Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-äärisaade Restart. Tänane saatejuht olen mina, Hendrik Aavik ja saatekülaline on Tiit Anmann, kes on Cross-Borders Trust Services OÜ asutaja ja tegevjuht. Laiemale avalikkusele on see firma paremini tuntud niisuguse teenuse nagu SignWise nime all, mida leiab veebiaadressil signwise.me ja tegemist on digitaalse allkirjastamise teenusega. Eestis on digitaalne allkirjastamine väga popp, Tiit, et räägi siis paari sõnaga, et mis äri see siis nüüd niisugune on, et, et teie saate ka allkirju panna?
Tere ka minu poolt, olen jah, Tiit Anmann ja Sainwiseist, Sainwise on piiriülene ettevõtetele suunatud digitaal, digitaalallkirjastamise teenus, mis on nüüd meie poolt turul... juba ligi pool aastat ja kus me siis oleme keskendunud sellele eest, selle Eesti digitaalallkirjastamise kümneaastase kogemuse fakteerimisele ja piiriülesele pakkumisele?
Eestis on digitaalallkirju väga popp, aga näiteks välismaal ta ei ole, et ma olen aru saanud, et ta välismaal sellepärast ei ole popp, et inimestel ei ole ID-kaarte, millega digiallkirju panna, et seda valu te ju ei ravi, et lihtsalt võimalikult allkirjastada dokumente.
No otseselt meie kindlasti ei ravi seda, seda valu, et inimes, inimestele kaarte nüüd kätte nagu jagada, küll on see, et täna on Euroopas hulk riike, kus riikides ID-kaart on olemas, küll enamasti see ID-kaart ei ole kohustuslik ja kõikide mittekohustuslike asjadega on alati see, et kui sul nagu väga kasutatavaid teenuseid ei ole, siis ega sa ei torma nüüd endale kiiresti seda, seda teenust nagu hankima. Ja, ja tihtilugu see, see turutõke või, või siis see teenuse kasutamise nagu barjäär ongi seal, et need allkirjastamise töövahendid, mida siis kasutajatele pakutakse, või need teenused, kus siis seda allkirjastamist või autentimist kasutada saab, saab, et neid on suhteliselt, suhteliselt vähe või nad on kasutajale ebasõbralikud, siis ütleme niimoodi.
Aga räägime siis konkreetsemalt, et kus riikides pakute oma teenust?
SignWise'i teenus on täna toetatud siis läbi ID-kaardi toetuse siis Eestis, Lätis, Soomes ja läbi Mobiil-ID toetuse Eestis ja Leedus. Lisaks sel nädalal on põhimõtteliselt valmis saanud arendus ka Šveitsi ID-kaartide toetamiseks, kaartide toetus avalikku teenuses, see on nüüd novembri jooksul nagu tulemas. Et need on nüüd viis riiki, kus, kus siis põhimõtteliselt täna kodanikul või, või riigi, riigi elanikul siis, kellel ID-kaart on olemas, saab siis ühiseid dokumente omavahel nii jagada kui allkirjastada.
Ma tean, et veel Aserbaidžaan on vist Eestist palju e-riiki üle võtmas, et seal te ei toimeta?
Aserbaidžaani teema on selles mõttes nagu huvitav, et oleme just nagu ette valmistamas arendusi ja, ja täna peaks nende nagu testkaart ka meieni nagu jõudma, et et kõik ettevalmistused tegelikult on nagu tehtud, et aga, aga see, millal me täpselt taga välja tuleme ja millisel kujul, et sellega, sellega natuke, natuke läheb veel nagu aega.
Aga et üldse ei ole seotud see Euroopa Liiduga ega mingite niisuguste territoriaalsete piirikondadega nagu Euroopa, vaid te lihtsalt kõikides riikides üle planeedi, kus on vastav infrastruktuur olemas, seal ta, ta soovite pakkuda ettevõtetele allkirjastamist?
Jah, laiemas printsiibis kõik need riigid, kus tehniline võimekus taristu näol on olemas, oleme me võimelised teenust pakkuma, küll on see, et lähtudes meie tänasest arengufaasist ja, ja fookusest, siis me keskendume ikkagi esimeses sellises arenguetapis Euroopale ja Euroopale just nagu selle, sellepärast, et lisaks siis sellele tehnilisele võimekusele on ka teatav hulk piiriülest õigusraamistikku nagu Euroopas olemas. Ehk siis direktiiv, mis piiriülest digitaalallkirjastamist võimaldab, on Euroopa Parlamendis vastuvõetud juba detsembris tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa.
Aga Šveits ju ei puutu sellesse?
Šveits ja Norra on suhteliselt palju Euroopa erinevat õigust enda siseriiklikku õigusruumi ära harmoniseerinud ja, ja selles mõttes...
Ja ka see direktiiv on, on nende poolt siis nagu üle võetud ja, ja ka tulevased regulatsioonid, mis selles valdkonnas nagu tekivad, on, on üks-ühele nagu
ühesõnaga seal, seal selgelt õigusruumi mõttes me räägime samast nagu õigusruumist.
Ja palju teil juba siis allkirjastavad nendes teistes riikides, kas või Lätis või?
Noh, täna nagu teiste riikide kasutajad on endiselt kas siis on pilootides või, või sellistes nagu eksperiment, eksperimenteerijates, et hetkel meil maksvaid kliente nüüd, kes, kes teistes riikides nende siseriiklike kodanike teenindamiseks on, hetkel veel ei ole. Küll piloodid on ettevalmistamisel või siis läbiviimisel.
