AI_pealkiri: Sten Tamkivi Andreessen Horowitzist: riskikapital, Silicon Valley ja Eesti startupide globaalne konkurentsivõime

Kuku raadio kuulaja, on laupäev ja eetris on IT-ärisaade Restart, mina olen Henrik Aavik ja saadet juhib ka Taavi Kotka. Meie tänane saade räägib. Taas nagu ikka viimasel ajal start-upi maailmadest, visioonidest ja meie saatekülaliseks on seekord Sten Tamkivi, kes on investeerimisfirma Andrejan Horovits, ta ütleb oma ametinime ise, kuidas see eesti keeles kõlab. Ja ma ütlen veel vahele ära, et meie saadet toetab Arengufond.

Tere, Sten, et hakkame siis kohe viskama palli sulle, et, et, et ütle siis ära, et mis sa täpselt siis praegu oled ja mis sa praegu täpselt teed?

Tere hommikust! Ma olen ettevõtja ja, ja see pikk ta, tiitel, mida Hendrik julgab välja öelda, et see on entrepreneurship in the residents või ehk siis, ehk siis ettevõtja, kes ajutiselt asub kuskil esineb tuuris. Ja minu puhul selleks kohaks, kus ma paiknen, on, on tõesti Andruss Norovitš, mis on võski kapitali firma. Sun Hill Road'il, Mello Park'is, kus asuvad enamik maailma tipp võski kapitali firmasid. Ja mida see siis tähendab, on seda, et ma ei ole fondi töötaja. Ma mõtlen ise välja, mis ma teha tahan. Kas ma teen uue ettevõtte või ma liitun mõne portfelliettevõttega või, või nõustan mõnda või, või mis iganes vaja on. Aga seniks, kuni ma sellist mõttetööd teen, on mul olemas laud ja ligipääs poolt sulle koosolekutele vaadata teiste startupi teisitlusi, kuulata, kuidas riskikapitali investorid omavahel diile selgeks vaidlevad ja kui, kui huvi on siis ka sõna sekka öeldes protsessis, et. Et selline, tavaliselt on sellised rollid kuskil kuue kuni kaheteistkuulised vahepeatused enne mingi järgmise päris asja tegemist ja minul ka umbes niimoodi on minemas, et ma, ma alustasin siin septembris ja kuskil detsembrist olen töötanud ühe konkreetse ideega ja, ja näis, millal ma siit jälle välja tulen uuesti.

Aga räägi meile ikkagi kahe sõnaga, et noh, selline tõesti maailma tippfond, et kuidas ta nii-öelda seestpoolt paistab ja et kas see, kogu see nii-öelda VC maailm, et kas see viimaste aastate jooksul on ka kuidagi muutunud või, või see, mismoodi nagu projekte hinnati ja vaadati, raha jaotati umbes kümme aastat tagasi või, või seitse aastat tagasi, et, et kas see on jätkuvalt samamoodi ka praegu või ka siin on toimunud mingi innovatsioon või, või ei tulnud kasutusele mingid uued mustrid?

Riskikapitali ävis on kindlasti väga põnev aeg praegu, et, et mõnes mõttes on see äri, käib nagu lainetena, et ütleme Silicon Valley ajalugu algab kuskil kuuekümnendatest aastatest, kus olid esimesed investeerimispankurid, kes hakkasid mõtlema, et nad läheksid varaste tehnoloogiafirmade juurde, kellele tuleb raha anda niimoodi, et sul ei ole mitte midagi veel hinnata peale inimeste ja nende jutu, mis sul üle laua tuleb. Ja see, sellest punktist edasi on, on see maailm muutunud palju rohkem andmete keskseks, süstemaatilisemaks. Ütleme, läbialalüüsivamaks ja, ja täna on, on nüüd kindlasti üks, üks selliseid järjekordseid teerajajaid, et see on kõigest neli aastat vana või viisi aastat vana. Nad on selle lühikese aja jooksul juba jõudnud investeerida Facebooki, Twitterisse, Skype'i, Pinterest'i, Githubi ja, ja nii edasi ja nii edasi, Foursquare. Et tervesse suurde kogusesse väga edukatesse ettevõtetesse, keda, keda tavaliselt ka kahekümne, kakskümmend aastat vanad fondid üritavad ilmselt ligi saada nendele tehingutele ja vahest ei õnnestu. Ja tänaseks on siin, haldus on neli koma kaks miljardit dollarit vist, ehk siis neli aastaga on investorid andnud neile juba just märkimise ajalise koguse raha, mida startupidesse panna. Ja nendest suurtest numbritest tulevad paar asja, et üks, ühest küljest kui, kui kümmekond aastat tagasi riskikapitalifirmad olid võib-olla sellised. Kolm partnerit ja paar abimeest, juristi ja assistenti, siis täna on tõsine oluliselt, siis on sada inimest, kellest umbes kakskümmend tegeleb sellega, et, et investeeringuid teha. Ja, ja kaheksakümmend tegelikult selleks, et aidata neid ettevõtteid, kes juba portfellis on. Ja siis teine asi on see tehingute maht. Kus minu arust siin vaadatakse vist aastas läbi, ehk saadakse kokku ja kuulatakse ära umbes tuhande viiesaja startupiga. Ja, ja lõpuks päeva lõpuks tehakse aasta jooksul kümmekond, paarkümmend investeeringut, ehk siis see filter või sõel on, on väga agressiivne või väga kaalutud, et. Mis mõnes mõttes on nagu ettevõtte seisukohalt on üsna nagu kaebamisest, sest kui, kui sul on vaja suurimiskoguses kapitali kaasata, siis, siis see konkurents, kus sa ennast läbi pead töötama ja ennast tõestama, on, on meeletu.

Kviisi. firmade kohta räägitakse, et nad ei armasta väga kaugele investeerida, et kahesaja kilomeetri raadiuses on kõige mõnusam oma raha laiali jagada, ka teil on seda raha päris palju, investeeringud päris suured, et kas teil ei ole niisugust põhimõtet? Kas ka Eestis võib teie investeeringuid ühel päeval näha?

