AI_pealkiri: Sotsiaalne ettevõtlus Eestis: Tõnis Kusmin ja Toomas Trapido jagavad kogemusi haridusest ja keskkonnast

Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart. Mina olen Henrik Aavik ja kaassaatejuhiks on üle pika aja saadet külastamas Andrei Korobeinik ning meie tänane saade räägib ettevõtlusest, kuid mitte nii rikkaks tegevaks ettevõtlusest kui just hingerahu andvast ettevõtlusest, ehk siis sotsiaalsest ettevõtlusest. Stuudios on sotsiaalsest ettevõtlusest rääkimas Toomas Trapido ja

Sinu jaoks on siis see sotsiaalne ettevõtlus, on sinu jaoks siis teha midagi, millest õpilastel läheb maailm paremaks ja sa ei eelda sellest nagu kiiret rikastumist, vaid pigem seda, et sa see, teed maailmale midagi head?

Ma ei ütleks, et siin peab nagu valima poolt, et, et kas rikastumine versus nagu maailmale hea tegemine, et. Mulle tundub, et sotsiaalne ettevõtlus on selline valdkond, mis aitab nagu kaks asja ühenduda. Sageli on nii, et need kolmanda sektori inimesed, on sellise nagu vaese inimese mentaliteediga, et anname oma südame ära ja, ja kõik oma õhtutunnid ja teeme kuidagi maailma paremaks ja, ja raha nagu ei peaks seal liikuma, teiselt poolt on piisavalt kolmanda sektori organisatsioone maailmas. UNICEF või, või muid taolisi, kus raha liigub päris korralikult ja inimestele makstakse väga normaalselt palka, reeglina nendest ettevõtetest ei võeta kasumit välja, mõningatel juhtudel võetakse ka?

No aga ikkagi ütleme, kasiinot vaestele inimestele, noh, kui keegi ütleb, et midagi niisugust, siis see ilmselgelt ei ole sotsiaalne ettevõtlus, tal peab olema siis ikkagi mingi väärtuspõhine mõõde veel juures.

Tõsi, sotsiaalse ettevõtluse eesmärk on siis läbi ettevõtlusmudeli teha maailmas midagi para, paremaks, meie oleme valinud hariduse selle vald, selleks valdkonnaks, palju on selliseid keskkonna või, või vähem nagu vähesoodustatud inimgruppidele suunatud teenuseid või, või et neid tööle aidata, et igaüks on valinud oma valdkonna, aga seda tehakse siis läbi ettevõtluse selle asemel, et, et... taotleda ainult nagu projekti rahasid, vaid et klient maksab siis teenuse eest ka ja seeläbi on ikkagi ettevõtluse... Aga,

Miks see ettevõte on siiski sotsiaalne, et kui Kui, selles mõttes ma olen siin ka päri, et tõepoolest enamus firmadest tahavad midagi head teha, et kui seda midagi halba, siis see tavaliselt nagu sellega raha ei teeni, on ka muidugi mõned erandid, aga neid on vähe, et miks sa kohe ette ütled, et tegemist on siis SaaS äriga ja lõikad siis kõik need rikkaks saamise variandid ära?

Seda ma ju ütlengi, et ma neid rikkasaamise variante ära nagu ei, ei lõika, eks ole, sellepärast Eestis on jah, sotsiaalse ettevõtluse definitsioon, paistab, on nagu seotud sellega, et, et kasumit välja ei võeta. Ja, ja mina ei ole kuidagi selle silmaringi tegemist läbi selle defineerinud, selles mõttes, et minu eesmärk seal käivitamisel oli teha õpilastele õppimine koolis huvitavaks ja aidata saada neil paremaid õpitulemusi. Nüüd, kui selle saavutamise parimaks meetodiks on kolmanda sektori tegevus ja, ja projektirahade taotlemine, siis on mõistlik minna seda teed, aga, aga ma arvan, et see ei ole parim meetod, vähemalt ainukese, nagu ainult seda meetodit kasutada ei ole väga tark, vaid on tark kasutada ka ettevõtlust, kliendid hea teenuse eest võivad maksta, Ja, ja seetõttu, et kui meil on vaja nüüd selle platvormi arenduseks või selle sisu tootmiseks ühel hetkel kaasata investoreid ja nende tingimus on see, et nad tahavad ju raha tagasi saada, eks ole, siis, siis me seda teeme ka, ehk siis. Minu eesmärk on olnud teha õppimine huvitavaks ja efektiivseks ja kui selleks parim viis on äri ja investorite kaasamine ja neile osaluse jagamine, siis ma seda ei ole kunagi välistanud, ehk siis see on näiteks MTÜ ainukesene, ainukese tegutsemisvormina ei, ei pea see olema, mis ta täna on.

