Kui me räägime sellist asjast nagu usaldus, mis on üks selline noh, oluline vundamendikivi. infoühiskonna digimajanduse e-riigi ülesehitamisel, siis noh, ütleme, kui seda usaldust kasutajate või, või, või kodanike või andmesubjektide või kelle iganes poolt ei ole, siis on jõle raske tekitada andmebaase, tekitada teenuseid ja, ja kõike seda, mis siis normaalse infoühiskonna ja digitaliseeruva riigimajandusega kaasnevad, ütleme, et me, eesmärk ei ole olla paanikaosakond. Ma tean, et mõned võib-olla meie sõra, sõsarasud, see paneb teises riigis, ütleme, näevad oma rolli, pigem siis selleks, et võidelda väga häälekalt ühiskonna klaasistumise vastu. Et meie eesmärk on oma tegevusega aidata kaasa usalduse... Tekitamisele, no üks asi on tõesti see, ühesõnaga, et lahendame kaebusi, teine on nüüd see, mida saab teha ennetavalt, näiteks avaliku sektori andmekogude kasutuselevõtmine. Ütleme, et need mehhanismid ja mis moodi tegelikult andmetel ligi pääseb, kui nad, kui neil ligi pääseb, see võib olla väga suur vahe nüanssides, kas selleks tuleb ta üksikpäringuid, kas teave on avaldatud hoopis guugeldatavana, siis asutuse andmekogu pidaja poolt on, on olulised, mismoodi on realiseeritud see, et sinu andmete vaatamisest või selle kasutamisest Jääb maha jälg, logi, ja, ja mis moodi toimib see kontroll selles organisatsioonis või andmekogus, need on olulised küsimused, nagu siis ka see, et mis moodi kodanik saab kontrollida, mida tema kohta kogutud infoga on tehtud. Selliste asjade nii-öelda algusest peale sisseehitamine on üks selliseid asju, millega tegelemine on, on nii-öelda suures pildis oluline. Ja usalduse tekitamine, et noh, üks asi on, kui asutus järelevalve korras reageerib rikkumistele. Noh, see on selline üksikjuhtumitele reageerimine, Et me kasutame ka selliseid võtteid nagu võrdlevad seired, kus me siis käime läbi kümneid noh, näiteks pool sada kiirlane kontorit, pool sada inkassofirmat, kõigi kohalike omandist ja veebilehed, ütleme palju sellist, mis siis võimaldab mingisugust olulist valdkonnast, luua tervikpildi, tegeleda selle poolega, mis on, mis on halvasti ja promoda seda poolt teistele, mis on hästi.
Noh, radikaalne muudatus, kui sa seda sõna kasutad, radikaalne muudatus oleks siis, kui loobutaks sellisest Euroopale omasest abstraktsest üldisest andmekaitse reeglistikust ja minnakse üle näiteks sektori põhisele lähenemisele, see oleks radikaalne muutus, mis muudab põhimõtteliselt senise, senise andmekaitse reeglistiku nii-öelda siis. Noh, tegelikku kohaldamispraktikat, et selles ma, selles mõttes radikaalset reformi või nii-öelda radikaalset muutust ei, ei tuleks, see nimigi juba, andmekaitse üldmäärus, viitab sellele, et ta on samamoodi selline abstraktne üldnormide kogumik, mis ei anna nii-öelda väga konkreetseid vastuseid töösuhete tervishoiu ja veel paljude muude nii-öelda tegelike elualade kohta. Kui me räägime, et, et seda tehakse selleks, et majandust saaks paremini õitseda, et kaoksid ära see, ütleme siis sellised liikmesriikide vahelised erinevused, siis no nii ja naa, isikuameti kaitse töötlemise põhimõtted nagu see, et peab olema siis alus seadus või nõusolek, minimaalsus, amet tuleb turvati, nii edasi, need on ühesugused põhimõtted, nii Eesti Euroopa Nõukogu Komisjonis aastas kaks tuhat, vabandust, tuhat üheksasada kaheksakümmend üks, Umbes samast aastast OECD juhtnöörides, mis kehtivad kõigis arenenud riikides, kahe, üheksakümne viienda aasta andmekaitse direktiivis meie tänases seaduses kui ka nüüd siis pakutud andmekaitse üldmääruses, üldpõhimõtted on ikka täpselt samad. Küsimus on, et kust see pilt tegelikult on erinev, kõik need nõuded, et see peab olema nõusolek või seadus, minimaalsus, nii edasi, ega need üldiselt äri ajamisel kehtivad igal pool ühtemoodi. Kus on erinevused, on eeskätt avalikus sektoris, minu lemmiknäide on Ühendkuningriik. Et kust saab küsida kinnistusregistrist kinnistuomanike nime, teades andmeid kinnistute kohta. Inglismaalt ei saa seda teha, Šotimaal saate, üks ja sama riik, üks ja sama isikuametaja kaitse seadus, üks ja sama isikult oma kaitsejärve allasutus, erinev praktika avalikus sektoris. See, kus riigist loetakse isikukoodi suhteliselt avalikuks infoks või nii-öelda vähemalt mitte varjatud infoks, Riigid, kus ta on varjatud ja riigis, kus tema olemasolu oleks pühadus ja teotus. Ja ütleme, ka seal tulenevad andmed kogude riskasutus, kus võib ja kus võib vähem ja kus üldse ei või, ka need on väga erinevad ja tegelikud erinevused on pigem avalikus sektoris ja seonduvad siis sellega, kui erinevalt on infiühiskond erinevates Euroopa osades arenenud.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]