AI_pealkiri: e-Estonia Showroom tutvustab välisinvestoritele Eesti edulugusid – Indrek Vimberg ja Tiit Anmann

Tere Kuku Raadio kuulaja, taas on laupäev ja eetris on IT-äri saade Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ning saadet toetab Arengufond. Tänane saade räägib Eesti vabariigi niisugusest IT. Näitusfrontist, et kui tuleb välismaalt investor, siis kust saab ta näha kõik Eesti innovatsiooni, ehk siis tegemist on IKT demokeskusega. Saates on külas Indrek Vimberg EAS-ist, kes on selle demokeskuse eestvedaja. Ja on ka üks demokeskuse eksponent, firma SignWise'i tegejuht, Tiit Anmann, SignWise'ist on veel eraldi saade mõni aeg tagasi, Restartis juba olnud. Aga täna on ta pigem selle teenuse üks, üks tarbijatest tulnud olukorda kommenteerima.

Ja alust, tere ka minu poolt, alustaks sellest, milleks on üldse demokeskus vajalik, et kas maks maksja tunneb, et tema raha ikka teeb õigeid asju?

Jah, aitäh, ma teeks alguses kohe ühe täpsustuse, et me oleme teinud IKT demokeskust viis aastat. Ja siiamaani oli siis selle demokeskuse eestvedajaks IT-sektor ja nüüd me siis võtame selle teatepulga EAS-i näol riigi, riigi poolt üle ja uus nimi on meil ka tegelikult juba olemas ja selleks uueks nimeks on e-stonia.com.showroom, et see on siis koos portaaliga, mis räägib veebis, Eesti infoühiskonna edulugu pluss siis kõik muud. Reklaammaterjalid, mis meil selle Eesti tutvustamiseks tehtud on.

Ja kellele see siis mõeldud on, kas tavakodanik tänavalt saab ka siis sisse astuda ja vaadata, kuhu Eesti on siis jõudnud nende aastatega?

No põhiline sihtgrupp on välismaalased siiski, et need, kes soovivad näha Eesti infoheeskonda seespoolt. Nagu me teame, siis me oleme kõik ju ID-kaardi taha lukku pannud, et kui sul Eesti ID-kaarti või mobiil-ID-d ei ole, siis sa sinna sisse ei näe. On vaja siis kohta, kuhu, kuhu saab neid tulla, kus on kohalik inimene, Eesti ID-kaardiga ja, ja kõike seda seestpoolt siis näitab. Ja ta käib e-broneerimistega, tuleb aeg kinni panna, selline kinosessiooni moodi, et tuled sisse, poolteist tundi on uksed lukus ja siis näidatakse ja räägitakse nii avaliku sektori teenustest, erase, erasektori lahendustest ja nii edasi. Enamus külalisi on väljaspoolt, kuskil üheksakümmend protsenti, kümme on, on Eestist. Ja noh, põhiline eesmärk sellel kohal on siis toestada Eesti ettevõtete eksporti ja soodustada välisinvesteeringute riiki toomist.

Kas, kuidas need eksponeendid ennast tunnevad, et kas välisinvesteeringud on juba jõudnud kohale?

No eks see natuke sõltub eksponendist, meie SignWise'i kontekstis oleme nüüd demokeskusega seotud olnud viimane poolaastat ümmarguselt. Ja noh, meie jaoks suurim väljund on tegelikult see, et, et tuleb suur hulk enamasti küll riikide esindajaid, kes on huvitatud sellest Eesti kogemusest ja Ja meie teenus on üks nendest, mida, mida tegelikult on suhteliselt liht, lihtsalt võimalik nendes riikides kasutusele võtta ja meie jaoks see väljund on selgelt see, et et me ei pea iga üksiku kliendi juurde kohale minema, vaid nad tulevad meile sisuliselt koju kätte, et ainuke vaev on siis jalutada demokeskusse ja enda juttu ära rääkida.

Kuidas, kuidas see käib, et kas kui selline delegatsioon kohale jõuab, kas Siis näiteks teie esindaja peab ka seal olema või seda oskab ka demokeskuse personal seletada?

See on selles mõttes nii ja naa, et teataval tasemel on nad kindlasti võimelised ise ka teenusest rääkima, aga kui noh, kogu seda juttu nüüd ainult demokeskuse inimesed räägivad, siis tegelikult seda vahetut ettevõtjate või Või nende teenuse loojate ja, ja nende väliskülaliste kontakti ei teki ja sealt ei teki siis ka tegelikult seda järgmist sammu, mis, mis tegelikult selle demokeskuse või seda uue showroomi eesmärk on, et tegelikult selle esmase kontakti peale tekiks siis otsene, otsene kontakt ja see müügivõimalus.

Ma räägikski lahti selle toimimismehhanismi, et kuidas, kuidas see asi nagu käib, et neid külalisi toob sinna näiteks siis Välisministeerium, Majandus-Kommunikatsiooniministeerium, EAS, Kaubandus-Tööstuskoda ja nii edasi, ja ennekõike need külalised tulevadki sinna vaatama seda Eesti info, siis on edulugu, internetihääletamine ja nii edasi, selle peale tullakse kohale. Aga see edulugu koosneb ju tegelikult, on need tehtud läbi riigihangete eraettevõtete poolt. Ja, ja kõik selles loos on siis igal eraettevõttel on oma, omaväge koht, eks. Ja, ja kõige parem ongi see, kus me räägime terviklugu ja siis, kui nüüd tuleb see koht, kus, kus on selle ettevõtte lõik selles infoühiskonnas, et siis sellesama ettevõtte esindaja selle jupi räägiks ise ära. Ta saab pildile, ta saab oma kontakte vahetada, et see on see, see on see mudel. Demokestikus ise või siis nii-öelda see eestoon.com showroom ise ei ole agent, et me, me ei ole nii-öelda müügimehed, me pigem loome selle võimaluse, kutsume need külalised sinna, pakume nendele külalistele seda, milleks nad sinna tulid ja, ja teiselt poolt siis anname ettevõtetele võimaluse nendega seal kohtuda ja ka ennast esitleda, see on see mudel.

