Tere Kuku raadio kuulaja, on laupäev ja eetris on IT-äärisaade Restart. Mina olen Henrik Aavik ja teine saatejuht on Taavi Kotka Majandusministeeriumist. Meie saadet, saadet kuulata õhtul korduses. Aga võite minna ka raadio1.ee leiate sealt meie saate tutvustuse ja lingid podcast'idele ning saate siis saadet kuulata igal ajal oma kantavast podcasti mängijast. Meie saadet toetab ITL ja tänane saade räägib nii IT-st kui ärist, et saatekülaliseks on Priit Potter, kes on niisuguse start-up ettevõtte, nagu plumbr, asutaja ja tegevjuht.
Tere päevast! No mina olen täna imelikus positsioonis, et ühelt poolt peaks olema saatejuht, aga teistpidi pean tunnistama, et olen plambri sünni juures olnud ja, ja selle meeskonnaga seotud nii-öelda Webmedia päevilt, et et ongi nagu veidi raske, aga hakkame, Priit, sellest vast pihta, et, et saatekuulajad kindlasti ei tea, et mis asi üldse on plambere ja millega plambere tegeleb?
Plambere on... Tarkvaraettevõte, me loome tarkvara, tänaseks oleme natuke rohkem kui kaks aastat vanad ja, ja teeme tarkvara.
toodet, mida, mille kliendid on üle maailma.
Jaa, aga, aga, aga täpsemalt, et see ei ole mingi tarkvarateenus müüa, vaid mingi konkreetne toode ja te pigem olete samas valdkonnas, kus näiteks on, on ZeroTurnaround oma, oma toodetega?
Jah, selles mõttes küll, et meie tarkvaratoode on suunatud ettevõtetele ja meie peamiseks kliendiks on ettevõtete IT-juhid või, või nii-öelda serverite, administraatorite juhid. Ja meie tarkvara väärtus on see, et meie tarkvara oskab leida IT-süsteemidest vigu, tarkvara
Jah, ja esimene viga, mida tarkvara oskab leida, on mäluleke, Mis on, see on natuke, mõnes mõttes natuke keeruline seletada, ta on, ta on selline tarkvara mida, viga, mida silmaga ei ole võimalik näha. Ja sellepärast arendamise käigus tarkvara arendajad või testijad tihti ei leia seda viga ülesse. Aga kui tarkvara saab valmis, pannakse toodangu serverile, laiviserveritele ülesse, siis see väike viga aja jooksul kuhjub. Ja lõppkokkuvõttes on, on väga vastikute tagajärgedega, muudab teenuse aeglaseks, Või, või teeb selle täitsa katki.
No see, see on vist võrreldav tavaliku torustiku, tavalise torustikuga, et kui sa nagu paigaldad endale uut kööki või, või, või, või, või kraani, paned, pärast paigaldust paned kraani tööle, noh, kõik nagu toimib, et ei tilgu kohe läbi, eks, aga, aga noh, päeva pärast või, või kahe pärast tuleb välja, et ikkagi oleks võinud natuke rohkem seda tihendust hepi panna ja, ja, ja hakkabki tilkuma ja ma saan aru, et, et selliste vigade väljaotsimiseks ongi nii-öelda plambur mõeld
Täpselt, me võime seda torustiku näidet natuke veel edasi mõelda, et kui ütleme, maja suure mõõdiku või kraani juures näed, et vesi kuskile kaob, siis, siis järgmine ülesanne või mõte ongi see, et kus kohas nüüd, mis korrusel, mis toas see toru lekib. Ja põhimõtteliselt me leiame tarkvarast samasuguseid lekkeid, et, et seda täpset kohta üles leida on väga tüütav töö, peabki neid torusid ükshaaval läbi käima, millal sinna jõuad, kas jõuad sinna viie minutiga või viie päevaga, ette ei oska öelda. Ja tarkvara mälalekk on samasugused, Kui kaua võtab aega, et ta selle vea üles leiab, ta peab lihtsalt järjest läbi käima erinevaid hüpoteese, otsime siit ja sealt, kuni lõpuks leiab. Meie arvates on see, et me suudame neid vigu noh, kohe leida, enne kui, enne kui see loik üldse suureks läheb, enne kui, enne kui väga palju mälu lekib, suudame selle vea üles leida, mitte ainult leida, vaid suudame ka öelda, kuidas ta parandada.
See turumehe analoog on teil ilmselt kuidagi firma stiilis sees, sõna plumber vist tähendabki inglise keeles turustiku?
Jah, me saimegi inspiratsiooni sellest, et kuna me leiame lekkeid, siis see on see, mida üks hea turumees võiks hästi teha.
Aga peale lekete see tarkvara leiab midagi veel, ma mõtlen, et peale memory query ta suudab veel midagi avastada?
Jah, meie visioon on see, et me suudaksime leida kõik need nähtamatud vead ülesse, me, mis tarkvara loomise käigus tekkida võivad. Mäluleke on üks vastikumaid ja me otsustasime sellega alustada sellepärast just sellepärast, et me ise oleme tarkvara arendajatel näinud, kui, kui vastik, kui, kui raskesti leitev see probleem on. Ja, ja võtsime selle kõige raskema väljakutse kõige alt vastu, aga nüüd järjest hakkame enda tarkvarasse lisama Aga
see, see tarkvara on, kas ta on mingi asi, mis installeeritakse kuhugi serverisse, nagu draiver või asi, või ta on mingi asi, mis lisatakse koodi juba programmeerimise juures?
