Tere ka minu poolt, on põnev nädal, e-valimised on käima läinud ja mul on hea meel, et üha rohkem ja rohkem inimesi ikkagi täna eelistavad juba e-valimist. Ja selle põneva nädala jooksul on Eestit külastanud ka kaks tähtsat külalist, esmaspäeval ja teisipäeval olid Eestis UK või nii-öelda briti IT-pealik koos oma meeskonnaga ja neljapäeval käis ja välisas Eestit siis Prantsuse digiminister ja seda Suhteliselt sarnaste huvidega, nagu ikka, uurida, mis siis täpselt siin Eestis ikkagi toimub, mis on meie ideed Euroopa üldiste teemade suhtes, nagu Euroopa pilv, ühtne digiturg ja nii edasi, aga nagu ikka, eestlased räägivad oma X-teest ja digiallkirjastamisest ja seetõttu ka selle saate oleme üles ehitanud selle teema peale, et kui me räägime üldse piiriülesest koostööst, siis kui kaugel me täna sellise teemaga oleme, kellega täna Eesti üldse teeb piiriüles koostööd, Ja, ja mis, nagu lehitulevik toob. Ja saates on täna külas Riho Oks, Riigi Infosüsteemi Ametist, kes on täna meie mees Soomes ja müüb meie X-teed Soome ja samuti aitab meil saadet sisuga täita siimsikut Riigikantselleist. Aga esimese hooga annakski, Riho, sõna sulle, et räägi oma tänasest tööst, räägi oma tänastest ülesannetest, et mida siis teeb meie mees või meie IT-mees Soomes.
Võib-olla ma korraks keriksin tagasi, ütleksin, et miks me üldse Soomes oleme, et see algas juba eelmisel aastal, kui, kui Soome planeeris, ütleme siis Soomes planeeriti, E-tervise süsteemi ülesehitamist ja, ja soomlased tänu siis kellele iganes said kokku Eesti e-tervise inimestega ja pean silmas Madis Tiigiga ja arutati siis seda, et kui suureks Soome see e-terviseprojekt on senini paisunud või et, et mis siis on plaanis teha. Ja küsiti kogemusi Eesti poolt ja küsiti, kui, kui suur oli eelarve mõttes see projekt Eestis. Ja kui soomlased kuulsid, et meie projekt oli kümne miljoni euro kanti ja, ja nende projekti eeldatav maksumus oli kümneid kordi suurem, siis nad said selgelt aru, et kui neil on nibin-nabin neli või viis korda rohkem noh, elanikke, siis miks on nendel kümneid kordi kallimad, ütleme, lahendused. Ja, ja, ja nii siis Madis seletas neile, et Eestis ei kavatsetud osta ühte suurt hüperuutlahedat süsteemi, et vanad ära lõhkuda, vaid pandi olemasolevad süsteemid suhtlema, et, et see kindlasti säästis märkimisväärselt meie aega ja meie raha. Ja nii siis Soomes tekkiski see huvi, et, et äkki ka nemad ei peaks ostma hüper-super uut süsteemi, lõhkuma ära olemasolevaid süsteeme, et äkki nad peaksid panema oma infosüsteemid suhtlema. Ja üks hea päev me sattusime Madisega siis Skype'is vestlema ja ma ütlesin talle, et, et ole hea, et aita meil X-tee Soome maha müüa. Ja Madis ütles, et oh, et väga hea mõte ja ei läinud palju päevi mööda, kui siis Soome innovatsioonifond Citra, kus me mõlemad Madisega töötame, et selle asedirektor Antikivele pöördus siis meie poole ja ütles, et olge head, et tulge rääkige, mis asi see X-tee üldse on. Ja, ja nii see kõik, see koostöö alguse sai, et me läksime, tegime Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisaluga, läksime, tegime siis Soome innovatsioonifondis, innovatsioonifondis Citra, tegime asjaosalistele ettekande, nendele hakkas see lähenemine meeldima ja, ja nii siis ütleme, see ava, ava lähtekoht või, või noh, see, see koostöö avatuks sai.