Me planeerisime MTÜ-st alustada, sellepärast et me tahtsime algfaasis kaasata projekti rahasid ja Eestis ei ole veel sellist juriidilist vormi sotsiaalsetele ettevõtetele, mis on mõningates teistes Euroopa riikides juba olemas. Ja, ja seetõttu. Natukene lüüakse neid lahku, et kui ma tahaksin taotleda ettevõtlustoetust EAS-ist, eks ole, siis peaks olema OÜ, MTÜ-le natukene keerukam, eks ole. Ja, ja kui ma tahaksin taotleda projekti rahasid, siis OÜ-teele teatud projekti rahad on üldse välistatud. Mistõttu paljud Eesti sotsiaalsed ettevõtjad kasutavad siis nagu kahe vormi kooslust, et neil on OÜ ja MTÜ, meie tegime MTÜ esimesena?

Oskad sa äkki näiteid tuua, et mis need vormid on maailmas sotsiaalse ettevõtluse jaoks ja mis plussid ja miinused neil on, et äkki peaks ka Eesti seadusandja mõtlema selle peale?

Mulle tundub, et sotsiaalsete ettevõtete võrgustik Eestis täitsa teguleb, tegelikult selle, selle lobitööga, et see sotsiaalne ettevõtluse vorm ka siin tekiks. Noh, näite võiks tuua Itaaliast, seal on isegi paar ja erinevat tüüpi neid sotsiaalseid ettevõtteid, millest see sisuliselt väljendub, on siis see, et et riik soodustab teatud asjadega tegelemist läbi maksusoodustuste, näiteks osadel sotsiaalsetel ettevõtetel on seal Käibemaks kahekümne ühe protsendi asemel neli protsenti ja mõningatel juhtudel makstakse inimeste sotsiaalmaks, töötajate sotsiaalmaks siis riigi poolt. No näiteks, Eestis on üks selline sotsiaalne ettevõtte pimemassööride ühing. Ja, ja ma kujutan ette, et nii mõnigi pime inimene, kui seda ühingut ei oleks, võib-olla tööd ei teekski. Ja, ja tänu sellele ühingule, eks ole, on see inimene nüüd tööd saanud, mis tähendab, et ta riigil ei ole enam koormust selle, selles mõttes, et ei pea talle enam võib-olla toetusi maksma, vaid tema ise nüüd maksab maksutulu riigile. Ja et seda soodustada, et sellised inimesed ei oleks koormaks, Siis ongi Itaalias tehtud, et kui need erivajadustega inimesi tööle võtta, siis riik maksab sotsiaalmaksu nende eest.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ning tänase saate teema sotsiaalne ettevõtlus.

Et ühesõnaga, kui mul on mingisugune komisjoni poest ostetud telekas, siis ma saan teada, mis oli tema siis nii-öelda ajalugu, et jah, no ilmselt fairtrade'i harrastajad võivad sellest ka kasu saada, et see kindlasti muutub vist aktuaalseks, kas just Eestisse, see on juba teine küsimus, aga räägi, kuidas sina. Inspireerida oma meeskonda, et kas nad siis on rahul sellega, et tegemist on sotsiaalsääriga või nad tahavad ikkagi Londoni börsile üks päev jõuda?

Et noh, see see piir ongi hägune, et, et, et kui sa lahendad reaalselt mingisugust ühiskondlikku probleemi, ehk siis näiteks, et puuetega inimesed noh, saaksid teha tööd, mis on kellelegi kasulik, millest palka makstakse, siis see on see sotsiaalne pool ja ettevõtlus on see, et kui nad tegelevad näiteks telefonimüügiga, Kui nad panevad kas või kätega noh, mingisuguseid asju kokku, siis keegi maksab selle eest, et ja riigi roll on minu arust noh, soodustada või tuua otsad kokku, et see juhtuks ja noh, see ongi, et täpselt, kas näiteks makstakse sotsiaalmaks ära või mis iganes, aga noh, fakt on see, et, et kas, kas selline asi juhtub või ei juhtu ja riik saab siin aidata.

