AI_pealkiri: e-Estonia Showroom tutvustab välisinvestoritele Eesti edulugusid – Indrek Vimberg ja Tiit Anmann

Tere Kuku Raadio kuulaja, taas on laupäev ja eetris on IT-äri saade Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ning saadet toetab Arengufond. Tänane saade räägib Eesti vabariigi niisugusest IT. Näitusfrontist, et kui tuleb välismaalt investor, siis kust saab ta näha kõik Eesti innovatsiooni, ehk siis tegemist on IKT demokeskusega. Saates on külas Indrek Vimberg EAS-ist, kes on selle demokeskuse eestvedaja. Ja on ka üks demokeskuse eksponent, firma SignWise'i tegejuht, Tiit Anmann, SignWise'ist on veel eraldi saade mõni aeg tagasi, Restartis juba olnud. Aga täna on ta pigem selle teenuse üks, üks tarbijatest tulnud olukorda kommenteerima.

Jah, aitäh, ma teeks alguses kohe ühe täpsustuse, et me oleme teinud IKT demokeskust viis aastat. Ja siiamaani oli siis selle demokeskuse eestvedajaks IT-sektor ja nüüd me siis võtame selle teatepulga EAS-i näol riigi, riigi poolt üle ja uus nimi on meil ka tegelikult juba olemas ja selleks uueks nimeks on e-stonia.com.showroom, et see on siis koos portaaliga, mis räägib veebis, Eesti infoühiskonna edulugu pluss siis kõik muud. Reklaammaterjalid, mis meil selle Eesti tutvustamiseks tehtud on.

Ma räägikski lahti selle toimimismehhanismi, et kuidas, kuidas see asi nagu käib, et neid külalisi toob sinna näiteks siis Välisministeerium, Majandus-Kommunikatsiooniministeerium, EAS, Kaubandus-Tööstuskoda ja nii edasi, ja ennekõike need külalised tulevadki sinna vaatama seda Eesti info, siis on edulugu, internetihääletamine ja nii edasi, selle peale tullakse kohale. Aga see edulugu koosneb ju tegelikult, on need tehtud läbi riigihangete eraettevõtete poolt. Ja, ja kõik selles loos on siis igal eraettevõttel on oma, omaväge koht, eks. Ja, ja kõige parem ongi see, kus me räägime terviklugu ja siis, kui nüüd tuleb see koht, kus, kus on selle ettevõtte lõik selles infoühiskonnas, et siis sellesama ettevõtte esindaja selle jupi räägiks ise ära. Ta saab pildile, ta saab oma kontakte vahetada, et see on see, see on see mudel. Demokestikus ise või siis nii-öelda see eestoon.com showroom ise ei ole agent, et me, me ei ole nii-öelda müügimehed, me pigem loome selle võimaluse, kutsume need külalised sinna, pakume nendele külalistele seda, milleks nad sinna tulid ja, ja teiselt poolt siis anname ettevõtetele võimaluse nendega seal kohtuda ja ka ennast esitleda, see on see mudel.

Seal on jah, kõike, et siin ma olen viis aastat tegutsenud, viie aasta jooksul on käinud läbi sealt kuskil tuhat nelisada erinevat delegatsiooni, põhimõtteliselt ei saanud kõik, kes on Antarktika ja Arktika vahel, kus, kus siis vähegi elekter olemas on, eks, riikides, ja vahetus üliõpilastest kuni riigi pre, presidentideni. Et, et kõike, avalikku sektorit, erasektorit.