Jah, hetkel on selline plaan küll, et ei ole mõtet jalgratast teistkordselt leiutada, et et Eesti on omalt poolt välja pakkunud Soome riigile X-tee lahenduse ühisarenduse tulevikus, mis tähendab seda, et Soome riik oleks samamoodi valmis panustama selle lahenduse väljatöötamisse ja edaspidisesse juurutamisse, ja, ja valitsus langetas otsuse siis augusti lõpus tõesti, et, et eestlastega teha maksimaalset koostööd ja kasutada ära olemasolevaid lahendusi, et, et mitte ise jalgrataste hakata nullist leiutama.
Jah, et kui küsida, et kas riigid omavahel suhtlevad, siis jah, et riigid on suhelnud nii, nii enne meie aega kui, kui meie ajal ja suhtlevad ka tulevikus, seda on senini tehtud enamasti paberite peal ja, ja küll seda on tehtud ka internetis, aga meie mõte on see, et, et andmete ja informatsiooni liikumine riikide vahel muutuks, mitte nagu nädalad, muutuks tänädalatest ja, ja päevadest muutuks minutiteks ja sekunditeks. Ja me käivitasime paar pilootprojekti, Maksuametis või kahe riigi maksuametite vahel, kuskohas siis me katsetasime, kuidas oleks online andmete liikumine, et need maksuametid on ka varem saanud üksteise poole pöörduda näiteks e-kirjaga ja ja meie maksuametnikud siis otsivad vastavad andmed välja ja saadavad vastu, et et analoogseid andmevahetusi on ka varem, aga et nüüd me katsetasime, et kuidas oleks, kui andmed liiguksid reaalajas. Ja, ja maksuamet on üks ja siis teine, kee, keda me praegu käivitamas või kus valdkonnas me oleme käivitamas pilootprojekti, on, on sotsiaalkindlustus ja sotsiaalvaldkond
olukord selles, ma tahtsin ikkagi nagu veel isegi markantsem, et tegelikult meil mõlemal pool lahte on riigid, kes on väga arenenud IT kasutamise mõttes, ehk et mis tegelikult toimub, et noh, sotsiaalkindlustuse näide, mida, mida Riho mainis, tegelikult ütleme, Eesti inimene, kes Soomes töötada tahab, tuleb siia, laseb Eestis infosüsteemist väljavõtte printida paberile, läheb selle paberiga Soome, kus omakorda skännitakse või omakorda sisestatakse käsitsi arvutisse, eks, infosüsteemi. Et, et tegelikult ühesõnaga meil on nagu väga hea potentsiaal kummalikult lahti olemas ja täpselt meil on vaja nüüd omavahel asjad kokku liidestada.
No nii, nagu heal lapsel on ikka palju nimesid, siis nii on ka X-teele, et on rohkem tehnoloogia keeles arusaadavatele inimestele, et, et see on standardiseeritud ja turvaline andmevahetuskiht, et enamasti on seda läbi aastate niimoodi nimetatud. Aga tavalisele inimesele, kes võib-olla igapäevaselt infotehnoloogia mõistetega kokku ei puutu nii palju, et nendele siis lihtsamalt seletamaks X-tee on eelkõige projekti nimi. X tähendab seal ristmiku ja tee tähendab siis nii, nagu ikka on tee. Ja, ja ta on justkui siis ristmik, kus kohas kõik infosüsteemid omavahel peaksid nagu kokku saama. Ja veel lihtsamalt öeldes, siis kõikides ettevõtetes või, või enamuses ettevõtetes ja, ja riigiasutustes on läbi aastate arendatud elektroonilisi infosüsteeme ja, ja kõik nad on oma nägu ja oma tegu, aga kui me tahame luua sellist hästi toimivat riigimudelit, siis on vaja, et need infosüsteemid omavahel suudaksid suhelda. Ja siis on vaja, et nad teeksid seda turvaliselt, et need infosüsteemid saaksid üksteist usaldada. Ja, ja siis ongi, X-tee võimaldab erinevatel elektroonilistel infosüsteemidel omavahel turvaliselt andmeid vahetada. Et kui tuua siia veel üks näide näiteks juurde, siis kui me iga-aastaselt deklareerime tulu, siis ega need andmed iseenesest meil seal eel, ei, ei eeltäitu, et, et neid on vaja kuskilt võtta ja ja, ja sellistel puhkudel ongi X-tee väga hea, et, et oleks võimalik erinevates infosüsteemides olevaid andmeid meile ühe protsessi käigus korraga ette kuvada.