Et kas seda võib ka lugeda sotsiaalseks ettevõtluseks või see on puhtalt heategevus?

Aga lähme siit taas väikesele pausile ja viimases osas püüame siis ikkagi veel kord lahti mõtestada sotsiaalse ettevõtluse ning anda ideid ka võib-olla raadiokuulajatele, kuidas sellesse ärisse siseneda. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mida juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik. Saates on külas Tõnis Kusmin ja Toomas Trapido ning jutuks on sotsiaalne ettevõtlus. Toomas on teinud või teeb firmat things.info ja Tõnis teeb firmat silmaring.ee ning need on sotsiaalsed ettevõtted.

Ja ma arvan, et paljud meie kuulajad võivad küsida, et, et mis asi see sotsiaalne ettevõtlus siis on, et, et miks inimesed ei taha lihtsalt raha teenida, et kuidas teile tundub, et kas Eestis on see arusaam nagu jõudnud massidesse, et milleks sotsiaalne ettevõtlus on vajalik, mis on tema nišš või see on pigem selline tulevikuteema?

Mulle tundub, et Eestis on sotsiaalettevõtlusiga väga tundmatu sõna peal. Ja, ja kuidas ma enda jaoks seda defineerin, nii et nagu see nagu teise ja kolmanda sektori kokkutulemine, kui teise sektori eesmärk on rikastuda läbi äritegevuse ja, ja kolmanda sektori eesmärk on maailmas midagi paremaks teha, siis mulle tundub sotsiaalne ettevõtlus väga hea meetod, mis võimaldab midagi maailmas paremaks teha läbi ettevõtlusmudeli, mis tähendab, et ta ei ole nii sõltuv näiteks projekti rahastusest ja võib-olla üpris elujõuline mudel, samal ajal midagi olulist maailmas ära teha.

See on üpris lai spekter jah, kus ühes otsas on näiteks kasiino või pank, kellel on selline sotsiaalne vastutustunne ja, ja annavad siis raha mingite, mingite asjade jaoks tööle, inimeste tööle aitamiseks või, või, või spordi jaoks või haridusse ja, ja selle spektri teises otsas on need, kes nagu rahaga üldse ei, kokku ei puutu, eks ole, muudkui püüavad oma õhtutundide arvelt maailma paremaks teha. Ja, ja sotsiaalne ettevõtlus, ütleb, võrreldes tavalisest ettevõttest, kes on sotsiaalselt vastutustundlik, erineb selle poolest, et, et see toode, mida sotsiaalne ettevõte teeb või, või see teenus, mida ta pakub, juba teebki maailma paremaks, ehk siis mitte raha ei, võib kasutada sotsiaalne ettevõttega sellist mudelit, et, et raha teenib ühest kohast ja suunab selle teise kohta, aga siis reeglina nendes ettevõtetes kasumit välja ei võeta või võetakse seda väga vähemalt.

No ma arvan, et nagu Tõnis ka vaidles, et, et tegelikult need piirid muutuvad tänapäeval väga hägusamaks, et ma lähen korra eelmise küsimuse juurde tagasi, et, et Mõtlen niimoodi, et, et tegelikult ettevõtted peaks vaatama võimalikult terviklikult, et enne kui öelda, kas ta on sotsiaalne või, või kümme protsenti sotsiaalne või viiskümmend või mis iganes, et noh, võtame mõne tuntud ettevõtte, näiteks on ju, Apple, et kindlasti teeb ta inimeste elu paremaks ja mugavamaks ja võib-olla ka nagu ilusamaks ja põnevamaks, on ju. Nüüd Apple heategevusega, vabandust, kui ma midagi valesti ütlen, et nagu väga ei, silma ei paista, ehk et ta hoiab oma kontol, on ju, mingisugune, ma ei tea, mis iganes, viissada miljardit dollarit ja ja, ja on probleemid olnud siin, on ju, Hiinas siin tööliste idukooluga ja, ja noh, nii edasi, nii edasi. Nüüd, kui me võtame näiteks kõrvale Google'i, Et siis noh, minu jaoks näiteks Google'i põhitegevus, kuidas nad seda ise on defineerinud, ehk informatsiooni kättesaadavaks muutmine ja organiseerimine inimestele, et, et see nagu teeb noh, nagu ma ei tea, paarkümmend protsenti rohkem elu paremaks maailmas. Ja lisaks on, on neil noh, väga selge see heategevussuund see Google.org ja, ja nii edasi, on ju. Ja nad on sinna päris palju raha pannud, noh. Nüüd tuleme Eestisse, võtab näiteks Swedbanki kõige lugupidamise juures, et nende põhitegevus noh, ütleme nii, et, et kui raha ei ole, siis muidugi Swedbankist saab, et, et siis ta muudab jah, elu paremaks. Aga, aga selle kõrval Swedbanki heategevus, see läinud summa võrreldes nende kogukasumiga on noh, väga pisike. Et, et, et selles mõttes noh, nagu see sotsiaalsus on selline libisev nähtus, on ju, ja, ja noh, veel eraldi on loomulikult siis noh, kitsamalt sotsiaalsed ettevõtted, et, et noh, mida tõepoolest siis riik või omavalitsus kuidagi soodustab, et nad üldse toimiksid, aga et selle soodustusega nad siiski toimivad ja noh, kõik kokku nagu elu läheb ilusamaks, on ju.

