AI_pealkiri: Tieto Estonia ja Proekspert Eesti tarkvaraarenduse ekspordivõimekusest ja inseneride motiveerimisest

No täpselt nii, teiega minu poolt ja Täna tahaks tõesti avada natuke seda maailma, kus tegutsevad siis sellised klassikalised tarkvarateenust pakkuvad ettevõtted. Ja, ja oleme valinud välja kaks ettevõtet, siis Tieto Eesti ja, ja Proeksperdi ja seda just sellest vaatenurgast tulenevalt, et nad ei baseeru sada protsenti Eesti kapitalil. Pigem on väliskapitalil olevat teen, teen, teen, teenusettevõtted ja, ja tahaks avada nagu nende maailma. Ja me ütleme, eks me oleme natuke närvis ka, kuna ikkagi Sponsori esindaja, IT-le president täna isiklikult on stuudios meil. Aga alustame, Anneli, räägi natuke, räägi meile natuke teadust ja räägime teadu Eestist.

No see on suurte tarkvara teenust pakkuvate ettevõtte Dailys, et, et meil on huvitav kliendid, mahukad projektid, Ja seda, et sa saad koos teiste inseneridega koos töötada ja, ja, ja seal tõesti ongi huvitav ja sul on stabiilne see elu, et sa ei ole, sa ei ole sõltu nii-öelda, et kas mul järgmine kuu on nüüd leib laual või ei ole, on ju, aga. Ma ikkagi küsiks seda, et noh, väliskapitali siis noh, mingi osalusega noh, väga motiveerida ei saa, on ju. Noh, palgapoliitika sõltub tõenäoliselt nagu ütleme otseselt nagu töö tulemustest, eks, aga, aga kuidas nagu üldse selliste nagu täiendavate motivaatoritega ikkagi on, on ju, et, et ikkagi. Et on see raha, on see pigem pehmed väärtused, mis, mis, mis see nii-öelda põhiline on, mis täna ütleme üle heale insenerile, kellel niikuinii hea poolt niikuinii on garanteeritud, eks, aga, aga mis seda veel nagu, nagu nii-öelda hoiab või, või, või paneb silmas äramatilises, selles suuremas ettevõttes?

Eelmises plokis rääkisime, rääkisime sellest, mis moodi seda tüüpi ettevõtted üldse ennast atraktiivseks turul teevad ja, ja, ja inimesi värbavad, aga Aga te mõlemad olete väga tegusad ja, ja, ja, ja heade numbriliste näitajatega tarkvara, tarkvarateenuse ettevõtted, üle saja inimese tööl ja nii edasi, ja tahputult tekib selline niisugune eestlaslik tunne, et kui nii hea ettevõte on juba loodud, et ja ikka kuulub veel väliskapitalile, et äkki oleks aeg nagu, siis ma ütlen, välismaalane välja osta ja, ja, ja, ja teha nii-öelda teha ikkagi Eesti ettevõtte ja muide Eesti liikukõrval kõrgel, et, et mis teie kogemus on, et kas sellised mõtted on üldse mõeldud või, või, või, või, või saame siis oma Eesti asjad tagasi Eestisse?

Selle kohta võiks ju öelda, et unistada võib alati, aga, aga noh, võtta ka sedapidi, et kui kümme aastat tagasi Danfoss siis Proeksperdi osaluse ostis, et... Kümne aastaga võivad plaanid paljus osas muutuda ja, ja ka ma ütleks kahe ettevõtte vahelised siis nägemused, kuidas asju peaks ajama ja, ja mis on õige, mis on vale ja nii edasi, et et selles mõttes jah, loomulikult selliseid mõtteid mõlgub, millal see teoks saab, seda loomulikult ei oska täpselt öelda, aga, aga ma mõtlen, kas või Proeksperdi puhul unistus on, et ikkagi me tahame, et see oleks lõppkokkuvõttes kunagi Eesti kapitalil põhinev ettevõte ja ta oleks suurelt osalt ka töötajate ettevõte.

