Ma arvan, et selleks ajaks oli välja noh, nagu kumuleerunud kokku tegelikult hulk teemasid, mis Mida, mida mina, kui ma tagantjärele meenutan, nagu kõik tundus nagu tegelikult suhteliselt lihtne olevat. Mida oli vaja, oli vaja suhelda, veenda, rääkida, silmast silma vaadata. Ma ei arva, et selle kõige taga oli, oli väga palju noh, nagu tööd seadusandlusega, regulaatoritega, aga. Aga selle taga oli, oli eelkõige kohtumised, veenmised ja kui ma mõtlen, et kelle, et, et, et see oli esimene kord, kui erinevate osapoolte huvid said võib-olla laua taga kokku toodud ja see, see oli mudel, mis töötas sel hetkel, jah. Oli kompromisse, oli ebaõnnestumisi ja, ja oli nendest õppimist, ma arvan, et et meil on, siiamaani on tegelikult hulk küsimusi õhus, et et millega me praegugi oleme silmitsi, millega ka sina oled silmitsi oma praeguse hetke ametis rollis, ja see on seotud sellega, küsimusega, et kuidas koordineerida infoühiskonna arengut Eestis ja, ja kas see on selline väga selgelt kirjeldatud institutsiooni, asutuse või ministeeriumi või seadusest tulenev või kas tegelikult sellist kiirelt muutvat dünaamilist ruumi ja, ja keskkonda tuleks tegelikult koordineerida hoopis sellise paindlikuma? Nagu tiimiga, sellise struktuuriga, kus, kus sul on koos, on erinevad asja poolev, osapooled ja nende rollid võib-olla ajas vahetuvad, mõni teine võtab liiderolli vahepeal üle. Kui on sul tegemist mingi küberintsidendiga, siis see ei tähenda seda, et sul ilmtingimata on nagu Kaitseministeeriumis tööl üks ametnik. või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi üks ametnik, kes automaatselt vastutab sellise küsimuse eest, vaid just see, kes on selle konkreetse intsidendi, selle teema kõige parem asjatundja, ekspert, tema võtab selle liidriüli üle ja kuidas me suudame tekitada olukorra, et selline jäigalt paika pandud avalik haldus. tunnustaks seda, et mingisuguses hetkes on liider hoopis inimene, kes tuleb, ma ei tea, ülikooli mingisugusest instituudist või osakonnast, ja teinekord on see hoopis inimene, kes tuleb mingisuguse ettevõtte, telekomifirma või panga kuskilt arendusosakonnast.
No täna meil ongi probleem, et meil ei olegi väga enam kellegi pealt kopeerida, kui me siis vaatame avalikku sektorit, et noh, ei ole võimalik aga minna Soome või Rootsi ja vaadata, et mis teil siis nagu parem on, et et protsessiliselt nad on küll paremad, et on väga palju kohti, kus nad on protsessid paremini teinud, aga aga IKT koha pealt seda vahet nagu väga ei ole, aga aga ma just küsingi praegu, täna me oleme situatsioonis, kus pärast ikkagi kriisi telekomid ja pangad hakkasid ilmselgelt nagu raha lugema. Et me ei ole näinud nagu telekomist ja pangast tulemast Noh, innovatsiooni liidri rolli noh, ongi nagu pankadelt üle võtnud tänaseks vabalik sektoriks. Mis täna teistpidi jälle, seab mõnes mõttes nagu väga suure väljakutse just ühiskonnale, ehk siis noh, see on sama, et et IT mõistes me tahaksime teha real-time economy't, aga näed, selleks oleks vaja teha käibemaksukontrollisüsteemi korda, on ju, et et noh, jällegi meil noh, IT-mees muidugi tahaks teha kõike vahvaid asju, on ju, aga, aga näed, et... Et ühiskonnas enam nii, nii-öelda vastuvõtav ei ole, eks, et et kas sina siin nagu seda probleemi enam ei näe, et, et või ütleme, küsimus ongi nagu selles, et kuidas me säilitame selle keskkonna, selle pinnase, selleks, et uued start-upid nagu tekiksid või on juba see aeg möödas, et me ei peagi nagu väga sellepärast muretsema, et juba need, kes nagu on oma seda rada tallanud, on, on juba piisavalt palju eeskuju näidanud selleks, et, et, et uued tekiksid ja ja see, et kas siin nüüd, nüüd telkod ja pangad innoveerivad või, või kas riik nagu innoveerib,