AI_pealkiri: Laur Lemendik ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus: kuidas tagada Eesti kriitiline side?

Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja eetris on IT-erisaade Restart, mina olen Henrik Aavik ja. Saadet aitab juhtida ka Taavi Kotka Majandusministeeriumist. Meie saadet toetab Arengufond ja meie saate tutvustuse ning podcasti leiate aadressil raadio1.ee. Tänases saates on meil külas niisugune organisatsioon nagu Riks, kes räägib sellest, mis on ja mis tuleb sellel organisatsioonis. Ja seda organisatsiooni juhatajat, Laur Lemendik.

Tere ka minu poolt, kusjuures täna oleks just eriline, eriti oluline see, et me ütleksime, et see ei ole mitte Majandusministeerium, vaid see on Majanduse ja Kommunikatsiooniministeerium, sellepärast et noh, rikk suures pildis ikkagi kommunikatsiooni eest on vastutav, nii et, et ma ei teagi, äkki ei Laur, algatuseks räägid, et mis asi üldse riks on ja millega tegeleb, et, et kuulajal tekiks mingi arusaam.

No RIKS on riigi infokommunikatsiooni sihtasutus ja nii nagu see kommunikatsioon seal viitab, tegeleme me põhiliselt just sideteenustega. Aga kui pilt ka ajalukku heita, siis mis seal salata, selleks, et midagi head tekiks, natuke peab olema ka halba ja tuleb meelde üks tormine aeg üheksakümne neljandal aastal. Kui juhtus üks laevaõnnetus, mille tagajärjel. Mitmed väärtused Eestis loksusid paika, ehk Eesti riik sai aru, et on vaja tagada meresõidu ohutus turvalisus ja loodi meresidekeskus. Aastal kaks tuhat liideti omavahel kokku meresidekeskus ja selline asutus nagu valitsusside ja moodustati Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Sellest ajast saadik tegeleb RIKS meresideteenuse osutamisega ja erisideteenuse osutamiseks vajalike baasteenuste loomisega.

Aga mis siis on mereside?

Mereside on tegelikult teenuste kompleks, ehk me saame rääkida raadiotelefoni teenusest, aga me saame rääkida ka mere ilmateatest, hädaabiteadete vastuvõtmisest, ehk siis kõik alused, mis seilavad Eesti merepääste vastutusalas, võivad saata oma hädaabikutsungeid välja, mis võetakse siis vastu mereside võrgu kaudu ja samamoodi koostöös Rootsi. Vast meresideohutusasutusega edastame me tekstikujulist informatsiooni alustele merel, mis puudutab meresõiduohutust, on see siis navigatsiooni info, jääolud, tormituuled või siis hulpima pääsenud pargased. Ehk siis selle meresideteenuse võib ühe sõnaga kokku võtta, et mereside on side, mis tagab meresõiduohutuse ja aitab päästa elusid.

Aga kuna meil on selline vähe niisugune tehnilisem saade ka, et küsiks, aga tehniliselt see mereside on ikkagi suhteliselt, ütleme kas ma ütlen oma mahult, nüüd väike, et, et sa selle kaudu ikkagi nagu noh, ütleme noh, ütleme, ütleme, mereside kanali kaudu sa nii-öelda YouTube'ist videot ikkagi ei vaata, on ju, et...

Just, et mereside on pikkade traditsioonidega nii, nagu merendus üldse. Ja kui võib öelda, et eriline läbimurre toimus Alles hiljuti, aastal tuhat üheksasada seitsekümmend kaks, siis nimelt kehtestati standard, mis võimaldab digitaalselt kutsungeid edastada konkreetsele alusele. Aga tõepoolest, tänase päeva mõistes me räägime mereside puhul ikkagi väga konkreetselt kõnesidest. Andmeside on küll võimalik põhimõtteliselt, aga sel juhul me räägime kilobittidest sekundis, mis tekitab nostalgilise tunde nendes inimestes, kes olid internetisünni juures, kui Eesti välisühendus oli üle satelliidi kuuskümmend neli kilobitti sekundis, siis põhimõtteliselt meresidekanali kaudu saab midagi taolist pakkuda. Nii et jah, tegemist on ennekõike kõnesidega ja selle hüve on selles, et kui keegi hüüab, siis kõik kuulevad. Laevad ei tea ju üksteise numbreid, me ei saa mere peal helistada lihtsalt numbrile, kui me ei näe selle aluse kohta infot navigatsioonisüsteemist.

Ehk siis nii-öelda kõike kõigile.

Just, aga see tagab ka selle, et erinevalt näiteks üks üks kaks numbrile hädaabikutsungi saatmise korral kõnejärjekorda sattumisest. Kui keegi mere peal kuueteistkümnendal kanalil kutsub endale abi, siis sellisel juhul kõik alused ja ka kaldajaamad seda kuulevad ja see, kes selle sõnumi kätte saab, ka kindlasti midagi ette võtab.

Okei, aga valitsusside?

Valitsusside, no selle puhul me räägime täna ennekõike ühte kriitilise kommunikatsioonielementi, kus me siis kõnesidevõrguga oleme omavahel sidunud kokku riigiasutused ja ministeeriumid ja seeläbi tagame turvalised kõnesideühendused ennekõike Eesti riigisiseselt.

Ehk siis me räägime põhimõtteliselt krüptost, et me saaksime rääkida niimoodi, et keegi ei kuula pealt ja, ja meil on omad, nii-öelda oma, oma ruum, kus me siis nii-öelda nagu

vestleme. Krüpto ja sõnumisaladuse eest seisab hea teabeamet, Riks on see, kes on põhimõtteliselt loonud telefonijaamade võrgu ja kommenteerib neid kõnesid selle jaamade võrgu sees.

Aga krüpteerib ka ikka?

Krüpteerib teabeamet.

Ja see, aga see võrk ulatub näiteks meie saatkondadesse ka samamoodi, väljaspool

Eestit? Tähendab, mis puudutab rahvusvahelise ühenduse, siis loomulikult koostöös teiste operaatoritega, aga kui me räägime sõnumisaladuse tagamisest, siis mis seal salata, saladus tagatakse, kahe otspunkti vahel, nii et siinkohal ka ütlen, et täpsemad küsimused siis nendele, kes seda saladust hoiavad.

