AI_pealkiri: Sten Tamkivi Andreessen Horowitzist: riskikapital, Silicon Valley ja Eesti startupide globaalne konkurentsivõime

Tere hommikust! Ma olen ettevõtja ja, ja see pikk ta, tiitel, mida Hendrik julgab välja öelda, et see on entrepreneurship in the residents või ehk siis, ehk siis ettevõtja, kes ajutiselt asub kuskil esineb tuuris. Ja minu puhul selleks kohaks, kus ma paiknen, on, on tõesti Andruss Norovitš, mis on võski kapitali firma. Sun Hill Road'il, Mello Park'is, kus asuvad enamik maailma tipp võski kapitali firmasid. Ja mida see siis tähendab, on seda, et ma ei ole fondi töötaja. Ma mõtlen ise välja, mis ma teha tahan. Kas ma teen uue ettevõtte või ma liitun mõne portfelliettevõttega või, või nõustan mõnda või, või mis iganes vaja on. Aga seniks, kuni ma sellist mõttetööd teen, on mul olemas laud ja ligipääs poolt sulle koosolekutele vaadata teiste startupi teisitlusi, kuulata, kuidas riskikapitali investorid omavahel diile selgeks vaidlevad ja kui, kui huvi on siis ka sõna sekka öeldes protsessis, et. Et selline, tavaliselt on sellised rollid kuskil kuue kuni kaheteistkuulised vahepeatused enne mingi järgmise päris asja tegemist ja minul ka umbes niimoodi on minemas, et ma, ma alustasin siin septembris ja kuskil detsembrist olen töötanud ühe konkreetse ideega ja, ja näis, millal ma siit jälle välja tulen uuesti.

Riskikapitali ävis on kindlasti väga põnev aeg praegu, et, et mõnes mõttes on see äri, käib nagu lainetena, et ütleme Silicon Valley ajalugu algab kuskil kuuekümnendatest aastatest, kus olid esimesed investeerimispankurid, kes hakkasid mõtlema, et nad läheksid varaste tehnoloogiafirmade juurde, kellele tuleb raha anda niimoodi, et sul ei ole mitte midagi veel hinnata peale inimeste ja nende jutu, mis sul üle laua tuleb. Ja see, sellest punktist edasi on, on see maailm muutunud palju rohkem andmete keskseks, süstemaatilisemaks. Ütleme, läbialalüüsivamaks ja, ja täna on, on nüüd kindlasti üks, üks selliseid järjekordseid teerajajaid, et see on kõigest neli aastat vana või viisi aastat vana. Nad on selle lühikese aja jooksul juba jõudnud investeerida Facebooki, Twitterisse, Skype'i, Pinterest'i, Githubi ja, ja nii edasi ja nii edasi, Foursquare. Et tervesse suurde kogusesse väga edukatesse ettevõtetesse, keda, keda tavaliselt ka kahekümne, kakskümmend aastat vanad fondid üritavad ilmselt ligi saada nendele tehingutele ja vahest ei õnnestu. Ja tänaseks on siin, haldus on neli koma kaks miljardit dollarit vist, ehk siis neli aastaga on investorid andnud neile juba just märkimise ajalise koguse raha, mida startupidesse panna. Ja nendest suurtest numbritest tulevad paar asja, et üks, ühest küljest kui, kui kümmekond aastat tagasi riskikapitalifirmad olid võib-olla sellised. Kolm partnerit ja paar abimeest, juristi ja assistenti, siis täna on tõsine oluliselt, siis on sada inimest, kellest umbes kakskümmend tegeleb sellega, et, et investeeringuid teha. Ja, ja kaheksakümmend tegelikult selleks, et aidata neid ettevõtteid, kes juba portfellis on. Ja siis teine asi on see tehingute maht. Kus minu arust siin vaadatakse vist aastas läbi, ehk saadakse kokku ja kuulatakse ära umbes tuhande viiesaja startupiga. Ja, ja lõpuks päeva lõpuks tehakse aasta jooksul kümmekond, paarkümmend investeeringut, ehk siis see filter või sõel on, on väga agressiivne või väga kaalutud, et. Mis mõnes mõttes on nagu ettevõtte seisukohalt on üsna nagu kaebamisest, sest kui, kui sul on vaja suurimiskoguses kapitali kaasata, siis, siis see konkurents, kus sa ennast läbi pead töötama ja ennast tõestama, on, on meeletu.