Ma saan aru, et te olete suhteliselt kiires kasvus ettevõte, et on teil mingid mõõdikud, mille järgi te oma kiiret kasvu mõõdate, et kas need on vallutatud riigid, antud allkirjad, mingisugune midagi, mida kuulajale öelda?
Noh, esimene, esimene selline nagu tehniline, tehniline pidepunkt on kindlasti see tehniline võimekus ja tehniline valmisolek enda nagu teenusplatvormi nagu näol, siis noh, siin me saame nagu seda öelda, et Et sellised niinimetatud hügieenitaseme komponendid meil on täna olemas, ehk siis iga uue riigi toetamiseks me siseriiklikult vajame kehtivuskinnitusteenust ja kogu muu tarkvarast, tarkvara, nii kasutaja, kasutaja arvutis oleva tarkvara kui ka serveripoolse tarkvara stack on meil täna nagu enda oma olemas, ehk siis allkirjastamisteenus, integratsiooni võimaluse portaal, Olemas on ka allkirjastamisplugid, mis siis võimaldab kogu ID-kaardi ja arvuti vahelist suhtlust implementeerida, tänaseks hetkeks reliisinud oleme Windowsi, novembri jooksul tahame välja tulla ka Maci ja Linuxi pluginaga, mis siis peaksid oluliselt parandama ID-kaardi kasutajate kasutajakogemust. Ja nagu siin läbi on jooksnud, siis meil on plaan ka tulla välja oma mobiilitarkvaraga, ehk siis noh, suhteliselt pea oma me tegelikult nagu kogu erinevates kanalites vajaminevat nagu tar, tarkvarakomponente selleks, et kõiki meie kasutajaid nagu teenindada ja, ja siis noh, järgmine etapp ongi täiendavate riikide toetamine ja sellele järgnevalt siis noh, me saame juba rääkida nagu kohalikust, kui, kui, kui, kui, kui, kui, kui, kui huvi on, huvi on päris nagu hea.
Ma saan aru, et teie põhikonkurents selles äris on Eesti riik?
Ei ole, selles mõttes Eesti riik, Eesti riik on ikka selles mõttes nagu koostööpartner, et kui me noh, laiemalt vaatame, siis selge on see, et me kindlasti võistleme siseriiklike tarkvaradega, kuid siseriiklike tarkvarade põhinegu, põhinegu mured on seotud sellega, et need on riikide poolt nagu arendatud, ehk siis seal tuleb Seal on suhteliselt pikad ja suhteliselt paindumatud nagu arendustsüklid, legacy, ja pluss on see, et nad enamasti on siis klient, klientarkvarad, mis on suunatud eraisikust tavakasutaja jaoks, et noh, seal ettevõtetele suunatud töövahendid tegelikult kas siis ei ole arendatud või neid on siis arendatud sellisena, et et sul ongi legoklotsid olemas, et võid siis neid kasutada, aga keegi sulle ei SLL-d ei paku ega, ega tegelikult sellist noh, ettevõtetele vajad, vajalikku jätkusuutlikkust on, on nagu vähem nagu... Ja enamasti me, me selles osas kindlasti näeme riikides meile pigem nagu koostööpartnerit, et et jah, Eestis on üksjagu nüüd või noh, ütleme kümme pluss aastat tegeletud selle taristu nagu arendamisega, siis noh, enamikes riikides seda, seda kultuurkihti on nagu vähem oluliselt ja ja on selgelt täna Euroopas ka riike, kus hetkel ID-kaarti turul ei ole. Aga sel hetkel, kui kaart tuleks, et tuleb, siis võiks ju olla nagu valmis taristu, mida siis kohe nagu ka kasutama hakkad.
Aga Eesti riik väga aktiivselt ekspordib oma e-riiki, lobistab sellest Brüsselis, nüüd mõni saade tagasi me rääkisime Siim Sikuti ja, ja teiste selle projekti juures olevatega inimestega, kes Soome riik koos Eesti riigiga on asunud Eesti e-riiki kaasa arendama või et euro, tekiks Euroopa Liidu e-riigi standard ja sinna juurde käib digiallkirjastamine kõikides osades. Et mõnes mõttes nad ju on teie konkurendid, et kas või ma ise tunnistan siin ausalt, et ma ei ole see ainuesikasutaja ja lihtsalt laiskusest, sest ma olen juba palju aastaid kasutanud erinevaid riigi poolt pakutavaid teenuseid ja ma küll ei näe põhjust, miks ma ettevõttena peaksin kolima, võib-olla sa müüd mulle selle saate jooksul selle ümber, aga et Eestis selgelt on väga keeruline seda nii-öelda tractionit saavutada vist teil, ma arvan, või ei ole see nii?
No selgelt on, on meil võimalik traction'it ka Eestis nagu saavutada, küll on see, et Soome ja Eesti ei võrdu kindlasti Euroopa Liit või noh, Euroopa laiemalt ja nad ei võrdu veel vähem nagu kogu maailma, on ju. Et, et see on nagu üks pool, teine pool on see, et noh, Eesti riigi fookus ei saa kunagi tegelikult olema kogu maailma nagu murede, nagu lahendamine, et Eesti riigi ülesanne on ikkagi selgelt tagada. tagada oma kodanike nagu heaolu, küll on see, et läbi selle, et seda tüüpi tarkvara ja platvormide nagu arendamine on aega, aeganõudev ja ressursimahukas, siis noh, otsib, Eesti riik otsib täna partneri, kellega koos seda, seda kulukoormat nagu kanda. Küll on see, et Eesti riik kindlasti ei hakka nagu või, või ka Soome riik ei hakka ettevõtetele suunatud teenuseid pakkuma ja see nüüd on oluline nagu vahe, et... Et, et meie, meie täna ikkagi selgelt kesk, me, me keskendume ettevõtetele, ehk siis noh, sellistele teenusoperaatoritele, kellel on palju kliente, palju osapooli, kellega dokumente nagu allkirjastada ja, ja kus sisuliselt kogu allkirjastamine peab olema nagu äriprotsesside üks osa, mitte. Mitte see, et, et noh, mul on kaks, kaks allkirja vaja anda ja mul on klientarkvara arvutis ja noh, tegelikult ei olegi nagu vahet, kas ma suudan seda äriprotsessi tasemel nagu hallata. Et, et noh, selge on see, et eraisikust kasutajale ka meie teenus on täna nagu tasuta pakkumisel, kasutaja võib endale konto luua ja, ja ei täna ega ka tulevikus eraisikust kasutajale piiratud mahus teenuse tarbimise eest arveid esitama ei hakata.