Okei, aga riksid täna teenuseid veel, et pakute ka mingil määral nii-öelda data centeri teenuseid?

Jaa, kui vaadata, kus kohas me asume, siis meie peakorter on ajalooliselt väga huvitava taustaga majas, nimelt kaheksakümnendate alguses rajatud Nõukogude Liidu aegse KGB sidekeskuses, ehk siis hoones, mis on spetsiaalselt loodudki. side ja, ja seadmete opereerimiseks ja selles majas me oleme välja ehitanud seadmemajutusruumid, millega me pakume teenust ennekõike riigiametitele ja ka mõningatele elutähtsa teenuse osutajatele, seda siis hädaolukorras toodud nimekirja alusel.

Hädala 4F? Täpselt nii.

Okei, vist hädaolukorra peaks ka siin saates täna lahti defineerima, sellepärast et saate teises plokis me tahaksime rääkida rohkem katkematut sidest, et et annad sa lihtsa definitsiooni, et mis asi on üldse hädaolukord ja, ja millised, millised ohud või situatsioonid üldse nii-öelda liigituvad sinna, sinna selle mõiste all?

Kui me jätame nagu seaduse sätted täpsemalt kõrvale, püüame lihtsalt argikeeles lahtiöelda, mis asi on hädaolukord, siis hädaolukord tähendab sellist olukorda. Kus on oht, kas inimeste elule, tervisele, asutuse või organisatsiooni varale või siis on reaalselt oht, et selle asutuse poolt osutatavad põhiteenused. Mis siis on tõeliselt vajalikud inimeste normaalse elu toimimiseks, ei ole enam toimivad. Selline olukord, olukord ja, ja iga asutus tegelikult, kes osutab teenust, mis meie elukvaliteeti otseselt mõjutavad, peab enda jaoks ka täpselt paika panema, kust need piirid lähevad?

Ütleme, päriselus Eestis noh, ütleme üks sada olukord meil oli, kui oli Pärnus suur üleujutus, eks, et kas meil selliseid olu, olukordi üldse nagu palju meil üldse on, iga aasta ei olegi?

Õnneks igal aastal ei ole, aga kui me vaatame kitsamalt asutuste lõikes, et millal on hädaolukord, ma julgen väita, et kui ikkagi olulisel teenusepakkujal, on ta sideteenusepakkuja või, või näiteks sularaharingluse korraldaja, on. Tõrked teenuse osutamisel, mis hõlmavad kogu teeninduspiirkonda, siis selles kontekstis me võime hädaolukordi noh, leida küllaltki palju, on need elektrikatkestused, on need sidekatkestused. Eks igaühele meenub midagi, kui jälle üks torm on Eestist üle käinud.

Või siis Virtsus võetakse ära ATM, okei, huumor. Aga tuleks ta, tagasi, et võtame ühe konkreetse case'i, et ütleme nüüd, kui ikkagi nagu Pärnusse läheb ja maks on ülerujutus, on elektriga probleemid, on tänu sellele, et nii kui elektriga on probleemid, on meil kohe ka sõidaga probleemid, mobiilimastid ei tööta enam, kui seal ei ole just ekstra generaatorid kõrval ja nii edasi, et et mis siis saama hakkab, kui on side maas praegu, et mis siis saama hakkab?

Tegelikult oleme ausad, kui me vaatame nagu suurt pilti, kus kõik teenused, mis meie igapäevaseks eluks vajalikud on, on ta veevarustus, on ta elektrivarustus, soojus, raharinglus, nagu mainitud, või meditsiiniabi, absoluutselt kõik teenused vajavad oma toimimiseks sidet. Tähendab, kui kõigepealt me saame toimima side, siis on lootust, et me saame panna käima ka kõik ülejäänud teenused. Ja kui on tegemist mingi mastaapsema sidekatkestusega, siis kõigepealt alati tagatakse side neile võtmeklientidele, kes on siis seotud juba eelnevalt mainitud nende teenustega. Ehk lõppkasutajad, tavakliendid saavad enda sideühenduse tagasi siis, kui elutähtsa teenuse osutajate teenused hakkavad taas toimima. Ja kui võtta nüüd Pärnu, siis ega kui Pärnus ka vesi tänavatel loksus, ei tähendanud see veel seda, et oli saabunud täielik maailma lõpp, et, et kui me vaatame energiasüsteeme, siis põhienergiasüsteemid toimisid, energiaside toimis, samamoodi toimis mereside, toimisid ka mitmed teised sideühendused. Ehk siis alati me jääme vaatama konteksti, tõepoolest jah, linnaosad olid pimedad, aga mitte terve linn. IPTV ei töötanud, aga samal ajal töötasid seal veel mitmed mobiilitugijaamad, noh, alati peab vaatama, mis on see ulatus ja mida see mõjutab.

Aga põhimõtteliselt, kui kõik massid, näiteks mobiilsed ja massid oleksid väljas ja ütleme, fiksvõrguga on juba Eestis nii, nagu on, et igas kodus ikkagi ei ole fikstelefon ja nii edasi, et et siis täna Riks on võimeline minema sõna otseses mõttes piirkonda ja, ja nii ütleme, piiratud ulatuses ikkagi sidet pakkuma.

Ei, nii see paraku ei ole. Me oleme küll ka Eesti operatiivraadio sidevõrgu Ester, tehniline operaator ja selle toime tagamiseks me tõesti võtame oma liikuva tugijaama, paneme ülesse ja tagame side nendes punktides, kus on seda kriitiliselt vaja.

Ühesõnaga, politsei ja kiirravi saavad toimetada.

Täpselt nii, aga me ei ole täna arendanud välja sellist võimet, et me saaksime pakkuda tavakasutajatele kriisiolukorras sidet. Jah, sel aastal me oleme alustanud ühte väga huvitavat projekti. See on seotud väikesaartega, nimelt väikesaarte seadus ütleb, et kui kaob ära telefoniühendus väikesaartega, siis peab olema tagatud alternatiivne sidelahendus. Ja meie jaoks üks väikesaar on nagu suur ankrusseisev tankur, nii et me leiame, et mereside on igati paslik lahendus selleks, et hädaolukorras. Need üksteist saart, kus peab olema selline sidevõime olemas, et nad saaksid mandriga sidet pidada ja vajadusel abi kutsuda. Ja meil on kindel eesmärk, et selle aasta suve teiseks pooleks kõik need saared on ka sellise sidevõimega varustatud. Ja kasutajad koolitatud, aga riigi sisemaale meie võrgud täna ei ulatu ja mis seal salata, meresidevõrgud on ikkagi loodud vastavuses rahvusvahelise soolaskonventsiooni nõuetega. Soolas on siis Saving of lives at sea. Ja seal see sõna viitab just meredele, mitte kinnistele siseveekogudele.