Põhimõtteliselt on serveri plugin, et kui meie kliendi, keegi insener või serveri administraator ennast registreerib meie kodulehel, siis ta saab väikese tarkvara juppi, mille ta lisab serverisse ja mis siis seal serveris hakkab jälgima selle serveri tööd, hakkab jälgima, kuidas seal serveris asuv tarkvara töötab?
Aga seda on ju väga lihtne kopeerida, ma ütlen, et ostad, ostad küll üks kord, aga, aga põhimõtteliselt kasutad nagu mitmes serveris, et kuidas teil see kontroll tagatud on, et, et seda nüüd tõesti nii-öelda keegi nende ei kordu kasutaks?
Jah, see on oluline küsimus, selles mõttes, et meie tänane hinnastamismudel ongi just serveride arvu pealt, et mida suurem see serveri park, mida rohkem servereid tahad kaitsta, seda rohkem maksad. Ja noh, eesti keeles, raadios võime välja lobiseda, et ega me tegelikult tehniliselt ei kontrolli, mitte meil serveril kliendi juures see tarkvara korraga jookseb, see on kirjas litsentsitingimustes ja noh, tegelikult analoogne Mis iganes, Microsofti või Oracle tarkvaraga samamoodi, et sa ostad litsentsi kasutada tarkvara mingil haruldeserveritel ja, ja siis järgid, järgid seda litsentsitingimust, et me, me täna ei ole veel, kuigi me mõningate tehniliste nippidega suudame isegi näha, Mitmel servil klient kasutab, aga me ei ole ühegi kliendi ukse taha veel koputama läinud ja ainult kasutanud.
On praktika, on näha, et kasutatakse, kopeeritakse palju, jah?
Ei, väga vähe, üksikud. Ja, ja isegi nende juures noh, pigem see ongi selline kas teadnudusest või noh, kuidagi ajutiselt tekkinud, et me kedagi pikaajaliselt pahatahtlikult litsentsitingimusi rikkumas ei ole veel kätte saanud.
Kas see on tingitud sellest, et te olete alles kuskil Inglismaale müünud ja pole Hiinasse jõudnud veel või on see üle maailma näha, et on inimesed ausad?
See on tõsi, et ega me Hiinasse ei ole ühtegi litsentsi vist müünud, Indiasse küll midagi olema. No kui päris aus olla, siis see ei ole tegelikult probleem, mille pärast me väga muretseme, sest meie põhiturg on, on Läänemaal või USA ja, ja Lääne-Euroopa ja, ja seal on, kõik on harjunud, et, et tarkvar selliseid töötab.
Aga mõtlen, et noh, mäluleke on suhteliselt levinud probleem, et kõik, kes, kes rohkemal määral tarkvara teevad ja programmeerivad, nende jaoks on see noh, tegemist väga, väga tuttava, tuttava probleemiga, et ikka juhtub. Aga mis on seda, et noh, iseenesest peaks nagu terve maailm ju, ütleme siis kas või avamaailm, Noh, sõna otseses mõttes tormi jooksma selle, selle, selle tarkvarjuhi peale, et kuidas see on, jõuate praegu veel ära teenindada kõiki neid soovijaid või, või on, või on sama probleem nagu ZeroTurnaroundi ka, et, et et esimene neli aastat läheb selle peale, et lihtsalt siin märgataks maailmas enne, kui, kui üldse müüma hakkad?
Ma ise ütleks, meie suurim väljakutse täna on selle tehnoloogia õigesti pakendamine, et ehitada sellest selline toode, mis, mis näeb välja hea, mis on lihtsasti õpitav ja, ja mida inimesed nagu lihtsasti suudaksid kasutama hakata. Meil... Meie suur eelis või selle valdkonna eelis on see, et tegemist on vana probleemiga ja millele keegi ei ole lahendust seni leidnud, ehk Java ise on paarkümmend aastat vana, mälulekked on juba Java esimestest versioonidest alates Java koodis sees olnud, ja me leiutasime uue lähenemise, mis, mis pakubki hoopis uutmoodi lahendamist. Et selles mõttes seda huvi on, on päris palju tõesti ja meid, meid kutsutakse Java konverentsidele esinema, meie blokipastid on hästi populaarsed. Inimesi käib meie kodulehelt päris palju läbi. Põhiline väljakutse, millega me tegeleme, on just see, et, et nendele inimestele selgeks teha, et see tõesti tegelikult ka töötab. Ja, ja, ja saada nad nii kaugele, et, et nad hakkaksid tarkvarast kasu saama. Sest nad on, nad on, tihti nad on, nad on skeptilised, võib-olla tõmbavad alla, paned iieks minutiks kõlge, kui kohe mingisugust väärtust ei saa, siis noh, siis ongi meie väljakutse selgitada, et, et nad peavad natuke kannatlikumad olema. Ja, ja see on see, millega me praegu tegeleme kõige rohkem.
Aga nad ei usu siis sellepärast, et see on nii, nad, nad, nad ei usu, et see probleem on lahendatav või, või miks nad ei usu seda, et see, te seda teete?
Jah, võib nii öelda küll.
Me, me läheneme natukene teistmoodi, et seni on mälulekid otsitud käsitsi sellise piinarikka protseduuriga, et käsitsi tehakse, võetakse mingi infoserverist välja, siis analüüsitakse seda tükk aega, siis vaadatakse, kui ei leia, siis võetakse uus info, Ja meie puhul ei pea seda absoluutselt tegema. Küll aga mida meie tarkvara puhul peab tegema, on see, et pärast serveri külge plumbri lisamist peab, peab seda serverit kasutama. Ja sellepärast, et, et me kogume infot, vaatame, kuidas tarkvara töötab ja selle info põhjalt oskame erinevusi, oskame neid lekkeid leida.
