@ RESTART // 2022.11.09
geenius_restart_0032.mp3
KUUPÄEV
2022-11-09
PIKKUS
55m 44s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas kaitsetööstuse idufirma SensusQ kaasasutaja Marko Kaseleht, kes räägib tarkvarast, mis aitab sõjaväelastel luureandmeid tõhusamalt analüüsida ja hallata. Arutletakse kaitsetööstuse keeruka müügiprotsessi, küberkaitse ja Eesti kaitsetööstuse positsiooni üle maailmas.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Mis tunne sul sõdurina on siis, kui su juhitud üksus satub varitsuse ohvriks, üks su kaaslane sureb ning sa saad pärast teada, et tegelikult oli teistel üksustel info selle varitsuse kohta olemas, aga see ei jõudnud sinuni? Restardis on täna külas idufirma SensusQ, mis tegeleb just selliste olukordade ära hoidmiseks mõeldud tarkvara tegemisega erinevate riikide sõjavägedele. Kuidas sõjaväele tarkvara tehakse ja müüakse ning millised on SensusQ plaanid ka teistesse sektoritesse laieneda, sellest kuuleb saates. Külas on SensusQ tegevjuht ja kaasasutaja Marko Kaseleht. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Fractory: pilvepõhine platvorm metallitöödeks.
Ütleme niimoodi, et ta ei ole nagu lihtsam selles suhtes, et nad hoivad rääkida omas keeles või olla oma nägu, eks ole, aga lõppkokkuvõttes neid süsteeme ikkagi haldavad inimesed. Mitte ei halda nagu tarkvarad iseennast, eks ole, selle tarkvara taga peab olema inimene, täna ongi nagu see probleem. Et kui me võtame aasta kaks tuhat üksteist näituseks Afganistan, siis sisuliselt see, see ratio, mis seal oli, sul oli üks sõdur maastikul. Keda toetas kaheksa inimest tagataustal, sest et iga UAB, mis lendab, iga tarkvara, mis kasutuses on iga sensor. Iga mingisugune muu süsteem vajab inimest selle taha ja see logistiline ahel on lihtsalt niivõrd suur ja siis juhtubki see, et. Tekib nagu kaks pilti, et ma ei suuda panna seda informatsiooni, mis mul parasjagu sisse tuleb. Kontekstis sellega, mis parasjagu maastikul juhtumas on, sellel, sellel hetkel, sest noh, lahingteadlikkuse süsteem, ehk siis BMS. Ta sisuliselt annabki sulle, ta on põhimõtteliselt digitaalkaart, kes näitab, mis näitab sulle, kes parasjagu nüüd hetkel on. Aga kui asi puudutab nagu ajalugu, siis seda informatsiooni seal ei olegi. Ja kui me räägime sellest samast nagu, ütleme sellest küberturvalisuse võtmest, siis tegelikkuses siin tuleb ka eristada seda. Et meie süsteem võimaldab teha kolme asja, ta võimaldab koguda informatsiooni, ta võimaldab see, ekspluateerida seda informatsiooni ja seda jagada. Ja kui me nüüd vaatame sinna kogumise sisse, siis seal on nagu kaks varianti. Kas see informatsioon tuleb automaatselt meie süsteemi, läbi mingi integratsiooni, ma ei tea, on see mingi Huawei pilt, eks ole. Või on see mingi teine tarkvara, ma ei tea, open source intelligence, eks ole, mis on nagu ainult üks luuremaailma piltidest. Või siis see kasutaja paneb selle informatsiooni käsitsi sisse, ta teeb seda täna niikuinii käsitsi, ta noh, ta niikuinii kirjutab käsitsi seda kuskile oma suurde PowerPointi template'i, eks ole. Et noh, lihtsalt me annamegi talle nagu sihukesed eelvõimekused, mis täna nagu teistes industry'sites on nagu common sense, on ju, mida nagu armee tegelikult, erinevad armeed tegelikult täna ei tea. Nad teevad hästi palju sihukest tühja tööd.