Aga need külastajad on siis näiteks mingid äridelegatsioonid ja niimoodi, et nad ei ole küll, eks ole, nüüd ütleme, ainult teiste riikide peameistrid.

Seal on jah, kõike, et siin ma olen viis aastat tegutsenud, viie aasta jooksul on käinud läbi sealt kuskil tuhat nelisada erinevat delegatsiooni, põhimõtteliselt ei saanud kõik, kes on Antarktika ja Arktika vahel, kus, kus siis vähegi elekter olemas on, eks, riikides, ja vahetus üliõpilastest kuni riigi pre, presidentideni. Et, et kõike, avalikku sektorit, erasektorit.

On juba kogunenud ka mingi portfoolio kindlatest edulugudest, mis on juhtunud tänu demokeskusele, et on teada, et noh, näiteks ma ei tea, Aserbaidžaani IT vali, digiallkirjastamine müüd läbi, läbi demokeskuse või on teada, see, seda järgi on peetud?

Noh, see just tegidki algusest aseriga, et me saame öelda, et EMO keskusel on oma roll nendes, nendes edulugudes. Me ei saa öelda kindlasti, et, et, et otsast lõpuni on see, on see meie edu, et meil on kindlasti oma, oma nagu osa selles, et Omaanis näiteks on, on lugusid siis Balkanil, Soomes, kohe tuleb veel kaks suurt uudist, Cartami poolt, mida me siin praegu ära ei ütle, et ma jätan selle neile, Et jah, neid on.

Et kelle jaoks on see demoga, siis mõeldes, et kui mõni start-up näiteks tahab sinna saada, et, et kas teil on mingisugune järjekord, kas see on tasuline? Kas teil on mingisugune eksperdikomisjon, kes valib, kes sobib, kes ei sobi?

Tasu me ei küsi, et nagu sa ise ka enne ütlesid, et me kasutame selle maksumaksja raha, ärimudel meie puhul on hästi lihtne, et riik siis investeerib maksumaksja raha, ettevõtted peavad sellest saama kasu ja loodame, et nad maksavad siis oma maksud Eestisse tagasi, eks, et me saame selle investeeringutasa ja veel sinna peale. Start-upid on meile väga oodatud, sest tõenäoliselt on nemad just need, kes kõige rohkem seda vajavad, sest need suured Suured paksud nii-öelda noh, neile võib-olla isegi seda kasu täna on nagu juba, juba nagu vähem, sest et nagu me teame, IT-sektoris on nõudlus suurem kui pakkumine, et järjekord on põhimõtteliselt IT-ettevõtetel ukse taga, aga just nad alustavad, et nemad tõenäoliselt vajavad seda kõige rohkem, see on nagu üks pool ja teine pool on see, et et nendelt tuleb väga lahedaid asju, selliseid uusi ja innovaatilisi, et teretulnud.

Et siis vastus tähendas seda, et igaüks pääseb sinna sisse?

Just. Et kõik on teretulud, piletiraha nii-öelda ei ole.

Järjekorda ka ei ole?

No see on nii ja naa, et ütleme, et järjekord on mõistlik, et täna ta ei ole pikk.

Et kui rääkida natukene sellist administratiivset poolt, siis mis oli see ajalugu, et, et kas see otsus, et ta läks EASi alla, oli teie otsus, oli EASi otsus, kes seda tegid, noh, kes seda otsustas ja miks?

No see saamislugu läheb siin aastasse kaks tuhat kaheksa, kus IT-firmad jagasid nagu selle ära, et Eesti avaliku sektori teenused on midagi väga unikaalset, mida teistel riikidel pole. Ja, ja see võiks olla selline vihmavari ühisbränd nii-öelda ja, ja panid seljad kokku ja, ja hakkasid siis sellist ühist turundusprojekti tegema, toona nimetati see IKT demokeskuseks. Alguses oli seitse ettevõtet, tänaseks on selles MTÜ-s nelikümmend ettevõtet juba koos. Ja viis aastat sai läbi, see kei, vanakeskus nii-öelda saigi vanaks, selles valdkonnas ju kõik suhteliselt nagu kiirestiks seadmed ja nii edasi, et selgelt oli vaja teha uut hüpet erasektori jaoks, täna võib-olla see kasufront jääb mõnevõrra kaugeks, mis puudutas nüüd seda investeeringut, et ehitada uut. Ja siis me läksimegi riigi juurde ja rääkisime, et näed, et siin on põhimõtteliselt meil päris korralik ja hästisõitlik jalgratas nagu valmis, me ise võib-olla enam väga ei noh, ei ole valmis seda uut hüpet finantseerima, et oleks teil huvi sellega nii-öelda edasi sõita. Ja noh, siit nagu suur kummardus riigile, EAS-ile, et nad selle, selle võtsid ja, ja nii-öelda ära tegid.

Et kui... Numbridest rääkida, siis palju see siis maksumaksjale maksma läks?

No praegune investeering selle keskuse väljaehitamiseks, pluss siis me loome ka digitaalse sisu materjali, Eesti infohäiskonna müüdi, mida siis plaanime eksponeerida näiteks Tallinn teletornis, Milano maailmanäitusel EXPO kaks tuhat viisteist Eesti saatkondades välisesindustes, et kõik see kokku on pool miljonit eurot pluss käigemaks.