Sellega, kuna mina tunnen ennast ikkagi vägagi eestlasele ja eurooplasena siin, ka Silicon Valley's ajutiselt olles, et siis, siis noh, mulle on see teema väga südamelähedane ja, ja selles suhtes naljakas, et. Et Horvitz tahab olla ühe kontoiga fond, kes eelkõige on fokusseeritud Silicon Valleyle, et kõik kaheksa, kaheksa partnerit fondis on ühes majas koos ja, ja väga niisugune nagu kompaktne ja, ja ühe koha peal kolmekümne miili oaduses töö käib. Ja see on ka nende filosoofia ja strateegia, aga samal ajal nende esimene investeering oli Skype. Et, et igal eraldil on reeglid, on siin invest, investorid, kes teadlikult katsuvad vaadata Silicon Vest välja, on. Põhiliselt ma ütleks, et huvitab investoreid Aasia. Vähem vaadatakse Euroopat, võib-olla ütleme, idakalda Ameerika riskikapitalistide osas, no kas või ajavahe ja lennukauguse mõttes on võib-olla sagedasemad Euroopasse vaatajad. Aga mis ja, ja teine trend, mis on väga selge, on see, et ma arvan, et kohalik või ütleme, väga varajase faasi investeerimine, ütleme, ingelinvesteeringud ja, ja nii-öelda seemneraha on üha rohkem maailmas lokaalne. Ja selline hilisema faasi, kus on vaja tõsta esimene sada tuhat dollarit või esimene viissada tuhat dollarit. Siis on väga ebatõenäoline, et sa olles väljaspool Silicon Valley'd, saad selle siit kätte. On väga tõenäoline, et sa saad selle lihtsamini kätte, kus iganes sa ise oled, kohalike Ingrite käest või kohalike investorite käest. Ja kui sul on välja tõsta sada miljonit dollarit, siis on, on väga tõenäoline, et Silicon Valley investorid räägivad sinuga ka väga hea meelega, ehk siis varajane faas muutub kohalikumaks ja hiline faas investeeringuid muutub järjest globaalsamaks, ma arvan.

Eks, eks ma olles siin või ükskõik kus mujal ikka tunnen ennast Eesti maffia liikmena, et, et jah, noh, kindlasti katsun aidata, kui, kui selliseid palveid on tulnud. Siin on jällegi see klausel, et väga vareses staadiumis ja ega Eestis nagu hilise staadiumi ettevõtteid väga palju ei olegi tehnoloogiasektoris. Kui ma ei tea, lisaks Skype'i, ütleme midagi, mis oleks natuke noorem kui Skype või Playtech. Aga, aga vanem kui kaksteist kuud, et, et seal, seal on hetkel veel suhteliselt vähem meil ettevõtteid. Ma arvan, et Eesti ettevõtete puhul on kõige edukamad kontaktid võib-olla, mida ma olen katsunud torkida, olnud selliseid, kus küsitakse nõu, mitte raha. Või, või selline üldiselt mitte ainult Eestist, vaid lennata Euroopast siia kohale öelda, et meil on esimene, kolm inimest, tiim väga toodet veel ei ole, aga et tahaks tõsta selle esimese ringi siin kuulsate VC-de käest, et üldiselt neid jutte on nagu üsna raske läbi suruda. Aga, aga see jutt, et meil on siin selline toode, me tahame õppida ja aru saada ja oma võrgustiku laiendada, et, et selliseid vestlusi peavad kõik need inimesed, nii riskikapitalistid kui kohalikud ettevõtjad, iga päev.

