No RIKS on riigi infokommunikatsiooni sihtasutus ja nii nagu see kommunikatsioon seal viitab, tegeleme me põhiliselt just sideteenustega. Aga kui pilt ka ajalukku heita, siis mis seal salata, selleks, et midagi head tekiks, natuke peab olema ka halba ja tuleb meelde üks tormine aeg üheksakümne neljandal aastal. Kui juhtus üks laevaõnnetus, mille tagajärjel. Mitmed väärtused Eestis loksusid paika, ehk Eesti riik sai aru, et on vaja tagada meresõidu ohutus turvalisus ja loodi meresidekeskus. Aastal kaks tuhat liideti omavahel kokku meresidekeskus ja selline asutus nagu valitsusside ja moodustati Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Sellest ajast saadik tegeleb RIKS meresideteenuse osutamisega ja erisideteenuse osutamiseks vajalike baasteenuste loomisega.
Valitsusside, no selle puhul me räägime täna ennekõike ühte kriitilise kommunikatsioonielementi, kus me siis kõnesidevõrguga oleme omavahel sidunud kokku riigiasutused ja ministeeriumid ja seeläbi tagame turvalised kõnesideühendused ennekõike Eesti riigisiseselt.
Jaa, kui vaadata, kus kohas me asume, siis meie peakorter on ajalooliselt väga huvitava taustaga majas, nimelt kaheksakümnendate alguses rajatud Nõukogude Liidu aegse KGB sidekeskuses, ehk siis hoones, mis on spetsiaalselt loodudki. side ja, ja seadmete opereerimiseks ja selles majas me oleme välja ehitanud seadmemajutusruumid, millega me pakume teenust ennekõike riigiametitele ja ka mõningatele elutähtsa teenuse osutajatele, seda siis hädaolukorras toodud nimekirja alusel.
Täpselt nii, aga me ei ole täna arendanud välja sellist võimet, et me saaksime pakkuda tavakasutajatele kriisiolukorras sidet. Jah, sel aastal me oleme alustanud ühte väga huvitavat projekti. See on seotud väikesaartega, nimelt väikesaarte seadus ütleb, et kui kaob ära telefoniühendus väikesaartega, siis peab olema tagatud alternatiivne sidelahendus. Ja meie jaoks üks väikesaar on nagu suur ankrusseisev tankur, nii et me leiame, et mereside on igati paslik lahendus selleks, et hädaolukorras. Need üksteist saart, kus peab olema selline sidevõime olemas, et nad saaksid mandriga sidet pidada ja vajadusel abi kutsuda. Ja meil on kindel eesmärk, et selle aasta suve teiseks pooleks kõik need saared on ka sellise sidevõimega varustatud. Ja kasutajad koolitatud, aga riigi sisemaale meie võrgud täna ei ulatu ja mis seal salata, meresidevõrgud on ikkagi loodud vastavuses rahvusvahelise soolaskonventsiooni nõuetega. Soolas on siis Saving of lives at sea. Ja seal see sõna viitab just meredele, mitte kinnistele siseveekogudele.
Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka ning täna on meil saatekülaliseks Lauri Lebendik, kes on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse juhataja.
No vaatame, kui me tunneme kedagi MKM-ist, siis, siis anname selle sõnumi edasi, et... Aga teisest plokist tahaksime rääkida sellest, et, et, et Riks on Eesti riigis vastutav ka selle eest, et nii-öelda side toimiks selle termini ka, et noh, ühelt poolt väga levinud Eestis, kas kasutada sõna katkematu side, aga, aga, aga, aga siis rahvusvaheline termin on nagu kriitiline side, et, et räägiks nagu sellest, et, et kuidas üldse nagu peaks olema tagatud ühes riigis nii-öelda kriitilisse side võimekus?
Ühesõnaga, me räägime sellest, et kui me räägime, et, et riik peaks tagama kriitilist side, aga olukorra jaoks, siis me ei räägi sellest, et et lisaks tänastele mobiilivõrkudele ja, ja, ja ütleme, fix võrgule, me peaksime riigiga ehitama veel ühe võrgu, et me ei räägi sellest, sellepärast et kui me hakkame ise praegu ehitama mingid, ütleme, neljandad või viiendad võrkusi Eestisse, siis me kokkuvõttes võime lõpetada, et me olemegi üks keskpärane... Noh, mobiilse võrk või üks keskpärane fiks võrk, et, et me räägime ikkagi sellest, et kasutusele tuleks võtta kõik mobiilsidesuutlikkust, mis meil täna on, kõik fiks võrgusuutlikkust, mis meil täna on, satelliitsede suutlikkust, mis meil täna on, pluss muud raadiovõrgud noh, a la Tetra, et kõik see kokku peaks andma meile selle, et, et see tõesti, see kättesaadavus on üheksakümmend üheksa koma... üheksa, üheksa, üheksa, üheksa, ma ei tea, mitte üheksat protsenti.