Et ühesõnaga, on lootust, et Eesti riik teenib seda raha tagasi?

Kindlasti jaa, et kui me nüüd numbritest rääkima hakkasime, siis näiteks kui me tegime IKT ekspordiklaster kokkuvõtted projektile, siis ettevõtete aasta aruannetest selgus, need, kes olid selles projektis osalenud, et kolme aasta jooksul oli nende ekspordikäive kolmekordistunud. Noh, ma ütleks, et see on päris hästi ja ma loodan, et ta läheb samal kiirusele edasi. Siis ütlen siinkohal ka ära, et see uus keskus ei ole ainult IT-sektori jaoks, vaid see on, on laiapinnalisem, tahame, et sellest saaksid kasu ka teised sektorid, et kui me tänu sellele Eesti infohüühiskonna eduloole saame Eestit rohkem nii-öelda pildile rahvusvaheliselt, siis sellest võiksid võita palkmajatootjad ja nii edasi, eks. Kus see keskus asub füüsiliselt? Füüsiline keskus asub Ülemiste linnakus. Ja nagu vanagi, üks kolmsada meetrit, siis natuke linna poole, aadress on lõõtsa kaksa.

Ja sisuliselt võib öelda, et igaüks, kes arvab, et ta on piisavalt innovaatsiline, võib sinna siis nii-öelda kandideerida, et kuidas see protsess käib?

Ütleme näiteks, ajujahivõitja tänavune Timberteameeter, startup Pärnust, mida ta päästki üle tooma, et kas, kas ta pääseb sinna ühe videoga, ühe stendiga, Võib ta veada mõned palgid kohale ja näidata äppi. Jah,

me kasutame siis brändingus Eesti brändi, mida oldab EAS, et siis sellise esimese turunduskihi moodustab siis Welcome to Estonia visuaalne identiteet. Ja ettevõtted siis oma logode ja, ja materjalidega tulevad siis teises kihis, eks. Ja põhimõtteliselt, mida tegema peaks, on kas kirjutama või helistama mulle ja, ja tõenäoliselt saame kokku, vaatame seal sees nagu ringi, et kus, kus ta võiks nagu asetseda ja räägiks põhimõtet läbi, kuidas seal osaleda ja, ja seda ta noh, ongi.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet. Restart. Saadetijuhivad Henrik Aavik ja Andrei Korbeinik ning saates on külas Tiit Anmann, SignWiseist ja Indrek Vimberg EAS-i siit poole pealt, kes veab Eesti, endise nimega Eesti IKT demokeskust ja uue nimega eestonia.com showroomi.

Miks e-Estonia mitte e-Estonia, nagu siin pakutse?

Selle üle meil oli tegelikult päris palju arutelusi, et kas panna ühtepidi või teistpidi või kas üleüldse panna, panna seda. Ja see arutelude käigus kujunes selliseks välja. Et selle domeeni me kunagi registreerisime, siis kui me alustasime ekspordiklastrite e-estonia.com, Mida me käisime veel kuskilt Californiast ära ostmas kalli, kalli raha eest, lõpuks on ju päris hea hinna ja me oleme selle külge ehitanud portaali lisaks veel teisi toredaid turundusmaterjale IT-sektorile ja Eesti infoühiskonnale ja see kuidagi tundus sellise loogilise jätkuna, et lisaks siis nendele materjalidele meil on ka nii-öelda see esitussaal, kus me seda kõike asju saame, näidati, et me hoiame teda sellise ümmarguse tervikuna.

Et siis esimese osa lõpus me rääkisime sellest, kuidas see kõik välja näeb, et mis on SignWise'i puhul need materjalid, mida siis külastajad näevad?

No täna SignWise'i kontekstis meie materjalide tootmine on hetkel veel pooles vinnas, ehk siis sel hetkel, kui nüüd juuni keskel ametlikult kesk, see show, showroom avatakse, siis, siis saab ka näpp, näppida, aga reaalsus on see, et kuna tegu on online teenusega, siis see, mida, mida seal näidatakse, ongi kuidas see teenus töötab, mis on need rakendamisvõimalused, koha, kohapeal on ID-kaardi lugejad, mis võimaldavad siis kasutada, pluss on siis see, et me oleme erinevatel üritustel juba tootnud väliskülalistele teist ID-kaarte, mis siis annavad neile selle allkirjastamise kogemuse, audentimise kogemuse ja koos Küberneetika aktsiaseltsiga ka ja, ja koos EGA-ga siis ka e-hääletamise kogemuse ja, ja noh, see on midagi, mis siis noh, võimaldab hands-on neil inimestel saada aru, millest me tegelikult nagu räägime ja kindlasti asi, mis, mis selles e, e-ühiskonnas, mis meil siin on, nende inimeste jaoks on hästi tähtis, et noh, tegelikult saada veel rohkem seda kogemust ja neid, neid teist rakendusi, mida siis kas siis riiklikud või, või erasektori omad, et seda, seda kogemust nagu võimalikult nagu kasutaja lähedale tuua.

Indrek, sa ütlesid, et teie mittetulundusühingus on juba nelikümmend liiget, et kas kõiki eksponendid on siis ühtlasi ka MTÜ omanikud või, või liikmed,

tähendab? No nüüd selle uue projekti raames tulebki teha nagu vahe sisse, et üks on siis nii-öelda see ruum ja külaliste vastuvõtmine, mis on siis EAS-i küljes ja teatavasti EAS-il liikmeid pole. Ja, ja siis on MTÜ, kes siis selle teatepulga üle andis, jätkuvalt tegeleb edasi, Ja, ja ta on nüüd sellele, et, et nii-öelda sektori pealt see ruumide koorem ära võeti, nemad saavad rohkem spetsialiseeruda sellise sektori põhise kaubanduskoja nagu rolli. Et hakata pakkuma ettevõtetele sellist nii-öelda business to business või business to government kohtumist, organiseerimist ja nii edasi.