Kuidas te laienete teistes riikidesse, kuidas te teete oma valiku, kuhu riiki nüüd minna, see on siis noh, põhiliselt vist infrastruktuuris kinni, aga kas te, kas te palkate igasse riiki oma kontori ja kuidas te liigute?
No täna on niimoodi, et kui me räägime hetkel tehnilisest laienemisest, siis esimene prioriteet on kindlasti need riigid, kus ID-kaardi taristu on olemas, siis maksimaalselt kiiresti pilte ette saada, et millised, milline on see liidestusvõimalus ja kas ja kas ja kui kiiresti liidestumine õnnestub, nüüd mis puudutab seda, et millised peavad olema meie nagu füüsilised lokatsioonid, kus me opereerime, siis noh, me üritame maksimaalselt, maksimaalselt väheseid äriüksusi tekitada, küll on see, et, et arenduskeskus kui selline hetkel ei paista, et, et me kuhugi mujale peaks teda viima, küll on see, et go-to-market'i mõttes müük, turundus, Ettevõtetel igas riigis on ikkagi suhteliselt personaalsed ja suhteliselt kohalikud nagu tegevused. Et meil kindlasti ei õnnestu näiteks Hispaanias või Šveitsis olevat nagu klienti Eesti müügiüksusega nagu toetada, et pigem selleks, et, et, et, et seal on kindlasti väga suur fookuspunkt nagu lähiaegadel. Aga selleks on nüüd vaja nagu Šveitsi või Hispaaniasse ka oma nagu noh, kohaliku ettevõtte nagu loomist siis... Ei pruugi.
Aga kas ei oleks lihtsam võib-olla kuidagi hoopis osta endale erakordselt kallist Brüsseli lobi, Brüsseli lobist, kes mõjutab seadusandlust niimoodi, et kõik riigid hakkavad teid kohe omale soovima?
No Brüsseli lobist või, või eurodirektiivid, et need on kõik, on sellised, selles mõttes nagu toredad standardiseerivad initsiatiivid, kahjuks need on nagu downside on alati või noh, Murekoht on see, et need võtavad nagu väga kaua aega, et tegelikult noh, kui me kogu identiteedi teemat viimase poole aasta meedias toimuva valguses nagu vaatame, siis ma arvan, et kui keegi eurodirektiivi tasemel tuleb ütlema, et te peate hakkama nüüd nii elama, siis noh, tegelikult need asjad sellisel kujul nagu ellu ei rakendu. Et siin peab ikkagi selgelt nagu suured juhtriigid jõudma sinna, et see on see tee, kuhu minna ja, ja see võtab aega. Kas see võtab aega viis aastat või see võtab aastat, kümme aastat, noh seda me, me ei oska öelda, et turvalisusteemad internetis on, on teemad, kuhu nagu fookus palju läheb.
Kas seoses sellega, et te niisuguses turvalisuse maailmas toimetate, ei ole te püüdnud mõnede salateenistuste tähelepanu, et kui usaldusväärsed olete te ise, kas on võimalik mingisuguseid back-toore teha, võtsida asju, et kas te sellega olete kokku, kokku puutunud?
Mis puudutab meie enda usaldusväärsuse tagamisse, siis siin on selgelt nagu kaks olulist, olulist teemat, esimene on meeskond ja teine on protseduurid, auditi, sertifitseerimised. Kogu see niinimetatud administratiivne pool, siis me oleme ette valmistamas selleks, et ennast nii auditeerida kui sertifitseerida. Me tahaks ideaaljuhul teha seda ühes Euroopa riigis, ja, ja teha ta sellisena, et see, see sobiks nii avaliku erasse kui noh, eras siis ka kõige nagu, kõige tundlikemate kliendigruppidele, ehk siis finantssektorile samuti.
tagasi, kuulame IT-saadet Restart, on endiselt laupäev. Ja endiselt on stuudios Henrik Aavik ning saates külas on Tiit Anmann firmast SignWise. Meie saadet saate kuulata korduses täna õhtul, aga kõige mõnusam on meid kuulata podcastina ja saateinfo ja podcasti lingid leiate aadressilt raadio1.ee. Meie saadet toetab ITL... Ja lähme siit nüüd teise saateploki juurde. Esimeses osas me rääkisime lühidalt ära, millega tegeleb SignWise, ehk siis annab, võimaldab anda firmadel digitaalseid allkirju nii üle piiri, piiriüleselt kui riikide siseselt, siis nendes riikides, kus on vastav infrastruktuur olemas ja kus see SignWise tegutseb, nendeks riikideks on täna siis Eesti, Läti, Soome ja Šveits. Need olid jah? Ja et juba on esimesed mõtted isegi Aserbaidžaanis ära käinud. Läheks nüüd siit jutuga natuke selle ettevõtte inimeste juurde, et kui suur on teie tiim, kuidas te kokku tulite, kust see mõte üldse tuli, et niisugust teenust luua?