Absoluutselt, ja sellepärast Riks ongi seadnud eesmärgiks virtuaaloperaatori loomise, ehk siis tagamaks riigi toimimist keerulises olukorras, on vaja sellist sideoperaatorit, kes suudaks kasutada neid ressursse, mis on riigis olemas moel, mis lõppkasutaja jaoks oleksid täiesti noh, igapäevaselt mugavad ja arusaadavad, ehk kui me räägime sellisest kriitilisest kommunikatsioonist, siis väga oluline on rõhutada, et selle sideteenuse kasutaja ei pea oma käitumisharjumusi muutma, tal on üks ja seesama seade, mille abil ta suhtleb kogu aeg kasutusel.
Kindlasti mitte, sest esiteks me, me ei ole Kasumile orienteeritud asutus, me oleme mittetulunduslik sihtasutus, mille ülesanne on tagada riigi toimimine. Luues siis neid sideteenuseid, me ei hakka kunagi teenindama lõppkliente, küll aga me anname võimaluse elutähtsa teenuse osutajatele vajaduse korral enda sideühendusi parandada. Ja ma tahaksin öelda veel seda, et kui me vaatame täna sellist olukorda, et me tahame sidevõrkudes luua prioriteete. Siis eksperdid on selgelt öelnud, et kui me püüame prioritiseerida rohkem kui viisteist protsenti klientidest, siis sellel kõigel on mõtted väga vähe. Ehk siis, virtuaaloperaator toimib edukalt kriitilise kommunikatsiooniteenuse pakkujana väga piiratud sihtrühmale ja ainult sel juhul, kui kõik. füüsiliste võrkude omanikud tagavad oma sidevõrkudes sellele käputäiele kasutajatele vajaliku prioriteedi.
elutähtis funktsioon Eesti riigile, mis mitte, aga ilmselt tulevad nä, nägemused
Noh, julgen väita siiski, et on olemas seadusandlik võim ja täidesaatev võim ja, ja ma arvan, et täidesaatev võim on siis see pool, kes peab otsustaval hetkel kiirelt ja tõhusalt tegutsema, ehk siis kogu lugupidamise juures. Riigikogu vastu, ma arvan, et sellises olukorras nendelt oodatakse midagi muud, kui et. Lahendada ressurssi... Teie, härra
Just, aga võib-olla selle teema veidi kokkuvõtteks ma tahaksin tuua välja ühe positiivse asja Eesti kohta, mis on meile väga erilise positsiooni loonud, et ühest küljest on meil teatud õiguslik regulatsioon selleks, et on vaja sellist sideteenust, aga teisest küljest, kui me räägime kommertsoperaatoritega, nende valmisolekust ja soovist panustada, et siis sõltumata nende turupositsioonist või, või omanike nägemusest, kõik Eesti operaatorid on selgelt öelnud, et kui on vaja riigi toimimiseks anda omapoolne panus, siis me seda ka teeme ja ma arvan, et seda peaks nagu väga kõrgelt hindama, sest naaberriikides see nii ei ole. Et Eestis, kuigi on teada, et, et omavahelised suhted teinekord on väljakutsetega, siiski professionaalid suudavad olukorda kainelt hinnata, suudavad eesmärkides kokku leppida, need ellu viia.
Selge, aga me teeme siit väikse pausi ja lähme siis kolmandas osas pilveteemade juurde. Tere tagasi kuulama IT ärisaadet Restart. Meie saates on täna külas Laur Lemendik, kes on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse juhataja, saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka.