Sellega, kuna mina tunnen ennast ikkagi vägagi eestlasele ja eurooplasena siin, ka Silicon Valley's ajutiselt olles, et siis, siis noh, mulle on see teema väga südamelähedane ja, ja selles suhtes naljakas, et. Et Horvitz tahab olla ühe kontoiga fond, kes eelkõige on fokusseeritud Silicon Valleyle, et kõik kaheksa, kaheksa partnerit fondis on ühes majas koos ja, ja väga niisugune nagu kompaktne ja, ja ühe koha peal kolmekümne miili oaduses töö käib. Ja see on ka nende filosoofia ja strateegia, aga samal ajal nende esimene investeering oli Skype. Et, et igal eraldil on reeglid, on siin invest, investorid, kes teadlikult katsuvad vaadata Silicon Vest välja, on. Põhiliselt ma ütleks, et huvitab investoreid Aasia. Vähem vaadatakse Euroopat, võib-olla ütleme, idakalda Ameerika riskikapitalistide osas, no kas või ajavahe ja lennukauguse mõttes on võib-olla sagedasemad Euroopasse vaatajad. Aga mis ja, ja teine trend, mis on väga selge, on see, et ma arvan, et kohalik või ütleme, väga varajase faasi investeerimine, ütleme, ingelinvesteeringud ja, ja nii-öelda seemneraha on üha rohkem maailmas lokaalne. Ja selline hilisema faasi, kus on vaja tõsta esimene sada tuhat dollarit või esimene viissada tuhat dollarit. Siis on väga ebatõenäoline, et sa olles väljaspool Silicon Valley'd, saad selle siit kätte. On väga tõenäoline, et sa saad selle lihtsamini kätte, kus iganes sa ise oled, kohalike Ingrite käest või kohalike investorite käest. Ja kui sul on välja tõsta sada miljonit dollarit, siis on, on väga tõenäoline, et Silicon Valley investorid räägivad sinuga ka väga hea meelega, ehk siis varajane faas muutub kohalikumaks ja hiline faas investeeringuid muutub järjest globaalsamaks, ma arvan.

Aga ütleme, et siin koomiksitegelaskujudega võrreldes, et Ilbertil on välja töötatud selline nii-öelda investori kuvand, kus tavaliselt on nii, et, et kui Ilbertil tekkis mingi, mingi idee, siis kohe maalt tekib mingi tegelaskuju, kes ütleb, et et suurepärane võtta sada miljonit, eks, et, et kuidas praegu ikkagi see pool on nagu muutunud, et... Jällegi nagu viimase viieteistkümne aastaga, et sa ütlesid, et on palju rohkem numbreid, et kas seesama, see läbivaatamine ja see, et millistesse valdkondadesse nagu investeeritakse, et kas siin on ka nagu selgelt trendid nagu näha või, või ikkagi ütleme nii, et uks on lahti ükskõik millele, mis uksed sisse tuleb?

Siin on tavaline viga võib-olla, mis inimesed või noored ettevõtjad teevad, on, et nad ülehindavad fonde ja kaubamärke. Ja alahindavad seda, et see on ikkagi inimeste äri taustal. Ehk siis see, kuhu investeeritakse, on tegelikult peegelpilt konkreetsetest partneritest igas fondis ja nende huvidest ja taustast. Et jällegi konkreetselt Andresi Norravitsi puhul on, on kaks läbivat joont, et üks asi, et kõik partnerid on ise olnud CEO-d ja founder'id. Ehk siis nad otsivad selgelt inimesi, kes, nad otsivad tugevaid founder'eid ehk siis, ehk siis inimesi, keda nad oma taustapõttes oskavad nagu hinnata või, või kelle valu ja vaeva nad on ise näinud. See on üks asi ja teine asi valdkondade mõttes, kõik need inimesed on ehitanud tarkvaraettevõtteid, mis jällegi tähendab seda, et kui vaadata, mis investeeringuid nad teevad, siis nad teevad. Põhiliselt ettevõtteid, kus on mingi väga oluline tarkvara komponent vähemasti, kui mitte puhas tarkvara. Mis see teistpidi tähendab, on see, et nendele inimestele ilmselt ei läheks väga hästi, kui nad hakkaksid tegema ootamatult väga neid biotehnoloogia investeeringuid või energeetika investeeringuid või midagi muud. Ja siis on teised fondid näiteks, ma ei tea. ja minult Kosla on tuntud selle poolest, et ta on CleanTechi hästi palju teinud. Kleiner Perkins, siitsamast tul ja tee on, on, on selline fond, kes, kes sukeldus mõneks ajaks täiesti hoopis teistesse tehnoloogiatesse ja nüüd on natuke rohkem tarkvara juurde tagasi jõudnud. Ehk siis, ehk siis, kui sa oled meditsiini ettevõtte, kui sa oled biotehnoloogia ettevõtte või, või tahad hoopis uut, uut moodi päikesepaneele leiutada, siis tõenäoliselt on sinu jaoks ka kuskil investor, kelle juurde sa võid siis jalutada, aga see ei tähenda, et, et sa peaks minema kohe nende juurde, kes tarkvara teevad.

Jaa, aga tänapäeval on sul Tesla ka rohkem tarkvaraprojekt kui, kui, kui, kui muu projekt, et selles mõttes on väga raske seda joont tõmmata.

Jah, absoluutselt ja meie, meie sõber Stiivi Hüvetson on, on selles suhtes hea näide, et ta on taustalt tarkvarainimene, kelle portfellis üha rohkem viimasel ajal on roboteid, droone, autosid ja rakette, et, et. Tema tunneb, et see on see, kus ta suudab maailmale kõige rohkem väärtust lisada ja, ja see peegeldub kohe ka, nagu on portfellis, et tema enda hobid, et ütleme, Stiivi puhul on see, et ta on töö mõttes olnud tarkvara inimene ja siis, siis hobikorras käinud kogu aeg kõrbes mudelrakette leidutamas ja nüüd ta on need kaks asja kokku pannud.

