Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart, mina olen Henrik Aavik ning üle väikse pausi on taas stuudios ka saatejuhina Taavi Kotka ning täna me räägime ühest programmeerimisfirmast, meil on ka varem käinud programmeerimisfirmasid, külaskuid reeglina väga suured ning täna on meil hoopis väike ja huvitav.
Tere, täna on meil siis külas Codeborne ja tegevist Toomas Talts, sellest täna rääkimas meile, et teeme sissejuhatuse ära, et räägi, mis ettevõte on Codeborne, et kus alguse sai ja mis toimub?
Codeborne on tänaseks, me hakkame kohe oma nelja-aastast sünnipäeva tähistama, me oleme naistepäeval aastal kaks tuhat kümme loodud ettevõte ja me oleme tarkvaraettevõte, jah, nagu Henrik sissejuhatuses ütles, et, et me oleme tarkvaraettevõte võib-olla selles mõttes natuke omamoodi, et me usume sellistesse agiilsetesse, eesti keeles kasutatakse ka sõna väledatesse arendusmetoodikatesse. Et võib-olla tasub nendest mõne sõnaga rääkida, aga enne kui ma selle juurde jõuan, et veel ajaloost nõnda, et, et me alustasime seda siis kümne noh, võib öelda, et peaaegu nagu semuga, aga vaieldamatult nagu töökaaslastega, kunagi olime me kõik Hansapangas, Kaldkriips, Swedpangas tööl ja ühel hetkel tundus, et see, millesse me usume ja kuidas me usume töö tegemisse, et seda peab nagu ise tegema ja ilma siis võib-olla suurest targe sotsioonist tulenevate selliste nagu piirangute ja mingite muude reegliteta. Ja niimoodi Codeborne nagu alguse saigi, et, et, et see käis nagu üsna kähku, meil ei läinud otsusest kooperatiivi loomiseni ja reaalsete nagu klientide ja, ja projektide alustamise üldse mitte pikalt aega, et, et, et vist on nagu kuu, on umbes ettevõtte regamise ja, ja siis hiljem nagu töö alustamise vahel. Ja mis oli võib-olla veel huvitav, oli see, et, et see Headstart oli nagu nii nagu nagu kärme, et me isegi selle ettevõtte esimesed palgad maksime välja reaalselt juba klientide käest saadud nagu rahaga. Et, et me ei võtnud sinna nagu, nagu laenu ja, ja, ja mingid muid niisugused nagu... Aga esimene klient
oli siis seesama Swedbank või oli veel keegi juba?
Ei olnud, see on niisugune tüüpiline stsenaarium, et sa lahkud ära kuskilt ja siis sa oled natuke see, see lahkuv ettevõte selline pantvang, et tegelikult meil oli Eesti Energia, oli tegelikult meie esimene klient, aga, aga Swedbank oli ka, aga tõsi, nad olid väiksemad ja, ja see selgelt ei olnud nagu peamine.
Aga Codeborne on, minu jaoks on ta alati olnud selline, üks ma ütlen, esiteks te olete niisugune Eesti programmeerimismaastiku selline tippvali, tipp kvaliteeti pakkuv ettevõte, teistpidi te olete selline ka nii-öelda lifestyle ettevõte, et selle sama nelja aastaga ütleme niimoodi, et te ei ole nagu kasvanud üle mõistuse suureks, on ju, et oleks see loogiline, et kui läheb hästi, teil on kvaliteetsed tooted või õigemini kvaliteete teenus, Kliendid hindavate kõrgelt, et on loogiline, et noh, et, et alguses olid kümme, praegu peaks olema viiskümmend, võib-olla juba sada, eks, aga te olete ikka jäänud nagu suhteliselt selliseks, kuidas ma ütlen siis, kompaktseks ja tervikuks, et, et miks nii?
Selleks peab võib-olla mõne sõna rääkima sellest agiilsest nagu meelelaadist ja, ja nendest väledatest arendusmetoodikatest, me usume siis sellesse, et tarkvara nagu kvaliteetselt teha, selleks on, meie usume sellesse agiilsesse nagu värki, mis tähendab tarkvara mõttes nagu üsna lühikese iteratsioone, tarkvara kiiret üleandmiskliendile kiireid tagasiside sessioone, tarkvara kiiret täiendamist vastavalt sellele, mida me kliendi käest kuuleme, Ja ülioluline meie töös tegelikult on paaris programmeerimise praktikad, mida me tähe, kasutame, see tähendab seda, et tegelikult sada protsenti meie töös sisuliselt tehakse nagu kahekesti. Meie kontoris on laua all ainult üks arvutikast kahe inimese peale, laua peal on küll kaks monitori, kaks hiirt, kaks klaverit, aga tööd teevad kaks inimest ikkagi ühe ülesande kallal. Sellel on palju põhjuseid, alustada võib lihtsalt, et see on talupojamõistus, mis ütleb, et nagu kaks pead on ikka kaks pead, aga tarkvara tootmisel tegelikult esiteks koodi kvaliteet Ühe inimese silma talt võivad vead nagu lihtsamini läbi lipsata, aga koodi kvaliteedil aitab see kõvasti kaasa, teiseks tuleb ka palju ägedaid ideid, kuidas mingisugust ülesannet nagu palju elegantsemalt, kiiremini ja, ja, ja jah, ja kvaliteetsemalt lahendada, kui üks inimene nagu pusik selle kallal. Ja, ja selline mudel, me oleme ka selles ettevõttes võib-olla, võib isegi öelda, et noh, üsna hästi saame ka omavahel läbi, et kõik sõbrad omavahel loomulikult ei ole, aga me arvame ka, et võib-olla see mudel ei olegi väga skaleeruv. Sellist ettevõtet ja sellist töölaadi ei saa võib-olla viljeleda saja inimesega nagu asutuses, sellepärast et meil on väga tihe infovahetus ka omavahel ettevõtte sees ja meil ei ole väga suur probleem ühest projektist teise programmeerijaid üsna lihtsalt nagu roteerida. See tuleb tänu sellele, et meil on olemas kooperatiivis oma igapäevased stand-up koosolekud, iga hommiku viisteist minutit me saame kokku ja iga paar räägib, mida nad eile tegid ja mida nad täna plaanivad teha. Selle infovahetuse mõte on selles, et esiteks tuleks välja mingisugused nagu noh, murekohad, lihtne, kui keegi on millegi kallal pusinud, siis toas on veel ümber kakskümmend inimest, kes oskavad võib-olla nõu anda, ja teine oluline aspekt on selline infovahetus ja ta ei ole formaalne, vaid ta on sisuline, kui sa kuuled igapäevaselt väikse tükikaupa, mida kuskil tehakse, siis sellise programmeerija väljavahetamine mingis projektis on väga lihtne, väga kiire. Kui ettevõtted kasvavad suureks, kui meid oleks sada, siis seda ringi ei ole võimalik enam nagu niimoodi kuulata kompaktselt, see, see stand-up ei saaks nagu toimida, et selles mõttes jah, ei eskaleeru tõenäoliselt.
Ma mõtlengi, et ühe sellise keskmise tiimi suurus, et on teil kaks paari või kolm paari, on korraga ka ühe projekti peal, et et mis see keskmine tulemus on praegu?