Eelmises plokis rääkisime kriitilisest sidest või nii-öelda katkematust sidest, rääkisime sellest, et riigil ei ole mõtet ehitada oma võrku või, või, või jäändavat operaatorit, vaid, vaid tuleb just võtta nagu kõik käimasolev või, või üldse kättesaadav side kasutusele, ja luua sinna peale oma virtuaaloperaator ja teha seda niimoodi, et tänased kasutusmugavused või arvamused ei peaks muutuma, ehk siis, et kui meil täna ikkagi on kriitilise tähtsusega isik, kellele selline omavalent on välja antud, kellel nagu pidev sidekasutus on meie jaoks oluline, et noh, näiteks peaminister on ju, et temal peab olema võimalik oma telefoniga igal hetkel ükskõik keda kätte saada, et see oli see kokkuvõte eelmisest plokist, aga siit plokist tahaks rääkida Pilves tahaks rääkida datatsentritest, sellepärast et datatsentrite teenusepakkumine on ka üks Riksi tänastest osadest.
Täpselt nii, et selleks, et tagada teenuste toimepidevus, on, on vajalik pakkuda ka seadmemajutusteenust ja jõudes nagu selle valdkonna juurde veidi juhuslikult, ehk siis ajalooliselt Riksi siiski ei olnud loodud seadmemajutusteenuse osutamiseks. Noh, oleme me tänaseks selgelt aru saanud, et kuna me oleme selliste ülesannetega hästi hakkama saanud, me peame siia rohkem ja rohkem panustama, et siis need teenused, mis on vajalikud ja mis toimivad IT abil, oleksid tagatud, sest kui me vaatame kommertsvõimalusi täna turul, siis paljudel puhkudel on olukord keeruline, noh näiteks sideoperaatorid omavahel ei saa väga hästi täna veel servereid ja taolisi infovarasid vastastikku majutada, kuigi raadiomastides nad antenne saavad sõbralikult üksteise kõrvale seada, siis serverid ja sellest leiduv sensitiivne info on midagi taolist, mida konkurendi juurde panna ei saa. Ja eks samamoodi ole ka riigiametitega, et. Turvalisuse tagamiseks on hea, kui teenust pakub pädev, kolmas, sõltumatu osapool, kes suhtub kõrge tähelepanuga kõikidesse klientidesse.
Täna me oleme situatsioonis, kus vähemalt uue riigi datatsentrite plaani järgi peaks just triks olema see, kes või nii-öelda vajadused kokku kogub ja vastavalt siis nii-öelda teenuse kas, kas ise, nii-öelda ta erasektori eest hangib või, või, või, või ise pakub.
Noh, virtualiseerimisega tegeletakse juba päris pikalt Eestis, erinevate just suurettevõtete juures ja, ja ka riigis, aga, aga küsiks just sedasama nagu data centerite teemat, et Eestis seda ikkagi vast ei ole, vist võib vist väita, et ei ole, mis Soomes on suhteliselt levinud, et ikkagi data centerid ehitatakse nii-öelda koos, mingi koostoimejaamaga, ühesõnaga mingi nii-öelda jaam, mis ühelt poolt toodab elektrit, noh, kas siis nagu tuulest või, või, või gaasist või mis, mis iganes see kütteallikas seal on, eks, elekter kasutab ära data center ja ülejääv soojus siis kas siis nii-öelda soojendatakse vett, millega siis küteta, köetakse lähedal asuvat ma ei tea, vanglat või, või linna osa või, või midagi sellist, et, et Eestis seda praktiliselt ei ole, et miks meil ei ole?
Riigil niikuinii plaan on, et see täna, et meil on igal ministeeriumil oma Ütleme siis nii, et iga ministeerium on oma serveriruum, eks, et see iseenesest ei ole okei lahendus, et, et selge on see, et et selle kihi nii-öelda võiks kokku tõsta, on ju, ühelt poolt see, et riik ise nagu tõstab oma pinna peale seda kokku ja ise haldavad, teine pool on see, et kindlasti meil on täna mõttekas kaasata ka ikkagi erasektorit ja tema võimsusi, eks noh, me ei räägi sellest, et me peaksime nüüd oma kõige delikaatsemad andmed andma nüüd nagu nii-öelda erasektori hoida, et seda ei ole, aga ütleme nii, et seda päris delikaatset osa, mida me peaksime kartma, seda meil on ikkagi nagu ütleme nii, et noh, kaheksakümmend, kakskümmend, et kaheksa on selline nii-öelda noh, nii-öelda vabalt või, võiks olla ka erasektori käes ja, ja ütleme, alla kahekümne on seda, mida peaks kiivalt nagu endale hoidma nagu.
Jah, tänan kutsumast, oli hea meel tutvustada sellist asutust nagu Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, aitäh.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]