Ma mõtlengi, et kui sa nüüd selle sama esimese plokini juures oleme, oleme selles fondi juttu rääkima, see, et kui sa nüüd vaatadki neid samu esitlusi, vaatad seda, mida täna nii-öelda sealt laualt läbi käib ja, ja võrdlekski seda sellega, et millised on need meie, meie nii-öelda start-upid siin regioonis, eelkõige Eestis, et... välja tuua niisugused nagu suuremad erinevused just, just selle koha pealt, et, et mis jõuavad nii-öelda täna sinna, sinna nii-öelda päris tipliiga laud, laudade peale, et, et, et kus see nii-öelda suurim nagu, nagu erinevus see on nagu, ma ütlen, Eesti on paha võrreldus, võtame see nagu regiooni, et võtamegi kui, kui tuleb Euroopa start-up nagu, nagu, nagu Siliconi, et võrreldes sellega, et on Ameerika start-up, et mis see nagu niisugune tõsisem nagu nii-öelda noh, nii-öelda võrdluspunkt võiks nagu olla või,

Ameerikas üldiselt on see erinevus Euroopast, et siin on ikkagi väga suuresti toimiv siseturg, et sa saad teha ühte toodet ja siis levitada seda kolmesajale miljonile inimesele nagu sellisel, nagu ta sul on. Ehk siis tavaliselt väljastpoolt tulevad eriti Euroopast tulevad startupid. See on kaks varianti, kas nad, kas nad on rohkem keskendunud mingisugust nišidele või mingite turgudele või nad on osavamad ja on rohkem vaeva näinud ja paremini varustatud selleks, et teha globaalset toodet. Ehk siis ma olen teinud nalja, et, et on liiga sage see, kui sa vaatad Ameerika startupi, kes, kelle toode eksisteerib ainult iPhone'ile. Kus on ainult inglise keel ja kuhu on dollari märgid sisse kodeeritud, ehk siis, ehk siis sa ei saa valuutat vahetada. Ja noh, et Euroopa start-up sageli või väga sagedasti sellistest asjad, et sa ei komista, sest kui sa tuled väikesest rohkem killustunud turust või turult, et siis sa oskad nagu rohkem arvestada sellega, et maailmas on teistsuguseid inimesi kui sina. Teisest küljest. Ma ütleks, et hetkel veel võib-olla keskmine alustav Ameerika startup on natuke rohkem viimistletud või, või on see sõna, inglise keeles võib-olla, läikima löödud. Ma olen, eelmine nädal, üleelmine nädal oli siin delegatsioon SeedCampi ettevõtteid, kes oli, kes on Euroopa üks niisuguseid juhtivaid inkubaatorid või, või investeerimisprogramme, kes käib lisaks Londonile ja paljudes teistes Euroopa linnades, linnades endale start-up'e kokku otsimas. Ja peab ütlema, et ütleme, viimase jällegi viie aastaga on tohutult kasvanud suutlikkus ennast esitleda ja ennast, enda ideed rääkida nii, et see, see tekitab investorites huvi. Selle kohta on niisugune ütlus, et kui start-up, oma start-upist rääkides peaks suutma ära kallutada investori, kes kõhkleb kahe asja vahel, et üks asi on ahnus ja teine asi on hirm. Ja ma arvan, selle staadiumi ettevõtte puhul on mõlemas olemas, et kuidas kogu selle enda esitlemise point peaks olema selline, et tekitada nii, et ahnus ületab natukene hirmu. Ja siis, siis on võimalik raha ära tõsta. Ja vot selles kunstis, ma arvan, ma olen, keskmine Ameerika start-up on. On võib-olla natukene osavam täna veel. Kuigi jällegi seal noh, areng toimub, pilt on parem ja päeva, viimase asjana tuleb nagu tähele panna ka seda, et kui sa, kui nimetada nii-öelda Ameerika start-up'e või eriti Silicon Valley start-up'e, siis nendest ikkagi märkimisväärne osa võib-olla isegi üle poole on, on mingit pidi immigrantide tehtud. Ehk siis sellist asja nagu kohalik ettevõtja tegelikult siin ei ole, et küsimus on see, et kas sa oled esimest või teist põlve välismaal.

Natuke loeb vist see ka, et kes sind kellele tutvustab, kuidas sa sisse saad, kas sa, Sten, ajad seal ka Eesti asja, et käivad Eesti start-upid ütlemas, et kuule, et sa istud seal miljardite vahel, et äkki teed meid tuttavaks mõne olulise partneriga ja kas sellest on abi?

Eks, eks ma olles siin või ükskõik kus mujal ikka tunnen ennast Eesti maffia liikmena, et, et jah, noh, kindlasti katsun aidata, kui, kui selliseid palveid on tulnud. Siin on jällegi see klausel, et väga vareses staadiumis ja ega Eestis nagu hilise staadiumi ettevõtteid väga palju ei olegi tehnoloogiasektoris. Kui ma ei tea, lisaks Skype'i, ütleme midagi, mis oleks natuke noorem kui Skype või Playtech. Aga, aga vanem kui kaksteist kuud, et, et seal, seal on hetkel veel suhteliselt vähem meil ettevõtteid. Ma arvan, et Eesti ettevõtete puhul on kõige edukamad kontaktid võib-olla, mida ma olen katsunud torkida, olnud selliseid, kus küsitakse nõu, mitte raha. Või, või selline üldiselt mitte ainult Eestist, vaid lennata Euroopast siia kohale öelda, et meil on esimene, kolm inimest, tiim väga toodet veel ei ole, aga et tahaks tõsta selle esimese ringi siin kuulsate VC-de käest, et üldiselt neid jutte on nagu üsna raske läbi suruda. Aga, aga see jutt, et meil on siin selline toode, me tahame õppida ja aru saada ja oma võrgustiku laiendada, et, et selliseid vestlusi peavad kõik need inimesed, nii riskikapitalistid kui kohalikud ettevõtjad, iga päev.

Aga lähme selle punktiga esimesele pausile.

Tere tagasi pausilt kuulama IT-ääri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja koos minuga on stuudios Taavi Kotka saadet juhtimas. Ja Ameerikamaalt üle Skype'i osaleb meie saates Sten Tamkivi, kes on Andresjan Horovicis. Eelmises

plokis avasime seda nii-öelda suure ja maailma nii-öelda tippinvestorite võimekust ja nende maailma, et, et, et läheks siit kohalt nagu edasi ja, ja küsiks, Sten, sinu käest nagu seda, et kuidas sellised nii-öelda tõelised gurud Kuidas nad üldse jälgivad neid trende, mis maailmas toimub ja ja kuidas sellised kursid üldse kujundavad selliseid trende, mis maailmas toimub, et noh, ma ei tea, võtame kas või sellesama virtuaalraha näite, et ega, ega sellised asjad ei sünni ju, ju ilma nende tähelepanuta ja, ja, ja ka ilma nende nagu mõjutamiseta?