Et saan aru, et tegemist on sellise mingis mõttes kinnisvara arvamusprojektiga, et kuskil on demokeskus füüsiliselt olemas, et kas pole räägitud sellest, et võib-olla teha mingisugust filiaali, ma ei tea, Silicon Valleyst näiteks kuskil seal Sanhose keskuses, noh, kus on võib-olla rohkem sellist potentsiaalseid investorid või huvilisi?

Jah, väga hea mõte ja see võiks olla tõenäoliselt järgmine samm, et ma veel natuke räägin sellest kinnisvara poolest ka, et siin teeks sügava kummarduse Tehnopolis ülemistele, kes need ruumid viieks aastaks annab noh, sisuliselt meil linnaga, et me peame maksma ainult siis sooja ja, ja vee eest ja meie, meie osa oli siis lihtsalt nende ruumide väljaehitamine, et nad oleksid esinduslikud ja et seal oleks sisu. Kui me nüüd tahaksime minna Silicon Valley'sse, siis tõenäoliselt see investeeringu suurus oleks mõnevõrra teistsuguses järgus. Et noh, ma omast käest tean, kui, kui keeruline oli selle investeeringu leidmine või selle realiseerimiseni, uue keskuse realiseerimiseni, jõuda siin Eestis, Teha seda Silicon Valley's, jah, siis tuleks pingutada siis.

Ei noh, Silicon Valley on üks näide, et ma mäletan, kunagi oli ju Eesti saatkond Second Life's näiteks, et noh, igasugust need innovaatilised võimulised on nagu reaalsed, et kas, ma lihtsalt mõtlen seda, et kas tõepoolest nagu siin mainiti parima IT-projekti presentatsioon ongi selline laivdeemo, et, et kas, kui inimene tahab kuskil Silicon Valley'st tutkuda Eesti edulooga, et kas ta peab tõepoolest Tallinna ülemiste sõit, ülemiste city'sse sõitma?

No see on nüüd see teine pool investeeringust, mida ma enne, enne ennist selgitasin, et üks osa läheb meil vormi ja teine osa läheb siis sellesse sisusse. Et pool sellest investeeringust jämedalt on siis sellesama infoühiskonna müüdi digitaliseerimine, mis on põhimõtteliselt Ctrl-C, Ctrl-V, eks kuskile suurele ekraanile touch funktsioonidega kasutatav, et see valmib meil kuskil aasta lõpuks. Ja noh, näiteks seesama Silicon Valley eASi kontor tõenäoliselt on üks esimesi kohti, kuhu see ka üles pannakse, eks.

Aga kas selleks, et saada oma toote ka sinna sellesse müüdi sisse, kas selleks on, see, kas müüt on nagu elav dokument, kuhu kogu aeg lisatakse klippe või, või selleks on täna just õige aeg, et tuleks ühendust võtta ja öelda, et mina, mina ka?

Ta on, me tahame teha teda modulaarsena, et tal on kindlasti mingi oma nii-öelda narratiiv, tal on algust, tal on lõppeks ja siis vahepeal seal juhtub midagi ja, ja see, mis seal vahepeal nagu juhtub, et seda võiks saada kindlasti muuta, et sinna uusi lugusid juurde panna, igavaks läinud lugusid ära, ära võtta, et, et hetkel küll jah, selline kavatsus on, mis puudutab sinna enda asjade nagu või teemade siis sissesaamist, siis jah, täna on õiget kööndust võtta.

Ma olen paar korda vanas demokesks käinud erinevate delegatsioonidega, et kuidas sulle tundub, et mis need kõigid popimad asjad on, mida inimesed alati põnevusega vaatavad?

Eesti puhul siis kindlasti on need enamasti avaliku sektori teenused, vahvad, e-valimine, ID-kaart, Mobiil-ID, kõik see, kuidas me selle turvalisuse teema oleme ära lahendanud, eks ju, et saab riigiportaalis vaa, vaadata, et milline ametnik on käinud minu andmeid vaatamas, kaasa arvatud e-tervise portaalis, et need on sellised põhilised, siis... Noh, erasektorist võime välja tuua siin näiteks ainuvaiseks rahvusvaheline digiallkirjastamine, kindlasti on väga niisugune seksikas teema, siis on väga lahe, siis andmekogude sisene turvalisuse lahendus ja nii edasi, et neid ikka on jah.

Kas ole, kas olete ka mõne eksponendi nii-öelda välja visanud juba, et lihtsalt nii igav, et ei ole kuidagi näidata?

Jah, me mõned oleme maha jätnud, et selliseid, mis on saanud ka juba teistes riikides väga nagu tavaliseks, tõkkepuu avamine mobiiltelefoniga ja, ja nii edasi. Et mis on nii-öelda selline common sense nii-öelda juba tänaseks päevaks, iga, iga, igal pool, et neid me oleme maha ajatud küll, jah.

Et kui, kui teie poole pöördub ka täna, et ütleme, mõni ettevõte ütleb, et ma teen jube põnevat asja, ma teen veebipoe, et siis ta ei pruugi pääseda sisse?

Ta pääseb sisse, kindlasti, küsimus on selles, et kas me selle paneme sinna ülesse, aga kui ta soovib nendelt samadelt külastustelt saada kontakte ja seal nagu pildile, siis seda kindlasti.