Aga ma ütlen, et see umbusk ikkagi veel, et kas see tarkvara hind on siis nii kallis, et mis ületab seda nii-öelda läve, et, et noh, et, et noh, et vahet ei ole, kas on, kas, kas nad tegelikult ka leiavad või ei leia, vahete, no kuna hind on nii väike, ma proovin ära, et, et kas siis see hind on praegu see takistus, et, et miks nad nagu ei, ei katseta kas või niimoodi puusalt?
Eks see on kõikide asjade komplekt, ma arvan, et aeg on meie klientidele väärtuslikum kui, kui nüüd mõned sajad või isegi mõned tuhanded dollarid. Et pigem me peame sa, saama nii kaua peale, et nad usuvad, et, et see tarkvara on väärt paari tundi nende aega, et, et nad õpiksid seda kasutama.
Aga ma ütlen, et kui see plamber seal serveris jookseb, et te saate ikka päris palju informatsiooni kätte, et ei saa mitte ainult seda informatsiooni kätte, kus on mingi leke, aga te näete üldse, mis moodi nagu konkreetne rakenduse performance nii-öelda toimib?
Jah, ja siit me jõuame nüüd meie selle visiooni juurde, et me tõesti täna, kui keegi enda serverisse plambri lisab ja, ja seda just spetsiaalselt ära ei keela, siis me hakkame saama selle serveri kohta, selle serveri töötamise kohta andmeid. Ja me kasutame neid andmeid mitte ainult selleks, et mäluleket paremini leida, vaid selleks, et aru saada, mis jõudlusprobleeme üldse olemas on ja millised on just sellised, mis võib-olla esmapilgul silmaga nähtavad ei ole, aga, aga üle aja on, on fotaalsed. Ja me just sellesama andmebaasi pealt otsimegi järgmisi ideid, mida enda tootesse lisada.
Aga siin ei ole mingeid NSA või Prismi mingeid hirme nendel klientidel, kes, kes võiksid teie tooteid kasutada?
See info, mis me saame, see on seda statistiline, et me seda See, seda rakenduse sisu kohta infot ei saa, et me, me ei saa infot, et kes seda rakendust parasjagu kasutab või mis tema andmed on või mis tema paroolid on või see noh, kaugel
sellest... Arusaadav, aga just mõtlen, et, et mõni klient ei ole tõstatanud seda probleemi,
et... Me oleme täitsa avatud selles osas ja kliendil on võimalik see endal kinni keerata, et kui ta ei taha meile andmeid anda, siis ta saab plambreid kasutada... Ka siis, kui ta andmete saatmise kinni keerab. Enamus kliente seda ei, ei ole teinud.
Korduvalt oled maininud Javat, et kas teie asi töötab ainult Javas programmeeritud programmide jaoks või on see üldine?
Jah, see on, see on küll meie alguse selline kindel valikatehniline piirang, et täna töötab Plumber ainult Java virtuaalmasinale Java servetel.
Aga see peaks muutuma tulevikus?
No kui meil igav hakkab, siis teoreetilise uurimissuunana on see kindlasti kaardi peal olemas, me täna näeme, et Java turg on nii suur, et siin on meil madistamist veel tükk aega, aga, aga, aga natukene oleme kombanud ja, ja noh, vähemalt sellise teoreetilise võimalusena on see kindlasti olemas.
Ma saan aru, et ZeroTurnaround tuli turule ja tal väga palju konkurente ei olnud, et kuidas teil on, et olete sarnased või? Tulite samast ettevõttest, Webmedia'st tuleb välja kaks ettevõtet, kes lööb Java maailmas korra majja, et kas teie tase on nii palju kõrgem või?
Selles mõttes küll jah, me oleme täna väga huvitavas olukorras, kus täpselt sellist nagu väärtuspakkumist, et keegi leiaks mälulekk üles ja oskaks öelda, kus see täpselt asub, sellist tarkvara olemas ei ole. Alternatiiviks on just see käsitsi otsimine, et põhimõtteliselt meie nagu plambri alternatiivvariant on see, et et leida keegi tugev Java insener, kellel on oskused mälukasutust analüüsida ja siis lasta temal hakata võtma serverist mälupilte, neid analüüsima ja, ja seda viga leidma.
See on küll õige jah, et ega, eks me Webmedes ka vaatasime seda, et me nagu... ei tahaks investeerida oma aega ja, ja oma, oma töötajate raha nagu noh, valdkondadesse, kus, kus on nagu mingi väga tugev konkurents maailmas juba olemas ja ja, ja, ja nii, nii ZeroTurnAroundi kui Plumbre puhul oli olemas ikkagi juhtiv insener, kellel oli väga ainulaadne idee nagu konkreetse probleemi lahendamiseks, et, et see oli ka see tõuge, miks me üldse nagu olime nõus nagu, nagu sinna õlg, õlg alla panema, aga aga ma arvan, et sellest maailmast räägime järgmises plokis, et lähme siit päiksele vaheajale.
Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, on laupäev ja oleme eetris saatekülalisega, kelleks on Priit Potter firmast Plumber. See firma tegeleb sellega, et ta leiab üles vigu serverites, kus on programmeeritud Java programmeerimiskeelega suuri serverilahendusi. Ja ta leiab nüüd selliseid vigu üles, mida senine on otsitud käsitsi ja tal ei ole konkurente. Mina olen Henrik Aavik, teine saatejuht on Taavi Kotka ja lähme siit, Priit, nüüd räägime paari sõnaga lahti, kuidas see firma teil üldse tekkis, et kuidas, kuidas tekib niisugune idee, et sa töötad kuskil programmeerimisfirmas ja ärsku sa mõtled, et hakkan, teen hoopis firma ise, kus ma hakkan mälulekkeid otsima?