Meil on, enamasti on vist kaks ja on, on ka üks projekt, mis praegu käib, on kolme programmeerija või kolme programmeerija paariga ja siis on ka mõned on ühega. Aga mis on oluline, on võib-olla see, et tegelikult ei ole väga palju programmeerijaid vaja, et teha väga head tarkvara, et ma toon võib-olla ühe näite siin, me alustasime umbes kaks aastat tagasi tänaseks Venemaal suuruselt viieteistkümnendale pangale nende internetipanga tegemist. Ja kui me seda tegema hakkasime, õigemini, et kui ma küsisin seda üks kord pool aastat hiljem ühtede oma konkurentide käest, et mis te arvate, et, et me viisime, tõime viie tur, viie kuuga selle asja nagu kasutajatele, tegime kättesaadeks, tõime turule, kirjutasime nullist internetipanga. Ma küsisin, mis te arvate, et mitu inimest seda progesid? Ma ei tea, Henrik, pakkuge teie, Taavi, et mis te pakute, et kui suur see tiim oli, no Taavi tõenäoliselt... Ei,
mina ei paku midagi, sellepärast et no ma oletan, et küllap see kolm, kolm paari oli siis.
No jah, vot ongi, et ma olen nüüd ära ajanud jah, neli, neli inimest ehk kaks progepaari, aga üldiselt niisugune valdav nagu arvamus oli, et oi, seda tegid kindlasti kümme või kakskümmend inimest. Et tegelikult ei olegi vaja alati nagu musklit, inimeste arv ei näita väga palju asju, vaid tegelikult on vaja ajusid.
No see on väga hea näide, on ka sedasama, ütleme, kui me vaatame, kaugel me oleme Eestis näiteks e-tervisega või selle palju kirjutatud e-tervisega, on ju, et meil on kõik haigli infosüsteemid valmis, on ju, nad on omavahel ühendatud, meil on digiretsept, pildipangad, nii edasi, kui me vaatame, palju riik nagu maksnud on nende süsteemide eest, siis summa jääb ikka alla viieteistkümne miljoni euro, kindlasti kaugelt alla selle. Ja samas, nagu täna just suhtlesin brittidega, on ju, nemad jätkuvad, nad on kulutanud üle kümne miljardi poundi, Sellesama tegemise peale ja pole, noh, pole pooltki seda nagu veel kätte saadud, on ju, et, et see on ehe näide sellest.
Ma saan aru, et Eesti ei ole ka küll poolt kätte saanud.
Ei noh, selles mõttes me oleme kätte saanud, et noh, ikkagi nagu kus haiglasse lähed, sul nagu ikkagi toimib see nagu süsteem, et sind ikka nagu nii-öelda ja digiretseku ikkagi toimib meil, eks, aga Aga ma tuleks ikkagi tagasi selle, selle, selle vormi juurde, ehk siis no ütleme, kui me võtame klassikalise IT-firmas, on ikka analüütiku roll ja teiste roll, noh, teil need, need rollid nagu ei, on kõik nagu ühes isikus koos, eks ju. Ja see saab ikkagi teatavad limiidid ka sellele, et, et et see peab ikka suhteliselt universaalne olema see, see meeskonna liige teile, kes te nagu oma tiimi nagu tuleb.
Jah, eks kõik, ega me peame ka ennast ju kiitma, et meil on nagu head, head mehed ja naised tööl, aga tõsi on see, et meie programmeerijad peavad olema universaalsemad ja meie töö näeb niimoodi välja, et, et meie programmeerijad räägivad päris lõppkliendiga kõik asjad ise läbi. Mis puudutab selle konkreetse tarkvara funktsionaalsust. Et meil ei ole vahepeal selliseid proxy'sid, analüütikuid või projektijuhte, kus siis võib tihti juhtuda see katkimineva telefoni nagu sündroom, et, et keegi käis kliendi juures, kuulis mingit infot, tuli tagasi, rääkis sellest pool juttu edasi, teist poolt ei saadud ka aru, mitte et see alati nii käiks, aga see on nagu üks potentsiaalne olukord, mis võib juhtuda ja meil on siis nõnda, et, et meie reaalsed töö tegijad kohtuvad ka sellega, kes seda tarkvara tegelikult nagu kasutab. Ja nende meeste ja naistega kogemus, selline valdkondlik kogemus, et me näiteks oleme ka veidi spetsialiseerunud, on ju, me teeme finantssektorile, telkole, energeetikale asju, kui keegi tuleks meie juurde, ütleks, et, et mul on saiavabrik ja poisid, andke nõu, et mis softi ma peaks tegema, et mu saiavabrikust tuleks nagu saiu kiiremini välja, siis me tegelikult tõstame käed üles ja ütleme, et kohe nagu ei oska nagu aidata. Aga kui meie poole pöörduda näiteks noh, finantssektori või, või telko või energeetika valdkondadega, need, need on veel rida muidugi, mida me tunneme, seal me oskame ka anda sedalaadi nõu kaasa, et, et see ei ole lihtsalt programmeerijate niisugune nagu padi-liis, mida me teeme, vaid ka ikkagi sisuliselt mingi valdkonna nagu tundmine ja seda ka ei ole väga lihtne skaleerida, neid inimesi pole lihtsalt lõpmatult.
Aga siin on ka, ma ütlen, et väike erinevus, on ju, et ütleme, klassikaline tarkvaraettevõte jällegi, tema jaoks oleks unistus see, et ta saab suure lepingu, no a la mingi internetipanga, on ju, pusib seda kaks, kolm aastat, on ju, taimed mateeriale, ehk siis kõik tunnid makstakse kinni, on ju, et noh, on ju, et noh, ideaal, ideaal, ideaalne värk, eks. Teil see nii ei ole, teil on ikkagi see, et, et pigem nagu lühikesed projektid, kiire tulemus, miks nii?
Tarkvaraga on jah, tihti niimoodi, et makstakse tegelikult väga palju raha, küsimus on isegi selles, kas tarkvara on odav või kallis, aga tihti makstakse selle eest, mida tegelikult vaja ei ole. Iga päev me kasutame tekstiredaktori, et seal on sada nuppu, mida Miial ei vajuta, aga me oleme ometi sellest nagu raha maksnud. See agile'i põhimõte on üks see, et, et nagu eliminate nagu waste. Ja, ja seal on ka üks selline lause, et maksimeerida mittetehtava töö hulka. Et kui sa tõesti destilleerid oma ülesandest ära tõesti selle kõige olulisema, siis ei olegi vaja teha seda nagu kaks aastat saja inimesega ja teha niisugust pikka nagu vendor lock-in'i. Ja teine asi on võib-olla see ka, et ma usun vähemalt, ma ei saa kõikide inimeste eest Codeborne'is rääkida, meid on ikkagi kakskümmend neli, aga ma arvan, et meie peakuju on natukene sedalaadi, et Mingi mundriau ei luba teha triviaalset ülesannet nagu kolm kuud ja kasseerida sellest time and material'i näol, siis lihtsalt raha sisse öelda, et vot nii oligi vaja teha.
Ma sain aru, et see Venemaa pank ei saanud siis nagu preemiapunktide süsteemi või, või mingit asja, mida, mida me kõik oma internetipankadest teeme, et kas see, kas see toode muutus selleks agiilsemaks, et teie seda programmeerisite, kas te ütlesite neile, et pole mõtet, ärme teer seda?
Me kindlasti ütlesime mingeid asju, mida ei ole jah mõtet teha, et meil on endal varasem finantssektori kogemus ja me andsime nõu, ja ehkki me oleme üsna uhked siin, mis Eestis toimub internetipanganduses, et tasub natuke ringi vaadata, Venemaal on praegu vähemalt kaks panka, kus on internetipankades ägedamaid featuure lõppkasutaja jaoks kui see, mida Eestis täna kasutada saab.
