Hästi kahepidused tunded, et noh, kõik see, mis puudutab sellist start-upide esiletõusu ja, ja noh, ütleme nagu mullast tulevad välja esimesed võrsed, et see on meil väga hästi ja et vaatasime just hiljuti, Sellist statistikat nagu AngelListis ennast kirja pannud start-upide arvu ühe inimese kohta ja Eesti täiesti selgelt juhib Euroopas, ta on kuskil kolm korda Euroopa keskmis kõrgem, kui mu elu ei peta, oli sada sada kaks või sada üheksa start-upi miljoni inimese kohta, Soomest kaks korda rohkem näiteks, et selles mõttes me oleme ühe elaniku kohta väga-väga tugevad. Nii Euroop, Euroopas number ühed, kui vaadata seda kriteeriumit ja maailmas ka on, ma arvan, Ameerika järel vist kuskil teine või kolmas koht. Teiselt poolt vaadates päris lahe on, viimased neli aastat on hästi paljud ettevõtted siin saanud kõva kuulsust ja ka investeeringuid, nüüd kokku on nelja aasta jooksul kokku seitsekümmend viis miljonit selliste enamamist täielike andmete kohaselt investeeritud Eesti start-upidesse ja ma arvan, neid on seal võib-olla mitte täis sada, aga kuskil viiskümmend, seitsekümmend tükki, kes on investeeringuid saanud. Ja sellest seitsmekümne viiest miljonist on siis umbes kuusteist pärit Eestimaalt, absoluutne enamik see on tulnud väljapoolt ja suurusest rahast on eelkõige siis sellised suured, üle miljoni Euri ületavad raundid, et mis on tulnud lääne riskikapitalistilt eelkõige noh, GrabCAD-id, Zero Turnaround, Fitsmeid ja nii edasi ja nii edasi. Et see on hästi positiivne kõik, teiselt poolt kui vaadata, kuidas meil siis neile start-upide või mitte nii väga start-upide äriline käekäik on läinud, et noh, kui võtta mentaalselt, et see seitsekümmend viis miljonit oleks kõik ühe riskikapitalisti poolt investeeritud, et see oleks nagu ühe riskikapitalisti portfell, et kuidas ma selle portfelliga rahul oleks. Et siis on veel üsna vara neid tibusid lugeda, et kogu sellest kümnetest ettevõtetest, kes seal rahasid on peale saanud, Neist kümne miljoni kandis olevat käibet minu andmetel näitab ainult üksainukene, et see on zero turnaround. Et ülejäänud ettevõtted, no võib-olla ma tean kellelegi liiga, aga ülejäänud ettevõtted pigem jäävad sinna siiski kas üldse nullilähedale, ei ole veel noh, saanud maast lahti oma käibeid, või siis on äärmisel juhul seal ütleme, ühe ja viie miljoni mahel, et kui on tublimad ettevõtted. Nii et noh, majanduslikus mõttes see start-upi maastik Eestis veel osutit väga ei liiguta ja väga suurusjuhusest rahast ka tegelikult ei tule enam eestimaisestesse firmadesse, vaid kuskil, on kuskil lääne peakorteriga ettevõtetes. Et samas noh, võib-olla natuke veel vara, et ma arvan, see hetk, kus rahapanijad hakkavad natuke ärevaks minema, tuleb kuskil paari aasta pärast, kui nüüd ei, ei, ei tule seda starti, sest noh, seitsekümmend viis miljonit sisse, noh, ütleme, tootluse ootus kuskil viie, seitsme aasta jooksul on noh, miinimum kaks korda sellise keskmise portseli pealt, et noh, kuskil sada viiskümmend tahetakse nagu tagasi saada, loomulikult kõik räägivad, tahaks kümme korda tagasi saada, aga võtab, keskmise tootlus on kuskil kaks-kolm korda võib-olla Et noh, see peaks kuskilt olema, et järelikult need ettevõtted peaksid siis ühelt poolt käibe üles saama, teiselt poolt saamas maha müüdud. Et see tõetund meil alles tuleb ja noh, kui nendest viiekümnest, seitsmekümnest start-upist võib-olla seal kümme, kakskümmend on kas ametlikult või, või, või mitte ametlikult ära surnud noh, kõndiva zombi nagu staatuses, siis need on üldjuhul olnud väiksemad ettevõtted, kes siis on noh, võib-olla saanud seal kümme tuhat või sada tuhat eurot või ütleme, nendes suurusjärkudes. Me ei ole veel näinud tegelikult ühtegi korralikku surma, mis kindlasti tuleb, mis on nende ettevõtete seas, kes on miljone ülespoole saanud. Ja ei ole mingit kahtlust, et lähema paari aasta jooksul me näeme ka mõnda päris kõva pauguga lõhkiminekut või noh, ütleme võib, võib-olla susinal. Aga see kindlasti juhtub, nagu juhtub ka kindlasti mõni väga tugev edulugu, mis seda kompenseerib, nii et põnevad ajad on ees.