No enda firma tegemiseni me jõudsime veel natukene hiljem, et sellest saame tagasi oli tehnoloogia otsing või tehnoloogia leiutamine. Põhjus selleks oli meie igapäevasest tööst, meie selle tehnoloogia leiutaja Vladimir Short oli, oli Webmedia üks tugevamaid insenere, kes, kes tihti tema tööülesande seisnebki selles, et ta külastas neid projekte, kus projektitiim oli mingite ebatraditsiooniliste probleemidega hädas ja Ja aitas neid, lahendas nende probleemid ära. Ja, ja siis, kui ta hakkas endale doktoritõeks teemat valima, siis ta mõtles, et äkki oleks võimalik neid probleeme kuidagi automaatselt lahendada, tundub, et jube palju aega ja vaeva ja närve läheb selle peale, et, et Java rakendustes probleeme lahendada ja... Ja siis algas uurimus, projekt uurimustöö, et ta, ta alguses aasta aega tegeleski põhimõtteliselt akadeemilise ettevenestustööga, luges teadlaste eeltööd, katsetas ise erinevaid tehnoloogiaid, erinevaid vahendeid, kuni, kuni mingi hetk tundus, et, et äkki tõesti on mingisugune uus lähenemine, uus lahendus olemas.
No siin oli see ka, et Webmediajal ZeroTurnaround oli selleks ajaks juba jõudnud mingi teatava küpsuseni, mistõttu kuna see toode sihtis sama sihtturgu noh, rohkem-vähem on ju, et päris sama ei ole, aga ütleme, sinnapoole on ju, et et siis noh, üks tee oli ju käidud ja tundus, et, et, et noh, näed, et see on nagu uus mõte, uus tehnoloogia, et, et miks mitte proovida sellega jälle. Ehk siis see oli ka see põhjus, miks nagu WebMite ettevõtten oli nõus nagu sinna investeerima ja ja andma seda aega nii, nii inseneridele kui ka panema nagu rahaliselt nagu õlga alla, selleks, et, et seda toodet välja arendada.
Aga kui sinu juurde tuli, sa olid tol ajal see ülemus, kes selle otsuse tegi kuskil selle WebMitees meelda, on Taavi? Jah. Et kui sinu juurde tuleb taas, et just üks tubli tiim, Java programmeerijad on firmast, firmast ära läinud ja oma ettevõtte teinud ja tuleb, järgmine tiim ja jälle tahavad ära minna ja oma heade ideedega, et kas see juba on närvi ajanud, et...
Ei, ei, vot siin on oluline vahe, et ega see, mis ZeroTurnaroundiga oli, et see, et me tegime näiteks Jevgeni Kabaliga kokkulepe, et teeme fifty-fifty ja nii edasi, on ju, et et need on kõik olnud ju plaanitud tegevused, ehk siis vastupidi, meil oli just nagu Just üks edukas start-up oli nii-öelda noh, maailma viidud, ta oleks küll täiesti maha polnud müüdud, aga ta oli nagu noh, selles mõttes nagu me oleme maailma jõudnud juba ja ja lausa vist juba ja, ja, ja noh, tundus, et tõesti, et, et noh, siit noh, et, et noh, täitsa töötab mudel, on ju, et leiaks veel mõningaid ideid, on ju, ja nüüd tuleb järgmine mees, kes ütleb, et näe, mul on ka idee, on ju, et noh, väga hea, on ju, et noh, et, et teeme fifty-fifty, on ju, aga noh, antud juhul ei olnud nõus fifty-fifty-ga, Et, et zero töö sündis rohkem kui ettevõtte sees, on ju.
Aga kuidas see lahendus tuli?
Ei noh, ettevõttes on natuke väiksem osalusega üht-ist.
Aga ma jõudsin tegelikult äratundmisele, et see on mõlemale poolele kasulik, kui, kui teha spin-off ja teha eraldi firma. Me jäime Webmediaga veel mõneks ajaks seotuks, me olime nende kontoris, me kasutasime Webmedia projekte, meie jaoks, me saime seal teist andmeid, Webmedia projektid said noh, ühe mure kaelast ära, et meie tehnoloogia aitas mälulekkeid vältida. Ja, ja selles mõttes ma arvan, see otsus oli ainuõige, et...
Et maailma tekkis programmeerimisfirma, kus oli kõige vähem mälulekkeid toodangus. Võib küll nii öelda, jah. Aga siis tegid ettevõtte ja ma saan aru, et nüüd olete jõudnud siis ka investorite tunnustuseni?
Jah, no eks me algast peale teadsime, et... Et mingil hetkel me peame investoritega tõsisemalt rääkima hakkama, sest see potentsiaal on nii suur ja, ja me nägime, et, et selle tehnoloogiaga võiks, võiks ehitada väga suurt firmat ja, ja selleks, et suurt firmat ehitada, sellepärast on, on, et kiiremini kasvada, sellepärast seda lisaraha vaja ongi, aga noh, see võttis kaks aastat aega.