Näiteks inglise keeles, see on inglise vene segakeeles, selle nimi on ehk siis nagu pump või raputamisega tehtud ülesanded, see tähendab seda, et mobiiltelefonide rakenduste sees on siis aktselerameetrid enamasti uutes nutitelefonides, telefone raputades, positsioneeritakse telefon ära, saadakse aru, et lühikese aja jooksul üsna samas kohas toimus kahe telefoni raputamise, põhimõtteliselt nagu kaks saaja ja raha vastuvõtja löövad telefoni omavahel kokku ja toimub rahane kujut, transfer, kui neil on mõlemal siis selle panga mobiilirakendus nagu avatud. Ja kinnitatakse see ühe-kahe nagu nupuvajutusega seal, et selliseid asju veel Eestis ei ole, sellele üsna lähedal on see Swedbanki nagu raputamine, mille tagajärjel sa näed oma kontojääki, aga seal toimub juba reaalne ülekanne sellega. Ja üks asi veel, mis on seal minu meelest päris nagu vingelt innoveeritud, on... maksete vormide asjade tegemine, et, et, et Venemaal on üks omapära see, et nende maksevormid on hästi keerukad, kui keegi mäletab, mis asjad olid meil nagu mingid sepa ja, ja sellised nagu keerukad nagu maksed mõned ajad tagasi, siis seal on nüüd siiamaani ja nendel on hästi erinevad, kas sa maksad nagu oma sõbrale, Ma ei tea, koos õhtus maksad nagu oma sõbrale pool õhtusööki kinni, maksad nagu politseile trahvi liikluse ületamisest ja maksad hoopis oma kommunaal nagu makseid, need on hästi erinevad teenused või maksevormid ja nende automatiseerimine, et inimene saaks neid mugavalt maksta, on üsna, üsna nagu keerukas nagu ülesanne, mida me teha üritame, on, et lahendada see keerukus, nagu peita inimese eest nagu ära.
Räägi oma lentidest veel, et te olete täna ikkagi peamiselt juba eksporti tegev ettevõte ainult?
Jah, Codeborne'i eksport meie käibest on peaaegu vist kahte kolmandikku veel päris ei ole, aga, aga võib-olla on ka umbes sinnakanti, et, et, et me teeme jah, väga palju eksporti tänaseks, peamine suunda täna Venemaa, me oleme selline punt, kus on meie, meie kooperatiivis on umbes kuus-seitse, praegu peast panen kuus-seitse, võib-olla kaheksa nagu vene poissi, kelle emakeel on vene keel, See annab meile Venemaa turul nagu tegutsemise võimaluse, seal inglise keelega mitte midagi teha ei ole, ja meil on ka teisi mehi, kes õpivad seda ja naisi, et, et, et me püüame seda laiendada ja samas me vaatame nüüd ka siis Lääne-Euroopa poole ka, et meil on esimesed sammud, mis me, mis me sinu suunas oleme ka jah...
Aga Venemaal on pogejad küll, on ju, mis, miks neil eestlasi vaja on?
Meil on tunne, et nende jaoks me esindame niisuguse, niisuguse nagu ägeda ja kaasaegse meelelaadiga nagu inimesi, kui me nendele demome enda kodus tehtud süsteeme, siis nad ütlevad niimoodi, et oh, eta prosta kosmos, on ju, et, et see on lihtsalt nagu kosmos, näiteks ka ID-kaart, on ju, seesama, mida me siin palju räägime, et on kasutusel ja, ja, ja me ei olegi enam väga uhked selle üle, sest teenuseid ei ole alati võib-olla kõige vingemad, saaks palju rohkem teha, aga nende jaoks on see ikkagi nagu ulme. Ja kui sul on selliste asjade reaalne nagu realiseerimise kogemus, siis see on nagu, ma ei taha isegi öelda, et see usutav, aga see on nagu reaalne, saadakse aru, et need on tõelised, ka keegi kuskil on ära teinud, need mehed teavad, kuidas seda teha. Ja muidugi, eks meie referentsid kõlavad või kõnelevad ka enda eest, et meie tarkvara on ikkagi hinnatud global finance'i poolt kui, kui meie tehtud tööd nagu kui parimaks internetipangaks ja ja tänavu on niimoodi, et Venemaal üks nendest pankadest, mis me tegime, on top kolmest, ta jagab esimest kuni kolme kohta, kolmandat ko
Üks nendest pankadest, te olete võimalikult teinud kahe panga, internetipangad?
Jaa, meil on teine ja tegelikult me räägime siin läbi praegu ka kolmandate, neljandatega, nendest on veel veidi vara rääkida, aga kaks panka on reaalselt jah, juba kasutajatele kättesaadavad.
Aga kas Venemaal on ruumi veel Eesti ettevõtetele või on ikkagi see nii ütleme, puhas juhus, et, et Codeborne sinna sattus ja, ja ütleme, et sinna tööd teeb?
Ma arvan, et tegelikult on ikka, et Venemaal ei ole asjad üldse nii hullud, tihti arvatakse seal see äri ajada ja, ja võib-olla tuleb, ma ei tea, kas tuleb kellegi altkäemaksu maksta või niisugust onupoja poliitikat, tegelikult on niimoodi, et reaalsed loogilised sisulised argumentatsioonid, nendega, seal ei olegi midagi vaielda, et, et kes on nagu parem, see tuleb tegelikult objektiivselt nagu välja. Ja kui kuskil peaks olema olukord, et see sattus niisugusesse ebaõiglasse konkurentsisituatsiooni, et, et, et siis sa ei pea ka seal ise nagu tegelema, et, et Codeborne'i huvi ei ole iga hinna eest iga klienti endale saada, et me teeme ka koostööd nende partneritega, kes tegelikult ka nagu tahavad meiega teha ja usuvad sellesse. Ja küll nad siis leiavad ka selle mooduse oma bürokraatiast läbi närida ja kõigest, mis seal nagu vaja on.
Selle uudise pealt lähme esimesele pausile.
Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik, stuudios on saadet juhtimas ka Taavi Kotka. Ja täna räägime programmeerimisfirmast Codeborne, kes kasutab arenduses agiilseid praktikaid, ekstreemiliselt programmeerimist paaris, sama laua taga mitu inimest, ning sellest firmat, seda firmat on tutvustamas siin asutaja ja tegevjuht Toomas Talts ning lisaks on stuudios ka selle firma värske programmeerija Annika Tammik, kellega nüüd selles osas natuke rohkem juttu tuleb.
Eelmises plokis jah, rääkisime, kuidas Codeborne'il läheb, aga, aga üks huvitavaid teemasid, mis viimasel ajal teie ettevõttega on seotud, on see, et et kuna kõik programmeerimisettevõtted on noh, konstantses ressursinäljas ja teistpidi jälle Eesti turul on jätkuvalt ikkagi intelligentsed inimesi, kes kahjuks mingistel, mingitel segastel asjaoludel on, on omandanud kunagi mingi uduhariduse ja ja ei ole nagu rahvaheliselt konkurentsivõimeline, siis teie läksite katsetama ümberõppe võimalusi, ehk siis võtsite ja eesmärgiks ise õpetada ümber enda jaoks endale sobivat ressurssi. Et ma ei tea, Toomas, räägi meile sellest, miks te seda tegite, kuidas läinud on, ja siis Annika äkki räägid sellest, et mis tunne siis on olla programmeerija.