Eks seda ei ole, no ütleme, tulevad sellised Kuidas ma nüüd ütlen, noh, ametnikud, eks, neil on võib-olla natuke igav, et sellised nagu päris asjad, noh, nagu Click on Chrome näiteks muidugi kasvab sealt kuskilt või siis sama tõkepuu avamine noh, helistada ja tõepoolest avaneb, et, et kas nad ei ole põnevad, põnevamad inimestele, et, et mingid sellised reaalsed asjad ei, ei too siis rohkem tähelepanu. Sest noh, see ID-kaardiga noh, andmete vaatamine ekraanilt kõlab ju suhteliselt iga kord.

No nii ja naa, et ma ei tea, Tiit, kuidas sinu võimalus

on? No ma siin kommenteeriks seda, et enamasti need delegatsioonid tulevad väga konkreetse nagu sihiga, neil on väga konkreetsed nägemused, mida nad aru saab, tahavad saada. Ja, ja selles mõttes, kui tegu on ikkagi riigi delegatsiooniga, siis noh, ta on kas mingist konkreetsest valdkonnast, on nad siis turvaeksperdid või on nad siis maksuametnikud, kes siis tulevadki, seda konkreetset meie kogemust antud valdkonnast nagu ammutama, et noh, selles kontekstis see, kas meil on see tark lillepott või, või mitte, et see noh, nende nagu selle visiidiga otseselt ei haaku, jah, kindlasti ta avardab nagu silmaringi, et vot selliseid asju tehakse ka Eestis.

Aga, aga

noh, nad tulevad ikkagi väga konkreetselt enda probleemi lahendama või otsima sellele lahendust ja aru saama, et kes see, mida Eestis on tehtud, on tegelikult kuidagi rakendatav nende juures ja kui on, siis kes eestlased võiksid potentsiaalselt olla need, kes, kes seda rakendamist aitavad nagu teha.

Ühesõnaga, sulle tundub, et see show komponent ei olegi nii väga tähtis?

See on ka tähtis, et nad on mõlemad ühtemalt tähtsad. Mida ma olen selle viie aasta jooksul tähele pannud, on see, et mis kõige rohkem paneb silma särama, on see, kui sa suudad endale inimestel sellise teatava nagu paradigma muudatuse nagu peas teha, eks, et et seletad lahti, mis asi on allkiri või miks me üldse allkirjastame asju, eks ju, me allkirjastame sellepärast, et me ei osanud üksteist, eks. Ja me saame teha seda erinevat moodi, me saame seda kivi peale teraga kraapides teha, eks ju, me saame... Jah, et siis meil on olemas see, nagu see paberi ja pastaka lahendus, eks ju, ja täna Eestis me kasutame põhimõtteliselt, eks, matemaatikat selleks. Et kui sa noh, sa, nad saavad nii-öelda valgustatud, eks, ja vot siis, kui nad sealt ära lähevad, siis nende silm särab, nad on näinud midagi sellist, et, et neid samu asju, mida nad täna igapäevaselt teevad, on võimalik teha teistmoodi, neid on võimalik teha nii-öelda läbipaistvamalt, täpsemalt, kiiremalt ja nii edasi, eks.

Kui paradigmast rääkida, et Et mina olen küll kokku puudunud suhtumisega, kus Euroopas näiteks päris paljud arvavad, et, et kogu see ID-kaardi temaatika ja inimeste autentimine. on suhteliselt vale suund, et kas inimesed, kes käivad seal demokeskuses, on tavaliselt viisakad inimesed või nad mõned ütlevad ka, et jah, et huvitav, aga see on selline tupiktee, et, et seda me kindlasti ei saa üle võtta.

See on üks, teie maja esinev üks mõistlikumaid kohti, kus e-valimiste vastane teda.

Jaa, täpselt, et kas need eksperdid, kes Tallinna linnavalitsusesse esinevad, et kas nad käivad ka teie juures läbi tavaliselt?

Tallinna linnaeksperdid kahjuks ei käinud, oleks tahtnud kohtuda, aga nad ei tuld meile millegipärast. Jällegi räägin kogemusest, kuidas on olnud, et selline skeptitsism on ennekõike Lääne-Euroopas, eks UK, Prantsusmaa, Saksamaa, eks, ja, ja seesama kogemus, et Eestis me kasutame IT-d siis Teid eestikeeles ei oskagi öelda, ühesõnaga nii-öelda see ICT-s empowering nagu mõlemateks, nii rahvast kui valitsust, mitte ainult nagu ühte või teist, eks. Et seesama, et Eestis on võimalik tänu ID-kaardile üldse, on võimalik seda turvalisust tagada, et on võimalik vaadata, kes sinu andmeid on vaatanud ja nii edasi, et see ongi seesama paradigma nii-öelda shift, et kui nad meilt lähevad ära näiteks Francis Maud UK-st, kes vastutab siis nende infoühiskonna arengu eest, et peale seda, kui ta nägi ise ära, Et kuidas see asi nagu käib, ta ütles, et noh, ülilahe, et nüüd teeks samasuguse asja UK-s ja tõenäoliselt aitab see murda nende riigis seda skepticsismi digitaliseerimise vastu, eks, ehk siis näidata, et see IT tegelikult annab rahvale nagu võib-võimu, eks.

Mulle, mulle kusjuures jäi selline mulje, et just brittid on selliste viisega inimesed, et nemad on tegelikult IT arengu poolest kas teisel kohal maailmas äkki. Ja ikka käivad Eestist õppimas, et, et kas meie, kuidas see tunne nagu on, et kas nad nagu siiralt, siiralt usuvad, et siit saab nagu midagi, mida neil ei ole või, või nad teevad lihtsalt sellepärast, et nad ongi sellised viisikad inimesed ja kas meie ametnikud käivad sarnastes asutustes näiteks Inglismaal?