Ma peaks vist ära ütlema, et ega täna ju Priit siin saatejuhus ongi külas selle, pigem sellepärast, et järjekordne Eesti start-up on Tech Grange'is esile toodud ja, ja edukalt järgmise, järgmise nii-öelda roundi close'inud, et et ma arvan, et see on see põhipõhjus, mitte see, et me nüüd minevikus koos kunagi töötasime, eks, et et aga mina selle kohta ikkagi küsiks, et Eestis on päris palju, on selliseid lahendusi, kus tiim jõuab arusaamisele, et, et selle tehnoloogiaga võiks lennata. Et, et see on hea tehnoloogia ja see võiks tõesti maailmas läbi lüüa, ja, ja hakkab looma ka, et, et esimesed litsentsid saavad müüdud ja, ja investorid on huvitatud, aga ikka on see väike momentum, kus enne, kui sa jõuad roundi close'ida, sul nagu noh... läheb ikka päris ärevaks, on ju, et kas sa, noh, kas sa ikkagi jõuad nagu kõik arved ära makstud ja, ja, ja kõik palgad, et et te ka muidugi sellist olete tundnud või, või, või läks kõik sujuvalt, et, et sai rahulikult nii-öelda vanast rasvast nii kaugele haua elada, kuni, kuni uus rasv nii-öelda peale tuli?
Nii ja naa, mõnes mõttes me olime väga heas seisus, sest me ei teinud olulist miinust sel ajal, kui me raha tõstsime, et meil oli juba piisavalt palju kliente, me suutsime Vähemalt mitteasutajate või teiste töötajate palgad suutsime ära maksta ja, ja see andis, see andis läbirääkimist natuke ruumi, see and, see andis natukene ka ruumi selle ajastamise ajastusega. Aga, aga seda tundsime, nägime küll, et nagu öeldakse, et, et kui raha tõstad, et siis mis iganes ajahinnangud sulle tunduvad, korruta julgelt kahega või kolmega. Et kui, kui ma arvasin, et no nüüd on kõik, kõik tehtud ja noh, maksimum kuu aega veel, siis ikka läks kolm kuud veel. Lihtsalt kõikide tegevustega.
Aga palju see oli nagu, ütleme selle, selle raundi tõstmise juures lihtsam oli, et et plambril on taga nii-öelda teatava ajalugu, noh, sai viidatud ZeroTurni raundi minevikule, et noh, omanikuna on seas seal suur tarkvaraettevõte, et insenerid on tegelikult väga kogenud, nad on väga pikaajalise kogemusega, et see ei ole selline tudengiettevõte ja nii edasi, et Et noh, sa oled kõrvalt näinud ka teisi, teisi start-upe endale raha tõstmas, et kas oskad sa nagu anda hinnangut, et kas sellisel küpsema meeskonnaga ja küpsema ajalooga nagu, nagu ettevõttel on ikkagi oluliselt lihtsam raha tõsta või seal väga palju vahet ei ole?
Jah, ma ütleks, et meeskonna küpsus või kogemus on või äkki isegi üks olulisemaid kriteeriume, meil... Jah, meil Java kogemus oli olemas, teiselt poolt meie jaoks oli ikkagi esimene ettevõte, mis me tegime, et me küll Webmedias olime ka esimeste töötajate hulgas ja nägime seda ettevõtte kas või ise osalisema aktiivselt selle ettevõtte juhtimisel, kasutamisel, aga start-upi kogemust meil ei olnud ja, ja see oli üks asi, mis meie kahjuks töötas. Zero kogemusele saime viidata küll ja see mõnede investorite jaoks midagi tähendas. Teiste jaoks vähem, põhiliselt vaadata ikkagi silma, vaadata, et, et mis mees üle laua istub ja, ja kas, kas see suudab teha seda, mida ta lubab.
Räägime kiiresti lahti siis, kes andsid raha, kui palju andsid ja mis nad vastu
said? Me, me saime raha miljon dollarit. Küsisime, miljon dollarit, lõpuks leidsime need inimesed, kelle, kellele otsa vaadates vaatasime, et jah, nendega võiks, võiks koos tegutseda, neil see raha vastu võtta. Ja suurem osa sellest tuli Ameerikast, üks Ameerika aktiivne ettevõte, kelle, kelle taga on, on no Ingel ja Nestor on tema kohta natuke nagu vähe öelda, et tegelikult otsibki just suuremaid teile, ta investeerib ka rohkem, ta investeerib sadade tuhandete dollarite kaupa, aktiivne. Inimene, kes, kes otsibki just enda portfelli selliseid start-upe, kus on oluline tehnoloogia või keeruline tehnoloogia ja kes Euroopast tahavad minna usaturule. Ja, ja vähemus, osa või lisasime sellele veel ingliinvestoreid, kes, kes täna on... Need, kes täna kaasas on, nad kõik on Eesti taustaga, enamus neist on, tegutsevad kuskil mujal või tegutsevad laialt, laias maailmas.
Näiteks, näiteks Sten Tamkivi, kes elab USA läänerannikul, Fortumo asutajad või Fortumo emafirma, Indrek Kasala võib-olla veel Eesti kuulajatele kindlasti ütleb midagi.
Noh, see on nii-öelda Tartu maffe, eks ju, et kuna Plumbril nagu sisuline taust on ikkagi Tartu ja, ja sellesamast nii-öelda Tartu, mis, mis, mis selle ülikooli tänavu uus nimetus on, Silicon Valley või vist riigi, siis ta sealt tuleb, on ju, et, et, et ei väga uhke.
Ja nüüd, mis siis edasi, et olete juba endale Silicon Valley's kontori välja vaadanud ja kolite ära Eestist?
Jah, kuskile soojemasse. Me tõstsime seda raha kahe eesmärgiga, esiteks kiirendada tootorändust, sest mida rohkem meil andmed peale tuleb, seda rohkem tuleb ideid, seda rohkem me näeme, mida veel võiks teha, ja teiseks, ehitada välja müügiprotsess. Et senised kliendid on tulnud niimoodi, et meil ühtegi müügimäestelikult tööl ei ole olnud.
