Nojaa, aga vaat siin ongi see Eesti probleem, et Eestil täna on rohkem IT ka nii-öelda teenusmajanduse osa, mitte nagu tootmishoone või noh, tootmismajandus. Ehk siis, et me ei ole veel sinnamaani jõudnud, kus meie sektor noh, peamiselt üldse nagu tegeleks, toodete tegemisega, et me kahjuks ikkagi oleme veel seal rohkem, kus me, kus me pakume teenust, kas me siis programmeerime, testime, juhime kvaliteeti, mis iganes, eks, et et, et päris niisuguse tõelise majandusmootorina me liiklete sektor peale ei käitu. Aga siin ei olegi nagu sellel tähtsust, et täna on isegi väga, väga olulisem Eesti riigi jaoks see, et millist kuvandit ta Eesti riigile loob. Ehk siis kui me räägime ekspordist, kui me räägime sellest, et meil on ütleme näiteks mingi mööblitööstur või, või kas või mingid suured tegijad, nagu näiteks ütleme siin, VKG või, või, või, või Silmet, et kuidas nemad nagu müüvad suurtel turgudel, ehk siis kui me jääme tõeliselt suurtest lepingutest, noh, kus need lepingumahud ulatuvad ikkagi nagu, nagu ütleme kümnete või kui mitte sadade miljonite eurodeni, et sellised lepingud sünnivad ikkagi läbi suhete. Ja, ja nüüd kuidas neid uksi lahti saada, kuidas saada õigete inimeste juurde, noh, jah, ütleme niimoodi, et Ameerika ühiskonnas vaata, et piisab külmast kõnest või, või, või, või kellegi patsutusest ja tutvustusest, siis kui ida poole minna, et siis üha tähtsamaks muutub nagu see, et, et mis on sinu riigi enda kuvad. Et me oleme seda näidet siin korduvalt teinud, et noh, et, et kui me ütleme välja sõna Saksamaa, Me kõik saame aru, et ohoh, et ükskõik, mis toode see on, see peab olema kvaliteetne, sellepärast et noh, Saksamaa on ju ütleme, kvaliteedi nagu, nagu musternäidis on ju. Või kui me ütleme, Jaapan, et, et siis on nagu ilmselgelt see peaks olema nagu kõrgtehnoloogiline, sellepärast et noh, Jaapan on, on tuntud kui väga kõrgtehnoloogiline maa, on ju. Ja nüüd tekib küsimus, et kui me ütleme Eesti, et mis siis on, et, et mis on see Eesti kuvand, mille järgi meid teatakse ja noh, nii kahju kui ei ole nendele eestlastele öelda, kes, kes rohkem siin Eestimaal on ja vähem väljas käivad, et noh, see kahjuks ei ole laulupidu ja, ja Eesti metsad ja, ja, ja puhas õhk, on ju, et, et meil on vaja nagu anda nagu midagi enamat välja selleks, et üldse tahetaks meiega kohtuda. Ja siin tulebki nüüd mängu IT. Ehk siis täna on meil Eestis, käib aastas kuskil üle kolmesaja välisdelegatsiooni ja absoluutselt kõigil. Kõigil neil on agendas üks küsimus, tahame rääkida IT-st, tahame rääkida e-riigist. Ehk siis see on põhimõtteliselt see valdkond, see teema, mis teeb ukse lahti, mis paneb nagu, kuidas ma ütlen, et kui Eesti delegatsioon, ütleme Eesti välisministeerium või, või presidendikantselei, soovib minna külastama mingit, mingit, mingit, mingit riiki, no näiteks Jaapanit viimase näite puhul siin presidendi puhul, siis avasüli võetakse vastu. Ja just sellepärast, et koos selle riigipeaga loodetakse saada rohkem teadmust oma nagu, nagu e-valitsemise probleemidele nagu vastuste ära otsimisel.