Meil kujunes välja üks sisemine arusaamine ja leitmotiiv, mille kohaselt Eestis konkurentsieeluseks ei saa olla skaleerimine mitte turumahu suunas, vaid see, et sa skaleerid innovatsioonis. Selleks, et võita ja säilitada enda positsiooni siseturul, pidi olema su teenus kvalitatiivselt erinev, sest et mahupõhiseid eeliseid ei ole sul võistlik võimalik tekitada ja meil. Läbivalt kõik välisinvesteeringud ja suurimate ettevõtted, tippjuhtkonnad vähemalt, kellega minul oli sel ajal kokkupuudet. keskendusid ühele küsimusele, kuidas saada ühe tarbija kohta kõrgemat lisandväärtust, ühe kliendi kohta kõrgemat lisandväärtust ja, ja tulu, mitte kuidas müüa rohkematele inimestele. Ja vastus oli see, et me peame pakkuma noh, komplekssemat teenust, keerukamat teenust, kõrgema lisandväärtusega teenust, paremini sisemiste protsesside poolt korraldatud teenust, ja, ja küsida, kuidas seda teha, siis vastuseks oli IT. Selle taga juhtus tõesti nagu mitu. Apsu, kõigepealt meie ei, noh, kõrvalt vaadates meil on olnud selliseid noh, nagu IT-sektori jaoks on, on see olnud väga tore elu kindlasti, aga meil ei ole kunagi olnud sisuliselt nagu langust IT-turul, mida oleks võimalik turgu läbivana kirjeldada. Samas ei ole meil olnud ka ühtegi sellist tõsist nagu supermulli, mis oleks lõhkenud niimoodi, nagu, nagu on neid olnud. Eesti taasiseseisvumise jooksul juba kaks-kolm tükki, nii-öelda globaalsel IT-turul, aga selle kõrval on olnud meil selliseid perioode küll, kus me, kus me oleme kasvanud võib-olla noh, nagu kolm, neli, viis korda kiiremini kui kogu majandus. Ja, ja need on asjad, kus võib öelda, et IT-sektor on üle kuumenenud. See tähendab ka tegelikult seda, et meil on olnud tellija poolt. tihtilugu ülesanne sõnastatud niimoodi, et kõigepealt teeme, ja siis vaatame, kas tuleb välja ja kas sellest mingit efekti on, ehk sellist investeeringu tootlust. Ja, ja tegelikult IT integreerimist oma põhiprotsessidesse nii, et sa, et sa muudad ka oma organisatsiooni toimimist, seda tihtilugu ma ette ei näe, või ei, ei osatud planeerida, see oli natukene keeruline võib-olla ka mõelda. Ja seda oli natukene keeruline ka juhtida ja ellu viia, ehk uskumine selle kohta, et IT on nagu imetöövahend, võluvitsakene, mis tuleb ja muudab kõike. oli olemas, IT-sektor ei teinud midagi selleks, et omalt poolt seda ümber lükata, sest et see oli nende jaoks tegelikult klient olemas ja, ja, ja seda, aga, aga õnneks see oli asi, mis oli jällegi, Eestis on võimalik teha nagu kiirelt eksida ja kiirelt sellest eksimust õppida ja õnneks see ei löönud mitte kedagi lukku, et, et ma enam mitte kunagi ei tegele infotehnoloogia, vaid tegelikult otsiti küsimuse, et mida siis teistmoodi teha?
Üks mantra, mida vähemalt tol ajal sai püütud väga selgelt välja rääkida ja ma arvan, et see ei ole millegi poolest ka erilinev praegusest olukorrast, on see, olulised turutegijad, neil on, kes tellivad infotehnoloogiat, neil on kõigepealt kaks varianti, nad kas loovad endale sisemise struktuuriüksuse, kes tegeleb nende jaoks infotehnoloogia lahenduste arendamise strateegia loome ja haldusega, või nad ostavad seda turult. Mõlemal on olemas teatud eelised, kuid kui me tahame IT turgu arendada, siis selge on see, avalik sektor ei tohiks olla IT-sektori mitte konkurent, vaid peaks olema hea klient ja suunav klient. Nüüd kuidas seda suunata, avaliku sektori eelarve tegelikult on Euroopas... dominantne turutegija, üle kolmandiku kogu infotehnoloogia tarkvaraarendusest pärineb avaliku eelarve kaudu finantseeritavate asutuste tellimusest. Olgu see tervishoid, olgu see haridus, olgu see mis iganes avaliku sektori valdkond, see on dominantne turutegija, see on suurim tarkvara tellija üldse, kes on nii Eesti turul kui ka Euroopa turul olemas. Ja nüüd on võimalik sellel tellijal, kes on siis suurim ja turgu kujundav ja turukäitumist kujundav tegija, on võimalik tellida turult kas eilseid lahendusi, öeldes, et ma tahan ainult selliseid lahendusi, mis on tõestatud, et nad juba töötavad. Selleks, et saada lahendusi, mis on tõestatult töötavad, me peame minema kuskile muusse riiki, muusse keskkonda, kus nad mingil põhjusel töötavad. Ja minema ka ajas tagasi ja see tähendab, et sinu IT-sektor kaotab oma konkurentsivõimes, kuna nad peavad tegelema eilsete kompetentsidega ja eilsete lahendustega. Põisul on võimalik riigil tellida, tehke midagi uut, tehke niimoodi, nagu teised olid teinud, tehke nii, nagu meile sobiks. Ja see innustab tegelikult ja see tegelikult ka innustas toona ettevõtteid vaatama, mis on need huvitavad asjad. Meil oli ka, ka tarkvara arhitektuuris, vaba tarkvara ja, ja vaba tarkvara lahenduste kasutamine tegelikult serverarhitektuuris riiki läbivalt jõudis, ma arvan, ma, ma ei eksi, see oli Eesti, kes oli esimesi riike maailma, kes vaba tarkvara põhinevat serverarhitektuuri täiesti läbivalt kasutas juba aastaks kaks tuhat kolm, Ja, ja eks see tegelikult tekitas nagu natukene muret võib-olla suurlahenduste pakkujate seas, kuid vaadates maailmatrende, oli see õigustatud otsus. See oli õigustatud otsus, ta kasvatas kompetentsi ja, ja andis võimaluse öelda, kus praegusel hetkel meil on noh, nagu läbiv arusaamine, läbiv kompetents, kuidas selliseid asju teha.