Kuidas sulle tundub, et kas firmad üldiselt muutuvad sotsiaalistemaks, et noh, Starbucks näiteks igatpidi tahab rääkida sellest, kus see iga kohvi juba nagu on pärit, Ja McDonalds värvib homoloogid roheliseks ja nii edasi ja nii edasi, et kui see käib plaanidega, et täna on nagu selline trend, aga ma ei tea, kahekümne aasta pärast inimesed jälle unustavad, et story on oluline ja hakkavad toode ostma.

Kui organiseerunud on Eesti sotsiaalsed ettevõtted, et kas teil on mingi oma organisatsioon, vahetate infot?

Ettevõtete võrgustik, mina sinna ei kuulu veel, aga neid on seal kuskil mõnekümne ringis ja, ja see täidab praegu sellise jakatuse organisatsiooni rolli, eks ole, ja mille üks väljund on siis ka see, et, et püüavad nagu seadusloomes muutust tuua, ainult seda sotsiaalse ettevõtluse vormi propageerida ministeeriumites ja ühel hetkel siis nagu see. Et ta Eesti seadusloomusse jõuaks ka, mistõttu siis oleksid sotsiaalsed ettevõtted natukene soodsamas olukorras, et ka ja, ja, ja saaks, eks ole, investoritele maksta välja ka dividende, jagada osalust, et ka investorid oleksid huvitatud sellisesse ettevõtlusvormi rohkem raha süstima.

Aga sotsiaalsed ettevõtted on ikkagi noh, või start-upid üldse on väga globaalsed ettevõtted tihti, et kas see, kui Eesti riik annab mingisugused eelised sotsiaalsele ettevõttele, kes. Kes hakkab midagi väga sotsiaalset tegema Brasiilias, et kas see on üldse nagu see, mis nagu asja edasi aitab, et võib-olla juba need olemasolevad riigid on piisavalt head?

Jah, see sotsiaalettevõtluse vorm ei ole ju mõeldud selle, ta ei defineeri, eks ole, kas see turg peaks olema Eesti-sisene või väline, aga on paljud täna siis ütleme nagu kolmanda sektori organisatsioonid, MTÜ-d või sihtasutused, kellel täna seda ettevõtlusvormi on nagu vähe sisse toodud. Ja neil on, neil on keeruline, kui, kui mitte peaaegu et võimatu kaasata investorite raha, isegi kui nad oleksid võimelised, eks ole, dividende maksma. Siis selles mõttes ta on oluline, aga kui rääkida nagu start-upi vaatest, see siis jah, ega see nii palju vast ei mõjuta, lõpuks on ikkagi küsimus selles, et kui skaleeritav ta on, kui kiiresti me suudame laieneda kogu, kogu maailmale või, või mis siis, mis iganes vahetud turgudele.

No sotsiaalne ettevõte, nii palju kui mina olen nüüd näinud, noh, lahendab ikka eelkõige kohalikku probleemi, sellist väga selgelt selle linna, selle küla, selle piirkonna probleemi, Ja, ja noh, sealt tulenevalt on siis teatud vastuolu noh, nii-öelda sellise internetiiduettevõtte filosoofiaga, mis on ju, tahab kiiresti üle planeedi levida.

