@ RESTART // 2014.05.31
KUUPÄEV
2014-05-31
PIKKUS
43m 16s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti IKT Demokeskuse ümberkujundamist e-Estonia.com Showroomiks, mille eesmärk on tutvustada väliskülalistele ja investoritele Eesti infoühiskonna edulugusid. Külalised Indrek Vimberg ja Tiit Anmann jagavad kogemusi riikliku eksporditoetuse ja ettevõtete kaasamise kohta showroomi tegevusse.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Seekordne Restart räägib Eesti IKT Demokeskuse uuest hingamisest E-estonia.com Showroom nime all – koht kuhu saame kokku tuua kogu kodumaise innovatsiooni ja riiulitele vaatamiseks välja panna. EAS omalt poolt toob sinna palju-palju väliskülalisi ja investoreid vaatama. Stuudios räägib keskuse juht Indrek Vimberg ja eksponentfirma SignWise juht Tiit Anmann, saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik. (Henrik Aavik, Andrei Korobeinik.)
No põhiline sihtgrupp on välismaalased siiski, et need, kes soovivad näha Eesti infoheeskonda seespoolt. Nagu me teame, siis me oleme kõik ju ID-kaardi taha lukku pannud, et kui sul Eesti ID-kaarti või mobiil-ID-d ei ole, siis sa sinna sisse ei näe. On vaja siis kohta, kuhu, kuhu saab neid tulla, kus on kohalik inimene, Eesti ID-kaardiga ja, ja kõike seda seestpoolt siis näitab. Ja ta käib e-broneerimistega, tuleb aeg kinni panna, selline kinosessiooni moodi, et tuled sisse, poolteist tundi on uksed lukus ja siis näidatakse ja räägitakse nii avaliku sektori teenustest, erase, erasektori lahendustest ja nii edasi. Enamus külalisi on väljaspoolt, kuskil üheksakümmend protsenti, kümme on, on Eestist. Ja noh, põhiline eesmärk sellel kohal on siis toestada Eesti ettevõtete eksporti ja soodustada välisinvesteeringute riiki toomist.
Seal on jah, kõike, et siin ma olen viis aastat tegutsenud, viie aasta jooksul on käinud läbi sealt kuskil tuhat nelisada erinevat delegatsiooni, põhimõtteliselt ei saanud kõik, kes on Antarktika ja Arktika vahel, kus, kus siis vähegi elekter olemas on, eks, riikides, ja vahetus üliõpilastest kuni riigi pre, presidentideni. Et, et kõike, avalikku sektorit, erasektorit.
No see saamislugu läheb siin aastasse kaks tuhat kaheksa, kus IT-firmad jagasid nagu selle ära, et Eesti avaliku sektori teenused on midagi väga unikaalset, mida teistel riikidel pole. Ja, ja see võiks olla selline vihmavari ühisbränd nii-öelda ja, ja panid seljad kokku ja, ja hakkasid siis sellist ühist turundusprojekti tegema, toona nimetati see IKT demokeskuseks. Alguses oli seitse ettevõtet, tänaseks on selles MTÜ-s nelikümmend ettevõtet juba koos. Ja viis aastat sai läbi, see kei, vanakeskus nii-öelda saigi vanaks, selles valdkonnas ju kõik suhteliselt nagu kiirestiks seadmed ja nii edasi, et selgelt oli vaja teha uut hüpet erasektori jaoks, täna võib-olla see kasufront jääb mõnevõrra kaugeks, mis puudutas nüüd seda investeeringut, et ehitada uut. Ja siis me läksimegi riigi juurde ja rääkisime, et näed, et siin on põhimõtteliselt meil päris korralik ja hästisõitlik jalgratas nagu valmis, me ise võib-olla enam väga ei noh, ei ole valmis seda uut hüpet finantseerima, et oleks teil huvi sellega nii-öelda edasi sõita. Ja noh, siit nagu suur kummardus riigile, EAS-ile, et nad selle, selle võtsid ja, ja nii-öelda ära tegid.
Eesti puhul siis kindlasti on need enamasti avaliku sektori teenused, vahvad, e-valimine, ID-kaart, Mobiil-ID, kõik see, kuidas me selle turvalisuse teema oleme ära lahendanud, eks ju, et saab riigiportaalis vaa, vaadata, et milline ametnik on käinud minu andmeid vaatamas, kaasa arvatud e-tervise portaalis, et need on sellised põhilised, siis... Noh, erasektorist võime välja tuua siin näiteks ainuvaiseks rahvusvaheline digiallkirjastamine, kindlasti on väga niisugune seksikas teema, siis on väga lahe, siis andmekogude sisene turvalisuse lahendus ja nii edasi, et neid ikka on jah.
Jah, kindlasti, et seesama näide, kas või Nortalina oleks, et Nortali kompetents on, on siis avaliku sektori lahendusi ja, ja, ja erasektori lahendusi nii-öelda programmeerida, Ja noh, nen, nendel aitab kaasa see, kui näiteks kuskil riigis, oletame, et siis tänu sellele evangelismile, mida me teeme, kuskil riigis otsustajad otsustavad, et, et nemad tahavad ka endale seda asja ja tõenäoliselt mõne aasta pärast tekivad turul hanked, eks, ehk siis me tekitame, tekitame turgu. Ja, ja needsamad IT-ettevõtted saavad nendel hangetel osaleda, noh, näiteks Soome näide, et seda X-tee juttu on sinna Soome räägitud noh, aastaid, eks ju, ja, ja täna seal on päris palju nagu toimumas ja, ja seesama Nortal seal Soomes ka teeb.
Ja te mõlemad olete kindlasti paljude delegatsioonidega rääkinud ja teil on siis tekkinud selline ettekujutus Eesti positsioonist maailmas, et, et kuidas teile tundub, et. Et kas ei ole sellist olukorda, et varem oli. Eestis kõik väga hästi IT, IT-valdkonnas, aga seda mainet väga ei olnud, et nüüd on natuke nagu vastupidine olukord, et jääme natuke alla, aga nüüd see mainekuujundus andis ka tulemust, et inimesed usuvad, et Eesti on väga tore koht. Kas ta endiselt suudab suurte ja rikaste riikidega konkureerida IT, IT-valdkonnas ja avaliku sektori teenustes?
No ma võrdleks e-riigi eksporti, demokraatia eksportimisega, eks. Mingitel suurtel riikidel see noh, me teame, on võib-olla natuke isegi õnnestunud siin ja seal, noh, Eestil sellist võimekust ei ole, või siis vaatame sedapidi, et kas meie laseksime mõne teise riigi oma avaliku sektori protsesse ümber vaatama ja tegema, tõenäoliselt mitte.
Ta saab otsi tõenäoliselt nagu kokku viia ja mingi väikse osa sellest teha või noh, nii-öelda selle esimese ukse avamise teha, aga lõpuks ikkagi peab see ettevõtja selle noh, sellega edasi töötama ja noh, kui õnnestub, siis ka ära vormistama. Et ma toetan ka Tiitu, et kui sind kohapeal ei ole, siis noh, avalikku sektoris see tõenäoliselt väga raske müüa.