AI_pealkiri: Ruth Annus tutvustab e-residentsuse ideed ja ID-kaardi tulevikku

Jah, et niipea kui tekkisid ka reaalsed e-teenused, milleks siis see ID-kaart tõepoolest reaalselt kasutatav oli, niipea tekkis ka vajadus anda seda võimalust või mõte, et selline, selline võimalus peaks olema ka isikutel, kes ei ela Eestis. Et tegelikult iseenesest ka mõttekäik, et Eesti majandus ja haridus ja teadus vajaks rahvusvahelistumist, ei ole uus. Ja sellest tulenevalt, kui meie olime juba enam-vähem oma e-riigi sisse seadnud ja tundsime juba suurt rõõmu sellest, et enam ei pea järjekorras seisma ja ükshaaval allkirju andma doku, paberdokumendile. Et siis selgus, et väga suur osa tegelikult ka reaalselt Eesti arengusse panustavatest inimestest on sellest välja jäänud. Näiteks Eesti annab umbes kuus, kuuesajale inimesele aastas võimaluse lühiajaliselt Eestis töötada. Aga nendel puudub igasugune juurdepääs just riigi poolt pakutavatele e-teenustele. Et see oli kindlasti üks sihtgrupp, ehk siis lühiajaliselt Eestis töötavad inimesed ja teiseks, Eestis registreeritud äriühingute juhatuste nõukogude liikmed. Samamoodi, mitte mingit juurdepääsu e-riigile, e-teenustele, samas reaalselt me eeldame, et nad toimivad meie ühiskonnas. Ja sellest tulenevalt siis jah, idee tekkis juba aastal kaks tuhat seitse ja aastal kaks tuhat üheksa sai see siis seaduseks.