Noh, kui päris nagu algusse minna, siis selle ettevõtte asutajateks on On neli eestlast, mina olen selles mõttes selle tiimiga nüüd mitte päris esimesest päevast nagu liitunud, vaid alates selle aasta jaanuarist. Selle idee autor on Ott Saarv olnud, kes, kes seda ideed mingil hetkel tutvustas ja, ja tutvustas seda sellisena, et olin valmis ka ise, ise tiimiga liituma. Täna founderite tiimis on siis Ott, nagu mainitud, Ott Saarv, Mikk Soone ja Kaspar Aasamets, kes on siis kõik pikaajalise tarkvara arenduskogemusega ja Ja hetkel on tiimiga liitunud juba ka hulk, hulk teisi tehnilisi taustaga inimesi ja, ja kohe-kohe oleme esimest inimest ka väljapool Eestit lepingusse saamas.
Kuidas te motiveerite oma inimesi, et nagu start-upidele kohane, kasutate optsiooniprogrammi ja taolisi asju või? Me oleme jah, hetkel enda
optsiooniprogrammi, kuidas siis, väljatöötamisega tegelemas. Et see, see on olnud midagi, mis on, on, on noh, inimestele, inimestel on lisaks palga, palga saamisele motiveeriv, samas noh, kui me. Täna nagu motivatsioone pealt, motivatsiooni poole pealt vaatame siis see teenus, millega me tegeleme, et, et see on ise midagi, mis on väga paljusid inimesi nagu motiveerinud, et uue suure asja ehitamine ja ja on, on inimesi, kes, kes on valmis tiimiga liituma, tulles ära enda mugavalt korporatiivselt üheksast viieni, nagu töökohalt. Et me täna kindlasti hetkel ei ole turul see, kes, kes palgaga suudaks veel, veel lüüa.
Aga kuid, millisena te näete oma ettevõtet mõne aasta pärast, et kui, kui kiiresti te, teil on plaan see selle digitaalse allkirjastamise turg ära valutada, sest on noh, selge, et ta, eks ta liigub esialgu aeglaselt, aga kui Eesti ja Soome riik seljad kokku panevad ja Euroopa Liidus lärmi löövad, siis ilmselt selle laine peal saab sõita, et on teil ka endal mingi tunnetus, kust näiteks alati viie aasta pärast?
No viis aastat on ikka hästi pikk nagu perspektiiv, et jah, Excelisse on võimalik erinevaid numbreid panna ja siis nagu kalkulatsioone teha.
pärast? Poole aasta, poole aastat on küll nagu selles mõttes natuke, natuke käegakatsutavam orientiir, et, et, et kindlasti meie tehniline meeskond on, on suurenenud põhi, põhifookus, täna juba läheb sellele, et Et meist siis lääne, põhja ja lõuna pool siis leida neid võtme, võtmeinimesi, kes, kes äriarendusega nendes siht, sihtriikides ja sihtturgudel nagu tegeleda, tegeleda aitavad, sest noh, selge on see, et siit Eestist olemasoleva meeskonnaga kindlasti ei ole piisav. Selleks, et, et meid huvitavad turud ja segmendid ära katta.
No ilmselt huvitavad need kõige suuremad turud, ma eeldan näiteks, ütleme nagu Saksamaa ja kui meid nüüd Saksamaalt keegi podcast'is mõni tore eestlane kuulab ja mõtleb, ah, ma võin olla esindaja Saksamaal, et mihukese inimene peaks olema, kas tal peaks olema endal oma advokaadibüroo, et ta suudab kõik sertifitseerimised ja juriidilised paberid kohapeal ise korda ajada, või ta peaks olema pigem hakka- ja üliõpilane hamburgeris, Hamburgis, kes tahab seda asja kallale hakata, hüpata.
Noh, täna tegelikult kui Saksamaast, nagu räägime, siis Saksamaa selgelt selgelt on Euroopa suurim turg, turg, kus täna elektrooniline data on aktiivses kasutuses ja kus kohas hästi palju on ka sellist majandustegevuse piiriülest käivet, siis. Korra kommenteerides seda eestlaste liitumist, kes, kes Saksas või, või välisriikides on, jah, neid kontakte meil on ka üksigi olnud ja täna tegelikult Saksas Münsteri ülikoolis õpib üks, üks tragi tütarlaps juuramagistrit ja, ja tegelikult otsaga aitab ka meid, et võttis ise ühendust. Tahab juriidilise poole pead meid, meid piiriülese identiteedi teemadel nagu aidata ja, ja täna õpingute kõrvalt lööb kaasa ka tegemist, see, et, et selliseid inimesi tegelikult on, on päris mitmeid olnud, kes on nagu ühendust võtnud ja kelle puhul me siis oleme vaadanud, et kas, kas ja millisel kujul neid, neid kaasata saaks. Nüüd, kui küsida, et milline peaks olema see inimene, kes siis meie äriarendust Saksas nagu teha võiks, Siis noh, siin on nagu suhteliselt nagu noh, lihtsad nõuded oleme ise nagu aru saanud, et noh, peaks olema sellise ärikliendile suunatud jaeäri ehitamise kogemus, peaks olema kogemust kindlasti piiriülese turvatarkvara poole peal, peaks olema kindlasti SaaS teenustega kogemust ja peaks olema selline kogemus, mis siis nagu on sellise organisatsiooni ehitamise poole pealt. Et, et noh, neid kandidaate me hetkel nagu internetist otsides nüüd väga palju leidnud nagu kiirelt ei ole, et, et et see on suurim, suurim väljakutse siin lähiajal, et, et need, need õiged inimesed tegelikult leida, et tehnilise meeskonna komplekteerimisega ei ole kindlasti nii suuri nagu väljakutseid.