Ühesõnaga, kokkuvõttes seda viimast punkti on siis nii, et kui on hädaolukord, kui meil tõesti on mingi massiivne looduskatastroof, mille tulemus on näiteks mobiilsõde katkeb ja, ja, ja, ja ka politseil ja kiirabil on probleeme, siis tuleb riks kohale, taastab Esteri võrgu, ehk siis nii palju, et saab politsei ja kiirabi töötada, ehk siis seal katkestust ei ole, elud jäävad säästetuks ikkagi, aga et me mobiili täna ütleme, ütleme nii, et noh, et Et see, et tavakodanik saaks mobiiliga rääkida, et see on ikkagi operaatorfirma probleem, et see jääb ikkagi nagu meie kolme suuroperaatoriga anda.

Täpselt nii, aga noh, hea meel on nentida, et need operaatorid pidevalt parendavad oma sidevõrke, lisavad sinna autonoomseid toiteallikaid tugijaamadesse, mis puudutab magistraalsidet, ehk siis kuidas raadiotugijaamad on ühendatud keskustega ja omavahel kokku liidetud, meil on ju hea meel nentida, et projektnimega... Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus areneb ikkagi samm-sammult edasi, järjest rohkem ja rohkem luuakse fiiberoptilisi võrke ka raadiotugijaamade asukohtadesse, ehk tervikuna ma julgen väita, et Eestis mobiilside on maailmas kindlasti esikolme seas, kui et mitte, mitte parem, arvestades meie rahvastiku suurust, territooriumi eripära ja kõike muud. Aga...

Ma just mõtlen, et hoolimata sellest, et meil on nagu suve läbi, oli meil nutt või hala, et, et, et kolme G ja neli G ikka ei tööta piisavalt kiiresti nagu.

Ei no ma lihtsalt, ma, ma olin ka lihtsalt rabatud sellest väljendist, sellepärast et meie paralleelsaade, digitund alati kurdab selle üle ja ma ise ka ikka, kui autoga sõidad, siis EMT side sõitsin rongiga Tartusse ja, ja enamus sellest teest. Ei saanud rääkida telefoniga.

See on küll huvitav, aga ma peaks seda teistpidi proovima, kui seda autoga Tartusse, et vaata, kas nad on Spotify'd või SoundCloud'i kuulata nagu terve tee, et kas ma hiljuti mõõtsin just Tallinna kesklinnas, sain oma iPhone'iga üle viiekümne kätte, et see oli nagu uskumatu tulemus juba, nii et et see, et on lehed, pole pudelküljest kinni ja, ja et meil on niisugune soe talv, et, et iseenesest andmesidele mõjub väga hästi. Aga

lähme siit väikesele pausile.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka ning täna on meil saatekülaliseks Lauri Lebendik, kes on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse juhataja.

Eelmises plokis rääkisime riikse ajaloost ja miks riikse üldse loodi, rääkisime meresidest ja, ja valitsussidest ja sellest, et et isegi kriisi korral, loodusainetuse korral ei pea muret tundma, et, et et inimelud võiksid olla ohus, sellepärast et keegi kätte ei saa, et, et kuna ikkagi riikse on täna võimeline tulema kas või, või kohale nii, et tugijaam on järjekiruga autol, autol taga ja, ja, ja side nagu taastatakse, seda küll peamiselt politsei ja kiirabi jaoks, mitte küll nagu igaühe mobiiliside. Aga meil jutt selle koha pealt ka, et eelmises plokis me rääkisime, et meie, üldse meie datakiirused on nagu paranenud nagu õhus, et... Eesti

mobiilsüle on maailmas top kolmes.

Jah, ja, ja, ja ma saan aru, et Laar, sul oli oma kommentaar selle kohta veel, et...

No mul on see märkus, et me räägime mobiilisüle puhul siiski raadiosidest ja raadio, Vanasti aegade algusest eeldas hästi pikka antenni üle õue, tänasel päeval on antennid muutunud hästi väikesteks, pugenud peitu nutiseadmete sisse, aga kui ikka see antenn hästi ära varjata, siis on päris kindel, et sidet luua ei õnnestu, et ma ütleks nii, et et kes tahab autos nautida head mobiilset internetti, ei peaks mitte süüdistama mobiilioperaatorit, et näed, ma ei saagi enda YouTube'i vaadata olukorras, kus mul nutitelefon on... paksu mantli taskus ja autol on veel kiletatud aknad ka ümberringi, et siiski igas olukorras peab lähtuma loogikast, et raadiolainete püüdmiseks on vaja sobivat antenni.

Eks, et ära pane, et võtta eraldi modemi, ära pane seda kindla, kindel aekusse, vaid pane esilonja, esiklaasi alla ju?

No on olemas ilusaid lahendusi, kus autole võib panna märkamatuid antenne ka akna klaasi külge sissepoole, seal ongi nii, et seda eemalt ei olegi võimalik tuvastada ja samal ajal Moriilne, mobiilne internet toimib ladusalt kõikidel põhimaanteedel ja julgen väita, et ka väga-väga paljudel kõrval, kõrvalmaanteedel. Muuseas, siin on ka üks märkus, et palju on räägitud vanadest headest aegadest, kui GSM side levis vaata et igale poole ja olid siis kasutusel. Nokia ja Ericssoni väikeste antenni mügaratega telefonid, mis püüdsid raadiolaineid üheksasaja megahertsi ja tuhande kaheksasaja megahertsi sagedusalas. Aga rõõm on nentida, et nüüd ju me räägime neljanda põlvkonna sidest, mida hakatakse üle Eesti laialt tegema kõikide kommertsoperaatorite poolt kaheksasaja megahertsi sagedusalas, ehk need raadiolained kipuvad palju paremini levima veel kui vana hea GSM, ma arvan, et ajad lähevad paremaks.

