No Jaapaniga on selles mõttes veel üks huvitav asi, et Et jällegi, mis, mida teevad kuvandid või kui palju me tegelikult teame mingitest turgudest ja, ja tuleb välja, et ikka väga palju ei tea, et et kui tänane, kui mõtled Jaapani peale, mõtled kogu selle kõrgtehnoloogia peale, mis on olemas, on kõik need tehnikaettevõtted, telefoniettevõtted, alates Sony-st, lõpetades Itachiga, eks, et et noh, tohutud kontsernid, tohutu võimekus, vaatad Jaapani autot, tehnikat paksult täis, et mis on üldse ühel Eesti-sugusel riigil, Jaapanile anda. Ja, ja see on jäljeks, kui see ei ole, et kui sa lähed, vaatad sinna riiki sisse, siis jah, tehnoloogiliselt, eelkõige elektroonika koha pealt, nad on absoluutne maailma tipp, mitte mingit vaidlust ka ei ole, et, et Jaapan on number üks, et noh, et, et siin Lõuna-Korea võib pusida ja USAs on ka üht-teist juba tehtud, eks, aga aga hetkel täna ikkagi Jaapan on number üks. Ja kui sa vaatad nende infosüsteeme, eriti just nagu seda, mis toimub pankades, mis toimub riigis, täielik kiviaeg. Totaalne kiviaeg, ma saan aru, et raadiokujul ka praeguse ilmad lähevad suureks, mis mõttes kiviaega, on ju. Aga, aga siin on hästi väiksed nüansid, mis on vajalikud selleks, et üldse mingi selline noh, see e-riik saab õnnestuda. Et ma toon kas või ühe näite, et, et selleks, et infosüsteemides erinevaid süsteeme omavahel rääkima panna, ehk siis ütleme niimoodi, et, et kui me tahame, et süsteem A suudaks rääkida süsteemiga B, Et meil on, ütleme näiteks üks inimene on rahastikuregistris sees ja teine on ARK-s või ütleme, meie autoregistris, et kuidas me teame, et millisele inimesele kuuluvad millised autod? Väga lihtne, meil on inimesel isikukood, isikukood on meie nii-öelda digitaalne nimi, eks ta on unikaalne. Nüüd sellesama unikaalse koodiga on seotud need autod seal meie ARK-s või meie autoregistrile, eks. Ehk siis, aga mis siis saab, kui seda koodi ei ole? Ja, ja nii oleks, kui see ei ole, et kui me ütleme, ütleme, ütleme, noh, nimest ei piisa, et noh, Jaan Tamm ühes registris, Jaan Tamm teises registris, ei anna alust kokkupanekuks. Dokumentinumbrit ka ei sobi, sellepärast et noh, niisuguse dokumen, dokumendinumbri ära vahetada, või ütleme, dokumendid ära vahetada, nii sul eelmise dokumendiga, kuidas olev informatsioon põhimõtteliselt on kadunud, eks. Ehk siis on vaja unikaalset identikaatorit. Ja niikuui naljakas, kui see ei ole, siis suured ühiskonnad, nagu Saksamaa, Jaapani, UK, USA isegi, et neil on mingi tõsine vastumeelsus inimeste nummerdamise koha pealt. Okei, siin on ajalised põhjused, üks asi on see, et, et noh, et, et enne teist maailmasõdal ajal oli inimeste nummerdamine okei, pärast seda sai, saadi aru, et vist ikka ei ole okei, ja täna me oleme olukorras, kus näiteks Põhjamaad, ütleme Saksamaa, Saksamaa vaid Rootsi ja, ja Soome kasutavad nagu Eestigi väga aktiivseid isikukoodi, sellest pole midagi salajast, me, sellest suhtutakse lihtsalt kui digitaalsesse nimesse põhimõtteliselt, eks, ta on meie identifitseerija. Siis jah, need suhtes ühiskonnas on see puudu ja, ja ongi nii, et pisike asi, aga sellest juba piisab, et kuna see süsteem omavahel nagu rääkima panna ei saa, siis no ma ütlen, et eestlane ei mäletagi seda olukorda, kus ta ma ei