Eks te ka veel, et, et Riho rääkis see ka ilusti ära, mis ta on, aga ma tahtsin juurde tuua selle, et, et sellisel kujul on ta maailmas ainulaadne mingis mõttes, et just, et, et sellises ulatuses on üks riik suutnud kõik võimalikud infosüsteemid ja kusjuures mitte ainult riigiasutuste vahel, vaid tegelikult erasektoriga lihtne need pangad või telk, telekomi ettevõtted. omahel rääkima panna, et tavaliselt, mis on riikides lahendus, on see, et ehitatakse kas siis väga suuri infosüsteeme, mis kogu maailma üritavad ära katta, aga kõikvõimalikke andmeid endaga õhtu korjata või siis vastupidi, et tehakse hästi palju koopia, et seda üritaks inimesi mitmeid kordi andmeid esitama, mis tahes muud sellist. Vastupidi, Eestis ongi tegelikult siis täpselt see ajus mudel, eks. Ja, ja veelkord, et, et meil see riigi tasandil on olemas, et kogu riigi infosüsteem hõlmab, see on see, mis toob teisi riike seda uurima, et tegelikult tekitab neis ka
võib-olla mis ma veel tahaksin nagu lisada selle meie erilisusele juurde, on see, et Et kui paljud riigid on püüdnud seda andmevahetust nagu erinevate infosüsteemide vahel kuidagi standardiseerida, siis enamasti on tehtud selline lahendus, kus kohas need andmed läbivad seda keskust. Ja, ja seda nimetatakse siis välismaa keeles single point of failure, ehk et kui üks koht on katki, siis on kogu andmeliiklus, on nagu häiritud, aga Eestis on see, et Andmed liiguvad ikkagi nende kahe erineva infosüsteemi vahel ja, ja nad ei läbi mingit keskust, keegi ei oma nendest andmetest keskel ülevaadet, keegi ei näe neid andmeid ja pluss, mis on veel meie eelis, on see, et, et kogu andmeliiklus on peale selle, et ta liigub krüpteeritult, on kogu andmeliiklus logitud, mis tähendab siis sisuliselt seda, et kõikidest andmete kasutamistest on olemas meil jäljed ja, ja mis on ka hiljem võimalik, siis nagu kohtus. noh, tõend, tõendusmaterjalidega kasutada, mis tähendab seda, et, et ametnikud on noh, suht arusaadavalt, kas endaga selle asja teinud, et nad ei või kasutada riigi andmekogudes olevaid andmeid oma suva järgi, vaid nad peavad, nendel peab olema selleks nagu väga hea põhjendus ja logifailid on väga hea alus, et, et, et selliseid kuritarvitusi avastada. Nii et, et need on nagu kaks asja, mis ma oleks veel tahtnud nagu lisada.
Sa ütlesid väga õigesti, et see ei ole praegu sajaprotsendiline ja uues infosüste arengukavas kindlasti on see plaan, et, et, et viia ta võimalikult lähedale sinna sajale protsendile, aga aga läheme siit edasi, üks põhjus, miks X-teed nii väga palju kasutatakse Eestis, on see, et meil on olemas seadus, mis ütleb, et inimene annab oma informatsiooni riigile ainult üks kord. Ehk siis nii-öelda teoreetiliselt peaks olema situatsioon selline, et kui meil teine ministeerium vajab informatsiooni, mida ma ühel juba andnud olen, on mul õigus öelda, et mine ja võta see informatsioon sealt, sealt teisest ministeeriumist, et see on olnud selline nii-öelda käivitaja, mootor. Ja samas, sama asja me tahaksime saada ka Euroopa Liitust tervikuna, pehmelt on see täna Euroopa Liidu seadustes juba sees, ehk siis kui ma lähen Hispaaniasse tööle, nad jõuavad mu käest informatsiooni, ma võiks öelda, et noh, no mehed, et minge Eesti registritesse ja küsige seda informatsiooni. Et mis seis meil sellega praegu on, et kui palju on sellist nii-öelda sisulist, kuidas ma ütlen siis, nagu sundi? üldse minna sellise hajusarhitektuuri peale, käia noh, mitte kogude enda kõhtu, kogu informatsiooni, vaid käiagi teistest, teistest nii-öelda registritest infot küsima, et oskad Siim, sa seda kommenteerida Euroopa vaatenurgast?