Jah, ma loodan, et Elroni rongide haldajad kuulsid seda ja tutvuvad internetis nende antennide võimalustega.

Sa tead küll, kes seda haldab.

Kui rääkida Elroni rongidest, siis Elroni rongidest peaks minu teada sees olema peidus väga võimekas sideseade. Ja see peaks suutma toimetada korraga isegi väga mitmes sidevõrgus paralleelselt, et kui üks võrk ka korraks käänaku taha kaob, siis äkki teine sel hetkel on olemas. Nimelt ma võin kinnitada, et siin näiteks eesrindlikud bussifirmad kasutavad enda bussides mobiilse interneti tagamiseks taolisi ruutereid, mis korraga. pööravad enda antennid kohe mitme operaatori võrgu poole ja siis teenus antakse üle selle võrgu, mis parasjagu kõige parem on. Ehk siis ma arvan, et ka Elroni puhul on natuke vaja anda aega, et need operaatorid saaksid, kes neid ronge opereerivad, seadistada oma, oma seadmeid nii, et tulemus oleks parim.

No vaatame, kui me tunneme kedagi MKM-ist, siis, siis anname selle sõnumi edasi, et... Aga teisest plokist tahaksime rääkida sellest, et, et, et Riks on Eesti riigis vastutav ka selle eest, et nii-öelda side toimiks selle termini ka, et noh, ühelt poolt väga levinud Eestis, kas kasutada sõna katkematu side, aga, aga, aga, aga siis rahvusvaheline termin on nagu kriitiline side, et, et räägiks nagu sellest, et, et kuidas üldse nagu peaks olema tagatud ühes riigis nii-öelda kriitilisse side võimekus?

Eks siin erinevatel riikidel on erinevad kogemused ja praktikad, aga jah, rääkides kriitilisest kommunikatsioonist, siis on olemas üks selline rahvusvaheline assotsiatsioon, DCSA, ehk siis ja selle liige on ka Riks ja assotsiatsioon oma liikmete hulgas siis pidevalt viib läbi sellist mõttetööd, et kuidas parandada kriitilise kommunikatsiooni olukorda. Ja praegusel hetkel võib öelda, et parimad praktikad selles osas liiguvad järjest rohkem integreeritud lahenduste suunas. Ei räägita enam kitsalt ei Tetra raadiovõrgust, see on siis see raadiovõrk, mida kasutatakse Eestis, Politsei- ja Päästeameti piirivalve poolt, vaid räägitakse, et lisaks Tetrale on kaasatud ka teised võrgud. Ja kui võtta nüüd pilt laiemalt ette, siis paljudel puhkudel ei ole vaja mitte liikuvat sidet, vaid statsionaarset, ühes kohas toimivat ja sellisel puhul on mõistlik rääkida, et tuleks integreerida kõik kättesaadavad sidevõrgud. Et see kriitiline kommunikatsioon oma töökindluselt ehk käideldavuselt oleks siis selline, et kuni katkeb see viimane sideühendus, alles siis see side hakkab lõppema.

Ühesõnaga, me räägime sellest, et kui me räägime, et, et riik peaks tagama kriitilist side, aga olukorra jaoks, siis me ei räägi sellest, et et lisaks tänastele mobiilivõrkudele ja, ja, ja ütleme, fix võrgule, me peaksime riigiga ehitama veel ühe võrgu, et me ei räägi sellest, sellepärast et kui me hakkame ise praegu ehitama mingid, ütleme, neljandad või viiendad võrkusi Eestisse, siis me kokkuvõttes võime lõpetada, et me olemegi üks keskpärane... Noh, mobiilse võrk või üks keskpärane fiks võrk, et, et me räägime ikkagi sellest, et kasutusele tuleks võtta kõik mobiilsidesuutlikkust, mis meil täna on, kõik fiks võrgusuutlikkust, mis meil täna on, satelliitsede suutlikkust, mis meil täna on, pluss muud raadiovõrgud noh, a la Tetra, et kõik see kokku peaks andma meile selle, et, et see tõesti, see kättesaadavus on üheksakümmend üheksa koma... üheksa, üheksa, üheksa, üheksa, ma ei tea, mitte üheksat protsenti.

Täpselt nii, sest igaüks võib veenduda, et kui me paneme neid õlekõrrekesi kimpu hästi palju, siis ühel hetkel me imestame selle vastupidavuse üle ja sidudes neid erinevaid sidevõrke kokku, me saame tagada, et sellise sidevõrgu toimepidevus on palju, palju parem kui igaühel neist üksiti võetes. Päeva lõpus määrab tegelikult selle teenuse kvaliteedi ära kliendi kasutuses olev seade. Võrkude taha tänasel päeval enam asi nii väga ei jää ja seda ennekõike siis, kui me peame silmas IP võrke, siis andmesidevõrke kaasaegselt üles ehitatud. Kus me saame anda kasutajatele prioriteete, kus me saame piirata ja reguleerida liiklust ja nii edasi, et need võtmetähtsusega asjad toimiksid.

Ühesõnaga, et ma võtan täpse enda mobiiltelefoni, siis minu mobiiltelefon suudab rääkida selles operaatori võrgus, mida ma kasutan, pluss ta suudab üks üks kahe puhul võtta nagu suvalise kättesaadava masti. Aga juhul, kui peaks midagi enamat vaja olema juba noh, ma ei tea, teatri võrku minek või, või satelliiti, et siis on mul vaja juba teist telefoni või isegi kolmandat telefoni.

No kui rääkida Tetra või satelliitvõrgu kasutamisest, siis Tetra on kitsalt kõnesidevõrk, eks, aga satelliidi puhul on tänasel päeval ka põhjust rääkida juba andmesideühendustest. Ehk siis kõne on andmesideühenduse peal toimiv rakendus ja mis seal salata, VoIP kui mõiste on Eestis juba nii levinud, et tänasel päeval ei üllata sellega kedagi.