Jaa, aga siin kindlasti on probleemiks ka kapital, eks, et kui sa oled ikkagi üle Tõsine hind, eks, et noh, me siin võime rääkida on ju noh, vähemalt neli kuni kuus korda hävitab mingi sellist, eks, et. Et sellise noh, ütleme tarkvarateenuse ettevõtte puhul on ka kõige raske sellist kapitali hankida nii-öelda finantsinvestorite käest, et kõigepealt saab nagu laenu võtma, aga jällegi noh, kui sa oled. tava Eesti nii-öelda insener on ju, et noh, võt, võtta viis miljonit või kuus miljonit eurot laenu on noh, ka nagu pärast põhimatu.

see on oluline erinevus tõesti selle, et kas sul on mingi konkreetne toode, mis on põhimõtteliselt sinu enda oma või siis on sul tegelikult grupp andekaid inimesi ja te müüte teenust, et, et riskid on selle poolest oluliselt suuremad, et, et nagu me teame, mis Eesti seadus ütleb, ega sul ei ole võimalik Eesti kol, noh, töötajat. kinni hoida üle teatud aja, on ju, ja, ja ega vägisi ei hoiagi mitte kedagi, et, et selle poolest garanteerida mingeid pikaajalisi ja kui me räägime siin väljaostmisest, siis noh, sellistest summadest, mis sa, Taavi, mainisid, see kindlasti võtab siin aastaid pigem viis. Sinnakanti, on ju, et, et, et riskid on tõesti suured sellisel juhul ja, ja, ja, ja tõesti, et kapitali ega, ega ma ei usu, et meil siin kellelgi rikkaid onusid, tädisid on, kes hea meelega investeeriks taolistesse ettevõtmi, võtmistesse, nii et tõesti, eks see ole meie laadsele ettevõttele tegelikult siis küsimus tõesti, et, et kuidas ja kust seda kapitali.

Siin ongi, et KredExi puhul see on nüüd huvitav märkus, et vist Taani soosib seda, et omaettevõtted, kus ma ütlen, et siis ostaksid nagu noh, nii-öelda kapidelt oleks tagasi nagu Taani, on ju, et või ettevõtted oleks tagasi nagu Taani ja, ja ja riik annab, pangalaenule annab, kui ettevõtjad võtavad pangalaenu, et siis riik annab, noh, ongi nagu Kredexiga nüüd noh, täiendav garantiid, et Et see kindlasti on ka mõõtlemiskoht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, et, et võib-olla tõesti pead ka mõõtlema selle peale, et, et kui tõesti on püstipandud väga hästi toimiv kasumlik ja suur teenusettevõte ja noh, ta on minevikus või kui kunagi iganes on ostetud, on ostetud väliskapitalile, et, et anda sellele samale siis noh, töötajatele või võtmetöötajatele see, see võimalus nagu ja tugi, see nii-öelda. Osamees tagasi Eestisse tuua, et see mõte iseenesest on, on väga ahvatlik.

Ma olen sellega täiesti nõus ja ma ütleks noh, üks asi, kui on kapital tegelikult, millest ka puudu on tegelikult ütleme sellist. informatsioonist või teadmisest üldse ka, et, et, et kuidas seda, kuna sa mainisid riiki, et, et tegelikult riik võiks ettevõtjatel olla abiks sellega, et kuidas üldse näiteks mingeid väljaostmisi taolistelt korporatsioonidelt maailma mastaabis nagu teha. Et, et loomulikult ma ei ütle, et seda informatsiooni ja teadmist ei ole turu peal olemas, on küll, aga see maksab ja see maksab väga palju.

No ma olen täiesti sellega nõus ja ma toetan seda, et, et kohe riigi poolt vaadates, kui palju tegelikult siis kapitali välja voolab, siis kui see jääks Eesti riiki, siis ma arvan, see oleks juba üks tugev argument, miks seda võiks tegelikult teha.