No tegelikult seda sundidena ei ole, et ta, sul on nagu see õigus, et, et seda on üritatud teha ja pehmelt siin seal sisse kirjutatud ja Euroopale omaselt uuringuid tehtud ja muud taolist, aga taaskord, et et nii-öelda kohustust ei ole, et ikka kõik riigid pigem üritavad lihtsamalt hakkama saada, inimeste käest uuesti asju küsida ja mängivad ka selle peale, et noh, see on otseses mõttes, et inimesed tegelikult ei tea, et, et võiks saada teistmoodi, mujal riikides ei tea. Eestlane muusse riigi satub, siis ta lihtsalt on küll väga nörd, nii-öelda üritab pah Et ühesõnaga, sellist reeglit ja sellist nagu ühekordset küsimist täna eurooplasel ei ole ja see on tegelikult ka üks meie Eesti ettepanekuid, siis kogu Euroopa jaoks, et oleks ammu aeg kehtestada. Siis me saaksime ka sinna välja ja ühesõnaga, see reegl ajaks meid sinnani välja jõuda, et me tegelikult suudame, meil tekib kohustus panna erinevate infosüsteemide vahel rääkima ka riikide vahel. Ja mille tulemus on omakorda, inimeste jaoks, ettevõtete jaoks, riikide jaoks, tegelikult muutub siis kogu asja ajamine Euroopas ju lihtsaks.
näide siin on seesama, et see meie tuludeklaratsioon, elektrooniline tuludeklaratsioon, eks ole, et paljude teiste riikide jaoks on nagu enne kuulmata või arusaamatu, et mis see tähendab, et on eeltäidetud ja et tegelikult inimesed on seda andmed ees ootamas, ehk et vastasel juhul pigem ongi tehtud sellist nii-öelda pabermaailma, digimaailma viimist, ehk on lihtsalt pandud vorm ülesse, kus siis ise saate asju sisse panna ja täita, aga selleks on omakordselt kuskilt mujalt paberit võtnud mingites asutustes käinud, noh, et tegelikult, veelkord, Riigil
Kõigepealt ma tooksin ühe sellise paralleeli või võrdluse, et kuidas või kes üldse Soomes e-riigi asjadega tegeleb. Et kui Eestis on selleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes siis vastutab infoühiskonna terviku arendamise ja, ja edasise arengu eest, siis Soomes on selleks Rahandusministeerium ja, ja... See on minu isiklik seisukoht, et ma olen aru saanud, et nad ei olegi väga, või et see ühiskond ei olegi väga jõuliselt püüdnud noh, riigi infosüsteemi kui tervikut koordineerida, et, et on olnud nagu rohkem asutustel vabadust, nii nagu sa ennem ütlesid, et et Eestis on määrus või regulatsioon, mis ütleb, et te peate kõik X-teed kasutama. Ja väga paljudes riikides ongi nii, et, et see on, see on küll demokraatia ja, ja see ongi väga hea, demokraatia on paljudes kohtades hea, mitte igal pool, Et, et igaüks on, võib kasutada enda infosüsteemi oma äranägemise järgi, aga ma arvan, et, et kui me tahame midagi nagu tervikvaatest teha, siis, siis on vaja vahel teha ka selliseid otsuseid, mis üksikvaatest ei pruugi olla otstarbekad.
