Mind on alati huvitanud selline valdkond nagu, ütleme nagu difusiooniteooria, mis lihtsalt sõnastades peaks küsima, küsimusi teemal, kas ja kuidas mingi asi levib ruumis, aines, keskkonnas ja, ja difusiooniteooria kohaselt võib ehitada küsimuse, kas ja kuidas, uued teadmised. Ja, ja tehnoloogia levib mingis organisatsioonis või ühiskonnas laiemalt. Ja, ja nüüd selle difusiooniteooria kohaselt võib ehitada küsimuse siis, kas meil on ka alustavate ettevõtete ja nende eripära suhtes olemas mingisugused nähtused ja mudelid, mille kohta võib öelda, et nad on nagu Eestile eripärased ja, ja seotud mingisuguste põhjustega. Kui, kui võrrelda tõesti Eestit nii-öelda meiega sama saatust jaganud riikidega, siis meil on kindlasti olemas mingisugune eriline... Aura praegusel hetkel meie alustavate ettevõtete kohal ja, ja need on tegelikult pikaajalise töö tulemus. Ma arvan, et, et üheks olulisemaks on olnud seotud meie laiem selline riigimajandus ja, ja majanduspoliitika, mis on soosinud ettevõtlust, ei ole jalgu roninud. uutele alustavatele ettevõtetele, aga selle kõrval kindlasti hakkab üha olulisemaks muutuma majanduse läbiv struktuur. Ja, ja endiselt olen ma seda meelde, et kogu meie infoühiskonna arengu... juures, on väga tähtis roll olnud välisinvesteeringute kultuuril. Vaadates neid riike, kus välisinvesteeringutega ei käi kaasas, sama sektori välisinvesteeringuga, olgu see, ma ei tea, kas või pitsabaar, mille ehitad üles ükstaspuha missuguses riigis, keegi välisinvestori poolt. Eestisse on need tulnud peaasjalikult Soomest, Rootsist ja kõrge tehnoloogia kasutusega riikidest ja need väikeinvesteeringud, millega koos käis kaasas ka pisikene arvuti, millel oli väikene juhtimisinfosüsteem, mingisugune raamatupidamissüsteem, viisid meie teenindussektori ja meie tegelikult suhteliselt nii-öelda madala tööviljakusega valdkonna inimeste ette korraga arvuti. Kus nad pidid seda oma igapäevatöös kasutama. See oli läbivalt majanduse struktuuri muutev, mõjutav ja tegelikult ka toomas arvutit täiesti loomuliku asjana igapäeva inimeste töömeeleollu ja sellega koos tekkis ka tegelikult pisikene, aga siseturu nõudlus. Teenuste, arenduse, hoolduse järele ja sealt tekkis selline nagu esimene laine ettevõtja, et kui mina meelutan üheksakümnendate aastate keskpaika, siis seal oli väga palju IT-ettevõtteid, kes alustasid, nähes tegelikult. enda tulevikku mingisuguses valdkonnas teenusepakkujana eelkõige Eesti sees ja mõeldes ja unistades sellest, et Eesti võib olla mingisugune test site või mingisugune stardiplatvorm selleks, et kui töötab Eestis, äkki töötab ka mujal maailmas, see oli selline nagu läbiv mõte, aga see on praeguse hetkeks nagu radikaalselt muutunud. Meil ei ole võimalik öelda seda, et kui see töötab Eestis. Siis ta töötaks mujal maailmas ka, vastupidi, mu väide on see, kui ma olen suutnud Eestis ühele haiglale või ministeeriumile või ühele suurettevõttele mingil põhjusel oma toote maha müüa, siis see absoluutselt ei tähenda seda, et mul oleks võimalik seda edulugu jätkata. Meie praegune alustavate ettevõtete kultuur on õnneks... Selle kunagise lähenemise eiranud ja on koheselt mõtlemas selle peale, kas ja kuidas meie toode, meie teenus oleks võimeline globaalselt läbi lööma. Ja tänu jumalale, meil ei ole olemas sellist suurt siseturgu. mis uinutaks alustava ettevõtte tähelepanu ja paneks neid keskenduma noh, oma pealinna ühistransporditeenuste lahendamisele või, või mingisugune meie, meie suurriigi probleemide lahendamisele, me peame koheselt Eestis mõtlema globaalsetele, universaalsetele lahendustele, mis lahendaksid probleeme mujal maailmas. Ja see on suur-suur mõtlemise erinevus, kui ma vaatan ka paljude muude edukate suurriikide start-up kommuune. Kus ma olen käinud neid. Neid skautimas, neid uusi alustavaid ettevõttes vaatamas, kas on asju, millesse investeerida, tehnoloogiliselt väga kihvtid lahendused, aga kas nad esitavad ka probleemi, mis on globaalselt lahendatav? Ma väidan, et ei. Nad töötavad Rootsi kontekstis või, või Saksa kontekstis, aga neil puudub globaalne puude, mis tihtilugu on just olemas väikeriigist tuleval firmal, kes ei suuda iialgi näidata, et ta jõuaks kasumisse ainult oma kohapealse kasutajate arvuga. Vaid ta peab koheselt mõtlema, kuidas ma suudan äri teha globaalselt.