Me panime Facebooki kuulutuse ja ütlesime, et otsime programmeerijaid, või õigemini neid inimesi, kes tahavad programmeerijateks saada ja saime selle peale kaheksakümmend kuni üheksakümmend avaldust. Ja valisime nende usust väl, välja motivatsiooni põhjal, nad pidid meile kõik kirjutama motivatsioonikirja, miks nad seda teha tahavad, miks nad selleks õppida tahavad ja selle alus me valisime välja kuus inimest, kes tulidki tarkvara, tarkvarakooli meile. Miks me seda tegime, on mõned põhjused, üks on see, et nagu sa ütlesid, et Eestis on ressursipuudus ja ega sellest kasu ei ole, kui, kui Codeborne võtab Nortalilt, ostab inimesed üle ja siis keegi teine ostab üle Codeborne'ist, see käib niisugune surnud ring, et sellest ei ole tolku. Ja koolide niisugune juurde tootmisvõime on meil ka enam-vähem teada, aga tegelikult on ikkagi niisugune avastamata ja kultiveerimata maa nüüd kõik teised inimesed, kes võiksid ka tegelikult oma taiplikkuse pealehakkamise poolest sellesse sektorisse sobida. Minu meelest globaalne ülesanne seisneb selles, et kui me loeme, et Soomes majandus jahtub ja, ja võib-olla ei käi enam üle lahe laevad nii täis inimestega, et tegelikult võiks mõelda, mida me nendega peale hakkame, et nendele võiks siin ka nagu mingisuguse täiendõppe, õppe pakkuda ja, ja me mõtlesime selle peale, et, et esiteks, kas on reaalselt võimalik seda, et, et koolitada siis varem programmeerijas või mitte tegelenud inimest programmeerija, me saime, muideks võtsime Ameerikast ühest ettevõttest, kus reaalselt koolitatakse rekkajuhtidest ja juuksuritest Ja, ja, ja meie üks kaasasutaja tegelikult isegi töötas paar, paar nädalat oli seal Ameerikas, koha peal oli seal ka paarisprogrammeerija ja võttis sealt nagu natukene nagu nõu üle. Ja, ja teine asi oli see, et selgelt me tahtsime ka endale uusi nagu inimesi ja uusi töötajaid ja me uskusime ka veel seda, et nüüd need uued inimesed toovad ka natukene teistsugust sellist elukogemust ja, ja, ja oskuseid, mida võib-olla ainult programmeerimistaustaga inimestel nagu ka ei ole, et see oli siis niisugune kahest poolest, et kombine, kombi, kombinatsioon, miks me seda tegime.
Aga Annika, mul oli Webmedias omal ajal vist Eestis kolm naisprogrammeerijat, et noh, see, et naisterahvas tuleb üldse programmeerima ja, ja temast saab programmeerijat, see on ütleme nii, et see on väga harukordne nähtus on ju, et et, et räägi sellest, et miks sa üldse tegid selle motivatsioonikirja ja, ja mis, ütle, mis seal mõttes on
üldse? Sellega on nüüd niimoodi jah, et Ma kunagi õppisin üldse haldusjuhtimist, mis ilmselgelt noh, IT-ga on tal väga vähe pistmist, kui ma oma praktikat tegin Välisministeeriumis, siis ma sain aru, et noh, toredad on küll need avaliku sektori ettevõtted ja osadele inimestele nad sobivad, aga mina oleks tahtnud kohe algusest peale paljusid asju teistmoodi teha, sest mulle tundus, et nii ei ole ju loogiline. Ja siis... Vahepeal olin ka haldusjuht, aga seal mul jälle tundus, et hirmus kiiresti hakkab hirmus igav, sest et poole aastaga nagu ventilatsioonisüsteemidest teadsid nii palju, kui oli teada ja põrandamaterjalid olid ka nii palju selged, kui oli vaja ja ja siis oligi küsimus, et mis nüüd edasi, siis sattusin ka täiesti juhuse tahtel Tele2-tele, kus oli management trainee programm, iseenesest väga põnev programm. Selle käigus noh, kuna ma reaalselt olingi noh, humanitaartaustaga ja, ja noh, ikka kui ma läksin ka sinna telekahte, siis mul oli lihtsalt üks niisugune suur jeema, võiks teha igasuguseid asju ja sära oli silmas, aga oskusi oli vähe. Jaa, aga kuidagi juhtus jah, niimoodi, et isegi telko ettevõttes, kus noh, tegelikult ta pigem nagu rohkem minu arvamust mööda kaldub reaalainete poole, siis seal on ka väga palju inimesi, kes näiteks kas või et, Exceli ettevõttes Noh, silmad läheb, silme eest läheb mustaks ja nad lihtsalt ei suuda sellega, no sest see, seal on lihtsalt liiga palju numbreid ja, ja no ei taha tegeleda. Mistõttu väga paljud nendest Excelitest jõudsid minu lauale, kuna ma olen taas kord kärsitu ja ei jaksa väga tihti, või nagu väga palju tegeleda nende asjadega, mida ma juba oskan. Siis ma noh, puratamatult pidin kõigepealt sealt valemid ära õppima ja siis õppisin makrot ära ja noh, sest Google ju aitab ja nagu, et et kui ise ei taha teha, siis tuleb leida võimalus, kuidas seda automatiseerida. Ja sealt edasi noh, ongi, et step by step on ju, et õpid natuke midagi juurde ja siis jälle tekivad uued ideed, aga et noh, kuidagi peab ju veel paremini saama. Ja noh, nii ta läks, et mingil hetkel ma tundsingi, et kui oligi Excel oli juba nagu väga suur sõber ja või siin seal igasuguseid asju kokku kirjutada ja ja baasides kolasin ka täitsa rõõmsal meelel, et et tegelikult ju ma tahaks rohkem, sest et ma noh, jällegi, et mida rohkem sa õpid... tegema asju automaatsemalt, seda rohkem sa saad aru, kui vähe sa oskad, sest et tegelikult ka need asjad, mida sa veel eile tegid, et noh, tegelikult neid saab ka veel paremini teha.
Ja nii jõudsid Codeborne'i?
Jah, ja põhimõtteliselt kuidagi, kuidagi seal samal hetkel, kui ma mõtlesin, et no tegelikult on ilgelt vaja oskusi juurde, sellepärast et igal pool tehakse nii palju asju nii manuaalselt ja see on selline ressursi raiskamine, et see on kohe väga kurb.
Aga no ütleme, räägi siis, oled nüüd ekstreemprogrammeerija, on keeruline või on huvitav?
No sellega on nii, et on nii keeruline kui huvitav, keeruliselt huvitav on.
Mis see programmeerimiskeel on, mis teil praegu...
Javat, Javat programmeerija me, jah, meie, et me koolis õppisime Javat ja, ja siis sellega nüüd... Oota,
Toomas, sul on programmeerimise tippettevõte Eestis, sul on tippprogrammeerijad. Ja nüüd sa võtad ühe humanitaari ja teed tasparamee, see kuidagi ei kõiksu üldse kokku.