tea, paberitega pidi jooksma ühest ministeeriumist teise, on ju, et, et noh, meil aastast kaks tuhat seitse veel seadus ka, et, et ükski ministeerium ei tohigi küsida samat informatsiooni kodaniku käest, mis juba riigil olemas on. Ehk siis, et noh, peavad, nad peavad, süsteemid peavad omavahel suhtuma informatsiooni vahetama, eks, siis, siis Jaapanit mitte midagi sellist ei ole. Ja ei saagi teha ka, sellepärast et pole isikukoodi, pole alust nagu informatsiooni sidumiseks. Väike asi, mis tähendab seda, et Jaapani jaoks näiteks riiklik IT-projekt number üks, järgmised kolm aastat, kolm aastat, on isikukoodi juurutamine. Ja kui tundub, et see on nagu niivõrd lihtne asi, et mis on, et noh, viskame kõigile nagu noh, koodi külge ja läheb, on ju, siis ikka päris nii lihtsalt ei käi, et juba see, millise struktuuriga peaks olema isikukood, noh, ma ütlen Eesti puhul on ta hästi informatiivne, nagu teate, esimene number näitab sugu, kaks järgmist sünniaastat ja nii edasi, eks, et, et on väga informatiivne, siis noh, esimene küsimus tekibki, et kas, kas võtab informatiivne number? Või võtta random number, noh, random selles mõttes on täiesti suvaline, et noh, et kood absoluutselt ei peegelda, mitte midagi sellest, et, et noh, mis, mis vanuseks võiks olla ja nii edasi. Ja tuleb välja, et, et see on terve teadus, et see on nagu doktorikraad ja kaeriv teadus. Et, et millises struktuuri see number peaks nagu olema, eks. Et noh, jällegi tekib üllatus, et no mis see siin nii keerulist on, on ju, aga kui sa võtad, et sul on ütleme, Jaan Tamm, keda ütleme, ühes mingis pangasüsteemis on meil neid Jaan Tammeid kuskil noh, ma ei tea, paarsada, eks. Ja nüüd tuleb see Jaan Tamm sulle uksest sisse. Ja kujuta ette, et Jaan Tamme nime ees on, on randomnumbriga isikukood. Siis sa pead, sa, sa vajad täiendavaid küsimusi, sa pead nagu noh, kahes ajas suutma nüüd selle õige siin üles leidma, leida, on ju. Versus see, et, et kui sul on, kui Jaan Tamm tuleb ukse sisse, silmaga näed, et tegemist on nagu noh, seal noh, viiekümnendates oleva härrasmehega, on ju, mis tähendab seda, et siin on kahesajane valim, tegelikult läheb juba noh, ma ei tea, kümne või viie peale, on ju, et, et noh, et, et sul on nagu, nagu mäletavalt lihtsam nagu valida seda, seda õiget isikut sealt sellest. Sellest, sellest nimistust välja, sellised väikesed nüansid, aga meeletult mängivad selle koha pealt, et kui efektiivseks kunagi oma teenindusprotsessid saada ja nii edasi, ehk siis noh, tõsine, tõsine teema. Ja nüüd tagasi tulles, et arvestades seda, et Jaapanil on kõik tegemata, ei mingit digialdkirja, ei mingit noh, rääkimata teie valimistest või mingitest muudest sellistest asjadest, pole isik korralikku ID-kaarte, on ju, mille oleks kiip peale ja nii edasi, on ju. Et kõik süsteemid omavahel kokku panemata. Siis ütleme nii, et noh, kõige labasem Eesti e-valitsemise nagu eksport, et me võtamegi nagu mõne, mõne siin toimiva nagu, nagu lahenduse või funktsiooni, noh jah, me ei saa kopeerida otseselt mingeid autoregistreid või, või maaregistrid, noh, igal riigil on siin oma, oma seadusandlused või omad nüansid, aga miks mitte valimisi. Et noh, valimised täiesti mõeldav teema, kui me noh, nii-öelda vaatame Jaapani ühiskonda e-valimisi.