Aga ikkagi, mis on teie enda jaoks niisugused mõõdikud, et kas te tahate näiteks, et kas poole aasta või aasta pärast, et läbi süsteemi oleks antud, ma ei tea, kaks miljonit allkirja, mis on äri, business to business, või on teil, et peab olema käivet? mingisuguses mahus või, või millised on teie need, need eesmärgid?
Noh, selles mõttes nagu esimene eesmärk on ikkagi kõik need riigid, kus elektroniline teed reaalselt olemas on, et nad on ka platvormi reaalselt ära integreeritud ja kõik need kasutajad, kes potentsiaalselt allkirja anda võiksid, saaksid seda teha. Sealt edasi kindlasti meil on oma arusaam, milline võiks olla nende klientide hulk, kes teenust kasutavad ja ja kindlasti me unistame teatava, teatavast kogusest nagu allkirjadest. Aga need on hetkel noh, numbrid, mis me, mis meil nagu natuke on nagu enda teada, et välja ei kommenteerida.
Kas te keskendute ainult sellele ühele vertikaalile, nagu on allkirjad või on teil sinna kõrvale plaanite pakkuda veel mingisuguseid lisateenuseid?
No selles mõttes meie taristu teine nagu põhiteenus on audentimine, et sisuliselt läbi meie platvormi me oleme. kõik selle, mida täna ID-kaardiga erinevates riikides nagu teha saab, et eks, ehk siis audentimine ja allkirjastamine on kaks, kaks põhi, põhi, põhiteenust, mida me nagu pakume.
No aga audentimisest kohe samm edasi, on ju turvaline e-mail, sõnumite krüpteerimine, mis on tänases väga läbipaistvaks muutuvas maailmas aina rohkem hinnas teenus?
Kindlasti ja, ja siin võibki juhtuda, et aasta või kahe pärast neid, neid tooteliine tekib juurde. Hetkel on lihtsalt see hetk, kus kohas me päris kõiki maailma probleeme ühe kuu, ühe poolaasta, ühe aastaga nagu ära lahendada ei jõua ja, ja pigem me, me lähtume siin õpetaja Laurist, et, et kui tervet trehnonit teha ei jõua, et siis tee pool, aga tee hästi.
Kas te olete ka juba teinud nii-öelda pivotit või mingit oma põhimõtteid muutunud, et või kohe alguses mõtlesite välja õige suuna ja ma, see on ennast aina tõestanud ja täna, jätkate kogu alguses valitud suunal või olete vahepeal ümber mõelnud ja mingeid kiiremaid kurve teinud?
Tegelikult me just, kas see oli ümber üks kuu tagasi, vaatasime, vaatasime nendele algsetele mõtetele, plaanidele, et, et selles osas selliseid suuri kannapöördeid tehtud ei ole, küll on nagu see, et, et, et noh, algselt kogu see mobiilindus või, või kogu see selline noh, uued, uued kanalid, mis nagu peale tulevad, et see võib-olla ei olnud niivõrd nagu kõrge nagu prioriteediga ja see portaal oli natuke nagu tähtsam, siis tänasel hetkel kindlasti me ei saa öelda, et me, et me oleme noh, allkirjastamise teenusportaal, et noh, täna, täna see allkirjastamise nagu fookus on ikkagi selgelt nagu rohkem kui lihtsalt nagu portaal.
Liiguvad ka aina popimaks muutuvad erinevad mobiilsed teenused, maksed, maksete allkirjastamine, et noh, see tegelikult, sa vastasid selle ära, et see on teil mõttes ilmselt, aga mitte veel kohal. Millal te Ameerika turule lähete?
Ameerika turu kohta, ütleme, on, on paar sellist suurt turgu, mille osas nagu tihtilugu nagu küsitakse, et üks on Venemaa, teine on nagu, teine on Ameerika ja siis noh, neid turgudest veel Soome, Rootsi, on ju, on, on pikalt nagu küsimuses olnud. Siis Ameerika turu nagu omapära on see, et Ameerika turul sellist asja nagu riigi poolt väljastatud identiteet ei ole, ehk siis sealsel turul omakäelise allkirjaga võrdset digitaalallkirja anda on, on natuke teistel alustel võimalik. Sisuliselt seal tuleks meil ise identiteeti väljastada ja siis osapoolte asi ongi siis pärast, kui vaidlemiseks läheb, et kas mina panin selle allkirja või, või, või sina ei pannud, et noh, siis me lähmegi kohtusse nagu omavahel nagu vaidlema. Et selles osas Euroopa õigusruum, mis on väga selgelt ära defineeritud, et millistele nõuetele peaks omakäelise allkirjaga võrdne nagu allkiri vastama, et, et sellest lähtudes Me hetkel teenuses lubame sama kangeid identiteete omavahel nagu allkirja andma. Küll on see, et, et me ei välista seda, et, et me võiks mingil hetkel tuua ka erinevate tasemetega identiteedid, ehk siis hakatagi ise Ameerikas näiteks väljastama identiteeti ja siis on, on see tegu, tegu siis identiteediga, mis on ühe teenuse pakkuja poolt lihtsalt väljastatud või siis usaldame kellegi teise poolt väljastatud identiteeti, mis noh, mis siis nagu poolte vahelise tehingu puhul pooltele nagu sobiv on.