Me võtsime kuus, mitte ühe, me võtsime kuus inimest kooli ja ega kõik inimesed on kuskilt alustanud, et see XP, see paarisprogemine tegelikult sellise võimaluse annabki tegelikult, kui ettevõtted tihti räägivad, et neil on hea õpikeskkond. Siis kui praktiliselt küsida, et mida te tegelikult teete, et juunior saaks seeniori tasemele, siis tegelikult ei saa väga häid või sisulisi vastuseid, vähemalt minu meelest. Aga paarisprogrammile on hästi lihtne, see on nagu learning by doing, see on niimoodi, et sa näed, kuidas guru ees teeb, sa teed põhimõtteliselt nagu järgi. Ja selle meetodiga on õppimiskõver lihtsalt hästi palju kiirem ja ega teisi meetodeid nagu väga palju polegi, et, et me mäletame saja aasta tagant, kus oli sepp, kelle juurde tuli õpipoiss, Alguses hoidis väikest haambrit pärast nagu suuremat, lõpuks oli vikati valmis, lõpuks tegi ratta ja nii ta läheb, et, et see, ma usun, et, et see on sama meetod, on siin selles mõttes nagu korratav. Ja niimoodi kostatad endale järelkasvu, ega, ega nii see ongi.
Mitu kuud sa oled olnud Annika, ütles, programmeerija?
No kõigepealt oli kolm kuud kooli ja siis põhimõtteliselt detsember kuusteist vist oli see, kui ma nüüd ei eksi, kui me, kui alustasin oma tööd programmeerijana. Ma
küsin veel, et kas, kas paaris programmeerimine on siis mõne klassikaaslasega paaris, kes oli või on mõne senior programmeerijaga paaris?
Ikka guru, nüüd on ikka guruga jah, et alguses me programmeerisime omavahel. Ja aga siis selles mõttes, et eks seal, seal oli ka nii, et mingil hetkel meil olid täpselt need komistuskivid olid kõigil samad. Et noh, et sa enam-vähem, noh sa alati tead, mida sa pead tegema, aga küsimus on see, et kuidas see arvuti aru saaks, et, et mis sa talle öelda tahad nagu.
Aga kes rohkem kirjutab, et kas see kordamööda kirjutate selle guruga või on, guru ütleb, et tee nüüd seda ja vaatab õla või, või hoopis sina istud ja guru kõrval ja ütled, et julgetan üldse öelda, et tee nüüd seda?
Jaa, ja meil on kusjuures pigem ikka just niimoodi, et nagu näiteks mina kirjutan ja siis juhendatakse ja öeldakse, et Et mida võiks teha ja kuidas võiks teha, sest ja see ongi tegelikult see noh, ongi, ma iga päev õpin nagu nii palju asju, mis tegelikult on üliäge, sest et kes saab öelda oma töö juures, et sa iga päev lähed väga, väga palju suurenenud pagasiga koju.
Ma ütlen, et meil siin stuudios päris suur elevus, sellepärast et see on nii eriline, et meil on naisprogrammeerias uus stuudios, ma ei tea, Toomas ka, ega mitu aastat läks, enne kui teil esimene naistöötaja tuli?
Jah, nüüd on ju niimoodi, et no kolm ja pool ütleme jah, selles mõttes, et, et kolm ja pool aastat, jah.
Aga vist seesama, et mu, mulle väga meeldib see näide, mulle õudselt meeldib see, see, see kool, sellepärast et me oleme siiani sektoris ka ise arvanud, et, et see ümbriõpe on ikkagi väga kallis. Ja ütleme, isegi kui me võtame näiteks ülikoolist välja tulnud tudengi, siis jah, viimastel aastatel on see kõvasti paremaks läinud, aga ütleme, kuskil kaks tuhat kaheksa, kaks tuhat üheksa, ka meil läks isegi juba, isegi kui sa olid bakalaureuse informaatik, läks ikkagi üks kuskil viis-kuus kuud, enne kui sinust nii-öelda asi sai ja sa hakkasid tõesti nii-öelda väärtust ka looma, on ju, et, et tee näide nagu anab veel täiendavat usku, et et ikkagi on õige, õigete metoodikatega võimalik nagu üks nagu tahtejuhiline inimene nagu nii-
Jah, võib-olla üks tähelepanek, mis meil on, mida me tegime, tarkvarakool hakkas sisuliselt umbes, esimene nädal läks sisseelamiseks ja selliste põhitõttede uurimiseks, aga tegelikult nad hakkasid kohe alguses tegelema päris projektiga. Sellel tööl, mida tarkvarakool tegi ka oma esimesest koolinädalast või teisest koolinädalast, on reaalne tellija. Tal on reaalne nagu vajadus taga ja seal on üle laua klient, kes toob reaalse elu ülesandeid ja palub neid lahendada. Võib-olla üks asi, mida koolidest paremaks timmida saaks, on näiteks see, et, et ka ise ma mäletan, et, et, et, et praktikum oli see, et progejärjekordne nagu veebipood. Aga tegelikult need tööd lähevad sahtlisse ja mitte kellelgi ei ole neid tegelikult selles mõttes nagu vaja, et, et võib-olla üks nagu õppetund sealt, mis võib kooli noh, metoodikas ka nagu kasutusele võtta, mis meil on lihtsalt nagu näide olemas, Et kui teha päris ja vajaminevat asja, sellest võiks olla tolku, puhtpraktiliselt võib-olla näeks see niimoodi välja, et, et võtta näiteks tipis või, või kust nagu kursus kokku, säravate silmadega poisid tüdrukud sinna punti ja juhendaja näiteks abiga tehakse koos näiteks õppeinfosüsteemist mingi järgmine normaalne iteratsioon.
Sa ei ole Toomas ammu käinud ülikoolides, ma soovitan minna, et eriti ma soovitan minna Tartu Ülikooli Atisse, et seal omal ajal veeb midagi, me hakkasime aitama, me andsime seda tarkvaratehnika projektiainet, aastas kaks tuhat viis. Ja alguses oli tõesti niimoodi, et progati nagu õpiinfosüsteeme ja noh, klassikaline raamatukogu ja noh, see on nagu labased ülesanded, on ju, ja nüüd viimastel aastatel nagu tudengid teevadki meeskondadele sõna otseses mõttes satelliite juba, et, et see on hüppeliste tasu üles läinud ja ja ütleme, et Tartu ATIS on ikkagi neid tudengiprojekte tasub jälgida ja, ja ka oma, oma tellimist tuleb sinna anda, et, et need tiimid teevad ikka täna väga kõvasid asju juba. Aga just see, et, et me saame nagu, kuidas ma ütlen, mitte insenerist, saame inseneri, et see on nii kihvt, et, et selle koha pealt müts maha täiesti.
Aga kas teil firmas on ka teisi programmeerimiskeelipraktikaid või teete ainult Java projekte?
Jaa ikka, et, et me oleme küll valdavalt Java-maja ja sellepärast, et see on ka selline levinud de facto nagu standard, aga meil on nagu projekte, me kasutame hästi palju Rubyt, meil on kirjutatud projekte Scalas, Node.js-is, me kirjutame ka siis nagu asju, et me oleme, mingid projektid, mis me kasutame, üsna riistvaralähedased asjad, mis me teeme, et, et näiteks digibokside progemine on meil praegu niisugune huvitav ja järje, järjekordne niisugune põnev asi. Ja noh, ka Java maailmas on ju tegelikult niimoodi, et seal saab nagu päris kärmelt nagu edasi liikuda, selles mõttes, et tuleb ikka ja jälle mingi uus veebiraamistik, mida kasutusele võtta, et, et me oleme kogu aeg, meil on ka meeskonnas, on inimesi, kes on osad, on konservatiivsemad, teised on niisugused nagu hästi niisugused nagu eesliinil jooksjad, et meil on kogu aeg mingi projekt, kus on kõige viimasem mingi veebiraamistik kasutusel ja samal ajal, kui tehakse seda projekti ennast tegelikult ka nendesse open source projektidesse tagasi, siis panustatakse m
Ja lähme siit oma teisele pausile.