Aga ikkagi me lähime virtuaaloperaatoris, ütleme siis virtuaalvõrgust, mis koosneb nagu mobiilist, Fixist, satelliidist, erinevatest raadiovõrkudest, lisaks veel, lisaks mobiilile, et noh, mul ei saa ju olla iga võrgu jaoks oma seade, et see peab olema kuidagi nagu mugavaks tehtud, niimoodi et ma noh, kus ma ütlen, et ma olen seal põllul, ma olen seal kaevikus, kus ma iganes ma olen, ma pean saama oma rääkija, oma juttu nagu räägitud, eks, et mul ei saa olla sadat seadet.

Absoluutselt, ja sellepärast Riks ongi seadnud eesmärgiks virtuaaloperaatori loomise, ehk siis tagamaks riigi toimimist keerulises olukorras, on vaja sellist sideoperaatorit, kes suudaks kasutada neid ressursse, mis on riigis olemas moel, mis lõppkasutaja jaoks oleksid täiesti noh, igapäevaselt mugavad ja arusaadavad, ehk kui me räägime sellisest kriitilisest kommunikatsioonist, siis väga oluline on rõhutada, et selle sideteenuse kasutaja ei pea oma käitumisharjumusi muutma, tal on üks ja seesama seade, mille abil ta suhtleb kogu aeg kasutusel.

Ühesõnaga, et kui ma olen nii-öelda Rixi klient, siis ma põhimõtteliselt nagu helistan oma virtuaaloperaatori võrgus ja selle virtuaaloperaatori võrk on kokkuvõttes tegelikult kõik ressurss, mis Eestis kättesaadav on. Täpselt nii. Mis tähendab seda, et kokkuvõttes on Rixil konkurents eelis ja ütleme nii, et ma hea meelega tuleks ju ikkagi sellise operaatori võrku, kes suudab nagu kõik sellised teenuseid pakkuda, et kas siin telekomi firmadel ei ole nagu, nagu muret, et võtate äkki äri käest ära?

Kindlasti mitte, sest esiteks me, me ei ole Kasumile orienteeritud asutus, me oleme mittetulunduslik sihtasutus, mille ülesanne on tagada riigi toimimine. Luues siis neid sideteenuseid, me ei hakka kunagi teenindama lõppkliente, küll aga me anname võimaluse elutähtsa teenuse osutajatele vajaduse korral enda sideühendusi parandada. Ja ma tahaksin öelda veel seda, et kui me vaatame täna sellist olukorda, et me tahame sidevõrkudes luua prioriteete. Siis eksperdid on selgelt öelnud, et kui me püüame prioritiseerida rohkem kui viisteist protsenti klientidest, siis sellel kõigel on mõtted väga vähe. Ehk siis, virtuaaloperaator toimib edukalt kriitilise kommunikatsiooniteenuse pakkujana väga piiratud sihtrühmale ja ainult sel juhul, kui kõik. füüsiliste võrkude omanikud tagavad oma sidevõrkudes sellele käputäiele kasutajatele vajaliku prioriteedi.

Ühesõnaga, me räägime sellest, et kokkuvõttes on mingi loetud armo abonemente, mida üldse välja antakse, nüüd tõenäoliselt on mõni tuhat Eestis rohkem palavast vaja.

No täpsed arvud siinkohal ei ole veel paika pandud, kuna täna toimub sisuliselt olukorra väljaselgitamine, et kes on erinevates ministeeriumites, avalikes asutustes need töötajad, kellel peab olema keerulises olukorras see võimalus sõnumeid edastada ja vastu võtta, selge on, et, et meil pole mõtet luua keerulist, väga... võimekat virtuaaloperaatori võrku ainult mõne saja kasutaja jaoks selline investeering ei ole majanduslikult otstarbekas, küll aga kui piirata see kasutajate ring seal viie kuue tuhandega, siis me suudaksime tagada teenuse kvaliteedi, mis täidaks neid eesmärke.

Aga see, ma arvan, et riigi, riigis on see potentsiaal ka, kasvada sellel seetriummal päris suur, et noh, kõik Riigikogu liikmed, nende abid... Sinu töö on ilmselt vaielda nendega, mis on

elutähtis funktsioon Eesti riigile, mis mitte, aga ilmselt tulevad nä, nägemused

erinevad.

Noh, julgen väita siiski, et on olemas seadusandlik võim ja täidesaatev võim ja, ja ma arvan, et täidesaatev võim on siis see pool, kes peab otsustaval hetkel kiirelt ja tõhusalt tegutsema, ehk siis kogu lugupidamise juures. Riigikogu vastu, ma arvan, et sellises olukorras nendelt oodatakse midagi muud, kui et. Lahendada ressurssi... Teie, härra

Lemendik, ei saa seda endale?

Mina seda ilmselt kindlasti ei saa, sest et minu funktsioonid ei ole sellised.

Aga ma ütlen just, tulles tagasi sinna prioritiseerimise juurde, et, et, et me ikkagi ütleme, võtame reaalse olukorra, et kui meil tõesti on, ütleme, linn, linn on üle ujutatud, linn on üks mobiilimast, mis töötab, kõik me selle kallale, ütleme noh, muidugi see Pärnuni või kõik Pärnu elanikud seal ühe mobiilimasti kallale tormaksid, oleks me noh, on see kanal täis ja, ja, ja, ja sidekatkendlik, et kuidas see prioritiseerimine ikka käib, kas üldse on võimalik teha, et kas on võimalik ära määratleda seda, et et näed, et, et just need, need kiirabiautod või ütleme, just need samad numbrid, nemad peavad saama rääkida, nemad peavad saama alati noh, kõne tagatud, kuidas käib üldse sellise prioritiseerimise nagu loomine?

