Jah, aitäh tõesti, ei ole vaja pabistada, et president on saates. Kõigepealt ma teeks niisuguse väikese korrigeeringu, et, et vast ei tahaks nimetada rääkida ainult programmeerimisettevõttest, vaid, vaid ikkagi tee, Tieto ja räägime IT-teenuseid pakkuvatest ettevõtetest. Ja Tieto on tõepoolest rahvusvaheline ettevõte, hästi lühidalt taustainfona siis alguse saanud Soomest, väga vana ettevõte kuuekümne kaheksandal aastal, mis ei räägi kindlasti sellest, et mis räägib ettevõtte jätkusuutlikkusest, aga, aga kindlasti ka arengust ja, ja, ja, ja kes huvi tunneb, meil on kodulehel on hästi palju üleval selle kohta, kui missugustel etappidel mingisugused asjad on toimunud. Aga kui rääkida siis levikust, et kus koha peal Tieto Eesti tegutseb või Tieto rahvusvaheliselt tegutseb, siis on kakskümmend, üle kahekümne riigi praegu, Euroopa, valdavalt ja, ja natukene siis ka Aasia poole. Ja Aasias on meil siis Indias ja Hiinas, kus on meil puhtalt uurimis-arenduskeskus, teeb siis teenust Tiedale sissepoole, aga ka kohapeale ka, ei ole keelatud teha kohapeale, aga valdav osa on ikkagi meil nii-öelda tootearendus käib seal. Ja Euroopas siis suurimad riigid kindlasti põhja, põhja siis ütleme siis Skandinaavia riigid, Rootsis ja Soomes ilmselgelt kõige suurem, aga Tieto eesmärk on olla siis nii-öelda top kolme hulgas oma teenuste pakkumisel, nii et, et, et Baltikum on kindlasti väga suur osa sellest ja, ja Eesti siis kaasa arvatud, aga et kui öelda, siis veel, siis meil on ka arenduskeskus, on tegelikult Ostromas, Tšehhis.
Noh, jah, meil on tegelikult, kui me nüüd räägime tarkvara arendusest, siis, siis ikka selgelt me peame siin puhtalt ise majandama ja, ja mul on tegelikult hästi hea meel öelda, et ühest küljest, kui me siin räägime kohalike, Eesti kohalike ettevõtete väljakutsetest, et ja, ja, ja Eesti riigi väljakutsetest kasvatada eksporti. Siis, siis on hea meel öelda, et Tieto Eesti on Eesti jaoks olemas, et meie teeme just Eestile siis tarkvara arendusteenuseid. Ja ka siis taristuteenuseid, aga samas pangandustootekontekstis meil piire ei ole tegelikult ja, ja, ja sealt on ka korporatiivselt rohkem ja tugevamini juhitud, et. Eks tüüpiline tegelikult, mis me oleme saanud nii-öelda korporatiivselt kaasa, on selline maatriksjuhtimine. Ja, ja sellel on kindlasti omad head ja vead, aga, aga noh, võib öelda, et niisuguses ikkagi väikses organisatsioonis nagu Tieto Eesti täna on, et siis ta noh, alati ei ole võib-olla kõige efektiivsem. Aga ehk siis need nii-öelda käsud ja keelud võivad tulla tundmata kohalikku turgu, aga, aga ma usun, et me ujume hästi siin ja, ja, ja tegelikult oleme nagu ikka, et Eesti. Eesti ettevõtte, et Eesti ettevõtjad ja Eesti inimesed on ajalooliselt hästi õppinud ja hakkama saama erinevate piiride vahel.
No mujal maailmas on peamised tellijad ikkagi suured eraettevõtted. Eestis noh. Et ütleme nii-öelda riigi panganduse ja telkosektori kõrval, ega meil palju vist tööstuses veel ikkagi tööd jätkuvalt ei ole, tööstusettevõtted jätkuvalt on suhteliselt tagasihoidlikud IT kasutajad automatiseerimisel.
No ma olen täiesti sellega nõus ja ma toetan seda, et, et kohe riigi poolt vaadates, kui palju tegelikult siis kapitali välja voolab, siis kui see jääks Eesti riiki, siis ma arvan, see oleks juba üks tugev argument, miks seda võiks tegelikult teha.
Ma siia kõrvale, noh, kindlasti sellele juba samme on võetud, aga kui me räägime siin eksporditoetusest ja kõigest, et minu arust väga hindan seda, mida, mida riigi poolt tehakse. Aga lisaks noh, siin on räägitud palju ka sellest, et eestlased ei oska müüa. Et ma omast kogemusestki, olles välisklientide juures külas, siis ma arvan, et see oleks ka nagu üks koht, mida tegelikult riik või riik võiks veel rohkem kuidagi toetada. Et, et kuidas siis tegelikult Eesti-laadsed ettevõtted suudaksid maailmatasemel müüki teha, sest Proeksperdis me suudame ükskõik mille valmis teha, aga küsimus on pigem, et kuidas ennast nähtavaks ja atraktiivseks teha?
Ja, ja muidugi veel öelda, et tegelikult riigi kontekstis, siis riigiabi just koostöö kontekstis, et kuidas me ikkagi need esimesed piiriülesed teenused korralikult tööle saame, et kus siis kus siis tegelikult erasektor saab ka juures olla, mitte ainult nagu hankepartnerina või, või nii-öelda võimalusena tulla hankima või siis tulla nii-öelda pakkuma, vaid, vaid olla seal juures nii-öelda mõttetalgutel ja konsultantidena ja nii edasi, et, et selles suhtes.
Siin võib-olla on huvitav läbimurre praegu just viimasel Euroopa Liidu ülemkogul toimunud, ehk siis Eesti ettepanekul läks sisse sinna üks punkt, mille sisu oli, et Euroopa Liidus inimese käest tohib küsida infot ainult üks kord. Ehk siis see sarnane põhimõte, mis meil Eestis on juurutatud, et, et, et see juurutab üle Eesti, üle Euroopa. Kus sa lähed siis Hispaaniasse tööle ja Hispaania riik küsib sinu käest mingit informatsiooni, et, et siis. Sa võid alati kodanikule öelda, et vabandust, aga et Eesti riigil on see informatsioon olemas ja olge head ja, ja pange teenus püsti või, või helistage, mis iganes on ju, aga et, et tõrke ära, on ju. Ja kuna selline reegel Eestis alates kaheksakümne seitsmendast aastast tegelikult panime meil ikkagi ministeeriumite vahelised nagu teenused liikuma, siis on nagu ma arvan, et kui see tõesti nüüd Euroopa Liidus. Ka omaks võetakse see reegel, et, et, et see pane piirilised No
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]