Et noh, siin ongi, üks asi on see, mis on jutt ja, ja siis tavaliselt teod nii-öelda kinnitavad, et kui need teod nagu tulevad, siis et siis see justkui nagu kinnitab seda juttu ja sellesama UK näite puhul rääkides kutsuti siis peale seda Eestist üks ametnik sinna kaheks kuuks ja minu arust on ta seal tänaseni. Et ma arvan, et nad siiski uskusid seda, mida me neile rääkisime ja näitasime ja, ja tahavad teha samamoodi seda.

IKT valdkonnas on veel peale start-upide ja toredate leiutiste, mida showroomis näidata, ka hästi palju teenuseettevõtteid, noh, alates ütleme noh, kas või Nortal, et kas ka niisugustel teenuseid pakkuvatel ettevõtetel on demokeskusesse asju?

Jah, kindlasti, et seesama näide, kas või Nortalina oleks, et Nortali kompetents on, on siis avaliku sektori lahendusi ja, ja, ja erasektori lahendusi nii-öelda programmeerida, Ja noh, nen, nendel aitab kaasa see, kui näiteks kuskil riigis, oletame, et siis tänu sellele evangelismile, mida me teeme, kuskil riigis otsustajad otsustavad, et, et nemad tahavad ka endale seda asja ja tõenäoliselt mõne aasta pärast tekivad turul hanked, eks, ehk siis me tekitame, tekitame turgu. Ja, ja needsamad IT-ettevõtted saavad nendel hangetel osaleda, noh, näiteks Soome näide, et seda X-tee juttu on sinna Soome räägitud noh, aastaid, eks ju, ja, ja täna seal on päris palju nagu toimumas ja, ja seesama Nortal seal Soomes ka teeb.

No ma võib-olla valisin halva näite Nortalist, sest nemad on suur programmeerimiskontsern, kes juba niigi ilmselt osaleb üle maailma hangetel. Aga ütleme, väiksemad programmeerimisfirmad Eestis, pisikesed koodibutiigid, kas ka nemad võiksid tulla ja kuidagi püüda osaleda oma teenustega või, või, või saavad kasu kuidagi sellest showroomist?

Jah, see on üks võimalus neile saada siis sama suureks kui Nortal või väga suuremaks. Et ikka jah, et nii kaua, kui seda turgu jätkub, tähendab seda, et ka ettevõtted kasvavad, et et see turu ette tegemine kindlasti tuleb kasuks nii suurtele kui väikestele.

Et ühesõnaga, ta, tahtub seda võimalust ka astuda ja juba paari-kolme nädala pärast avaneb uus teema kesk, keskus, siit me lähme väiksele reklaami, reklaamipausile.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ning saates on külas IKT demokeskuse eksponent Tiit Anmann firmast SignWise ja selle demokeskuse uue nimega eestonia.com showroom eestvedaja Indrek Vimberg ja Eestist.

Ja te mõlemad olete kindlasti paljude delegatsioonidega rääkinud ja teil on siis tekkinud selline ettekujutus Eesti positsioonist maailmas, et, et kuidas teile tundub, et. Et kas ei ole sellist olukorda, et varem oli. Eestis kõik väga hästi IT, IT-valdkonnas, aga seda mainet väga ei olnud, et nüüd on natuke nagu vastupidine olukord, et jääme natuke alla, aga nüüd see mainekuujundus andis ka tulemust, et inimesed usuvad, et Eesti on väga tore koht. Kas ta endiselt suudab suurte ja rikaste riikidega konkureerida IT, IT-valdkonnas ja avaliku sektori teenustes?

Noh, maine poole pealt ma võiks siin, seda öelda mainet ei ole kunagi nagu piisavalt, ehk siis mida kaugemale me tegelikult siit Eestist läheme, seda vähem meid teatakse, et kui, kui võtta seesama näiteks laheriik, laheriigid ja vaadata nende sourcing nimekirju, et kust kohast siis kutsutakse ettevõtteid osalema hangetes, siis seal Eestit nagu väga ei ole. Kui me läheme Lääne-Euroopasse, siis seal samamoodi nendes nimekirjades Eesti ettevõtjad ju tegelikult ei ole. Et, et noh, maine kujundamine noh, meile endale tundub, et seda mainet on palju, siis tegelikult mainet ei ole kunagi nagu piisavalt, et, et selles osas tööd tuleb nagu kõvasti nagu jätkata. See, kas Eestil tegelikult on pakkuda, siis noh, vastus on see, et on küll pakkuda ja, ja pakkuda... Ei ole mitte seda nagu musklit, et noh, meil on nüüd hästi palju neid inimesi, kes nagu toimetavad, just seda kogemust, et kuidas õigesti seda, seda ühiskond, infoühiskonda kokku traageldada, kuidas tegelikult need teenused teha sellisena, et, et see tervik kokku nagu jookseks, et noh, sellise kogemusega spetsialiste mujal väga ei ole. See on see, mis võimaldab meil täna kindlasti nagu erit, eristuda.

Mis on Eesti nišš maailmas, et noh, nagu sa mainisid, väga palju inimesi ei ole, ehk siis suure tõenäosusega mingisugune suur IT-arendaja siia ei tule. Kas me suudame piisavalt edukalt e-riigi teenuseid mujale eksportida, et kas see omandiküsimus ei ole probleemiks, et, et nad on justkui riigi omad, aga rakendama neid peaks siiski erasektor? Et kas see konflikt on olemas, kas see takistab Eesti siis lahenduste pakkumist mujale maailmale?