Absoluutselt, see ongi võib-olla riskikapitali äri niisugune huvitav külg, et, et jällegi on olemas see, see inglisekeelne väljend, et put your money where your mouth is, ehk siis, ehk siis, ehk siis. Anna roha sinna, millesse sa usud või, või, või see, mis sa räägid, toeta seda ka tegudega ja väga paljude teiste eluvaldkondade puhul see on metafoor, aga riskikapitalis täpselt see nii ongi. Et enamikel partneritel on mingisuguse tehnoloogia osas selge visioon või mis nad ise tahavad, milline maailm oleks. Ja siis nad otsivad sihitult. Sihituna siis selliseid tehinguid, mis viivad neid lähemale või selliseid ettevõtteid, keda toetades nad saavad lähemale sellise maailmapildile. Ehk siis, ehk siis võib-olla natuke jällegi lihtsustatud vaade, et sul on, et riskikapitalist ainult ootab seda sissetulevat diilivoogu, et enamik, enamik neist ikkagi teeb tõsist tööd ka sellega, et välja mõelda, kuhu ta peaks vaatama, kelle poole ta peaks, kellele ta peaks ise helistama, mitte ootama, et see, see ettevõte temani jõuab. Ja, ja jällegi tulenevalt profilist need asjad võivad varieeruda tõesti mingisugune. On, on ettevõtjad, kes arvavad, et maailm oleks parem paik kui, või riskikapitalist ja kes arvavad, et maailm oleks parem paik, kui inimesed omavahel rohkem suhtleksid ja võib-olla see on see, miks ta investeerib sotsiaalmeedia asjadesse. On ettevõtjaid, kes või riskikapitalist, kes mõlemad arvavad, et. Et inimkond peaks kiiremini kosmosesse jõudma ja nemad leiavad ühise keele just sellega, et kas me ehitame nüüd satelliite või ehitame sellist toitu, mis kosmoseriisil toimib või, või midagi sellist üks, üks startup, mulle meeldis väga äge kosmosest startup oli, kes ehitavad kunstniku ämbliku niiti. Ehk siis mingi materjal, mida saab nõristada, nii nagu ämblik seda endast välja laseb, selline niit, aga et selle omapäeva on see, et sa saad seda hästi lihtsalt ja odavalt transportida väikesesse koguses kosmosesse ja siis kududa või teha seal, ma ei tea, mingisuguseid kosmoselaevaga hülge ehitada mingisuguse telgi, kuhu sisse saab hapnikku lasta, nii et see välja ei voola.

Nojah, aga niisugused projektid ei too ju kohe sisse nii-öelda piljardeid, on ju, et, et täna me oleme aru saanud, et, et kuna ikkagi kokkuvõttes on ju kasumit taotlevate fondidega tegemist, et, et et noh, kõik, mis ette võetakse, peaks ikkagi mingil määral ju hakkama kohe ka tagasi tootama noh, mingite aastate pärast.

Enamik fonde tegutseb kümneaastases tsüklis, ehk siis, et on raske loota, et sul mingisugune idee toob aasta kahega keskmiselt raha tagasi. Tüüpiliselt, mis tehakse, on see, et see kümneaastane fond investeeritakse kolme-nelja aastaga ära ja siis hakkab see ootamine või, või firmadega töö, et millal, millal nüüd sealt see tagasi hakkab tulema ja siis tõstetakse uus fond, nii et nad nagu kergelt üle, üle üksteise otsa lappuvad niimoodi. Ei, väga õige. Ja siis selle kümne aasta sisse juba tänapäeval mahub hämmastavalt palju asju, et jällegi see üldine tehnoloogia areng, ettevõtte tegemise kulu, näiteks tarkvarakomponentide loomise kulu ja mingisuguse online teenuse majutamise kulu, et kõik need on läinud nii radikaaselt alla, et tegelikult ootused sellele, et sa juba üsna kiiresti näeteid mingite tulemuste päris suured ja, ja, ja siis. Väga, ma arvan, et parematel, sellistel väga pika visiooniga ettevõtetel ongi oluline, et mis on need asjad, mida sa suudad selle esimese paari aastaga, esimese kümne aastaga teha, selleks, et liikuda õiges suunas. Muutuda iseennast äratoituvaks, rahalises mõttes või majanduslikus mõttes. Näiteks, kui sul on mingisugune kriisi idee teha kosmosessambliku niti, siis võib-olla see esimene kasutusjuhtum või esimene klient on sul hoopis mingisugune sõjatööstuse asi maa peal. Et sa, sa ehitad enne ärimudeli selleks, et, et saada oma, ennast äriliselt enne käima, sul on suur, suht siht silme ees, aga sa teed vahepeal asju, mis, mis sind toidavad, et jällegi võib-olla see Tesla näide, et kus kõigepealt sa teed Roadsteri. Selleks, et ehitada valmis oma tehnoloogias ja ära testida ja müüa seda jõukatele inimestele, kes ostavad sportautosid. Selleks, et järgmiste põlvkondadega teha järjest kättesaadavaid autosid kõigile.

Väga õige, just et ma tahtsingi selle teema sinna juhtida, et ma arvan, et täna ongi, mis on juba ka Vana-Euroopa ja, ja eelkõige noh, loomulikult siis Eesti probleem, on see, et, et me kipume start-uppe vaatama ainult sellest vaatenurgast lähtuvalt, et et VC peab nägema seda võimalust, kuidas ta nagu oma, oma fondile nagu, nagu, nagu suurema tootluse saab, eks. Et, et sina praegu võid väga õigesti välja selle, et, et, et ilmselgelt on täna nagu ka Silicon Valley's see huvi, et Et tule, tule välja mingi ideega, mis võib ka pöörata sõnast maailma või mis võibki nagu viia meid kosmosesse, eks, et, et see on täitsa nagu uus angle või teistmoodi angle.