No prioriteete saab seada väga mitmel tasandil, eks kõigepealt on alati see raadioliides ehk... juurdepääs tugijaamale, teiseks on juba selle tugijaama kaudu kasutatavate teenuste puhul juurdepääs internetile ja teenustele, ehk siis kui me räägime IP võrgust, siis prioriteetide seadmine selles kihis ei ole midagi uut, kui me räägime raadiovõrgust, siis raadioliidese puhul on, on määravaks tihti ka konkreetse SIM-kaardiga seotud asjad, aga ma tooksin välja hoopis teise aspekti, nimelt kui on tegemist ju üleujutusega või on tegemist õnnetusega laulupeol, oletame, et laulupeol kukub kuulaja kokku, tal on vaja kiiresti kiirabi, me teame, et laulupeol on korraga kakskümmend tuhat solisti kooris laulmas ja, ja kakskümmend tuhat inimest kuulamas. Et mis me siis teeme, ükski sidevõrk ju sellist koormust vastu ei pea, aga me teame, et praktiliselt enamus. Inimestest sel ajahetkel helistab üks üks kahte selle sündmuse tõttu, et kellelgi hakkas halb, tähendab, igal juhul sõnum kui selline jõuab kohale. Seda sõnumit püüavad samal ajal hetkel edastada hästi paljud inimesed. Ja ma arvan, et igaüks meist peaks ka enda käitumist selle võrra kontrollima, et kui vool ära läheb, sa vaatad kortus, kortermaja aknast välja, näed, et terve maja on pime. Ilmselt sinu kõne Eesti Energias ei ole see, mida sel hetkel kõige rohkem oodatakse. Üheksakümmend üheksa protsenti tõenäosusega on, on see sõnum Teatud hetk hiljem, proovige uuesti.

Pigem nagu vastupidine probleem tihti, et inimesed ei, ei, ei tee ja helista kuhugi lihtsalt sellepärast, et küll keegi teine helistab, et, et see niisugune suhtumine, kas ta on nüüd ka lõpuni õige?

Julgen väita, et meie seas on piisavalt ärksaid kodanikke, kes kindlasti reageerivad, et kui vaadata näiteks Eesti Energia kogemust, et noh, olen töötanud. Ennem sideettevõttes, mis tagas siis kõnevõimaluse Rikke telefonile helistades, et siis kui me vaatame, et olukorras, kus. läheb vool ära ja kõik proovivad helistada, et, et kui palju aitab see, et on olemas selline teades ja lees, mis ütleb juba helistajatele, et Eesti Energia on teadlik sellest ja teisest riikest, siis kõnede hulk vähenes circa kolmkümmend protsenti, ehk siis me julgeme väita, et siiski mingisugust suuremat seltskonda puudutava sündmuse puhul see helistajate või kontaktivõtjate arv vaatamata kõigele on märkimisväärne. Ja seda ka väiksemates piirkondades, et me, me ei saa öelda, et kui Lasnamäel läheb vool ära, et siis on reaktsioon adekvaatne, aga et kui kuskil. hõredama asustusega maakohas vool ära läheb, et siis keegi midagi ei tee, et

kindlasti. Ma, ma ikka, kui Lauluväljakul keegi kokku kukub, ma ikka vist ise helistaks, sellepärast et ma võtan selle riski, et ma natuke tüütan, aga...

Sama on ju autonähtusega maanteel, eks sa ju ei tea, kas sa oled esimene, kes helistas või mitte.

Just, aga võib-olla selle teema veidi kokkuvõtteks ma tahaksin tuua välja ühe positiivse asja Eesti kohta, mis on meile väga erilise positsiooni loonud, et ühest küljest on meil teatud õiguslik regulatsioon selleks, et on vaja sellist sideteenust, aga teisest küljest, kui me räägime kommertsoperaatoritega, nende valmisolekust ja soovist panustada, et siis sõltumata nende turupositsioonist või, või omanike nägemusest, kõik Eesti operaatorid on selgelt öelnud, et kui on vaja riigi toimimiseks anda omapoolne panus, siis me seda ka teeme ja ma arvan, et seda peaks nagu väga kõrgelt hindama, sest naaberriikides see nii ei ole. Et Eestis, kuigi on teada, et, et omavahelised suhted teinekord on väljakutsetega, siiski professionaalid suudavad olukorda kainelt hinnata, suudavad eesmärkides kokku leppida, need ellu viia.

Selge, aga me teeme siit väikse pausi ja lähme siis kolmandas osas pilveteemade juurde. Tere tagasi kuulama IT ärisaadet Restart. Meie saates on täna külas Laur Lemendik, kes on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse juhataja, saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka.

Eelmises plokis rääkisime kriitilisest sidest või nii-öelda katkematust sidest, rääkisime sellest, et riigil ei ole mõtet ehitada oma võrku või, või, või jäändavat operaatorit, vaid, vaid tuleb just võtta nagu kõik käimasolev või, või üldse kättesaadav side kasutusele, ja luua sinna peale oma virtuaaloperaator ja teha seda niimoodi, et tänased kasutusmugavused või arvamused ei peaks muutuma, ehk siis, et kui meil täna ikkagi on kriitilise tähtsusega isik, kellele selline omavalent on välja antud, kellel nagu pidev sidekasutus on meie jaoks oluline, et noh, näiteks peaminister on ju, et temal peab olema võimalik oma telefoniga igal hetkel ükskõik keda kätte saada, et see oli see kokkuvõte eelmisest plokist, aga siit plokist tahaks rääkida Pilves tahaks rääkida datatsentritest, sellepärast et datatsentrite teenusepakkumine on ka üks Riksi tänastest osadest.

Täpselt nii, et selleks, et tagada teenuste toimepidevus, on, on vajalik pakkuda ka seadmemajutusteenust ja jõudes nagu selle valdkonna juurde veidi juhuslikult, ehk siis ajalooliselt Riksi siiski ei olnud loodud seadmemajutusteenuse osutamiseks. Noh, oleme me tänaseks selgelt aru saanud, et kuna me oleme selliste ülesannetega hästi hakkama saanud, me peame siia rohkem ja rohkem panustama, et siis need teenused, mis on vajalikud ja mis toimivad IT abil, oleksid tagatud, sest kui me vaatame kommertsvõimalusi täna turul, siis paljudel puhkudel on olukord keeruline, noh näiteks sideoperaatorid omavahel ei saa väga hästi täna veel servereid ja taolisi infovarasid vastastikku majutada, kuigi raadiomastides nad antenne saavad sõbralikult üksteise kõrvale seada, siis serverid ja sellest leiduv sensitiivne info on midagi taolist, mida konkurendi juurde panna ei saa. Ja eks samamoodi ole ka riigiametitega, et. Turvalisuse tagamiseks on hea, kui teenust pakub pädev, kolmas, sõltumatu osapool, kes suhtub kõrge tähelepanuga kõikidesse klientidesse.