No üks-ühele Eesti lahendusi ju tegelikult enamiku noh, teises riigis installeerida ei saa, kuna need on sisuliselt kõik rätsepatööna tehtud, nad lähtuvad sellest meie tööprotsessidest, meie õigusruumist ja noh, ainuke võimalus, kuidas neid üks-ühele üle viia, on see, kui seal võetakse meie protsessid ja meie õigus, õigusruumi üle, noh seda, seda mitte kunagi ei juhtu, et Et sellist valget lehte kuskil ei ole.

No aga mõnes, mõnes riikides ilmselt on, et tekib mingi värske vabariik Aafrikas ja näiteks teha selline nagu karbistoode, et siin on, siin on IT-lahendused, et tagab ju kiiret arengut.

Siit me jõuamegi sinna tegelikult järgmisse kohta, et täna, kui me vaatame Eesti e-riiki, siis teda on toodestatud teatud ulatuses ja ja tema rakendamine on ikkagi suhteliselt tasukoha riigi nagu põhiseb, peab toimetama, et see, kuidas sa Aafrika riigis teda rakendad, ei ole see, kuidas sa seda saad rakendada Lähis-Idas või Lääne-Euroopas, et selles kontekstis Ja, ja noh, enamikke lahendusi on ju üks, et meil on üks e-tervisesüsteem, meil on üks e-maksuamet, et noh, neid ei ole täna nagu nii palju, et tekiks see standardse tootestamise nagu võimekus, et vot, et lähtudes selle kümne, selle kahekümne kliendini ühisosast, siis selle osa me nüüd standardiseerime ja see osa on siis iga, igakordselt eraldi tehtav.

Et arvada, et see ei ole see õige suund, et näiteks noh, Oracle ju samamoodi teenib raha mitte nii väga sellest nagu lahendist müügist, vaid selle nii-öelda optimeerimisest kliendi, kliendid, klientide jaoks, et ega see Eesti riigil ei ole seda võimalust täna.

Teatud, teatud ulatuses on, aga noh, see, see on selles mõttes hästi raske nagu müük, et too, toote, tootestamine ja toote müük on nagu väga, väga keeruline turg, et punkt üks on kindlasti nagu teatud hulk tegijaid, tuleb leida nagu see niisj, kus kuskohas tegijaid on vähe, on ju. Ja noh, neid, neid nišše väga palju ei ole, aga see, mida me oskame, on, on nutikalt tegelikult, lähtudes sellest kohalikust keskkonnast, sellest tehnilisest valmisolekust, ise, ise kokku panna see töötav ja ülesanne, ülesannet lahendav lahendus. Et need lahendused ei ole kindlasti alati nagu parimad, aga nad, neid on võimalik kiiresti nagu kasutusse võtta ja nad töötavad, lahendavad ülesanded ära. Et see on kindlasti väga tugev nagu eelis, et, et see, mis, mis Eesti firmad nagu ette on võtnud piiri taga, nad tegelikult nagu ka tarnivad ja läbi selle saavad siis ka järgmisi projekte.

No ma võrdleks e-riigi eksporti, demokraatia eksportimisega, eks. Mingitel suurtel riikidel see noh, me teame, on võib-olla natuke isegi õnnestunud siin ja seal, noh, Eestil sellist võimekust ei ole, või siis vaatame sedapidi, et kas meie laseksime mõne teise riigi oma avaliku sektori protsesse ümber vaatama ja tegema, tõenäoliselt mitte.

Aga nüüd Soome ju peaaegu laseb ju.

Ja Inglismaa tegelikult ka. Võtab üht-teist meilt, näiteks needsamad avatud andmed on täitsa teemaks ja kas see ei ole nagu Eesti probleem, et eestilase, et võib-olla nagu see pidurdab meie arengut veits?

Kind, kindlasti see õiguste teema on üks teemasid, mis on ajalooliselt ülereguleeritud olnud, et sisuliselt sektorilt on tellitud teenust, kogu omandiõigus on riigile üle, üle antud ja kui siis nüüd seda lahendust või teatavaid komponente sellest lahendusest tahaks nüüd sellele eksportriigis kasutada, siis selle riigivara kasutamise keerukus nendes projektides on suhteliselt valus ja, ja tihtilugu noh, see kokkulepete saavutamine on selline protsess, et noh, see teine, teine klient, kes seda nagu reaalselt vajab, jookseb enda vajadusega nagu eest ära.

See on ju päris korralik mainekasu, kui noh, Soome võttis üle XT, et noh, mis on tegelikult noh, selline rohkem sümboolne nagu käik, eks ju, aga Ameerika näiteks teeks sedasama mis on Eesti võit ka rahaline, et selle peal said, sai teine võib-olla sentigi, aga kõik teavad siis, et Eesti on piisavalt võimas, et ameeriklaste jaoks eri riigi teenuseid teha. Et kas selles suunas on piisavalt tehtud täna?

