Üks mantra, mida vähemalt tol ajal sai püütud väga selgelt välja rääkida ja ma arvan, et see ei ole millegi poolest ka erilinev praegusest olukorrast, on see, olulised turutegijad, neil on, kes tellivad infotehnoloogiat, neil on kõigepealt kaks varianti, nad kas loovad endale sisemise struktuuriüksuse, kes tegeleb nende jaoks infotehnoloogia lahenduste arendamise strateegia loome ja haldusega, või nad ostavad seda turult. Mõlemal on olemas teatud eelised, kuid kui me tahame IT turgu arendada, siis selge on see, avalik sektor ei tohiks olla IT-sektori mitte konkurent, vaid peaks olema hea klient ja suunav klient. Nüüd kuidas seda suunata, avaliku sektori eelarve tegelikult on Euroopas... dominantne turutegija, üle kolmandiku kogu infotehnoloogia tarkvaraarendusest pärineb avaliku eelarve kaudu finantseeritavate asutuste tellimusest. Olgu see tervishoid, olgu see haridus, olgu see mis iganes avaliku sektori valdkond, see on dominantne turutegija, see on suurim tarkvara tellija üldse, kes on nii Eesti turul kui ka Euroopa turul olemas. Ja nüüd on võimalik sellel tellijal, kes on siis suurim ja turgu kujundav ja turukäitumist kujundav tegija, on võimalik tellida turult kas eilseid lahendusi, öeldes, et ma tahan ainult selliseid lahendusi, mis on tõestatud, et nad juba töötavad. Selleks, et saada lahendusi, mis on tõestatult töötavad, me peame minema kuskile muusse riiki, muusse keskkonda, kus nad mingil põhjusel töötavad. Ja minema ka ajas tagasi ja see tähendab, et sinu IT-sektor kaotab oma konkurentsivõimes, kuna nad peavad tegelema eilsete kompetentsidega ja eilsete lahendustega. Põisul on võimalik riigil tellida, tehke midagi uut, tehke niimoodi, nagu teised olid teinud, tehke nii, nagu meile sobiks. Ja see innustab tegelikult ja see tegelikult ka innustas toona ettevõtteid vaatama, mis on need huvitavad asjad. Meil oli ka, ka tarkvara arhitektuuris, vaba tarkvara ja, ja vaba tarkvara lahenduste kasutamine tegelikult serverarhitektuuris riiki läbivalt jõudis, ma arvan, ma, ma ei eksi, see oli Eesti, kes oli esimesi riike maailma, kes vaba tarkvara põhinevat serverarhitektuuri täiesti läbivalt kasutas juba aastaks kaks tuhat kolm, Ja, ja eks see tegelikult tekitas nagu natukene muret võib-olla suurlahenduste pakkujate seas, kuid vaadates maailmatrende, oli see õigustatud otsus. See oli õigustatud otsus, ta kasvatas kompetentsi ja, ja andis võimaluse öelda, kus praegusel hetkel meil on noh, nagu läbiv arusaamine, läbiv kompetents, kuidas selliseid asju teha.
No täna meil ongi probleem, et meil ei olegi väga enam kellegi pealt kopeerida, kui me siis vaatame avalikku sektorit, et noh, ei ole võimalik aga minna Soome või Rootsi ja vaadata, et mis teil siis nagu parem on, et et protsessiliselt nad on küll paremad, et on väga palju kohti, kus nad on protsessid paremini teinud, aga aga IKT koha pealt seda vahet nagu väga ei ole, aga aga ma just küsingi praegu, täna me oleme situatsioonis, kus pärast ikkagi kriisi telekomid ja pangad hakkasid ilmselgelt nagu raha lugema. Et me ei ole näinud nagu telekomist ja pangast tulemast Noh, innovatsiooni liidri rolli noh, ongi nagu pankadelt üle võtnud tänaseks vabalik sektoriks. Mis täna teistpidi jälle, seab mõnes mõttes nagu väga suure väljakutse just ühiskonnale, ehk siis noh, see on sama, et et IT mõistes me tahaksime teha real-time economy't, aga näed, selleks oleks vaja teha käibemaksukontrollisüsteemi korda, on ju, et et noh, jällegi meil noh, IT-mees muidugi tahaks teha kõike vahvaid asju, on ju, aga, aga näed, et... Et ühiskonnas enam nii, nii-öelda vastuvõtav ei ole, eks, et et kas sina siin nagu seda probleemi enam ei näe, et, et või ütleme, küsimus ongi nagu selles, et kuidas me säilitame selle keskkonna, selle pinnase, selleks, et uued start-upid nagu tekiksid või on juba see aeg möödas, et me ei peagi nagu väga sellepärast muretsema, et juba need, kes nagu on oma seda rada tallanud, on, on juba piisavalt palju eeskuju näidanud selleks, et, et, et uued tekiksid ja ja see, et kas siin nüüd, nüüd telkod ja pangad innoveerivad või, või kas riik nagu innoveerib,
Nii kaubanduses, nii teenindussektoris, transpordis, logistikas, aga võttes selle koha peale, kus nagu avaliku sektori peale vaadates, kui kolmandik meie riigieelarvest on sotsiaalkulud, siis võib ehitada küsimuse, kas ja kui hästi või kui tõhusalt on infotehnoloogiat kasutatud ja ka sotsiaalteenuste protsess juhitud infotehnoloogia abil niivõrd kulurikas keskkonnas, me teame ette, et meil. hakkab olema, me hakkame olema silmitsi olukorraga, kus kohas meil on nii-öelda sotsiaalteenuste saajaid rohkem ühiskonnas kui, kui sotsiaal maksumaksvaid ja seda solidaarsust üles ehitavaid inimesi, meil on vaja neid valdkondi radikaalselt reformida ja selle radikaalne reform ei tähenda seda, et sa lihtsalt tõmbad kulusid kokku või paned haiglaid kinni või, või paned teenuseid kinni, vaid sul on võimalik seda sisemiselt muuta. Ja, ja kõige tõhusam vahend siis, kui on praegu hetkel infotehnoloogia, need on asjad, millega me oleme silmitsi ka globaalselt ja siit tekib jällegi võimalus näha seda, kas ja millised on nagu kriisist tulenevad võimalused. Alati, kui meil on olnud majanduskriis, siis start-upe hakkab tekkima, mitte neid kokku kuivama. Ja, ja see, et praegusel hetkel palju reaalmajanduse osasid ei ole taastunud ega ei ole kriisist restruktureeritult välja tulnud, annab tegelikult start-uppidele head võimalust.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]