Seda, seda ma tahtsin küsida, et te olete jätkuvalt ikkagi inseneriettevõtte ja minu teada ei ole teil ka täna vist ühtegi välismaalast veel päris tööl, et teil on, kõik on ikka jätkuvalt eestlased, mis on selles mõttes ainulaadne, et tavaliselt selleks, et tõsta miljonit dollarit, see peab ikkagi olema mingi jalg maas juba väljapool Eestit ja, ja ka meeskonnas peaks olema midagi rahvavahelisemat, et, et selles mõttes kuidas nende plaanidega on, et, et millal see sellise, esimesed sellised marketing droidid tööle võetakse ja, ja sales droidid?
No marketingi peale me peaaegu et eraldasime ühe asutaja lausa ja tänu temale meil ongi see aktiivne blogi ja meid kutsutakse konverentsid ja nii edasi, aga, aga meil on plaan järgmisel aastal tõesti laieneda ja, ja just müügiosakonda leida tööle Ameerika müügimehi, me enne seda tahame, tahame enda müügiprotsessi natuke paremini paika saada, täna tegeleme koos eestlastest kahe müügile orienteeritud inimesega ja, ja niipea, kui me saame oma protsessid nii hästi paika, et meil igapäevaselt tekib uusi liide, kes tootest huvitatud on ja toodet kasutavad ja, ja teiselt poolt me teame, kuidas müüa, kes meie kliente on ja mis sõnumiga me müüme, siis, siis hakkame müügiosakonda Ameerikasse aitama.
Kas te ZeroTurnaroundiga pigem teate koostööd, kuna neil on ju päris hea kogemus selle sama sihtrühmale müümisega? Või pigem olete konkurendid, sellepärast ma kujutan ette, et tegelikult on ju kõige suurem ressurss andekad ja avainimesed, keda te mõlemad otsite Eesti turult, ei ole nii?
No sisuliselt need tooted ei ole konkurendid, töötajate mõttes võib-olla jah, kunagi min, mingil määral konkureerime, aga, aga kuna... Me, meie klient on natukene, on erinev, ZeroTurnaround on suunatud Java arendajatele, meie oleme rohkem serveriomanikele või, või nendele, kes, kes Java tooteid jooksutavad, siis, siis meil sellist otsest konkurentsi...
Ostjad on ka erinevad, ühesõnaga, et ei saa suurt võitu sellest.
No päris erinevad ei ole, aga ma arvan, et see, see pigem on nii, et ma üldse ei imestaks, kui ühel hetkel noh, emba-kumba ära ostab, on ju, et kas, kas zero plumbri või plambri zero...
Jah, no täna lihtsalt on, mõlemal on nii suur maailm ees ja nii, nii palju sellest krabamist, klientide krabamist teha, et, et, et ei ole mõtet fookust väga palju laiendada, ei ole zero-l mõtet tulla sinnamaale, kus meie tegutseme, ei ole meil ammugi mõtet vaadata nende poole veel.
Ma tuleks ikka selle müügi juurde tagasi, et te ütlete, panete praegu müügiprotsessi paika, aga on need samad Ameerika müügimehed, kes ikkagi oma olemuselt on kordades parem kui see, mis me siin lähiümbruses leiame, et et kas see on ka selle nii-öelda strateegilise investori nii-öelda töö või, või, või kokkulepe või see oli lihtsalt praegu niimoodi, et ta pani ainult raha sisse ja ja, ja no that's it, et, et rohkem häita?
Ei, ta... Miks ta meile meeldib, ongi just sellepärast, et ta tahab sisuliselt ka aidata, et, et tal on aega ja see ongi see põhjus, miks, miks ta investeerib, et ta tahab koos nende ettevõtetega kasvada ja, ja ta tahab, ta tahab ise panustada sellest, et ettevõtted kiiremini kasvaksid. Ja, ja tema kaudu me oleme juba leidnud ettevõttesse nõustajaid juurde ja, ja kui me oleme nii kaugel, et oleme valmis ka reaalseid spetsialiste või inimesi töölevõtme, siis, siis ta aitab meile ka nendeni jõuda.
Aga kuidas te müüte, et kui nüüd natuke veel täpsemalt müügis minna, et kas ongi niisugune konverents, messid, ülikoolides mingisuguse kasvulava loomine või on see pigem otsepakkumised suurtele korporatsioonidele, kus on palju servereid?
Need mõlemad, mis sa nimetasid, on, on teoreetiliselt võimalikud, me täna te, ei ole neid kumbagi väga teinud, puhtalt sellepärast, et meie blogi on nii edukas olnud. Enamus liide, noh, üheksakümmend pluss, ma ei teagi, üheksakümmend kuus, seitse protsenti, liidest tuleb sisse puhtalt meie veebi kauda, inimesed, kes... kes guugeldavad midagi Java mäluleketega seoses või, või üldse Java, Java juudlusega seoses, nad tihti, Google suunab nad meie juurde.
Ilmselt siis on need lihtsalt need õnnelikud ostjad, kus ostuotsuse tegija teab sellest programmeerimisest, aga tõenäoliselt on hästi suur turg inimesi, kes... Noh, selle otsus, ostuotsuse tegija ei guugelda niisuguseid asju, nagu Memoria, Memoria Leaks.