Täna me oleme situatsioonis, kus vähemalt uue riigi datatsentrite plaani järgi peaks just triks olema see, kes või nii-öelda vajadused kokku kogub ja vastavalt siis nii-öelda teenuse kas, kas ise, nii-öelda ta erasektori eest hangib või, või, või, või ise pakub.

No plaane on praegu paslik seada, ütleks kohe välja, et meil on teatud kogemused siin olemas, aga ma arvan, et siin on veel palju õppida ja mõtelda, üks, mis viib meie mõtteid kindlasti kindlamatele radadele, on energia. Et nüüd, kus meil on Eestil väga head välisühendused Põhjamaade võrkudega ja kus tundub, et elektrit on päris, päris palju, Me peame järjest rohkem mõtlema, kuidas seda loodusressurssi võimalikult ökonoomselt kasutada ja, ja siit me jõuame samm-sammult teenusteni, mida nimetatakse pilveteenused, ehk siis selleks, et, et võtta, kasutada paremini ära riistvararessurssi, arvutiprotsessori jõudlust, on otstarbekas hakata tegelema asjaga, mida nimetatakse virtualiseerimine.

Noh, virtualiseerimisega tegeletakse juba päris pikalt Eestis, erinevate just suurettevõtete juures ja, ja ka riigis, aga, aga küsiks just sedasama nagu data centerite teemat, et Eestis seda ikkagi vast ei ole, vist võib vist väita, et ei ole, mis Soomes on suhteliselt levinud, et ikkagi data centerid ehitatakse nii-öelda koos, mingi koostoimejaamaga, ühesõnaga mingi nii-öelda jaam, mis ühelt poolt toodab elektrit, noh, kas siis nagu tuulest või, või, või gaasist või mis, mis iganes see kütteallikas seal on, eks, elekter kasutab ära data center ja ülejääv soojus siis kas siis nii-öelda soojendatakse vett, millega siis küteta, köetakse lähedal asuvat ma ei tea, vanglat või, või linna osa või, või midagi sellist, et, et Eestis seda praktiliselt ei ole, et miks meil ei ole?

No meil on mõned ilusad näited olemas, et siin kolleegid Helionist on teinud Tallinnas ühe kena seadme majutuskeskuse korrusmaja lähedusse ja selle tõttu korrusmaja elanikud naudivad sooja vett soodsa hinnaga. Aga kui me räägime Riksi kogemusest, siis üks asi, mis takistas sellise projekti edukat elluviimist, on asjaolu, et eks need majutusteenused on ajas kasvanud samm-sammult ja. kui algselt ei olnud ette näha, et hakkab nii palju soojust eralduma, et siis ei osatud ka ette näha selle head taaskasutamist. Täna me oleme energiajuhtimisse väga palju panustanud, me oleme võtnud kasutusele energiajuhtimissüsteemi vastavalt ISO standardile viiskümmend tuhat üks ja saanud selle kohta ka kenasti sertifikaadi. Selle energiajuhtimise süsteemi raames me pidevalt hindame võimalusi, kuidas jääksoojust paremini pruukida ja. Ja jõudsime seisukohale, et on, on üks piir, millest allapoole minnes ei, ei ole nagu otstarbekas selliste süsteemide rajamine. Ehk siis tahan öelda, et Eesti traagika seisneb selles, et meil on päris palju väikeseid seadmemajutusruume, kus on korraga võib-olla mõnikümmend seadmekaitsekappi ja seal hajutatav võimsus soojuse näol jääb alla saja kilovati. Ehk siis sada, sada viiskümmend kilovatti hajuvõimsust on see maagiline piir, kust ülespoole hakkab muutuma tasuvaks jääksoojuse ärakasutamine ja selleks, et seda teha, siis me peaksime hakkama rääkima üsna suurtest konsolideeritud datatsentritest.

Riigil niikuinii plaan on, et see täna, et meil on igal ministeeriumil oma Ütleme siis nii, et iga ministeerium on oma serveriruum, eks, et see iseenesest ei ole okei lahendus, et, et selge on see, et et selle kihi nii-öelda võiks kokku tõsta, on ju, ühelt poolt see, et riik ise nagu tõstab oma pinna peale seda kokku ja ise haldavad, teine pool on see, et kindlasti meil on täna mõttekas kaasata ka ikkagi erasektorit ja tema võimsusi, eks noh, me ei räägi sellest, et me peaksime nüüd oma kõige delikaatsemad andmed andma nüüd nagu nii-öelda erasektori hoida, et seda ei ole, aga ütleme nii, et seda päris delikaatset osa, mida me peaksime kartma, seda meil on ikkagi nagu ütleme nii, et noh, kaheksakümmend, kakskümmend, et kaheksa on selline nii-öelda noh, nii-öelda vabalt või, võiks olla ka erasektori käes ja, ja ütleme, alla kahekümne on seda, mida peaks kiivalt nagu endale hoidma nagu.

Ja see kaheksakümmend võib ju asuda kohtades, kus elekter nii kallis ei ole, et noh, ma ei tea, Islandil?

No praegu me seaduse järgi vist välja ei tohi viia, omandmeid veel, et, et...

No ütleks nii, et eks me teeme kommertsteenusepakkujatega igapäevast koostööd, et sellised operaatorid nagu Lynx Telekom ja, ja Elion on, on meie kliendid ja, ja oleme samamoodi ka nende teenuste kasutajad, aga just, mis nagu on Eesti erinevus Euroopa suurematest riikidest, on see, et kuna rahvaarv on küllalt väike, põhiliselt koondunud Tallinn-Harjumaale, siis võttes aluseks ka seda, et meie arvutisüsteemide võimsus on kasvanud ajas suhteliselt nii, nagu ta on, pikade sammudega, siis meil ei ole erinevalt näiteks Hollandist, kus on rahvastik küllaltki tihedalt koos, kus on nagu selle tõttu paratamatult see vajadus arvutusvõimsuse järgi midagi muud ja, ja sealt ka eralduv soojus hoopis teine, siis, siis noh, meie datatsenterid ongi olnud sellised väga kompaktsed, väikesed, üksikud, ajutatud ruumid ja, ja sinna taha see efektiivsus ongi kadunud tegelikult. Et ei olnud kümne-viieteist aasta eest visionääri Eestis, kes oleks suutnud ära öelda, et stopp, et teeme nüüd ühe suure korraliku süsteemi, mis ütleme siis kümme aastat hiljem hakkab meil kuldmune murema, et, et hakkab, hakkab meie raha väga hästi kokku hoidma.

