@ RESTART // 2013.11.30
kuku_restart_0318.mp3
KUUPÄEV
2013-11-30
PIKKUS
43m 23s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Andmekaitse Inspektsiooni rolli üle Eesti ühiskonnas ning selgitatakse asutuse tööpõhimõtteid ja järelevalvet. Käsitletakse praktilisi küsimusi alates spämmist ja andmekogudest kuni uute tehnoloogiate, nagu droonide ja nutiseadmete mõjuni privaatsusele.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
Aga palju ütleme, noh, ma ütlesin, tehnoloogiaga areneb, meil siin tegime, mõni kuu tagasi tegime saate droonidest, mis hakkavad üha rohkem ja rohkem meie igapäevaelu siin Kas ütleme jutumärkides aitama jälle, toovad meile pitsat ja nii edasi...
Ja tegelikult sellised baasreeglid, et kui sa, kui sa ütleme siis andmeid kogud ja, ja neid ka avaldad või, või kasutad edasi või teistega jagad, et selleks peaks olema alus, eesmärk, ühel eesmärgil kogutute või kasutada siis muudel eesmärkidel ilma siis täiendava aluseta, et selle eesmärgi jaoks sa kogud asju minimaalselt, nii edasi, ütleme, et need reeglid on, on paigas ja seda ei muuda ka tehnoloogia, ehk siis noh, andmekaitse reeglite tugevus ongi see, et nad on tehnoloogia neutraalsed. Kui see hakkab väga nii-öelda konkreetsetele tehnoloogiatele suunatud reegleid seadustesse raiuma, siis muutub see väga, väga tülikaks, jah, me oleme pidanud see ministeeriumi kirjavahetus droonide teemal, droonide õiguskaitse valdkonnas ja nende kasutamine. Tõsi, ütleme ikka ära, isik võib minna siis poodi ja endale sellise toreda vidina osta, mis ta sellega teeb, nüüd ütleme taga, ütleme siis, õiguslikus mõttes sõltub sellest, mis ta salvestisega hiljem teeb. Kasutab seda siis kuidas ja, ja, ja ütleme see, see pool, ega ei saa kirjeldada ka näiteks, et seda tehakse ajakirjanduslikule eesmärgile.
Ühesõnaga, ma põhimõtteliselt võiksin osta drooni, minna kortermaja akene taha, siis vaadata ühest aknast teise, mis sees toimub, ja kui ma seda kuskilt välja ei näita, siis on kõik okei.
No siia juurde tuleb võlaõigusseadus, mis ütleb, et Inimene võib nõuda siis tema põhiõigusi kahjustava, sealhulgas tema eraelu riivava tegevuse lõpetamist ja nõuda selle ees kahjutasu. Iseküsimus on, kuidas nüüd siis tuvastada, kes täpselt selle drooni lendu saatis ja, ja pilti vaatas?
Aga ma ütlengi, et just nagu noh, ütleme noh, inimesena, kes sa, keda, keda näed seda tehnoloogiat niimoodi arenemas, et Mis see isiklik tunne nagu on, et, et, et kui õudseks see probleem meil, meil lähiaastatel läheb, ütleme, niisugune klassikaline väike kopter kaameraga maksab umbes viiskümmend eurot, korralik juba Heksadroon, noh, mitte päris korralikult on seal viis tuhat eurot, aga no ütleme, päris okei, päradised kätte ka juba kolmesaja euroga või alla selle on ju, et, et noh, et meid hakkab siia tekkima veel õhku, üha rohkem ja rohkem, et, et Mis on, kas politsei hakkab neid alla laskma, kui ei ole kohe üheselt tuvastatav, et kes on droonil nagu juht või, või mis sa arvad, kuhu, kuhu see asi läheb?
Noh, ega droonid on ainult üks näide paljudest, kuidas siis tehnoloogia surub inimese privaatsfääri kokku, võimaldab kasutada ka teisel eraisikul siis eraisikut tahistamiseks, et noh, siia juurde võib panna näiteks näotuvastusprogrammid, kus siis Võtad inimesest tänaval pildi ja, ja lased siis programmil kokku korjata kõik selle, mis tema kohta veel on internetis ilmunud, seal nii-öelda viies, viiest nii-öelda inimese kujutise kokku. Ka see võib olla tegelikult päris riivab, satud kellegi kaamera välja, seal pannakse sinu siis info kokku, kuskil on siis ka nimi ja kõik muu, ühesõnaga, põhimõtteliselt keegi pole selle eest kaitstud. Noh, veel üks teema näiteks, millega võib tegeleda, on, on see, et igasugused nutikad seadmed, nagu nutitelerid või lugerid, et tegelikult info Nende kasutamise kohta läheb ka seadme tootjale, mitte ainult seadme, ütleme siis, seal operaatorteenuse või sideteenuse osutajale, vaid, vaid jääb siis ka, läheb ka seade tootjale, milleks seda kasutatakse, kas ainult teenuste väljaarendamiseks või on veel mingisugused digipääsud, noh, sõltub toote tingimustes, mõned neist on päris hämarad, et selles mõttes. Mulle meenub, et olid olemas kunagi kuueteistkonna sead Inglismaal ludiitide liikumine, sellised käsitöölised, keda siis ajas närvi auru jõul tekkinud suurte manufaktuuride loomine, kes haarasid kätte suured vasarad ja haamrid ja tormasid neid kuradimasinaid ja kuradiveskeid purustama. Et nad küll jäid kaotajaks.