Eks meil täna esime, enamus oste ongi selle pealt tulnud, et ettevõte, keegi insener on, on plokipaudu või, või sellepärast, et tal konkreetne mure on, on jõudnud meie juurde, on meie tarkvara alla laadinud ja näinud, et see töötab ja noh, siis kas tal on endal krediitkaarte eelarve või on ta ülemusel palunud selle endale ära osta.
Aga umbkaudu siis palju teil liide, ütleme päevas või nädalas tuleb?
No vot, see liid ongi see, mille defineerimisega me täna tegeleme, et mida liidiks nimetada, see, et keegi inimene jätab enda kontaktandmed, see veel, ta veel ei ole päris liid. Et me, me tahaks jõuda selleni, et, et selliseid liide, kes teavad, mis, mida me teeme, kuidas me töötame ja saavad sellest aru, et neid ikkagi tuleks nädalas noh, kümneid. Täna, no seda statistikat väga raske öelda, sest sõltub, et kelle, kellega me jutule saame, kelle me konksu otsa saame.
Aga ma ütlen, see on ikkagi müük nii-öelda, kuidas ma ütlen siis, konkreetse mingi, ma ütlen, ettevõtte mingi, mingi tehiga, et, et sellised noh, et, et suured kompaniid ostavad kogu kontsernile üle maailma selle lahenduse, sellist müüki ka teil on või, või see on ikkagi niimoodi, et noh, et ma ei tea. Et ma olen siin Airbusi prantsuse tehasest ja, ja, ja ma, ja ma tahaks endale saada nagu nelja serverega litsentse, et, et et see pigem on selline nii-öelda väike, väikeste tükkide haaval.
Meil, meil toode sai sellise suurema installatsiooni küpseks alles sellel suvel ja meil täna tegelikult on mõned esimesed prooviprojektid suurte firmade, suurte serveriparkidega töös. Ühtegi päris suurt diili me veel, veel teinud ei ole. Aga oodame, et, et nüüd lähemal ajal jõuame sinna.
Aga on ka mõni kuulus klient, keda öelda raadiosaatesse välja?
Jaa, neid on, neid on päris palju, et Ameerika firmadest HPO, näiteks meediaettevõte või Dell, just kuu aega tagasi tuli kliendiks, on pankasid Teliasonera, Ericsson, NATO näiteks oli näiteks esimesi kliente.
Väga kõlav portfoolio, aga teeme siit väikese pausi saatesse. Oleme pausil tagasi Kuku raadio IT-äri saatega Restart, mina olen Henrik Aavik ja saadet aitab juhtida ka Taavi Kotka ning tänane Restart räägib start-up-ettevõttest Plumber, kelle tegevjuht ja asutaja Priit Potter on meil täna stuudios.
Eelmises plokis arutasime, kust plambreraa on nüüd raha tõstnud ja, ja kuidas müüb, aga aga ma tahaks ikkagi tulla selle Tartu fenomeni juurde, et nagu ZeroTurnRoundiga, aga, aga plambri puhul on aluseks teadus. Ja, ja, ja teie baasinsenerid, seal Nikita Salnikov, Tarnovski ja, ja, ja Vladimir Šor on väga tublid insenerid, lisaks on teile Ivo Mägi õla alla pannud selleks, et, et kaasa aidata selle, selle tarkvara lennule, et aga need on tõesti sellised nagu tipp, tippteadlased lausa võiks öelda, et ja, ja sellise tippteadusele on, on, ma saan aru, noh, täitsa, täitsa võimalik maailmas läbi lüüa, aga aga meil on vähe selliseid teadlasi, et, et kust ta täna üldse oma ressursi saata ja, ja kas see, mis tal täna on, kas see on nagu piisav või, või, või on veel juurde vaja?
On, on kõvasti juurde vaja, sellepärast me just raha tõstsimegi, et, et laieneda, selles mõttes me, me täna aktiivselt otsime inimesi juurde.
Aga sa laieneda ka, ütleme siis ka teaduspoole pealt, mitte ainult nagu müügi poole
pealt? Jah, nii teaduse kui, kui ka programmeerimise poole pealt, et meil, meil on päris palju, on ka selliseid programmeerimise ülesandeid, mille jaoks ei, ei pea teadusetaust olema, aga mis on väga olulised selle, just sellepärast, et see toode tekiks ja toode oleks inimestel arusaadavam ja see toote kasutuse flow oleks, oleks lihtsam.
Aga kas Tartu tase on siis ikkagi niivõrd palju nagu kõvem, et, et sellised nagu just nagu ütleme, tarkvara või ütleme, software engineering või spetsiifilise nagu leiutise või, või ütleme, nagu teadustööd, et ma ei ole kuulnud, et ET ühist oleks meiega sellist nagu tulnud, et et kas ma saan aru, et siis nagu ütleme, just nagu teoreetiline tarkvara on, ongi siis ütleme, teaduse mõttes Tartust nii palju parem?
Jah, ma, ma ütleks küll, et tarkvara arenduse osas, ma olen nii Tallinna Tehnikaülikooli kui Tartu ülikool ise ka kokku puutunud ja, ja minu meelest täna Tartu ülikool on, on ikka selgelt tugevam selles osas.
Ehk siis sa ütled, et kes vähegi tahab teie ettevõttes kaasa lüüa, et saatku oma CV ja, ja, ja...
Ja parem algusel Tartu ülikooli küll. Ei, nii ma ei ütle, lõppkokkuvõttes loeb ikkagi see, kui kui õppimisvõimeline ja õppimishimuline inimene on, Aga, aga ma ütlen seda, et meie valik täna on hoida oma inseneride tiim Tartus.