Absoluutselt, see ongi võib-olla riskikapitali äri niisugune huvitav külg, et, et jällegi on olemas see, see inglisekeelne väljend, et put your money where your mouth is, ehk siis, ehk siis, ehk siis. Anna roha sinna, millesse sa usud või, või, või see, mis sa räägid, toeta seda ka tegudega ja väga paljude teiste eluvaldkondade puhul see on metafoor, aga riskikapitalis täpselt see nii ongi. Et enamikel partneritel on mingisuguse tehnoloogia osas selge visioon või mis nad ise tahavad, milline maailm oleks. Ja siis nad otsivad sihitult. Sihituna siis selliseid tehinguid, mis viivad neid lähemale või selliseid ettevõtteid, keda toetades nad saavad lähemale sellise maailmapildile. Ehk siis, ehk siis võib-olla natuke jällegi lihtsustatud vaade, et sul on, et riskikapitalist ainult ootab seda sissetulevat diilivoogu, et enamik, enamik neist ikkagi teeb tõsist tööd ka sellega, et välja mõelda, kuhu ta peaks vaatama, kelle poole ta peaks, kellele ta peaks ise helistama, mitte ootama, et see, see ettevõte temani jõuab. Ja, ja jällegi tulenevalt profilist need asjad võivad varieeruda tõesti mingisugune. On, on ettevõtjad, kes arvavad, et maailm oleks parem paik kui, või riskikapitalist ja kes arvavad, et maailm oleks parem paik, kui inimesed omavahel rohkem suhtleksid ja võib-olla see on see, miks ta investeerib sotsiaalmeedia asjadesse. On ettevõtjaid, kes või riskikapitalist, kes mõlemad arvavad, et. Et inimkond peaks kiiremini kosmosesse jõudma ja nemad leiavad ühise keele just sellega, et kas me ehitame nüüd satelliite või ehitame sellist toitu, mis kosmoseriisil toimib või, või midagi sellist üks, üks startup, mulle meeldis väga äge kosmosest startup oli, kes ehitavad kunstniku ämbliku niiti. Ehk siis mingi materjal, mida saab nõristada, nii nagu ämblik seda endast välja laseb, selline niit, aga et selle omapäeva on see, et sa saad seda hästi lihtsalt ja odavalt transportida väikesesse koguses kosmosesse ja siis kududa või teha seal, ma ei tea, mingisuguseid kosmoselaevaga hülge ehitada mingisuguse telgi, kuhu sisse saab hapnikku lasta, nii et see välja ei voola.

Jah, jah, Bitcoin on, Bitcoin jah, et võib öelda küll restoranirahad, aga tegelikult ikkagi tundub, et konsensus on selles, et Bitcoin on saavutanud piisava edumaa, et, et enamik paljusid tehakse sellele. Bitcoini puhul on just huvitav see, et käis mingisugune klõps ära, kus enam ei räägita Bitcoinist kui rahast, vaid protokollist või infrastruktuurist selleks, et maailmas liikuvad rahavood. Nagu revolutsiooni läbiteks. No mis selle, mis see tähendab, tegelikult on seda, et, et, et investor tüüpiliselt ei jälgi seda, mis maksab üks Bitcoin, vaid fookus on palju rohkem, mis selle, mis selle tehnoloogia peale teha saab, et seda on mõeldud näiteks sellega, et Marken Dresin, kes on üks nime partneritest siin. Mark, olles Netscape'i brauseriautol, näeb. Bitcoinis umbes sellist, sellist tehnoloogilist edusammu nagu oli HTTP protokoll selleks, et inimestele sisu liigutada või hüppeteksti edasi-tagasi saata. Et Bitcoin täna. Ma arvan, et esimeses otsas on ta eelkõige selline, kas siis väärtuse talletamine, mis on niisugune küsimärgiga teema või väärtuse liigutamise protokoll. Aga tegelikult sinna sisse on peidetud tohutult võimalusi selleks, et näiteks sõlmida teistmoodi lepinguid, et, et liigutada raha niimoodi, et raha ise teab, kus ta olema peab teatud tingimuste täitumisel, mitte et keegi inimene peab mingisuguseid otsuseid tegema töö käigus ja nii edasi. See on jällegi võib-olla näide sellest, et, et need on sellised hetkel veel abstraktsed, läbi testimata, läbikäimata teed, kuhu alles esimesed kapitali investeeringud lähevad ja palju selliseid vaba tarkvara projekte, mis katsetavad selles valdkonnas, mis kõik näeb natukene välja nagu, nagu selline graafiline internet aastal üheksakümmend kolm või üheksakümmend kaks.