Tere tagasi kuulama IT-ääri saadet Restart, oleme jõudnud meie saate kolmanda osani, mina olen Henrik Aavik, siin on stuudios meil ka veel Taavi Kotka ning külas on Annika Tammik ja Toomas Talts firmast Codeborne. Codeborne on programmeerimisettevõte, kes tegeleb ekstreemse programmeerimisega, kus inimesed on kahekesi ühe arvuti taga ning teevad palju testimist ise ning seal firmas toimus niisugune asi nagu tarkvarakool, kus anti haridus kaheksakümnest aplikandist valiti välja kuus ja nendest kuuest õpilasest, kes ei olnud varem olnud programmeerijad, tehti kolm programmeerijat Codeborne'ile.
Jah, et täna me äkki räägimegi siin saates rohkem nagu sellest samast projektist, mitte nagu Codeborne'ist, just sellepärast, et me näeme seda, et Eestil on rahvavahelisel turul laiem võimalus läbi lüüa just IKT-ga seotud teemades ja teistpidi me näeme, et me oleme nagu... Just konkurentsivõime aruanne tuli, mis näitas, et, et Eestis on IT, IT-spetsialiste või vaba ressurssi nagu kõige vähem üldse nagu Euroopa Liidus, et meil on põhimõtteliselt nagu kogu sektor on nagu hõivatud, et meil ei olegi nagu võtta kuskilt juurde, et ja nagu sa Toomas ütlesid, et meil ei ole mõtet seda sektori sees üksteise käest üle osta, me peame mõtlema välja nende lahenduste peale, kuidas seda nagu, nagu inimmassi suurendada, eks. Nagu sa ütlesid väga õigesti, noh, ülikoolidest me saame kuskil aastas juurde nelisada, viissada, Noh, uut inimest, aga seda on ikkagi vähe, sellepärast et noh, turgid täna nagu suudaks ära absorbeerida ka nagu, nagu tuhandetes numbrid, eks, et ja meil on rida suuri arenduskeskusi veel ukse taga, kes tahaksid tulla Eestisse, aga noh, küll pole seda võimalust, eks, ja, ja ütleme niimoodi, et, et muud sektorid, kui me vaatame siin meedia ja, ja, ja kinnisvara ja nii edasi, Et sinna meil nagu häid spetsialiste üldse ei jätkugi. Ehk siis noh, Toomas, sinu mõtted on ju, et okei, te igatsetasite praegu kuuega, tasuta kursus, ma saan aru, aga kuidas me selle kuu asemel saaksime kuussada?
See on miljoni dollari küsimus, ma ei oska sellele kohe vastata, kuidas kuussada saab, aga kindlasti on võib-olla see, et, et see meie mudel nagu töötab, mis oli nagu positiivne. Et kuidas ta nagu skaleerida niisuguse suure hulga peale, ma ei oska võib-olla kohe nagu seda vastust välja pakkuda, aga mida ma julgustaks võib-olla tegema, on see, et ka teised tarkvaraettevõtted, kes vaevavad tegelikult samasuguste probleemide käes, et inimesi nagu on raske leida, Et teeksid lihtsalt nagu sama asja, et, et noh, me teame, et, et nii mõnedki ettevõtted nagu teevad ja tegelikult üks hästi oluline asi on see, et kui sa tahad, et mingi nagu asi juhtuks, et see peaks ka olema heas mõttes nagu rutiin, et ei ole mõtet ka ettevõtjatele nagu viriseda, et a la, et ma ei tea, koolidest tuleb vähe või kvaliteet on halb, et see virin ei aita kuhugi, et seesama näiteks selline kool võiks olla, ma ei tea, ettevõtte selline rutiin või töö nagu üks osa, on ju, et, et me lihtsalt ei palka inimesi, Ja ei, ei, ei, ei, ei tee igapäevast tööd ja, ja ma ei tea, ei pea suvepäevi, on ju, aga meie üks nagu tarkvaraettevõtte osa on ka see, et ta täiesti teadlikult koolitab endale nagu järeltulevat põlve.
Siis üks klassikalisi hirme selle koolitamisega on alati see, et sa võtad endale sisse inimese, sa raiskad tema peale aega, sa paned oma mingi guru kinni, kes tegeleb selle nagu noore inimesega noh, mitu kuud, eks, Kui sa selle kõik teistpidi arvutad nii-öelda tööd hundidesse siis ja paned sinna tunnini, olla nagu lipiku külge, siis sa saad ikkagi väga suure investeeringu, see on ikkagi nagu noh, kümned tuhanded eurod, et see ei ole nagu mingi, mingi, mingi väike kommiraha, on ju. Ja siis sa riskid sellega, et noh, et sa ainult staariks kätte ja enne kui ta selle, see uus inimene, enne kui ta selle raha on sulle nii-öelda tagasi tootnud, ta juba läheb minema sellepärast, et ta kuskilt saab noh, rohkem või, või kõrgemat palka, on ju, et... Et Annika, üles sina nagu tunned, et noh, et kas see, et, et üks ettevõte võttis vaevaks, tegeles sinuga ja pakub sellist põnevat väljakutset, et kas sellega on ka mingi lojaalsussüst nagu, nagu, nagu sisse süstitud või, või, või, või mis moodi sina näed seda, on see probleem või ei ole probleem?
No selles mõttes, et ma ei tea, minu jaoks on praegu seal nii põnev ja need inimesed on nii toredad ja, ja see firma, noh see õhkkond ju üldse, et, et ma ei näe praegu üldse seda hetke, et, et miks ma nagu niipea üldse peaks hakkama endale kuskilt mingit muud tööd otsima. Et see töö otsimine, ma arvan, ei ole ka kunagi kellelgi selline, et nii äge, ma nüüd täiega hakkan surfama kõiki neid töökuulutusi läbi, et, et see tavaliselt pigem on ikkagi mingisugune, et sul on mingi rahulolematus või et kas sul ei ole piisavalt põnev
või... IT-maailmas on, piisab sellest, et sul on LinkedIn-i konto, et hakkab pakkumisi tulema.
Nojaa, aga mõtlen, mul, meil on ikkagi hea meel, et meil on lõpuks ometi on stuudios üks humanitaar, kes, kes ausalt ka räägib sellest oma häälega, et me ei pea teda nagu kuidagi sündiva püstoliga ütlema, et et IT-firmades on ka cool, et me olemegi coolid, et seal ongi hästi cool töötada kogu aeg, et...
Jaa, selles mõttes ma, ega mul rohkem kägemust ei ole, on ju, aga mulle väga meeldib.
Mis, mis oli sul nagu ettekujutus, nagu programmeerimise ametist enne, kui sa üldse hakkasid sellega tegelema, et... Räägi sellest.