Riia jutu täienduseks kaks asja tooks nagu välja, mis Soomel on suureks mureks olnud ja see on ka põhjus, et miks nad võib-olla X-tee poole on vaatanud, et üks on see, et tähelepanelikum majandushuviline raadiokuulaja ilmselt teab, et Soomes on ikka riigi rahandusega päris kehvad lood. Et võlaaega ja kuludega, eks, ja mis, mida see tähendab, et senised kõik IT-arendused on väga killustunud olnud, väga kallid olnud ja tegelikult samas, kui meie X-tee näitab selget lahendust, et kui sa omahääl andmeid jagad, seda asjad võib olla odavamalt ära teha. Ja samas paremini, eks, ehk et see on ka põhjus, miks ka Rahandusministeeriumi käest, seal on see e-riigi arendamine, täpselt tegelikult oleks see efektiivsem ja kulutõhusam. Ja teine pool, et taaskord tähelepanu, kuulaja nagunii teab, et on neil majandusmured Nokia ja üldse nagu, eks ole, IT, IT ettevõtte ümber, et kuidas neile tegelikult ka nagu uut hoogu anda. Ja siis see ka Soome riigil ootus on, et selline asi nagu X-tee või üldse nagu ongi nagu e-riigi arendamine, tegelikult tooks ka uut innovatsiooni ja võimalusi uute teenustega välja tulla. Nii et, et jällegi
Ja külas on meil täna Siim Sikkut, Riigikantseleist ja Riho Oks, Riigi Infosüsteemi Ametist. Ja eelmises plokis, Henrik, sinu küsimuse peale jääme pooleli, et et miks just Soome, et, et, et miks me Soomega tegeleme ja, ja, ja kas, kuidas on teiste, teiste riikidega, et nende võimekusega ja... No meil on täna, meil on täna ukshädaga Rootsi, me räägime Norraga, taanlastel on väga ambitsioonikas eesmärk, kaks tuhat kuusteist tahavad taanlased minna Eestist mööda, see on neile ametliku paberites kirjas, ja Taani väga aktiivselt surub oma ühiskonda ennast iseteenindama, just seesama põhimõttega, et vähendada valitsemiskulusid, eks kõiki neid riike sunnib või, või, või käivitab seesama nii-öelda finantsprobleem või, või tahaks nagu rohke, rohkem nagu, nagu odavamalt kätte saada finantstahendusi. Aga ma ei tea, Siim, sinu vaatenurkast, õige on selle vaatenurkast, et kuhu me tahame välja jõuda nende koostöödega?
No Eestil on olnud pikka aega tegelikult ju siht ja vaate, vaateväli ikkagi Euroopa Liit kui tervik, eks, ehk et meie suur siht on olnud see, et, et Euroopa Liidus saaks selline asi nagu digitaalne turk toimima, ehk et, et vahet pole, kus riigis sa oled, seal tegelikult on hea lihtne asju ajada ja eriti just nagu IT-ärgi teha, eks, digitaalses maailmas ärgi teha. Ja selle pilguga, et, et samas noh, kogu Euroopat see korraga ei muuda, et meil on vaja täna tõestada, et tõesti nii elektrooniline identiteet, digiallkiri, piirulised teenused, kas või näiteks X-tee põhjal töötavad reaalselt ka riikide vahel, eks. Ja see on ka see, miks me Soomest otsustasime alustada, et, et just nimelt nad on, meil on hea partnerlus, niigi, me oleme mõlemad IT-maallas nagu võimekad, Ehk et kui suudame omavahel hea näit püsti panna, siis tegelikult on lihtsam, kui seda teistele juba edasi rääkida, teise sinna kaasa tuua ja lõpuks ka kogu Euroopa tasemele välja jõuda.
Taaskalt siin on nagu see, et, et me tahaks tegelikult Soomega sellise käima saada, aga samas algusest peale meie lähenemine on olnud, et, et me ei, me ei taha ja kavatse Soomega piiruda. Ehk et igal juhul tahaks seda punti nagu suuremaks venitada ja ja pigem nüüd küsimus ongi, et, et kes järgmisena nagu kampa tulla saaks või kui kui kampa, kampa tulla tahaks, et kellega meil on ka reaalselt neid teenuseid, mida käima panna piiriüleselt ja ja kes oleks võimekas partner kogu seda ühise arendust tegema. Ehk et Soomega ka, ma astun korra nagu tagasi, et, et nüüd on meil nagu kindlasti pikem plaan taga, et me täna jätkuvalt igapäevase praktilise tasandil, millega Riho tegeleb, räägime ikkagi seda, et kuidas sealses riigis just nimelt X-tee püsti ja käima panna, samas sinna kõrvale, just nimelt nii-öelda poliitika tasandil räägime pikemaid plaane, kuidas seda ühist arendust reaalselt ära teha, millist konsortsiumi või instituuti või asutust sinna nagu külge teha kahe riigi vahelisena, pluss ka veel üks asi, et, et milline on ikkagi see teenuste portfell, mida me siis kahe riigi vahel püsti paneme, ehk et plaanid on pikemad, kuigi täna tegelikult tehakse väga praktilisi nagu tehnilisi ettevalmistusi.