See on, ma, ma ütleks, et see angle iseenesest ei ole uus, seda on alati unistatud, aga nüüd ta nagu, nüüd on nagu hämmastav see, et ta toimib ka ja jube kähku. Ehk siis sul on oma eluea jooksul on, on võimalik ühel ettevõtjal teha nagu mitu ettevõtet, mis muudavad maailma. Kui oma eluea jooksul investoril on võimalik leida kümneid selliseid, kes muudavad reaalset maailmat, sa suudad nagu kvantifitseeritud, näiteks ma ei tea, tegid mingisuguse seadme, mis andis puhast vett sajale miljonile inimesele rohkem, et, et sedalaadi, sedalaadi asju on võimalik nagu reaalselt kiiremini ära teostada ja see teebki selle mängu nagu jube, jube võimsaks ja ilusaks või see, see on see, mida sellest, sellest ärist tegelikult enamik inimesi otsib raha. Ja mis on huvitav, on see, et mis on Ameerika Ühendriikides hetkel üsna niisugune kõva avalik diskussioon, on selline konflikt natukene sellise vanakooli, kuidas öelda, mitte majandusega, ütleme selline meedia ja Silicon Valley konflikt. Kus väga sageli võib sellisest mainstream meediast leida kuskil New York Timesis näiteks on artikkel, kuidas ikkagi Silicon Valley's tegeletakse nagu lihtsate ja rumalate asjadega, et kui Instagram müüdi esimene sihuke suure miljarditehing väikese tiimi puhul. Instagram müüdi ära, siis selle peale nagu kuskil paar aastat tambiti lugusid, kuidas Silicon Valley's tegeletakse foto, fotoajagamisteenustega, üldse midagi olulist ei tehta. Aga seal on, selle peale ma näen päris sageli, kuidas on, on sellised üsna kõvad ettevõtjad ja investorid nagu taustal nagu päris solvunud, et nagu paljud nendest keerulistest asjadest, mis tegelikult maailma muudavad, lihtsalt ei ole nagu salongikõlbulikud või, või väga raske on kirjutada haaravate esikaane lugu. sellisest uutmoodi geenitehnoloogia lähenemisest või mingist eriti keerulisest robotist, mis korraldab tootmisrevolutsiooni või, või mingisugusest teisest sellisest natuke kõige keerulisem võib-olla igasugused asjad, mis puudutavad. andmehoidlaid, nende turvalisust, sellised väga nagu infrastruktuuri innovatsioonid, mis juhtuvad. Kõik need teemad tegelikult toimivad, nendesse läheb oluliselt rohkem raha kui fotojagamisteenustesse, aga pinna virbendusena on tahtnud sageli teha need asjad, mis on kõikide kasutajate telefonides, ehk siis. Ehk siis natuke disproportsionaalselt räägitakse nendest mängulistest, lihtsatest ja igale inimesele arusaadavatest teemadest ja väga sageli. Tehakse sellest vale, vale järeldus, et midagi tõsisemat ei toimugi, aga tegelikult on, on actionit kui palju.

No siin Eesti poole pealt ka, et me enamik saame aru, millega tegeleb Transferwise, aga väga raske on mõista, millega tegeleb ZeroTurnRound, eks, aga. Aga, aga, aga tuleks tagasi selle koha pealt, et võtaks mingi praktilise näite ka, et, et ikkagi kogu see virtuaalraha teema. Et ma saan aru, et, et see on, on, on valdkond, mida nii-öelda Silicon Valley väga teravalt jälgib ja, ja, ja otsib just seda nagu mõtet ja, ja ideed, mis siis kokkuvõttes võiks nii-öelda siin lähiaastatel teha samasuguse paugu nagu, nagu ütleme, ma ei tea, sotsiaalmeedia tegi umbes nagu noh, kümme aastat tagasi.

Jah, jah, Bitcoin on, Bitcoin jah, et võib öelda küll restoranirahad, aga tegelikult ikkagi tundub, et konsensus on selles, et Bitcoin on saavutanud piisava edumaa, et, et enamik paljusid tehakse sellele. Bitcoini puhul on just huvitav see, et käis mingisugune klõps ära, kus enam ei räägita Bitcoinist kui rahast, vaid protokollist või infrastruktuurist selleks, et maailmas liikuvad rahavood. Nagu revolutsiooni läbiteks. No mis selle, mis see tähendab, tegelikult on seda, et, et, et investor tüüpiliselt ei jälgi seda, mis maksab üks Bitcoin, vaid fookus on palju rohkem, mis selle, mis selle tehnoloogia peale teha saab, et seda on mõeldud näiteks sellega, et Marken Dresin, kes on üks nime partneritest siin. Mark, olles Netscape'i brauseriautol, näeb. Bitcoinis umbes sellist, sellist tehnoloogilist edusammu nagu oli HTTP protokoll selleks, et inimestele sisu liigutada või hüppeteksti edasi-tagasi saata. Et Bitcoin täna. Ma arvan, et esimeses otsas on ta eelkõige selline, kas siis väärtuse talletamine, mis on niisugune küsimärgiga teema või väärtuse liigutamise protokoll. Aga tegelikult sinna sisse on peidetud tohutult võimalusi selleks, et näiteks sõlmida teistmoodi lepinguid, et, et liigutada raha niimoodi, et raha ise teab, kus ta olema peab teatud tingimuste täitumisel, mitte et keegi inimene peab mingisuguseid otsuseid tegema töö käigus ja nii edasi. See on jällegi võib-olla näide sellest, et, et need on sellised hetkel veel abstraktsed, läbi testimata, läbikäimata teed, kuhu alles esimesed kapitali investeeringud lähevad ja palju selliseid vaba tarkvara projekte, mis katsetavad selles valdkonnas, mis kõik näeb natukene välja nagu, nagu selline graafiline internet aastal üheksakümmend kolm või üheksakümmend kaks.

Jaa, aga seda, et, et praegu nagu sa ütledki, et meil peaks tormama kõik praegu endale Bitcoini ostma, vaid me pigem peaksime jälgima, et, et mis moodi seesama temaatika standardiseerub, et, et mis moodi saavutatakse see kokkulepe, et tõesti nagu HTTP-i puhul, et me ütleme, et näed, nüüd see on see standard, nüüd on see, see protokoll, mida me kõik nii-öelda austame ja respekteerime ja kukume brausereid ehitama.