Midagi oleme teinud, teeme edasi, eks oleks hästi tore, kui seesama nähtus, mis X-tee on, eks sellise koostöövõime ja tehnoloogiline lahendus saakski sellise. Noh, nagu Macrofleks, et see vaht, mis akna vahel lastakse, kõik kutsuvad seda Macrofleks, siis tegelikult on veel teisi brände ka, aga nad olid esimesed, eks. Et noh, Soomes me täna juba saame öelda, et seda nähtust nii-öelda koostöö nii-öelda võimekuse siis mis iganes protokolli või mis ta nimi on, eks, et see, seda kutsutakse seal juba nagu X-tee, eks, et, et kui me saaks sellist nii-öelda Macrofleksi eflekt, efekti, seda sama nähtust ka teistes riikides selliselt kutsutakse, oleks nagu hea. Aga noh, veel kord, et ega neid protsesse siiski ja neid arendusi juhivad ikka kohaliku riigi mingid ametiasutused ja inimesed, et, et sinna ei lähe Eesti riik ega ettevõte noh, sisuliselt sinna sisse nagu juhtrolli ei võta, eks see, heal juhul osaleb ta hankel ja ta saab seda seal ehitada, eks siis see nii-öelda all, allhankijana.

Aga, aga usaldus on ju ikkagi paigas, et ega tegelikult ju teiste riikide IT-juhid ei, ei kahtlusta, et kui nad panevad sinna endale X-tee, et siis kuskil sellel Väikese riigi programmeerival presidendil on back toori password, tuleb, logib sisse ja teeb, jõuavaldab mida?

No see on open source iseenesest, et see

on. Puul see noh, meil on nagu avatud lähtekood, et seda saab alati auditeerida, et seal selliseid tagauksi ei ole ja ma arvan, see on üks pluss kindlasti.

Et e-valimiste puhul näiteks see nii ei ole, nii et see on üks minus kindlasti, aga, aga ka see on tuleviku teema ilmselt, et kui e-valimis, e-valimised oleksid avatud lähtekoodiga, siis võib-olla ameeriklased oleksid neid juba vastanud.

Ma tooks ühe väikse dimensiooni siia juurde, et kui me räägime sellest ükskõik millise lahenduse ekspordis, siis. Selge on see, et, et seda eksporti ei ole võimalik teha sellisena, et sa teed seda siit Eestist, et tegelikult see ettevõte, kes siis sellest kasu tahab saada või seda tööd tahab saada, peab tegelikult ka selle tööga järgi minema. Ja, ja see on tihtilugu see küsimus, et kui nüüd... noh, riikliku müügiprotsess on selline aasta-kaks, on ju, siis ei ole väga palju neid ettevõtteid, kes selles lähemas või kaugemas riigis on võimelised finantseerima seda paariaastast müügiprotsessi. Ja, ja noh, siin on kindlasti, ma tean, et MKM-il on, on teatavaid ideid, et kuidas, kuidas ettevõtteid nagu selles osas aidata, et seda nagu müügipauerit nagu juurde tuleks. Aga seda müügipauerit on, on vaja mitte siia Eestisse, vaid just nendesse sihtturgudele, kus, kus neid lahendusi tegelikult nagu müüakse, ehk siis kui me räägime sellest X-tees Suurbritannias, et selleks, et sellest... platvormis, seal kasu on Eesti firmadele, peaksid Eesti firmad sellele platvormile järgi minema ja igapäevaselt tegelikult koha peal nagu tööd tegema. Ja, ja noh, see on see võimekus, kus, kus tegelikult paljude ettevõttel täna nagu noh, seda, seda reservi väga palju ei ole, et seda tegelikult teha, ühe, ühekordsest visiidist ei aita.

Mida EAS sellest arvab, et EASil on ju terve võrgustik esindajad igal pool, et on siin selline sünergiakoht või kuidas sulle tundub, et kas EAS esindaja saab seda müügitööd, tööd osaliselt teha?

Ta saab otsi tõenäoliselt nagu kokku viia ja mingi väikse osa sellest teha või noh, nii-öelda selle esimese ukse avamise teha, aga lõpuks ikkagi peab see ettevõtja selle noh, sellega edasi töötama ja noh, kui õnnestub, siis ka ära vormistama. Et ma toetan ka Tiitu, et kui sind kohapeal ei ole, siis noh, avalikku sektoris see tõenäoliselt väga raske müüa.

Et tegelikult tahetakse näha, et kes on siis need mehed, kes meid siis peale juurutust toetavad ja, ja selles varases faasis noh, juurutusfaasis ikkagi väga, väga lähedalt otsitakse neid, jah, hiljem, kui sul suhe on, on toimiv, siis sa saad teatud tegevusi kaugemale ka viia, on ju. Aga, aga no müügifaasi... Ei ole nagu kahekuune müük, et seal on, hästi lihtsalt võib nagu paar aastat tulla.

Aga sellega siis võib vist võtta vennosemahte kokku?

See on muidugi selline pessimistlik saate lõpp, et kindlasti tuletame meelde, et demokeskusel on positiivne roll olemas, et tõepoolest väga paljud. Teiste riigide esindajad käivad sellelt läbi, õpivad üht-teist ja mina küll ei välistaks seda, et mõni näiteks suur Aafrika riik võtabki kogu Eesti siis nii-öelda riigikorralduse üle.

Et omalt poolt veel lisan, et, et, et see, millega me tegeleme, on siis ettevõtlusele täiendava konkurentsieelise tekitamine, lisaks sellele, mida ettevõtted siis ise teevad ja kutsun ka üles ettevõtteid sellest osa saama ja oma asju sinna üles, üles seadma ja osalema, et nagu hea kolleeg Enn Saar on öelnud, et... Et ei piisa ainult sellest, et sa ostad jõusaali pileti, et sa pead hakkama trennis ka käima, et siis see muskel kasvab, et, et meil on seal täpselt seesama, sama asi, et et üks asi on, et sa tuled sinna ko, paned oma asja välja, aga siis sa pead hakkama seal kohal ka käima ja, ja, ja seda seal nii-öelda utiliseerima.

Jah, aga ilusat utiliseerimist ja kuule, kuuleme jälle järgmisel nädalalaopäeval kell neli.