rohkem tehnoloogia keeles arusaadavatele inimestele, et, et see on standardiseeritud ja turvaline andmevahetuskiht, et enamasti on seda läbi aastate niimoodi nimetatud. Aga tavalisele inimesele, kes võib-olla igapäevaselt infotehnoloogia mõistetega kokku ei puutu nii palju, et nendele siis lihtsamalt seletamaks X-tee on eelkõige projekti nimi. X tähendab seal ristmiku ja tee tähendab siis nii, nagu ikka on tee. Ja, ja ta on justkui siis ristmik, kus kohas kõik infosüsteemid omavahel peaksid nagu kokku saama. Ja veel lihtsamalt öeldes, siis kõikides ettevõtetes või, või enamuses ettevõtetes ja, ja riigiasutustes on läbi aastate arendatud elektroonilisi infosüsteeme ja, ja kõik nad on oma nägu ja oma tegu, aga kui me tahame luua sellist hästi toimivat riigimudelit, siis on vaja, et need infosüsteemid omavahel suudaksid suhelda. Ja siis on vaja, et nad teeksid seda turvaliselt, et need infosüsteemid saaksid üksteist usaldada. Ja, ja siis ongi, X-tee võimaldab erinevatel elektroonilistel infosüsteemidel omavahel turvaliselt andmeid vahetada. Et kui tuua siia veel üks näide näiteks juurde, siis kui me iga-aastaselt deklareerime tulu, siis ega need andmed iseenesest meil seal eel, ei, ei eeltäitu, et, et neid on vaja kuskilt võtta ja ja, ja sellistel puhkudel ongi X-tee väga hea, et, et oleks võimalik erinevates infosüsteemides olevaid andmeid meile ühe protsessi käigus korraga ette kuvada.
Eks te ka veel, et, et Riho rääkis see ka ilusti ära, mis ta on, aga ma tahtsin juurde tuua selle, et, et sellisel kujul on ta maailmas ainulaadne mingis mõttes, et just, et, et sellises ulatuses on üks riik suutnud kõik võimalikud infosüsteemid ja kusjuures mitte ainult riigiasutuste vahel, vaid tegelikult erasektoriga lihtne need pangad või telk, telekomi ettevõtted. omahel rääkima panna, et tavaliselt, mis on riikides lahendus, on see, et ehitatakse kas siis väga suuri infosüsteeme, mis kogu maailma üritavad ära katta, aga kõikvõimalikke andmeid endaga õhtu korjata või siis vastupidi, et tehakse hästi palju koopia, et seda üritaks inimesi mitmeid kordi andmeid esitama, mis tahes muud sellist. Vastupidi, Eestis ongi tegelikult siis täpselt see ajus mudel, eks. Ja, ja veelkord, et, et meil see riigi tasandil on olemas, et kogu riigi infosüsteem hõlmab, see on see, mis toob teisi riike seda uurima, et tegelikult tekitab neis ka
võib-olla mis ma veel tahaksin nagu lisada selle meie erilisusele juurde, on see, et Et kui paljud riigid on püüdnud seda andmevahetust nagu erinevate infosüsteemide vahel kuidagi standardiseerida, siis enamasti on tehtud selline lahendus, kus kohas need andmed läbivad seda keskust. Ja, ja seda nimetatakse siis välismaa keeles single point of failure, ehk et kui üks koht on katki, siis on kogu andmeliiklus, on nagu häiritud, aga Eestis on see, et Andmed liiguvad ikkagi nende kahe erineva infosüsteemi vahel ja, ja nad ei läbi mingit keskust, keegi ei oma nendest andmetest keskel ülevaadet, keegi ei näe neid andmeid ja pluss, mis on veel meie eelis, on see, et, et kogu andmeliiklus on peale selle, et ta liigub krüpteeritult, on kogu andmeliiklus logitud, mis tähendab siis sisuliselt seda, et kõikidest andmete kasutamistest on olemas meil jäljed ja, ja mis on ka hiljem võimalik, siis nagu kohtus. noh, tõend, tõendusmaterjalidega kasutada, mis tähendab seda, et, et ametnikud on noh, suht arusaadavalt, kas endaga selle asja teinud, et nad ei või kasutada riigi andmekogudes olevaid andmeid oma suva järgi, vaid nad peavad, nendel peab olema selleks nagu väga hea põhjendus ja logifailid on väga hea alus, et, et, et selliseid kuritarvitusi avastada. Nii et, et need on nagu kaks asja, mis ma oleks veel tahtnud nagu lisada.
No tegelikult seda sundidena ei ole, et ta, sul on nagu see õigus, et, et seda on üritatud teha ja pehmelt siin seal sisse kirjutatud ja Euroopale omaselt uuringuid tehtud ja muud taolist, aga taaskord, et et nii-öelda kohustust ei ole, et ikka kõik riigid pigem üritavad lihtsamalt hakkama saada, inimeste käest uuesti asju küsida ja mängivad ka selle peale, et noh, see on otseses mõttes, et inimesed tegelikult ei tea, et, et võiks saada teistmoodi, mujal riikides ei tea. Eestlane muusse riigi satub, siis ta lihtsalt on küll väga nörd, nii-öelda üritab pah Et ühesõnaga, sellist reeglit ja sellist nagu ühekordset küsimist täna eurooplasel ei ole ja see on tegelikult ka üks meie Eesti ettepanekuid, siis kogu Euroopa jaoks, et oleks ammu aeg kehtestada. Siis me saaksime ka sinna välja ja ühesõnaga, see reegl ajaks meid sinnani välja jõuda, et me tegelikult suudame, meil tekib kohustus panna erinevate infosüsteemide vahel rääkima ka riikide vahel. Ja mille tulemus on omakorda, inimeste jaoks, ettevõtete jaoks, riikide jaoks, tegelikult muutub siis kogu asja ajamine Euroopas ju lihtsaks.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]