Täpselt, täpselt ja see, praegu käib see brauserite ehitamine, käib nii-öelda esimeste veebilehtede ehitamine uuele põnevale protokollile, et kõik nagu katsetavad. Mis on, ütleme, eelmise aasta selline Bitcoini kiire tõus ja langus või selline spekulatsioon, mis seal sees käis, et see oli selles suhtes tore, et see tõmbas võib-olla rohkem tähelepanu. teemal, aga see ei ole nagu kellegi jaoks eesmärk või lõpp, lõppmäng või ei ole, see ei ole nagu selline maailm, kus, kus, kui Bitcoin tõuseb kahe tuhande tollari peale, et siis on nagu tehtud ja võtame raha välja, vaid see on, see on, mis siin oli, Goldman Sachs tuli enne kuu vist välja mingisuguse aruandjaga, kus nad olid kokku arvutatud, et kui rahvusvaheliste firmade sisesed ülekanded, näiteks see, kus hotelliketid üksteise, iseenda kontode vahel saadavad üle maailma raha kokku. Et noh, et sul on eri riikides, hotellides, inimesed erivaluutades maksavad ja, ja siis liigutavad seda raha oma kuskile keskutesse peakontoritesse kokku, et lihtsalt selliste tehingute Bitcoini peale viimisel, kus sul ei isegi välist osapoolt, vaid sa lihtsalt ise kasutad, sa oma maja sees on, on mitu-sada miljardit säästub peidrus. Ehk siis, kui, kui sa nüüd kujutad ette, et selliste mees ja koer tüüpi startupi tasemel hakkavad. Ma ei tea, Fortune 100 ettevõtted ootamatult panema kümneid inimesi tööle, et kuulge kasutamise ja tehnoloogia ära enda kasuks, et siis ilmselt võib oodata, et hakkab tulema selliseid järjest muljetavamaid läbimoodi, et sellele, sellele ka ma arvan, see investorite sektor praegu nagu mängib, et olla selles mängus sees enne kui, enne kui need tõsised kasutusjuhtumid hakkavad, hakkavad valmis saama.

Aga teise ploki nii-öelda lõpetuseks, et Siliconist üldiselt veel, et mis sellest ideest on saanud, et, et Silicon Valley murrab lahti ennast muust Ameerikast ja, ja teevadki oma riigi ja teevad sellise riigi, mis, mis kokkuvõttes on ka nagu nii-öelda, nii-öelda virtuaalne riik, mitte, mitte nii-öelda päris füüsiliselt ühes kohas olev?

Enamik sellistest lugudest on natukene üle võimendatud, et ma... Ma ei tea, on siin idee, et jagada California kuueks tükiks, et siis nagu balansseerida seda, et on natuke liiga suur osalik, kui öeldes kõigi, kõigi teistega, et kuidagi nagu ühtlasemalt jaotada nii tulusid kui kulusid. Aga, aga üldiselt sellist nagu lahti, lahkulöömise juttu, et seda nagu väga tõsiselt ei tasuks võtta. Pigem ma arvan, mis, mis juhtub. On see, üks, see on üks huvitav mõttekäik, tegelikult on see, et, et vaata, väga palju on maailmas kohti, kes üritavad teha oma Silicon Valley'd. Mina isiklikult olen alati olnud selle metafooli kasutamise vastu ka näiteks Eesti puhul, et, et, et olla mingisugune Balti või Põhja-Euroopa Silicon Valley, et sellel on see, selle metafoolil on see häda, et nagu iga startupi tegija või toote tegija teab, sa ei saa võita turul valitsevat konkurenti sellega, et sa oled natuke parem või et sa kloonid teda või et sa kopeerid teda. Et selleks, et võita mingisugust toodet oma, tema oma mängus, selleks sa pead olema kümme korda parem. Ja ma arvan, et ongi selline koht, kus Silicon Valley sellist. Lihtsa kasutaja tarkvaratoodete või consumer tarkvaratoodete valdkonnas näiteks on nii pikalt eest ära, et kui sul kõik, kõik Google'id ja Facebookid ja, ja sellised, sellised seltskonnad elavad siin, siis on väga raske minna ja teha kuhugi mujale maailmasse mingisugust oaasi, kes, kes neid võidab nende oma mängus. Et ma arvan, et järgmine murrang, mis tuleb, on pigem selles, et maailmas tekivad mingid kohad, mis on mingi, mingit liiki tehnoloogia arendamiseks kümme korda paremad kui Silicon Valley täna. Ja see. On see siis näiteks, ma ei tea, et kui, kui Ameerika tervishoiuametid lähevad kallale, et reguleerida DNA teste liiga palju või Google ei saa oma isesõitvaid autosid ikkagi inimestele müüma hakata või, või hetkel on siin keelatud toonidega kommerts tehingute tegemine, pandi kinni mingisugune äri, mis mingisugusel Ameerika põhjapoolsetes osaküükkides talvel kalameestele jää peale õlut viis toonidega, sellepärast see oli kommerts kasutuses ei ole lubatud. Võib-olla Bitcoini ümber on regulatiivne segadus, mis, mis veel mõnda aega kestab. Vot kõikides nendes valdkondades on potentsiaal, et maailmasse võib tekkida mingisugune koht, kus on näiteks Bitcoiniga haruldavate droonide ehitamine parem kui Californias. Ja selle peale ilmselt liigub ports inimesi jälle uude kohta ja see on nüüd nagu ülejäänud maailma otsustada, kas kõik need tulevad Hiina või mõni tuleb Euroopasse ka. Sellised uut moodi innovatsioonikeskkonnad, kus saab teha asju, mida Californias ei saa hästi teha. Ja, ja sellisel juhul jälle toimub maailmas ilmselt mingi inimeste ringi paiknemine ja, ja selline sujuv liikumine, et mitte ei ole küsimus selles, et California saetakse lahti ja arutab kuhugi Vaikse ookeani mööda minema.

Aga, aga, aga võtame selle teema ette oma järgmises plokis, et räägime sellest, et mismoodi Eesti võiks olla kümme korda parem mingis teemas.

Tere tagasi kuulama ITR-i saadet Restart. Saadetijuhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka ja külas on meil üle Skype'i Sten Tamkivi.

