Kui me minust, minust räägime personaalselt, siis me ikkagi, minu huvi eelkõige oleks see, et et rohkem infot oleks ja nad mulle vähem helistaks, et see Statistikaamet saaks Maksuametist info kätte ja et oleks ikkagi üks suhtlus, üks kanal riigiga suhtlemiseks, Ma arvan, et paljudel ettevõtjatel on analoogne huvi, kuid teeme siit väikese pausi ja lähme siis saatega edasi. Tere tagasi väikselt pausilt, jätkame saatega Restart, on endiselt laupäev, saates on külas meil Eesti Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm.
Maksu-tolliameti juhina ma olen ametis olnud viimased kaks aastat ja sisuliselt kaks tuhat kaksteist, noh, ikka esimene aasta viitsi ennast kurssi, et, et mis on olukord, mis on sinu võimalused, paned meeskonna kokku, paned strateegia paika. Ja see kaks tuhat kaksteist, ma tundsin meeletut suurelt ettevõtjate poolt ja just nimelt käibemaksuvallas, kui tuli juttu ümbrikupalkadest, siis osa nendest ütles, et noh, see on niisugune väike fenomen ühiskonnas, et see käibemaks on see, millega tekib kõige suurem kahju nii ettevõttele kui ka riigile, eks ju, ja, ja tegelikult sealt sündis ikkagi idee, et, et süsteemi tuleb oluliselt muuta, miks ta raske on või miks ta, miks ta raske on praegu tulema, eks kindlasti Kindlasti, nagu ma ütlesin varem ka juba noh, sellest, sellest süsteemist arusaam, et kuidas ikkagi süsteem töötab, see ikkagi arusaam, et milline on Maksu-Tolliameti võimekus, mõni ütleb, et see on hästi suur andmemaht, eks, meie mõistes, ma ikkagi olen märganud mitmeid IT-inimesi just, kes ütlevad, et, et andmemahu mõistes ei ole see üldse teema, et nad, nad on, nad ei ole seda väga juba jõuliselt ja järjepidevalt ütlenud, aga tegelikult see on ka meie sõnum. Ja, ja noh, ikkagi ma arvan, et siin ettevõtjate poole pealt, kuigi ma pean ütlema, et ettevõtjad on mitmed ju öelnud ka avalikkuse eest, et iseenesest süsteem on noh, nii-öelda kaasaegne või, või, või selles suunas tuleks liikuda. No eks me püüame ikkagi veenda, et, et seda nüüd, tempot paika saada, kui kiiresti seda teha, meie huvi on, et teha ära.
No kui me oleksime sellises seisus, nagu kasutaks seaduse täielikku võimalust praegu, et me peaksime raha maksma tagasi kolmekümne päeva jooksul ja kujutada ette, kui me oleks sellises olukorras, kus, kus me hetkel maksaksime teoreetiliselt. raha tagasi kolmkümmend päeva peale käibedeklaratsiooni esitamist ja nüüd, kui ma oleks teinud sellise ettepaneku, et käibedeklaratsiooni tehingu lisa ja teeme nii, et siis hakkate raha saama tagasi kolme päeva jooksul, ma arvan, et meil oleks toetus ülisuur. Aga paradoks on selles, et enamus rahast, mis on, küsitakse tagasi, juba praegu maksame kolme-nelja päeva jooksul tagasi, aga mure on selles. Et sellisena me liigutame riigieelarve maksutulude mõistes kakskümmend viis protsenti ja sellisel paberlikul kontrollil me ei suuda tagada ausat konkurentsi keskkonda. Ülilihtne on jätta käibe varjavatta või ülilihtne on saada tagasi sisendkäibemaksu all raha, mida tegelikult õigus tagasi saada ei ole.