No näiteks Vikipeedia on ilmselt sotsiaalne ettevõte selles mõttes sõna nagu ta, tavamõistes või siis need firmad, mis pakuvad mikrolaene siis Aafrika riikidele, eks, et nad on suhteliselt globaalsed, et kindlasti on ka erendeid. Aga saate lõpuks ma küsin, et kui mõni meie kuulaja mõtleb sotsiaalse ettevõttesse peale, siis ma arvan, et esimene küsimus, mis tal tekib, on see, et kust siiski raha saada, et kas sa nagu näed seda, et et inimest on võimalik motiveerida ka ilma rahata, et nad tulevadki ja teevad midagi sellist ilusat ja head? Ja kuidagi nagu jäävad ellu või siis soovitan näiteks pöörduda, ma ei tea, kui mitte QuickStarteri poole, siis on olemas sarnased platvormid ka sotsiaalaste ettevõtluse jaoks välismaale, et Eestis neid ilmselt nii väga ei ole.

aitab kas sotsiaalaste ettevõtteid võib-olla isegi rohkem kui tava, kui tavalisi. Et kas sinu arvates on see nagu üldse mõistlik mõte, et võiks teha saastaettevõtt või see on nüüd, nüüd nagu tagantjärgi vaadates ei julge seda kuulajale soovitada?

Ei noh, eks igaüks ikkagi peab oma sisetunnet järgima, et, et ja elu peab olema noh, nagu elamist väärt, et see on, mis ma oskan nagu öelda, et et ei noh, selles mõttes tõsiselt, et ega siin ei ole midagi lihtsat, aga noh, et mis see on alternatiiv, et, et noh, teha midagi, mis nagu sulle väga ei paku ainult raha eest. Aga mis puudutab seda toetamist, siis noh, minu see seisukoht on küll selline, et, et, et noh, et kuidas sai alguse, on ju see suur Angry Birds, et vähemalt nii palju, kui mina olen kuulnud, et siis Soomes toetati väga jõuliselt mängunduse valdkonna start-upe, on ju, kohe nii, et umbes, et seal oli idee, Tegid ühe A4 ja andsid seal ametnikule, said noh, stiilis näiteks kümme tuhat eurot või noh, midagi sellist on ju. Ja, ja noh, et, et üks ajast võib-olla jõudis, on ju, kusagile. Et, et ma arvan, et Eestis tuleks nii internetistart-upidega kui sotsiaalsete ettevõtetega noh, natuke nagu sarnast lähenemist. rohkem sisse tuua, sest meil on olemas inkubaatorid, ma olen noh, ise ka nendega siin kokku muutunud pisut ja käinud ja nii edasi, aga et kui sealt edasi seda noh, järgmist sammu ei saa nagu mingi hulk ideid teha, et, et siis noh, nad vaju, vajuvad ära ja loomulikult meil on sellised Skypeid ja Transferwiseid ja sellised üksikud noh, nagu tähed, aga, aga noh, nende taga ma väidan, see, see keskmine. Keskmine tasand, kus nagu prototüüpe tehakse, et see on nõrk.

Rääkides inkubaatoritest, siis ma soovitaksin kuulajal, kes on sotsiaalsest ettevõtlust huvitatud, uurida seiku kohta, Tartus on selline asi nagu sotsiaalse ettevõtluse inkubaator. Silmaring ka osaleb seal ja, ja see oleks vast nagu heaks esimeseks sammuks oma sotsiaalse ettevõtte käivitamisel, aga lõpuks kui küsimus on see, et noh, kas käivitada sotsiaalne ettevõtte või, või, või, või traditsiooniline ettevõtte, siis noh, mina näiteks tundsin traditsioonilises ettevõtluses, et, et mul jääb nagu midagi puudu, et nagu ainult. Ainult rahapäraste ettevõtluse tegemine, tundsin, see on natuke nagu tühi. Ma kindlasti ei ole see inimene väikma, et nagu kolmas sektor on ja nagu MTÜ-d ja sihtasutused oleks ka kõige parem variant, sest mulle tundub, et nende elujõulisus on ikka väga väike, sest. Nad lihtsalt ei suuda kapitali kaasata, seetõttu nad ei suuda inimestele maksta ja seetõttu vabatahtlike kaasamine on, on mõned on need hingega inimesed, aga, aga lõpuks peavad nemad ka oma leiva lauale panema, nii et et raha, ükskõik mille tegemiseks, on ikkagi oluline asi ja mulle tundub ettevõtlus väga hea mudelina, kuidas seda raha kaasata.