Okei, aga sa ise oled, ise oled sa TTÜ poiss ja, ja ma saan aru, et sa lööd kaasa ka TTÜ-s nii-öelda TTÜ IT-hariduse taseme tõstmises praegu?
Jah, ma olen, mul on õnnestunud TTÜ-st nii bakalaureuse kui, kui magistrikursused, tasemed läbida ja, ja, ja kuidagi jäin seal lõks, nägi, sees olles nägin, nägin võimalusi paremaks teha, nüüd ma olen Mõned aastad olnud TTÜ-s õppekavade uuendamise juures.
No täpsemalt vaatasime äriinfotehnoloogia õppekava seni ja seda just sellepärast, et me nägime, et seal on tudengite ootuste ja, ja selle õppekava sisu vahel oli, oli vahe sees, et see pealkiri äri-IT justkui vihjas sellele, et, et räägitakse IT-ga äritegemisest, Sisu oli hästi paljuski tehniline ja, ja seda äripoolt või üldse nagu IT ärivõimaluste nägemist oli seal vähem. See on nüüd muutunud, sellest, selle aasta sügisest on juba muudetud õppekava, kus on, kus on tasakaal parem ja, ja nüüd töö, töö jätkub, et me saime selle programmi pidevaks, et iga aasta vaadatakse üle.
No sul endal tekib ka nüüd ju ainulaadne kogemus, et sa ise saad rääkida tudengitele sellest, kuidas nagu IT-ga globaalset äri teha?
Jah, saaksin küll, aga nüüd, nüüd on kuidagi aega väheks jäänud.
Aga Plumbr peaasjalikult otsib siis nüüd juurde endale arendajaid või pigem neid äri poole pealt, IT ärimehi, kes suudaksid müüa seda paremini?
Me Eestis otsime arendajaid, jah.
Aga neid müügiinimesi otsite te pigem suurtes riikides?
Müügiinimesi, nagu ma ütlesin, et me, me nüüd oktoobris paar inimest võtsime tööle, nad on tõesti Tallinnas ja, ja nendega Nendega tegeleme just selle, selle, sellega, et me oma toote ära pakendaksime, müügisõnumid välja töötaksime, ja siis me hakkame välismaalt müügiinimesi otsima, et me, me täna aktiivselt müügimehe kuulutust välja ei ole.
Aga ma ütlen, selle raundiga te jäid, saite veel peakontori Eestisse jätta, et aga järgmise raundiga tõenäoliselt peate kolima siis jälle, kas Postonitse või Silicon Valley'sse?
No see on, see on äriline otsus, me teeme seda, mis ettevõtte jaoks lõppkokkuvõttes parem on, ma näen seda jah, siit sellest raunditõstmise kogemuse pealt, ma näen seda, et, et nii mõnedki nüansid oleks lihtsamad raha tõstmisel sellise ettevõttega, mis on kas Suurbritannias või, või USA-s registreeritud.
Kas me peaksime midagi oma, oma, oma seadusloomega tegema Eestis teistmoodi, et, et, et see ei oleks nii, et ma tean, et Jevgeni Kapanova, selline raundijuht on ka kurtnud seda, et, et Eesti äriseadus on liiga liiga saksapärane ja, ja, ja lii, liiga vana, et ei vasta nagu modernsetele nagu nõuetelegi.
Jah, seal, seal osas on, on küll täitsa mitu ettepanekut, mida võiks muuta, noh näiteks kas või selline asi, et Eestis osaühingu juhatuse liige ei tohi olla samal ajal nõukogu liige, aga kui sul on, asutajad on, on need, kes on tegevjuhtimise juures ja, ja investorid tahaksid sellist kogu, kus neil oleks võimalus koos asutusega otsustada, siis oleks väga loogiline, kui nõukogus saaks olla nii, nii juhatuse liikmed kui investorite esindajad.
No tavaliselt pannakse sellisel juhul juhatuse liikmed elukaaslaselt nagu nõukogusse.
Aga kas, kas Eesti riik on teid kuidagi teistmoodi ajanud, olete te saanud osa rahaga kuskilt EAS-ist arengufondist või, või kasutanud EAS-i raha reisimiseks, et või on ainult Webmedia olnud see, kes teile raha all, õla alla pani?
Me, KredEx toetas meid STARDI laenu võtmisel, et, et see oli, see on selline otsene Eesti riigi panus meie jalgade allasaamisel, me võtsime pangalaenu, mida, mida käändas osaliselt Kredex.
Aga te olete ka STACC-is, selles mõttes, et ikkagi riigi panus on vähe suurem, et, et te olete ka STACC-i vahendeid kasutanud, ehk siis nii-öelda see tehnoloogia arenduskeskus siis nii-öelda?
Jah, STACC on, on selline kogu ettevõte, kes, kelle ülesanne on tuua, tuua ülikoolid ja, ja ettevõttes kokku. Ja jah, me oleme tõesti TAK-i partnerid just sellepärast, et, et me samal ajal kirjutame doktori uurimust enda teemal ja, ja sealt tekib ka teadust ja teadusväljendit.
Mis on siis plambriplaanid nüüd järgmise poole aasta jooksul, palkata inimesi ja toimetate siis Euroopa turul?
Me, me toimetame tegelikult Ameerika turul, ka täna pooled meie kliendidest, klientidest on juba Ameerikas ja me näeme, et see osakaal ainult suureneb. Aga, aga täpselt nii, me palkame Eestis juurde insenere välismaa suunal, tegeleme oma müügikorda saamisega ja...
Ja kahekordistate käivet iga kuu?
Aga see oli meie tänane saade Restart, kuulake meid taas nädala pärast, ilusat nädalavahetust!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]