See on hea mõte tõesti, et ega konkurendid hakkavad palkama inimesi, kellel on tõesti, haldusjuhtimine on CV-s noh.
noh... Räägi, räägibki sellest ajast on ju,
et... No vot, mul endal ju tegelikult, olles ka ärianalüütikuna töötanud, on noh, on olnud kokkupuudet enne teiselt poolt, et ma olen pigem nagu see tellija osas olnud, on ju, et ja no IT... Noh, sektoriga kogu see suhtlus on. No aga mingi
stereotüüp, no tundus. Noh,
selles mõttes see on keeruline, et seal pigem ongi nagu ja nii palju inimesi, kui ma olen ka rääkinud sellest koolist ja et kuidas üldse töötatakse Codeborne'is, et siis. Sa küsid, et aga miks üldse teised kuidagi muud moodi töötavad, et miks sa pead siis, no sest tüüpiline ongi see, et sa kirjutad mingi projekti tellimuse, saadad kuskile IT-firmasse, paned mingisse musta auku ja siis kuskilt tuleb X aja pärast mingi suur monstrum ja siis sa küsid, et kas ma selle tellisingi, et oma arust ma ju kirjutasin hoopis midagi muud.
aga no tihtipeale ongi see lihtsalt, et sina äripoole pealt räägid justkui sa ise arvad, et sa rääkisid nii hästi ja siis juhtub midagi, et IT poolt tuleb hoopis midagi muud vastu ja seetõttu tunduski nagu, et seal ongi sellised inimesed, kes nagu ei suhelda, ei oska, ei taha, neil ongi nagu, nad saavad omamoodi asjadest aru, sa pead lähenema neile väga mingi spetsiifiliselt, et sa üldse sealt midagi saaks, et noh, Noh, kas nüüd nohikud, aga lihtsalt sellised väga erilise düpaažiga inimesed?
Noh, üks nüüd just niimoodi, aga, aga selles mõttes, et, et tavainimesena keeruline sohelda.
Ühesõnaga, mittenormaalsed, aga sa tahtsid Toomas seda?
Ma tahtsin öelda, et inimeste liikumist minu meelest ei pea kartma, et jah, tõsi on, et aeg-ajalt ostetakse üle ja seda juhtub, aga, aga see ongi okei, see on elu nagu loomulik osa, et, et Ja teine asi on võib-olla veel, et, et ega siis ei osteta ka alati nagu noh, ainult nagu tehnilist skill'i ja suhtumist ja asja, et kui see nagu pinnas, nagu kui Annika rääkis, et talle meeldib, on ju, et ega see ongi, et, et et sinu juurest lahkuvad ka need noh, et, et kellele sa ise ka nagu ei sobi, nagu objektiivselt ka, et seal ei olegi nagu head või halba, et nad tahavadki kuskil mujal olla, minu meelest see on okei, Et seda on ka tarkvarafirmades ja tarkvaraäris nagu näha, et on selge punt nagu ettevõtteid, no see on pahasti olnud, need on maailma kõige suuremad ettevõtted, on ju, kes püüavad teha niisugust nagu vendor lock-in'i või niisugused kuldseid käeraudu, et sa ostad mult ühe toote, teise, kolmandas ei saa kunagi nende pealt nagu putku panna, täpselt sama, nagu oleks, kui mõelda, et oh, palk on ühe korra inimese, siis ta töötab nagu surmani minul, on ju, minu juures, et, et see ei olegi nagu õige, et las liiguvad, selle, selle, tänu sellele minu meelest ain
No siin on, mõningad ettevõtted võtavad väga valuliselt seda, et, et inimesed liiguvad, eks, aga, aga teil ei olnud nagu Swedbankaga probleeme?
Ei, me läksime džentelmenidena ja isegi ka sõbralikult lahku, me, meile on ka hiljem tulnud Swedbankast tööle inimesi, selles mõttes on suhted väga normaalsed ja, ja enamgi veel, noh, me ju jääme neile ka pisut nagu tööd tegema, et ei, me ei pööranud mitte mingil juhul tülli selle pärast.
Aga Annika tagasi sinu juurde, et kas nüüd seesama ikkagi noh, elukutse vahe, vahetus põhimõtteliselt või, või ütleme, erialavahetused, kuidas nagu tunned, et kas sa nagu võikski seda tööd teha nüüd nagu, nagu järgmised nagu noh, viis-k
No selles mõttes, et kuna ma viis aastat tagasi, kui keegi oleks öelnud mulle, et must saab programmeerima, siis ma oleks kõva häälega lihtsalt naerma hakanud, öelnud, et no tõesti nagu mina, programmeerija, mitte kunagi. Aga nii, et selles mõttes ma ei saa, noh, ma enam ei tee kunagi seda viga, et ma ütlen, et viie aasta pärast ma kindlasti teen midagi, aga praegu mulle seda noh, mulle tõesti meeldib ja seal on nagu nii palju õppida. Samas noh, ma nagu loodan, et ma üks päev saan nagu ise ka uskudes öelda, et ma olen programmeerija, sest praegu ilmselgelt, kui sul seda tausta ikka ei ole ja kui sa natuke käsurida kardad ja kõiki neid asju, et siis, siis seal ongi nagu noh, mingid hetked on sellised, kus muidu sa võib-olla omal eelneval... Selles valdkonnas, kus sa töötasid, sa suutsid kaasa rääkida, sa suutsid arvamust avaldada, nüüd on mõned teemad, kus sa lihtsalt kuulad, saad aru, et on eesti keel, aga millest räägiti, ei saa aru. Et seal, noh, selles mõttes, et...
Java vist ei ole ka kõige lihtsam valik, mina ei ole mingi programmeerija, aga ma kujutan ette, et
ega sa palju muid valikuid ei ole, ütleme praegu, kus vaatad kas või Eesti turgu või seda, mis siin lähiümbruses on, eks, et, et eks põhikeeli on praegu siin.
Ja ka keeleliselt, selles mõttes, et kuna me oleme ikkagist pool aastat juba seda teinud, et siis ta nagu noh, Javaga me saame juba päris hästi läbi nagu. Aga
ma tuleks tagasi sinna ikkagi selle Codeborne'i selle filosoofia juurde ikkagi, et et see, et te olete selline nii-öelda kindla fookuse ja, ja suuna ja põhimõtetega ettevõte, et et Toomas, ei ole mingit ahvatlust, et noh, nüüd, kus te olete leidnud selle mudeli, kus noh, Iseenesest on ju olemas mingi valge, kuidas kiiremini skaleeruda, kui, kui, kui mis ta praegu on, et ütleme noh, neli aastaga korda kaks põhimõtteliselt, on ju, et et, et, et miks me küsida, et kas nüüd tõesti nüüd, nüüd, nüüd järgmise kahe aastaga järgmine korda kaks, siis ei ole korda kaks või, või te ikkagi, mis on ikkagi seesama see, see baaspõhimõte, mis teid nagu nii-öelda hoiab sellise nii-öelda ühi, ühe tuumikuna koos ja, ja ei lase noh, väga palju suuremaks minna kui kakskümmend neli, noh
Jah, no me kindlasti veidi kasvame, aga tõsi on see, et ei ole ambitsiooni, võib-olla see on sellepärast ka, et me ei ole niisugused nagu selles mõttes nagu klassikalised ärimehed või niisugused, kelle, kes nagu usuvadki, et kasv on nagu ainuke nagu meetod, kuidas nagu ma ei tea, hästi elada mitte ainult majanduslikus mõttes, aga ka niimoodi, et sa teed midagi tõeliselt nagu noh, väärtuslikku. Et sellesama pundiga tema suuruse mõttes ja kvaliteedi mõttes saab teha tegelikult nagu väga vingeid ja, ja suuri projekte, et see ei ole kindlasti takistus, ei ole, mina ei suuda täna ette kujutada nii-öelda äri või, või klienti, mis võiks Codeborne'il jääda teenindamata selle tõttu, sisuliselt, formaalselt jaa, keegi võib öelda, et sul peab olema tuhat progejat tsehhis, siis see saab alles minu partneriks. Aga sisuliselt ma ei näe, et meil oleks mingisugune takistus nagu seda äri teha, et, et ma ei näe sellel kasvamisel nagu selles mõttes nagu liiga suurt nag ka puht nagu ettevõtjatena, et me ei ole tõenäoliselt nagu nii ahned või majjad nagu, et me oleme natuke teistsugused inimesed.