Küsisin just Ameerika turgu põhjal sellepärast, et teatavasti on Ameerikas palju raha ja, ja see raha armastab neid teenuseid, mis ka Ameerika turul töötavad, et kuidas teil rahastamisega on, et igaks juhuks tuleb siis raadiokuulajatele taustaks öelda, et Signwise pälvis just investorite hea meele ja selles, sellega tõstis ka mingisuguse summa raha, millest siin saates vist ei räägita. Aga on juhtunud siiski see, et ingelinastorid on SignWisele raha andnud ja need olid niisugused kuulsad inimesed, äkki mainid, kes need olid? Linnar Viik, Mobisoluts ja David. Et Eesti inimestele tuntud ettevõtted on sellesse, sellesse ärisse uskumas ja, ja raha andnud. Lähme siit väikesele pausile ja alustamegi uut teemat kohe tõstetud raha lugemisega.
Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja tänane saatekülaline on firma Cross-Borders Trust Services OÜ juht Tiit Anmann ja see ettevõte on avalikkusele rohkem tuntud kui firma SignWise, nende veebiaadress on SignWise.me, kus nad tegelevad sellega, et pakuvad firmadele võimalust digiallkirju anda ja, ja nende eripära selle teenuse juures on see, et nad seda pakuvad ka väljaspool Eestit. Oleme rääkinud lühidalt ära selle, millega see firma tegeleb ja oleme ka rääkinud selle ära, millised inimesed on selle firma taga ja mis on plaanid, ning jääme jutuga pooleli sinna juurde, et just parasjagu on SignWise oma, omale leidnud ingelinvestoreid ja raha tõstnud ning mille jaoks te selle raha tõstsite?
Nagu iga ettevõte, nii ka meie. vajame teated hulka käibe, käibekapitali selleks, et ettevõtet edasi arendada ja põhi nagu fookus ongi nagu platvormi nagu edasiarendamine ja meeskonna tugevdamine, et need on nagu kaks sellist põhivaldkonda, kuhu vahendid lähevad ja siis ettevalmistamine selleks, et me tegelikult oleme suutelised võtmespetsialistega piiri tagant nagu värbama. Aga selge on see, et, et tegu kindlasti ei ole nagu viimase nagu rahade nagu kaasamisega.
No ilmselt peab teil nüüd mingi randmaei olema, millega te peate siis ilmselt ikkagi siiski esimeste laekuvate rahadeni ise suutma välja joosta. Millal te arvate, et te nii-öelda cash flow'ga jõuate break evenisse?
No see, see on ka üks küsimus, mida hästi palju nagu küsitakse, et millal cash flow positiivsed olema, et siin on nagu kaks nagu lihtsat vastust, et kui vaja, siis me oleme suutelised ka homme olema. Et aga kas see nagu ettevõtte nagu arengule kõige nagu positiivsem on, siis noh, seda kindlasti mitte, on ju. Et, et sellises varases kasvufaasis puhtalt nagu noh, finantsmõõdikut nagu vaadata kindlasti päris õige nagu ei ole, et hetkel me kindlasti tahame võimalikult nagu kiiresti jõuda nagu rahavoogude mõttes nagu positiivseks, aga põhifookus on ikkagi kasutajate hulga kasvatamine, riikide lisamine. Ja, ja tegelikult läbi siis noh, tegevusmahtude suurendamise siis jõuda üks hetk sellesse kohta, kus me cash flow positiivsed oleme, et cash flow positiivsus ei ole ise nagu eesmärk, nagu omaette.
Millised eesmärgid rahastajatele seadsid, et nad kasutasid investeerimiseks, niisugust investeerimistoodet nagu convertible mode, et äkki räägid lühidalt lahti, mis see on?
Jah, convertible note või siis eesti keeles konkteeritud laen, et tegu on siis investeeringuvormiga, mida hästi palju suurem on, mida kasutatakse Euroopas võib-olla natuke vähem ja, ja Eestis siis natuke veel vähem. Et sisuliselt on see siis tähtaegne laen, mille, millelt makstakse intressi ja millel on siis teatavate tingimuste avaldumisel siis õigus osakapitaliks ümber konne, konnekteeruda, hästi lihtsalt öeldes.
Ja see tõenäoliselt juhtub siis siis, kui te, kui te leiate veel raha või et kui teie firma jääb püsima hetkeks, kui on siis nagu suurem raha tulekul?
No jah, et mitte, et kui me leiame, vaid kui me oleme jõudnud sellisesse arengufaasi, kus meil on tänased, tänased eesmärgid nagu täidetud ja, ja oleme ettevalmistused nagu järg, järgmiseks suuremaks nagu hüppeks, nagu ära, nagu.
Tõenäoliselt raha otsimise protsess start-upi jaoks ei lakka kunagi, et kuidas te raha otsite, kas te käite ka täna juba noh, Silicon Valley'sse on vist keeruline minna, kui teenusususas ei tööta, aga kas te vaatate Londonist või töötate Skandinaavia investoritega?