Tänases saates me oleme rääkinud väga palju sellest, mis toimub praegu Silicon Valley's, aga tuleks korra nagu tagasi ka siia Eestimaa peale ja, ja Sten, sul on nagu selles mõttes harukordne kogemus, et, et sa oled näinud sellist Eesti start-upi maastiku kujunemist ikkagi ütleme niimoodi, võime öelda, et sõna otseses mõttes algusest peale, kui me üldse vaatame, et kuidas meil need samad kas või IT-teemalised start-upid siin nagu loodud on ja, ja arenenud on. Et kuidas sinu nägemus on sellest, et ütleme nii, et, et kui me ütleme, seitse aastat tagasi me olime veel ettevõtjad, kes suutsid luua selliseid noh, kümme võib-olla kahekümne miljoni dollari väärtuse ettevõtteid, täna me oleme kujunenud sellisteks, et meil on ka näiteid juba sellest, kus on ettevõtted, mille väärtus on üle saja miljoni dollari, et, et, et sedasama kujunemise lugu või, või, või seda vaadet, et... Kas eestlased üldse kõlbavadki ainult selleks, et teha see esimene sada miljonit ära või meil on olemas täna ka potentsiaal juba nii-öelda noh, tõesti nagu nii-öelda uueks is, Instagramiks? Muidugi on,

mõne, mõnes mõttes on selline, see, mis on Eestis selline viimased viis aastat toimunud või seitse aastat toimunud, võiks öelda, et see on mõnes mõttes selline start-upi renessanss, et. Üheksakümnendate IT-ettevõtted ja siis kahe tuhandendate IT-võtted ja nüüd on, nüüd on uus laine ja, ja mis on mulle alati väga palju headmeid teinud, on see, et kui suur ikkagi noh, et seda enda raske hinnata, aga, aga kogudes kokku inimeste lugusid ja, ja jutte ja vaateid väljastpoolt, et kui suur mõju sellel on olnud Skype'il. Nii sellena, et lihtsalt näidata, et sa ei pea Eestist ära kolima selleks, et teha mingit ägedat asja kui ka sellised praktilised asjad, et selle kaudu Eestisse tulnud võrgustik ja kapital ja kõik muu, et. Et ma arvan, et see on, ongi selline natuke samm-sammult, järk-järgult minemine, et need inimesed, kes töötavad alguses, oma karjääri alguses näiteks programmeerijana mõnes ettevõttes, mida juhitakse Eestist väljapoolt. Siis järgmised asjad teavad ise, nad juba teavad, mis väärtus on ja mis väärtust ei ole nendel kompetentsidel, mida neil endal ei ole, miks sul on vaja rahvusvahelist ärijuhti või müügimeest või, või turundajat. Ja miks sul on, mis asjades sul on vaja olla oma kliendile lähedal ja mis asjades sa võid olla ka kaugel ja viimaste hulk õnneks kogu aeg suureneb. Ja siis ta teeb oma järgmise ettevõtte, võib-olla, või vahepeal töötab mingisuguses teises start-up'is juhtival kohal ja siis kolmandaks teeb alles oma ettevõtte, et iga selle järgmise sammuga see iga see konkreetne inimene on järjest targem ja, ja suutlikum. Et ma arvan ja, ja teine asi on veel see, et, et meil on ka praegu selline laine ettevõtjad, et kui sa vaatad. ja GrabCAD-i või Jevgenit ja ZeroTurnAroundi või, või Taavetit ja Kristot, et kes nagu Transferwise'i ehitades on, on teistes riikides ja teistes ringkondades liiguvad, et siis kui, kui neil nagu see ettevõte jälle valmis saab ja jälle on aeg järgmist teha või vahepeal angel investorina toetada mõnda teist alustavat asja, siis kõikide nende tänaste asukohtade kompetents voolab jälle otsapidi Eestisse tagasi. Ja see on jälle protsess, mida ei ole võimalik nagu liialt kiirendada, et sa ei saa tahta, et kahe kuuga või kahe aastaga kogu niisugune meta, metamorfoos läbi käib, et, et ma ei tea, mis siin veel hea näide on, võib-olla Soome, on ju, kus põhimõtteliselt neid mängustartupe, Supercell ja Robinisid tehakse ka ikkagi nii nagu Eestis tehakse start-upe, et mehed saad kokku ja naised ja, ja teevad. Väikese tiimi ja teevad esimese toote ja siis see tasapisi hakkab liikuma. Aga nüüd on küsimus selles, et neil on ikkagi kõrvalt võtta paarkümmend aastat Nokia taustaga olnud nõuandjaid ja, ja, ja mingeid välismaalasi, kes on Nokia raames Soomest töötanud, kelle juurde tagasi minna ja helistada ja küsida nõu või keda kutsuda kampa, ehk siis. Selleks päris suureks selliseks miljardiääriks skaleerumise juures, neil on sellist oma riigis või oma riigiga haagitud ressurssi. ohtsalt, millele nad ligi pääsevad, mis aitab nagu nende pisikeste mobiilsete start-upide arengut nagu palju rohkem kiirendada. Ja vaat selles osas ma arvan, et kui sa vaatad kas või, ma ei mõtle siin ainult võrdlus Läti või Leeduga või, või sa võid vaadata ükskõik kuhu, sa võid vaadata isegi, isegi Hollandisse või, või, või noh. Võib-olla Berliin ja London on sellised kohad, kus on selgelt Euroopas rohkem, aga kui sa vaatad Oslot või, või Amsterdami või, või Stockholmi, siis Eestil nagu nende võrgustike osas ei ole küll midagi häbeneda, et neid võib-olla inimesi kohapeal veel on vähe ja see on ka see, miks mina olen olnud väga jõuliselt tagumas seda trummi, et meil on vaja avaldada ennast sellele, et tippspetsialistid mujalt sisse tuleks, et, et. Kohalikku kütist massi on vähe, aga võrgustust maailmaga ja ligipääsu inimestele, kes asju otsustavad, kes, kes asju teavad, on eestlastel juba isegi küll ja küll, võrreldes sellega, kus meil oli viis ja kümme aastat tagasispilt.

No väga hea, aga ma ütlen, sa oled nõustatud, ma arvan, minuga, et, et me oleme väga head juba, ütleme. C-d raundi kokkupanekul, ka, ka A raundid suudame juba päris hästi ära teha, aga, aga ikkagi see, et, et mingid mustrid nagu korduvad ja, ja ütleme ikkagi noh, seesama suure turu tunnetus ja, ja selline nii-öelda nii-öelda korraliku kliendibaasi leidmine, et see nagu jätkuvalt tundub, et on nagu eestlaste jaoks nagu, nagu probleemiks olnud. Et kuidas sa ise nagu näed, et, et kas on hakanud ka siin mingid mustrid nagu, nagu välja kujunema, et noh, et, et ala, et et kui piisavalt varases faasis võeti kohe enda tiimi, nii-öelda ongi suure turu kogemusega nii-öelda müügimehi, et, et noh, see oleks nagu mingit, mingit tulemust aidanud või on sul nagu näha täna või oskad sa mingit, mingit mustrit välja tuua, et mida võiks nagu selline nii-öelda, nii-öelda juba, juba, juba nii-öelda B raundi või rohkem kaugema raundi suunas liikuva ettevõtte nagu silmas pidada?