Meil on, meil on raamlepingud oma suuremate partneritega ja raamlepingu raames on see aeg ja, ja töö sisu tegelikult läbi rää Selle tarkvara tehniline spetsifikatsioon, mida me muide just neljapäeval arutasime IT-Liiduga, eks ju, ja, ja sisuliselt noh, me pole seda veel avalikustanud, nii et, et ootame seda otsust Riigikogust ja et... Ja, ja tõesti, noh, see, see ei ole oma tehnoloogilises mõistes kosmoseteadus. Juhul, kui meil ei oleks ühtegi riskianalüüsisüsteemi, juhul, kui meil ei oleks kogemust hinnata riske juhtida koridoride nii-öelda kollast, punast, rohelist koridust, jah, möönan, aga, aga see kõik töötab, mul on IT, vabandust, mul on teabeüksuses, kes tegelevad infovoo ja analüütikuga tööl kaheksakümmend inimest.
minu jaoks on ikkagi väga tähtis, et igasugune innovatsioon ja, ja majanduse elavdamine ja meie keskkondade ava, avamine muu, muule maailmale, et, et see peab edenema, et, et kõik see nagu aitab kaasa meil sellele ka, et me ikkagi saame oma ekspordi kasvatada ja ja väliskapitali siia rohkem meelitada, ag Aga paari sõnaga sellest, et iseenesest see, mida nagu praegu maksuandmed teeb, ka kontrollida efektiivistamise koha pealt, see ei ole ju midagi uut, et, et noh, terve Euroopa ja mitte mitte ainult Euroopa, vaid terve maailm iseenesest väänleb sellega au käes, et, et kuidas ikkagi tulubaasi riikidel suurendada, kõige lihtsam selleks on maksutulubaasi suur, suurendada, noh, erinevad riigid valivad erinevaid meetodeid, on ju, prantslased tõstavad makse, mille tulemusena deporteer kolib Venemaale, eks, noh, Eestil ainult teist teed pidi, proovib nagu üldse ma, maksulaekumist nagu parandada, aga, aga Euroopa mõistes ka meie nii-öelda pettuste osakaal ikkagi nagu kogu nii-öelda mahust iseenesest nagu ei, ei ole ka väga halb. No
Kui me jääks seda ootama, et Euroopa Liit teeks mingi keskse lahenduse, siis noh, minu ametiaeg kestab veel viis aastat, mina seda kindlasti enne ja ma arvan, et paar järgmist peadirektorit ka oma viieaastaste perioodidega seda ei näe. Et siin on ikkagi ainuvõimalus, et, et nagu öeldud, riigid on erineva arengustaadiumiga oma IT või oma äri nii-öelda võimekuselt, äriloogikate ja, ja, ja organisatsiooni võimekustelt, Ja minu meelest Eestil on siin võimalus noh, selle asemel, et me oleme siin hästi ringelises debatis, noh, olgu, et tuleb paielda ja tuleb saada see optimum, aga tegelikult Eesti IT-võimekus, Eesti. No ka ettevõtjate IT-võimekus, ma arvan, et ikkagi on sellel tasemel, et kui me suudame näidata seda, et, et tõesti me oma siseste tehingutega saame noh, õhu puhtaks ja, ja need tehingud, mis on rahvusvahelised, keegi pole väitnud, et need automaatselt ära ka, kaovad, nendega me tegeleme samamoodi edasi, eks ju, aga meil on vaja seda edulugu, me oleme praegu maksukogumise efektiivsuselt OSCD riikidest esimesel kohal. Kulutulu krooni kohta, kõige vähem kulutame raha selleks, et koguda kokku riigi maksutulud. Kui Eesti ei võta ette seda ülesannet varimajandusest nii-öelda sealt võidelda, siis, siis me noh, ütleme tähtis ei ole see koht muidugi, eks ju, aga aga, aga majanduskeskkonna nii-öelda konkurentsivõimemist me kaotame, sest varimajandus mõjutab seda.
tuleb see paljudele üllatusena, aga kvartalis kõik Euroopa liikmesriigid võrdlevad tehinguid, ehk kõikide ettevõtetega, kes teevad, näiteks Eesti ettevõte teeb Saksamaa või Belgia ka tehinguid, kvartalis me ühe süsteemi kaudu, mis on Euroopa ühene muide, võrdleme need tehingud ja vahed on sadades miljonites eurodes.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]