Me iseenesest jah, oleme kuigi see raund täna nüüd oli puhtalt Eesti taustaga investoritega tehtud, siis me juba täna suhtleme nii, nii Euroopa kui ka mõnede suurenompidaguste Nüüd kas ja, ja kes on siis see, kes, kes tegelikult nagu järgmises raundis kaasatud saavad, et noh, see, see, seda on täna ikkagi nagu väga, väga vara, nagu öelda, me ise selgelt. Otsime neid investoreid, kellel lisaks siis sellele finantsvõimekusele on, on tegelikult ka võime, võime ettevõtte arengusse inimeste näolul nagu panustada või kellel on siis nagu neid sidemeid, et neid inimesi nagu leida. Ja teine on siis see, et kes, kes tegelikult sarnaseid ärimudeleid, ettevõtete suunatud usaldusteenuseid on turule varasemalt nagu toonud, ehk siis nad väga selgelt aduvad ja noh, saavad, saavad kiiresti aru, et kuidas ja milline on see. See, see abi, mida, mida me vajame, miks me midagi teeme, sedasi nagu me teeme.
Nüüd on meil telefoni otsas üks SignWise'i investor, tuntud Eesti IT-maailma mõtleja Linnar Viik, tere.
Miks investeerisid just SignWise'i?
Paar päris olulist põhjust, kõigepealt ma arvan, et Valco, mis puudutab tugevat korralikku digitaalset autentimist, digiallkirjastamist ning selle piire ületavat kasutamist, on väga kiiresti kasvav Valco. Teiseks kindlasti see kompetents, mis on koondunud signwise'i juurde ja võimekus seda teenust ka lõpptarbijatele pakkuda. Kolmandaks, sellepärast taaskord, et tiim ja selle juhtimine on minu meelest hästi läbimõeldud ja, ja nii-öelda äriprotsess ja ärimudel on mõeldud hästi nii läbi, et see peegeldab tegelikult head juhtimist ka seal taga. Et see on see, mis on tegelikult start-upil oluline. tegutseda kasvuval turul, omada selles valdkonnas kompetentsi ja olla hästi juhitud.
Kas sa kavatsed seal firmas investorina olla pikka aega ja aidata neid strateegiliselt või on see pigem niisugune lühiajaline investeering, kus sa loodad varsti välja tulla?
Minu jaoks on tegemist ikkagi pikkaajava perspektiiviga, osalesime ka selles ettevõttes, eks ma oma jaksu ja võimeid pidi püüaks siin Kaasa liikuda ka järgmistes ringides, kui ettevõte neid on plaanimas. Aga olulisem on see, et kui ettevõte ise tunneb, et on vajadus mingisugust kompetentside võrgustike või kontaktide järele, mida mina valdan, siis kindlasti. Olen, need on nii-öelda nüüd lisaks rahale kaasa tulemas, ehk see on see panus, mida ma arvan, iga investor peaks tegema. Mitte pelgalt oma rahaga sisse minema alustavasse ettevõttesse. vaid tegelikult juurde tooma ka neid teadmisi ja kompetentse, mis tal mahkuda.
Kas SignWise on sulle ja Mobi-le kuidagi ka strateegiliselt vajalik ettevõte, et omada seal nagu osalust, et kas Mobi maksete maailmas või kuskil seal võib ka digiallkirjastamise eest kasu olla?
Me, me näeme, et see on valdkond, milles SignWise'i kompetentsi me, me püüame ära kasutada vähemalt lähitulevikus. Ja lähituleviku ajal ma ei pea silmas nüüd seda käimasolevat kvartalit või, või, või lõppevad finantsaastad. Vaid lähima kahe-kolme aasta perspektiivis, kus ma arvan, mobiilivaldkonnas samuti autentimis, erinevad autentimismudelid on, on arenemisbaasis ja seda. Nagu kompetentsi ja teadmistamisel, mis on signpassis olemas, on võimalik paigutada ka muudesse toote, teenuste arenduse etappidesse. Kujul või teisel hakkab see olema selline API-de maailm. Sellist muude toodete ja teenuste külge liidetava, täiendava sellise turvalisuse aspekti. Pilk ja ma arvan, et meil on mobiitarkvara arenduse poole peal on nii omalt poolt midagi SignWisele pakkuda, tundes erinevaid mobiili opsüsteeme üsna sügavale välja. Ja teiselt poolt on, on väga huvitav just teada, kas ja milliseid autentimis- ja krüpto- ja, ja digiallkirjastamise. muid mudeleid sisse viia meie mobitarkvara arenduse poolt kasutavatesse või arendatavatesse teenustesse ja toodetesse, et on vastastikune, strateegiline huvi olemas.
Aitäh sulle kommentaari eest. Räägime paari sõnaga konkurentsist, et me saate alguses mainisime, et Eesti riik ei ole
teie konkurent, vaid pigem koostööpartner, aga kas teil on ka päriselt konkurente ja kui palju neid maailmas? Kui me räägime nüüd, hakkame nagu lähemalt peale, et selles mõttes allkirjastamislahendusi kui selliseid on igas riigis, enamasti need on kas kohalike riikide või sertifitseerimisasutuste endi poolt nagu tehtud lahendused, mis on siis mõeldud, teatavate nõuete nagu täitmiseks, et kas nad on kuskilt mingist riigihankest tulnud või, või nad on siis selle baaskehtivus-kinnitusteenuse nagu pakkumisega seotud täiendused. Enamik nendest asutustest on riigisesed nagu teenusepakkujad. Noh, meie SK siin küll, küll VanBalti tasemel päris aktiivselt otsib, otsib võimalusi, kuidas, kuidas nagu teenust juurde pakkuda. Nüüd selliseid teenusepakkujaid, kes siis Euroopa laiuselt sarnast teenust pakkub, pakuvad või, või tahavad pakkuda, me ei ole täna leidnud. Et kindlasti ideesid võib olla, kindlasti konkurente on nagu tulemas, aga me täna neid hetkel ei näe ja ei tunne veel. Mis puudutab nüüd kurbaalselt, siis digitaalallkirjastamine laiemalt, et noh, igasuguse elektroonilise jälje jätmine päeva lõpuks võib olla tõlgendatud mingis õigusruumis elektroonilise allkirjaga. või digitaalallkirjaga, siis noh, Ameerikas on hästi palju neid teenusepakkujaid, kes siis müüvadki ise identiteeti ja läbi selle on siis teinud, teinud ka tehnilise lahenduse, et küll on siin eestlaste kogemust sellega, et on võimalik siis näpuekraanile midagi kritseldada, küll on võimalik siis allkiri varem ära skeneerida ja PDF-i juurde nagu lisada, et noh, neid erinevaid nagu mooduseid, kuidas siis allkirja nagu koostatakse, et neid on üle maailma nagu päris nagu eri, eri, erisuguseid.