mõne, mõnes mõttes on selline, see, mis on Eestis selline viimased viis aastat toimunud või seitse aastat toimunud, võiks öelda, et see on mõnes mõttes selline start-upi renessanss, et. Üheksakümnendate IT-ettevõtted ja siis kahe tuhandendate IT-võtted ja nüüd on, nüüd on uus laine ja, ja mis on mulle alati väga palju headmeid teinud, on see, et kui suur ikkagi noh, et seda enda raske hinnata, aga, aga kogudes kokku inimeste lugusid ja, ja jutte ja vaateid väljastpoolt, et kui suur mõju sellel on olnud Skype'il. Nii sellena, et lihtsalt näidata, et sa ei pea Eestist ära kolima selleks, et teha mingit ägedat asja kui ka sellised praktilised asjad, et selle kaudu Eestisse tulnud võrgustik ja kapital ja kõik muu, et. Et ma arvan, et see on, ongi selline natuke samm-sammult, järk-järgult minemine, et need inimesed, kes töötavad alguses, oma karjääri alguses näiteks programmeerijana mõnes ettevõttes, mida juhitakse Eestist väljapoolt. Siis järgmised asjad teavad ise, nad juba teavad, mis väärtus on ja mis väärtust ei ole nendel kompetentsidel, mida neil endal ei ole, miks sul on vaja rahvusvahelist ärijuhti või müügimeest või, või turundajat. Ja miks sul on, mis asjades sul on vaja olla oma kliendile lähedal ja mis asjades sa võid olla ka kaugel ja viimaste hulk õnneks kogu aeg suureneb. Ja siis ta teeb oma järgmise ettevõtte, võib-olla, või vahepeal töötab mingisuguses teises start-up'is juhtival kohal ja siis kolmandaks teeb alles oma ettevõtte, et iga selle järgmise sammuga see iga see konkreetne inimene on järjest targem ja, ja suutlikum. Et ma arvan ja, ja teine asi on veel see, et, et meil on ka praegu selline laine ettevõtjad, et kui sa vaatad. ja GrabCAD-i või Jevgenit ja ZeroTurnAroundi või, või Taavetit ja Kristot, et kes nagu Transferwise'i ehitades on, on teistes riikides ja teistes ringkondades liiguvad, et siis kui, kui neil nagu see ettevõte jälle valmis saab ja jälle on aeg järgmist teha või vahepeal angel investorina toetada mõnda teist alustavat asja, siis kõikide nende tänaste asukohtade kompetents voolab jälle otsapidi Eestisse tagasi. Ja see on jälle protsess, mida ei ole võimalik nagu liialt kiirendada, et sa ei saa tahta, et kahe kuuga või kahe aastaga kogu niisugune meta, metamorfoos läbi käib, et, et ma ei tea, mis siin veel hea näide on, võib-olla Soome, on ju, kus põhimõtteliselt neid mängustartupe, Supercell ja Robinisid tehakse ka ikkagi nii nagu Eestis tehakse start-upe, et mehed saad kokku ja naised ja, ja teevad. Väikese tiimi ja teevad esimese toote ja siis see tasapisi hakkab liikuma. Aga nüüd on küsimus selles, et neil on ikkagi kõrvalt võtta paarkümmend aastat Nokia taustaga olnud nõuandjaid ja, ja, ja mingeid välismaalasi, kes on Nokia raames Soomest töötanud, kelle juurde tagasi minna ja helistada ja küsida nõu või keda kutsuda kampa, ehk siis. Selleks päris suureks selliseks miljardiääriks skaleerumise juures, neil on sellist oma riigis või oma riigiga haagitud ressurssi. ohtsalt, millele nad ligi pääsevad, mis aitab nagu nende pisikeste mobiilsete start-upide arengut nagu palju rohkem kiirendada. Ja vaat selles osas ma arvan, et kui sa vaatad kas või, ma ei mõtle siin ainult võrdlus Läti või Leeduga või, või sa võid vaadata ükskõik kuhu, sa võid vaadata isegi, isegi Hollandisse või, või, või noh. Võib-olla Berliin ja London on sellised kohad, kus on selgelt Euroopas rohkem, aga kui sa vaatad Oslot või, või Amsterdami või, või Stockholmi, siis Eestil nagu nende võrgustike osas ei ole küll midagi häbeneda, et neid võib-olla inimesi kohapeal veel on vähe ja see on ka see, miks mina olen olnud väga jõuliselt tagumas seda trummi, et meil on vaja avaldada ennast sellele, et tippspetsialistid mujalt sisse tuleks, et, et. Kohalikku kütist massi on vähe, aga võrgustust maailmaga ja ligipääsu inimestele, kes asju otsustavad, kes, kes asju teavad, on eestlastel juba isegi küll ja küll, võrreldes sellega, kus meil oli viis ja kümme aastat tagasispilt.