No arvestades kasumimarginaali, siis te olete suhtahned ikkagi.
Aga ma ütleks selle peale nii, et jaa, jaa, see paistabki niigi välja, aga see on ka tõenäoliselt nagu niimoodi nagu välja kukkunud tegelikult, et meie kasumimarginaal on tõesti nagu väga hea tõenäoliselt, kui ma siin üldiselt va, ringi vaatan, aga see ei ole nagu teadliku tegevusena tehtud, sellepärast et seda nagu raha nagu kokku koguda, et turukone paistab paika, et me küsime seda raha, mida nagu meile makstakse, et, et noh...
Ei, see ei pea ennast õigustama, vastupidi, et mul on äärmiselt hea meel, et Codeborne on täna olemas ja, ja selline ettevõte tekkis, sellepärast et see on hoopis teist tüüpi ja teise hingamisega ettevõte, nagu, nagu Eesti turul, kui ta, kui ta neli aastat tagasi tekkis ja...
Aga kas, kas on veel ekstreemprogrammeerimise ettevõtted, ma pean silmas, kui palju need üldse piirkonnas on ja piirkonna all ma pean silmas siis Skandinaaviat ja Baltikumi ja ütleme, Venemaad võib-olla?
Kui me neli aastat tagasi alustasime, siis me küll uskusime, et me oleme nagu sisuliselt nagu ainsad ja mis puudutab seda agile'is, tegelikult on niimoodi, et kui ettevõtetega, meie konkurentidega kohtudes, paljud kasutavad seda terminit, on ju, aga ma ikkagi ei tea, et Eestis kuskil teine ettevõte reaalselt niimoodi oleks, et meestel ei ole enda arvutit või naistel, neil on kahe peale üks, et seda ma siiski nagu ei julge siin ümberkaudu nagu väga nimetada, Ameerikas on seda palju nagu levinum. Et ka meie üks kolleeg, kes käis seal Ameerikas nagu töötab, see oli ka reaalselt baariumisprogemise ettevõte, tehti nagu hommikust õhtuni niimoodi, aga siin Kandinaavos ma ei julge nagu niimoodi puusalt tulistada, et neid oleks nagu palju.
Ma pean ka tunnistama, et ma ei tea, et ma tean neid, kes teevad interaktiivset arendust ja, ja, ja väga tihti reliisivad ja nii edasi, aga seda, et, et oleks täis, Nii et terve ettevõte on ekstreemprogrammeerimispõhimõtetega, et, et ei oska nagu öelda, aga kuidas Soomes sellist asja vastu võetaks või Rootsis, et no nemad on rohkem harjunud nagu podilisiga, on ju, et, et et kuidas nemad näevad nagu ühte sellist agiilset Eesti ettevõtet?
Meil on nii Soome kui Rootsi turule sisendamata veel, võib-olla see on vastus, et ma arvan, et tehnoloogilisi ja sellise töökorralduse mõttes neil ei ole nagu mingisuguseid nagu barjääre, et mida meie oleme kohanud, pigem on see ja ka minu varasemast kogemusest, et üleüldse nagu uuele turule nagu sisse minna on nagu niisuguse ilma kohaliku sillapea ja sellise asjata nagu raske, et, et ma möönan, et Codeborneil on ka olnud heas mõttes nagu õnne, ega siis Venemaa töö on, Venemaa kliendid, projektid on saadud raske tööga, aga meil on olnud ka natukene nagu � Et nii Venemaa, vabandust, nii Soome kui Rootsi suunal meil võib-olla niisugust õnne veel pole lihtsalt olnud, ehkki me ka Soome suunal oleme veidi teadlikumalt tegelikult töötanud. Aga see ei ole see, et, et umbes meelelaad või maitset ei sobi, et, et, et ma ei tea, kuidas seal üldse laiemalt... Kuidas
teil see müük Venemaale käib, teil on Venemaal palgatud müügimehed või on nad kohalikud inimesed, kes helistavad?
Ei, meil on niimoodi, et meie asutajate hulgas on üks mees, kes räägib, kes on tegelikult nagu vene keele native nagu kõneleja, mina ka klopin oma vene keele oskusel nagu rooste maha, siis me ostame lennukipiletid, siis me lendame kas Moskvasse või Piiterisse, me kohtume seal valdavalt nagu pankadega, suhtleme nendega, me teeme demosid, me näitame, mida me teinud oleme, need on hästi sisulised oma tarkvara nagu demonstratsioonid ja nende selgitamine ja niimoodi see nagu network nagu hakkab vaikselt nagu kujunema. Et tegelikult on niimoodi, et see teine pank, kusjuures nad leidsid juba meid nagu kahe asja kaudu, Venemaal on üks populaarne site Habra Habr, kus kirjutatakse hästi palju tehnoloogialaseid artikleid, me postitasime oma esimese panga tegemisest sinna eduloo, kirjutasime, kuidas see välja kukkus, ja nad leidsid selle artikli põhjal meid ja, ja tegelikult võeti meiega juba nagu ühendust, et meie jaoks see näitab, et hea töö tegelikult ka kõneleb enda eest, et see ei ole ainult nagu sõnakõlks, et, et, et see on ka üks niisugune nagu meie müügimees, on see meie enda seni te
No aga saadet kokkuvõttes sõnum, Toomas, sinu poolt Eesti ettevõtjatele, et just IT-ettevõtetele?
No tehke, tehke, tehke agile'i nagu on üks võib-olla soovitus, aga laiemalt on võib-olla paar mõtet, mis mul seoses sellega on, on see, et, et majanduse mõttes on olnud see küsimus, kas peaks suureks kasva, mina arvan, et ei peaks, mina arvan, et oleks lahe, kui Codeborne'i suguseid butiike oleks rohkem, et see asi skaleeruks sedapidi, et meiesugused ettevõtjad oleks rohkem, Ja teine asi on võib-olla see, et äkki sellest maailmavaatest ja juhtimise strateegiatest, asjadest on võimalik ka teistel sektoritel täitsa võtta, mitte üldse IT, see võib olla ehitus, see võib olla, ma ei tea, logistika, mis iganes, et, et, et see töötab nagu.
Okei, ja Annika, sinul sõnum?
No mina ütleks, et ärge kartke vahetada eriala, et tehke seda, mida süda kutsub tegema, et selles mõttes, et oluline on ju see, et, et sul endal silm säraks, sest et nii on palju rõõmsam ja toredam ja ägedam tööl käia ja siis sa tahad õppida ja paremaks saada ja see on puhas
Ja selle eest veel makstakse ka, nagu kui lahe on see.
Ja palju. See oli meie selle nädala Restart, kuulake meid taas nädala pärast, kena nädalavahetust!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]