Aga sellist teenusepakkujat, kes lokub erinevates riikides firmadele... Business-to-business digiallkirjateenust, niisugust ei ole veel leidnud, ei, ei Aasiast?
Seda, kes nagu sellist nagu üldteenusena teda pakub, et seda nagu mitte, küll on jah, erinevaid nagu PKI, PKI lahendusi või public infrastakse, lahendusi ettevõtete põhiselt või organisatsioonipõhiselt või üheriigipõhiselt, et noh, neid on kindlasti hästi palju. Aga sellist nagu taristut, mis siis nagu tõesti nagu piiriüleselt avaliku teenusena seda teeks meie hetkel ei
tea. Inimeste jaoks on digiallkirja lihtne, et nad teavad, et see on kaardi sees ja tuleb ja paneb digiallkirja, aga tegelikkuses vist on neid, tehniliselt on need ju igas riigis natuke erinevad, on A, A doc, B doc, C, et äkki räägib, mille poolest teie erinete või kuidas te seda teete?
Et selles mõttes see, millest sa räägid, on üks nendest nagu tehnilistest barjääridest tegelikult, mis, mis ongi selle piiriülese digitaalallkirjastamise üks, üks suur murekoht olnud, et iga riik on üritanud siis enda unikaalset lahendust ehitada, Eestis on tehtud DigiDoc, mis siis toodab d-doc formaadis konteinereid, kuhu siis noh, suvalisi dokumente saab üles, sisse laadida ja konteinerit nagu allkirjastada, Lätis on konteinerformaat nimega e-doc, Leedus on konteinerformaat nimega Aadok, Leedus on veel oma PDF derivaat nimega PDF-lt ja nii edasi ja nii edasi, et, et on kindlasti hulk nagu riike, kus on siis see oma unikaalne konteinerformaat ja sisuliselt ainult selle sertifitseerimisasutuse token'itega või, või selle nagu riigi token'itega saab nendesse konteineritesse allkirju panna. See, mida meie siis nagu teenuses nagu täna pakume, on siis et, et klient ise tegelikult saab valida selle, et milline on siis see digitaalallkirjastatud dokumendi output formaat, et kas ta tahab otse PDF-ile selle allkirja lisada, kas ta tahab Eesti DigiDoc konteinerile, lätlase, soomlase, leedulase, šveitslase allkirja nagu lisada või ta tahab seda sama nagu allkirja panna mingisse muude, muusse konteinerformaati, et on, on siin hetkel rahvusvaheline standard, standardiseerimisorganisatsioon Euroopa poole peal, loomas uut standardit ja noh, Eesti Eestis on ka tulemas siis kasutusel selle, selle järgne uus konteinerformaat nimega ja ühesõnaga jah, seal on...
Aga lühidalt, et saate lõpp on lähedal, et kas on siis niimoodi, et Leedust on võimalik panna dokumendile üks allkiri, Eestist teine, ja see on kahe allkirjaga dokument, on juriidiliselt pädev?
Jah, selles mõttes kindlasti.
Teie teenusega ja mitte kellegi teise teenusega.
Noh, täna nagu kui, kui me võtame, räägime nagu piiriülesest nagu digitaalallkirjastamisest, siis need riigid, keda me täna toetame, siis kõikide nende riikide kodanike poolt antud elektroonilised allkirjad on piiriüleselt kehtinud. Ja kui nüüd kas soomlane või lätlane allkirjastab sinu poolt välja jagatud dokumendile, ja, ja paneb sinna enda digitaalallkirja, see on DigiDoc formaadis ja see dokument esitatakse Eestis, ma ei tea, mingile asutusele näiteks siis, sellel asutus ei ole ühtegi nii kui põhjust selle, selle dokumendi nii kui tagasilükkamiseks, sest...
Teoreetiliselt, kui šveitslane ja soomlane sõlmivad teie portaalis omavahel digiallkirjastatud lepingu, siis nad tulevad sellega Eestis kohtusse minna ja tõestada, et Eestis, eest, Eestis öeldakse, et jah, et need allkirjad on pädevad.
Jah, no, nad või noh, tegelikult nagu kohtusse nagu pole vaja minna, sest tegelikult noh, siin on pretsedendid ju olemas, et et, et need allkirjad on võrdsed omakäelise allkirjaga, et kui nüüd sa annad selle Ameerikas väljastatud identiteegi, et siis sa pead kohtusse minema tõestama hakkama, kas tegu oli ikka päris allkirjaga või ei olnud, kas sinu tahe oli see nagu, nagu väidetakse, et ta on.
See oli meie tänane Restart, rääkisime saates start-upist SignWise, mis võimaldab digiallkirjastamist, stuudios oli külas Tiit Anmann, selle firma asutaja, liige ja tegevjuht, ning mina olin Henrik Aavik, ilusat nädalavahetust!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]