See on ikka, see on täna ikkagi vist selline asi, mis on seotud natuke su füüsilise asukohaga. Ehk siis, ehk siis mina olen seda meelt, et eestlane olla on võimalik ükskõik kus maailmas. Ja et see ei ole nagu nii füüsiliselt ja jäigalt Eestiga, Eesti territooriumiga seotud asi kui, kui sageli inimestele esmapilgul tundub. Et need inimesed, kes on täna Eesti startupi maastikul käima saanud. Olulise väljapoole müügi on need inimesed, kes on olulist aega veetnud Eestist väljas. See, kuidas see iga inimene endale struktureerib, et kas ta kolib kuhugi paariks aastaks või, või, või ongi mõned inimesed, kes, kes ilmselt ei tulegi nagu permanentselt teistesse tagasi. See, see on nagu natuke paratamatu selle juures, samal ajal kui, kui väga palju töökohti tekib Eestis ja need ka hetkel mujal paiknevad inimesed katsuvad igal suvel maksimaalselt palju aega Eestis veeta ja jõulureks kodus käia, et see noh. Ja aga ma ütlengi,

et EAS-il ei ole mõtet planeerida müügimeeste toetusfondi.

Seda kodus, et, et teeme Eesti klientidega sooja... Ei,

ei, ma mõtlen seda, et me teeme meetme selleks, et sul on nagu start-up, eks sul rahvusvahelist võrgustikku ja kogemust napib, on ju, et me teeme sulle nagu meetme, kus sa võtad kolmsada tuhat eurot ja tood endale tippmüügimehe pooleteist aastaks sisse.

Tood võib-olla on...

Jah, et see

palkad, palkad ja pooleteist aastaks, see nagu mõnes mõttes võib jälle töötada, et see, et sa tood inimesi, kes tuleb ja treenib su tiimi ja teeb kaugelt tööd ja reisib palju ja siis mingil hetkel maandub sinna, kus sul selle pooleteist aasta jooksul selgub kõige rohkem klient. Ehk siis selline. Inimeste jälle läbitoomine Eestist jälle, ma arvan, võib-olla täitsa kasulik, aga see, et, et sa näiteks koolitaks eestlasi, kes on ainult eestlastele müünud erakordselt hästi sakslasele või ameeriklasele müüma, müümata ilma, et ta veedaks nagu märkimisväärse osa paarist aastast nendes riikides, ma, seda ma ei usu.

Miks ma seda küsin, on see, et me oleme täna jälle uue euroraha planeerimise lävel, eks, ja jagamise lävel, eks, ja ütleme nüüd, kui minevikku vaadata, siis ikkagi meeletuid summasid on kulutatud lihtsalt selle peale, et et on antud mingi raha kätte inimestele pusimiseks, nad on läinud sellega nagu ma ei tea, aastaks või paariks kappi, teinud valmis mingi toote, noh, Millel on tegelikult noh, kuna see on kinni makstud, siis ei ole vaja pidevalt ju kliendi käest küsimust käia, on ju, ja, ja siis siin nagu istutakse selle otsas, on ju, ja, ja täna on nagu selles mõttes on nagu näha, et ka ikkagi riik vajab täna nagu nagu mingit abi või toetust nende ideede näol, et et kuhu siis seda suunata. Et noh, hea on see, et, et muidugi täna on nagu, nagu planeeritud need suhteliselt paindlikud, need meetmed tehtud ikkagi lähtuvalt ikkagi iga ettevõtte enda otsestest vajadustest, eks, aga aga ikkagi sellist nagu tunnetuslikku või su Ja võib-olla vähem sellesse, et, et sõna otseses mõttes nagu, nagu, nagu mingi, mingi robotike või, või tarkvara jupp lõpuni valmis treida.

See on nagu sa ütled, et seal peab olema sellist paindlikkust sees, et puhta tarkvara puhul ma olen sinuga võib-olla rohkem nõus, samal ajal, kui ma vaatan veel Eesti ettevõtteid, keda ma tean, kes on nagu jälle väga palju. Noh, kellel on väga palju abi olnud sellisest riigitoest, on noh, näiteks Estel on, on ju, et kui sa, kui sa toodad mingit füüsilist asja, liigutad aatomeid ja ostad endale sisse teiste tootjate komponente, ehk siis su nagu sularaha vajadused on oluliselt suuremad kui sellel, kui sul kolm meest kirjutad takvara, siis, siis võib-olla jälle selle tootearendusse nagu väikeste süstide tegemine on ka ikkagi õigustatud, et selle asemel, et see, see startup käiks ja. paiskaks täiendavat aega selleks, et, et, et lunida endale natuke rohkem ingeli investeeringuid, sellepärast et pank ta niikuinii laenu veel ei anna, on ju. Et see, sellistes kohtades sekkumine on võib-olla mõistlikum, teistpidi jälle, kui sul on nagu tarkvara, puhtad tarkvara asjad, mille tootmiskulud on, on madalad, siis võib-olla kõike seda kinni maksta jälle ei ole mõtet, sest siis juhtub täpselt see, et sul kaob nagu see. Valu tagumisest otsast ära, et käia turu peal vaatamas, kas kellelgi vaja ka seda on, mis sul. Mis sa teed? Et jah, niimoodi universaalset valemit ette kirjutada, nagu sa isegi tead.

Jah, sinuga võikski jääda nagu lobisema, aga kahjuks meil saate nagu aeg surub peale ja, ja kas sul on veel mingi viimane mõte, mida sa tahaksid täna öelda nendele, kes kas start-up juba teevad Eestis või, või, või, või plaanivad seda teha, et, et selge sõnumine aga nagu Silicon Valleyst?

Ma arvan, et eestlane on tehnoloogia sektoris olla uhkem kui kunagi vanem.

Ja start-up või ja, ja, ja Stevanoff jätkab oma, oma,

oma võidukat käiku? Täpselt nii. See oli meie selle nädala Restart, tänan kõikidele, kes osalesid ja kuulake meid taas, kuulajad, nädala pärast!