No samas on see, et, et meil on noh, Soome näitel juba ikkagi nagu valmidust ütleme, kümne kunas või rohkemates teenustes, kus põhimõtteliselt oleks võimalik andmevahetust kohe käima panna. Sest küsimus on selles, et, et nii-öelda igapäevaselt tavainimesest kasutaja jaoks või tavaettevõttes kasutaja jaoks kõik neist ei ole kohe nagu sama huvitavad. Mõned on ka puhtalt sellised, kus meil nagu kahe riigi administratsioonid suhtlevad, kas näiteks nagu politseiametid omavahel või muud tarvis, aga et nii-öelda kohti, kus tegelikult andmevahetust täna
Ma Riho küsin sinu käest, et kui me vaatame selliseid riigi baasinfra või IT-baasinfra komponente, siis see ei ole ainult X-tee, et, et see on ka e-identiteet, see on sellised lahendused nagu e-valimised näiteks, OpenData muud sellised teemad, et et kuidas soomlaste valmidus täna on, et kui me räägime sellest, et me võiksime teha sellise ühise arenduskeskuse IT baastaristu komponentidele, et kas nad näevad seda koostööd laiemalt või see on ikkagi ainult selle X-tee keskne? Aitäh.
Aga tuleks sellesse kohta juba tagasi, et, et noh, justkui ta üle toonitas ka, et, et Eesti riik täna ei teeni sellest otseselt midagi, et meil Soome seda kasutusele, X-tee kasutusele võtab. Ja meie teeme seda meelega, et, et see oleks nagu ühekõne tulu, isegi kui me midagi suudaksime selle eest nagu numbrina küsida ja, ja saaksime Soome käest. Pigem on mõte saada seda kasu tagasi riigile palju nagu, nagu laiemalt, et ühelt poolt siis näitena sellest, et tõesti, et kui meil on olemas teenused, mis töötavad kahe riigi vahel, eks ole, tuleb sellest majanduskasvu või vähemasti tõhusust ettevõtete, inimeste jaoks, aga teine asi on just siit, mis juba jutust läbi käis, et sellega tegelikult tekib ka meie ettevõtetele, kes on ju põikste põhja, peale arendamise kogemusega, omakorda laiemalt turgu, kus tegelikult minna konkureerima, kuhu oma häid oskusi ja kogemusi pakkuma.
No pluss veel see, et kui loomulikult selline, kuidas ma ütlen, innovaatiline arenduskeskus, ütleme, ütleme siis X-tee arendamise instituut peaks Eestisse tekkima ja ja ütleme nii, et Põhjamaade spetsialistid koos siin ühiselt seda nii-öelda riigi baastaristu komponente arendavad, et see on selgelt ka ikkagi nagu maineküsimus ja, ja, ja toetab omakorda seda meie, meie oma riigi lugu, milleks kahjuks praegu eluga on.
Kas on ohutu väita, et enamus Eesti IT-firmasid, kes on võitnud riigihankeid IT-süsteemide loomiseks, omavad kogemust X-teega täna Eestis?
Just, ja, ja ma veel kord, ilmselt kordan nüüd Taavi sõnad üle, aga et me peaks seda vaatama laiemalt, et mitte ainult X-tee raames, X-tee on lihtsalt üks esimene, millega me oleme nagu läinud nagu aktiivsemalt käima, aga et e-riigis on ka muid plokke, et, et on, on, meil on dokumendi haldussüsteemid, meil on isikute tuvastamine, ID-kaaret ja mobiil-ID, meil on pangalingid tasuliste teenuste jaoks, meil on geoinfosüsteemi teenused, meil on eesti.ee ja muud teised esitluskihid ja portaalid, et Et kogu see e-riik kui tervikuna, seal on nagu rohkem selliseid vajalikke klotse ja ma arvan, et kui kui Eesti ja Soome suudaksid koos teha sellise alguse, et meie hakkamegi nagu siis nagu välja töötama neid nõudeid ja standardeid sellisele ühtsetele ehituskividele, millest siis nagu koosneb üks e-riik, et et mina kindlasti kahe käega ja, ja mõlema jalaga nagu hääletan selle poolt, et, et selline asi saaks sündima.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]