No vähemalt see on hea, luu, luuakuurid ikkagi lükatakse kokku, et plaan on, et, et tehakse nagu paar korralikku keskust, mitte, ja loobutakse neid nii, nii-öelda luuakuuridest. Aga tal on siis praegu, et tänapäeval

tehakse korda noh,

jääme lootma. Aga räägime Riksist veel, tulevikuplaanid, mis on need suuremad läbimurdeprojektid, mis nagu Riks nüüd oma, oma, oma valdkondades ette plaanid võtta, virtuaaloperaator ja tegemist me juba rääkisime, eks on ju, et, et, et, et see tuleb, aga, aga mis veel?

No eks meil on mitmeid suuri projekte käimas, praegu käesoleva aasta lõpuks me tahame täielikult uuendada meie meresidevõrgu, ehk siis võtame, rajame uued kaldajaamad ja siis ka innovatsiooni mõttes, rajame raadiokatvuse Peipsi järvele, ehk siis eesmärk on tagada paremad sidevõimalused piirivalvele ja päästjatele, sest Peipsi muutub järjest rohkem laevatatavaks. Teiseks, kui me räägime seadme majutusteenustest, siis lisaks füüsilistele majutustele me tõesti püüame järjest rohkem leida väljundeid virtualiseerimise suunas ja siin me teeme siis koostööd. juhtivate valdkonna ettevõtetega Eestis, ehk siis ei tahaks väga ette kateta lubadusi anda, aga aasta kaks tuhat kolmteist oli meil tõsine plaanide seadmise aasta, kaks tuhat neliteist on meil tõsine ettevalmistustööde aasta, kus me loome keskkonnad, mille abil me hakkame aastal kaks tuhat viisteist, kaks tuhat kuusteist viima ellu siis neid kõrgema lisandväärtusega toiminguid, sealhulgas siis ka igasugused virtualiseerimised.

Aga mõtlengi, et kui ma veel küsin siia juurde, et lisaks nüüd sellele, et, et üks nüüd see, et nüüd riik siis ise paremaks teeb, et kui sa just vaatad seda, et sa pead tagama kriitilise side, et sa pead tagama mereside, et, et mida just nagu, nagu riik tervikuna või, või, või ütleme, riik koos suuremate telkoettevõtetega tervikuna või energiatekutajatega tervikuna peaks nagu, nagu, nagu tähelepanu pöörama, selleks et ka sina saaksid, ütleme, siin kümne aasta pärast nagu rahalikult magada, ma saan aru, et tetravõrk tegelikult on ikk

Tetra võrgu osas ütlen nii, et vastavalt parimatele teadmistele täna julgen ennustada elukaart veel julgelt järgnevaks kümneks aastaks, kuid mis seal salata, nii nagu täna on järjest vähem neid noori politseinikke, kes lõpetavad Sisekaitseakadeemia ja on vaimustuses ainult kõnesid ja võimalusest oma operatiivtöös, järjest vähemaks jääb neid ka tulevikus, ehk siis paratamatult vajadus Lairiba ühenduste ja, ja nutiterminalide ja selliste teenuste järgi kasvab proportsionaalselt ajaga, lihtsalt kasutajate ootused ja, ja arusaam asjadest muutub paratamatult aasta-aastalt.

Aga ma ütlengi, et, et on sul nagu mingi, mingi mõte või mingi, mingi, mingi point välja tuua, et mida, millele peaks tähelepanu praegu, et mida peaks tegema?

Ma arvan nii, et me ei saa eita ette midagi meie baasinfrastruktuuri operaatoritele, on ta siis energeetika või, või sidevallast, pigem tänase päeva suurimad väljakutsed on seotud õigusliku regulatsiooniga, no võtame sellesama kriitilise kommunikatsiooni, eks, on vaja paika panna need nõuded, paika panna sihtrühm, Leppida kokku nendes reeglites ja, ja samamoodi, mis seal salata, eks kõik sideoperaatorid ja ka teised elutähtsa teenuse osutajad, kes on välisomanike omanduses, on, on väga mures, et. Kui omanik kulude kokkujõu eesmärgil kasutamaks paremini ära kaasaegse infotehnoloogia võimalusi tahab viia infovarasid Eestist välja. Siis selleks, et nad saaksid tagada tõesti meile need teenused mistahes olukorras, nii nagu nad on seni seda teinud, nad ootavad, et riik omalt poolt astuks ka sammu neile vastu ja kehtestaks väga selgelt ranged ja üheselt mõistetavad normid. Ehk see ei ole lahendus, kui ma võin võtta sularahaautomaadist raha välja olukorras, kus sideautomaadi ja pangaserveritega on katkenud. Ja see toimib ainult loogika järgi, et tõenäoliselt iga inimene, kes sealt raha võtab, teab, palju tal kontol on, et eks siis hiljem klaarime, et noh, see, see ei ole minu jaoks lahendus ja. Ja mind ei tee õnnelikuks kodanikuna see, kui elekter läheb ära ja siis hiljem, kui ma olen sunnitud kas oma elukohast tegema mastaapseid ümberehitustöid, et korvata seda kahju, mis tekib. elektrikatkestusest talveperioodil, et mulle öeldakse, et aga kindlustus selle kõik sulle tasub, et kui küsimus läheb sinna välja, et ma pean oma elulaadi ja väärtushinnanguid hakkama muutma, siis ma olen nagu kurb ja, ja pettunud, et ma arvan, et see on, see on kõikide ootus.

Aga selle koha pealt täname sind, Laur, saadis, saates tulemast, et oli väga põnev, saime rohkem teada, mis Eesti riigi sidega toimub ja ma arvan, et kuulajad on nõus, et et hoolimata sellest, et kunagi see mereside ja, ja, ja Riksile nüüd alust pandi ühe kurvase joones andmise juttu, täna võime öelda, et on sidega meil päris hästi.

Jah, tänan kutsumast, oli hea meel tutvustada sellist asutust nagu Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, aitäh.

See oli meie Restart, kuulake meid taas nädala pärast.

Restart.