Kindlasti saab ja tegelikult ega Eesti on ju päris selline hea koht ka, kuhu paljud toovad oma firmasid, võib-olla nüüd alati sellises start-up ettevõtluses, midagi üht-teist kindlasti saab, ma arvan, et me peaks eelkõige vaatama seda, et siin oleks, oleksid need kehad, kustkaudu Eesti inimesed tööd saavad ja teiseks need kehad, kus omanikud oma raha hoiavad ja edasi investeerivad, mis tegelikult ju paljudel juhtudel on, et sa ikka teed oma osaühingu ja siis sealtkaudu investeerid. Natukene kahtlane on see, kas need ettevõtted noh, ise hakkaksid just kindlasti Eestis registreerima ennast ja seal on väga palju põhjuseid, et kas või sellepärast, et siin on oma siiski seadused, kui sa oled riskikapitalist näiteks või sa oled ka noh, partner näiteks, siis tegelikult väga tihti puhtalt on efektiivsem teha seda mingis ärikeskkonnas või seadusruumis, kus, mis on sulle tuttav. Et noh, isegi olen selles olukorras olnud, kui mul on väga selgelt öeldud, et ei, me ei investeeri, sellepärast et teil on seal mingi kummaline tulumaksuseadus, te räägite küll, et väga hea, aga ma hea, sest ei saa aru. Ja noh, meid aastas väga ei huvita, meil ei ole nagu aega, et, et tehke oma firma kuhugi Saareriiki, eks ole, pange sinna mingi LTT püsti ja siis investeerime. Et noh, sellised suhtumised on tihtipeale maailmas, et ühesõnaga on väga raske võidelda.
Aga mis üldse hakkab toimuma Eesti riskikapitalismis lähiaegadel?
Ma olen praegu hästi huvitavas ajas, kus viimased kaks aastat või kolm aastat Eesti riskikapitali kui sellist praktiliselt ei ole olnud. Meie arengufond on olnud meie selline riiklikult toetav lipulaev, nemad on käinud siin läbi tormituultest, kus vahepeal nad ei teadnud, mis neid üldse saab ja nüüd on meil see investeerimisvõime tagasi ja just nad tegid ka üks või, või isegi kaks tehingut selle aasta viimastel päevadel. Teised nii-öelda erakapitalil põhinevad riskifirmad on kas puudunud või ei ole nad investeerinud, et üks neist, kellel pähe raputada, istub siin samas stuudios. Aga ma arvan, et mis juhtub nüüd järgmise aasta, maksimum pooledesse aasta jooksul, on see, et meil tuleb järsku turule päris palju tehnoloogiat toetavat riskiraha, sest on niisugune vahva asi olemas, nagu näed, Baltic Innovation Fund, mis on saja miljoni eurone. Fondide fond, kust ma arvan, vähemalt üks kui mitte kaks riskikapitali mandaati saadakse, mis annavad toe umbes viiekümne, saja miljoni euristele fondidele, siis on Eesti enda fondi fond tulemas Kredexi alla, kust tuleb kuuskümmend miljonit, mida ka siis võimaldatakse teist poolt erarahaga, ma tean vähemalt kahest välismaisest fondist või fondi valitsejast, kes tahavad teha ütleme, niisugune Baltikumi ja Soome suunalist. Täiesti uut fondi, et ühesõnaga, kõik see kokku panna, siis Baltikumi tehnoloogiaturule ma, lähema paari aasta jooksul peaks tulema või niisugune paarisaja miljoni euro kanti raha, mis on väga-väga tugev tõus, võrreldes sellega, et hetkel praktiliselt ei olegi üldse raha, kohapealset raha. Ja kuidas see muudab üldse ettevõtluskultuuri ja rahastamist ja kõike muud, no eks me seda näe, kindlasti on seda raha võib-olla natuke liiga kiiresti ja liiga palju, et toredam oleks olnud, kui ta oleks olnud ühtlasemalt jaotanud, Ja kindlasti tehakse ka sellega mingeid vigu, aga samal ajal ei saa mingil juhul olla noh, selle vastu, et see on täiesti kindel, et seal on väga tugev, positiivne mõju, et saavad firmad kiiremini rahastatud, saavad võib-olla natuke lihtsamini rahastatud ja kindlasti tekib ka aina rohkem selle koha pealt teadmist ja know-how'd ja kultuuri nii rahastamise poole pealt kui rahade saajate poole pealt. Nii et ma arvan, see on ainuõige tee, et kui me tahame, et Eesti majandus kuhugi läheks, siis selline struktuuri muutus, tehnoloogia keskseks majanduseks, see peab olema kuidagi rahastatud ja kindlasti see raha peaks olema lähemal, kui ta praegu on.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]