No see saamislugu läheb siin aastasse kaks tuhat kaheksa, kus IT-firmad jagasid nagu selle ära, et Eesti avaliku sektori teenused on midagi väga unikaalset, mida teistel riikidel pole. Ja, ja see võiks olla selline vihmavari ühisbränd nii-öelda ja, ja panid seljad kokku ja, ja hakkasid siis sellist ühist turundusprojekti tegema, toona nimetati see IKT demokeskuseks. Alguses oli seitse ettevõtet, tänaseks on selles MTÜ-s nelikümmend ettevõtet juba koos. Ja viis aastat sai läbi, see kei, vanakeskus nii-öelda saigi vanaks, selles valdkonnas ju kõik suhteliselt nagu kiirestiks seadmed ja nii edasi, et selgelt oli vaja teha uut hüpet erasektori jaoks, täna võib-olla see kasufront jääb mõnevõrra kaugeks, mis puudutas nüüd seda investeeringut, et ehitada uut. Ja siis me läksimegi riigi juurde ja rääkisime, et näed, et siin on põhimõtteliselt meil päris korralik ja hästisõitlik jalgratas nagu valmis, me ise võib-olla enam väga ei noh, ei ole valmis seda uut hüpet finantseerima, et oleks teil huvi sellega nii-öelda edasi sõita. Ja noh, siit nagu suur kummardus riigile, EAS-ile, et nad selle, selle võtsid ja, ja nii-öelda ära tegid.

Eesti puhul siis kindlasti on need enamasti avaliku sektori teenused, vahvad, e-valimine, ID-kaart, Mobiil-ID, kõik see, kuidas me selle turvalisuse teema oleme ära lahendanud, eks ju, et saab riigiportaalis vaa, vaadata, et milline ametnik on käinud minu andmeid vaatamas, kaasa arvatud e-tervise portaalis, et need on sellised põhilised, siis... Noh, erasektorist võime välja tuua siin näiteks ainuvaiseks rahvusvaheline digiallkirjastamine, kindlasti on väga niisugune seksikas teema, siis on väga lahe, siis andmekogude sisene turvalisuse lahendus ja nii edasi, et neid ikka on jah.

on? No ma siin kommenteeriks seda, et enamasti need delegatsioonid tulevad väga konkreetse nagu sihiga, neil on väga konkreetsed nägemused, mida nad aru saab, tahavad saada. Ja, ja selles mõttes, kui tegu on ikkagi riigi delegatsiooniga, siis noh, ta on kas mingist konkreetsest valdkonnast, on nad siis turvaeksperdid või on nad siis maksuametnikud, kes siis tulevadki, seda konkreetset meie kogemust antud valdkonnast nagu ammutama, et noh, selles kontekstis see, kas meil on see tark lillepott või, või mitte, et see noh, nende nagu selle visiidiga otseselt ei haaku, jah, kindlasti ta avardab nagu silmaringi, et vot selliseid asju tehakse ka Eestis.

Tallinna linnaeksperdid kahjuks ei käinud, oleks tahtnud kohtuda, aga nad ei tuld meile millegipärast. Jällegi räägin kogemusest, kuidas on olnud, et selline skeptitsism on ennekõike Lääne-Euroopas, eks UK, Prantsusmaa, Saksamaa, eks, ja, ja seesama kogemus, et Eestis me kasutame IT-d siis Teid eestikeeles ei oskagi öelda, ühesõnaga nii-öelda see ICT-s empowering nagu mõlemateks, nii rahvast kui valitsust, mitte ainult nagu ühte või teist, eks. Et seesama, et Eestis on võimalik tänu ID-kaardile üldse, on võimalik seda turvalisust tagada, et on võimalik vaadata, kes sinu andmeid on vaatanud ja nii edasi, et see ongi seesama paradigma nii-öelda shift, et kui nad meilt lähevad ära näiteks Francis Maud UK-st, kes vastutab siis nende infoühiskonna arengu eest, et peale seda, kui ta nägi ise ära, Et kuidas see asi nagu käib, ta ütles, et noh, ülilahe, et nüüd teeks samasuguse asja UK-s ja tõenäoliselt aitab see murda nende riigis seda skepticsismi digitaliseerimise vastu, eks, ehk siis näidata, et see IT tegelikult annab rahvale nagu võib-võimu, eks.

Jah, kindlasti, et seesama näide, kas või Nortalina oleks, et Nortali kompetents on, on siis avaliku sektori lahendusi ja, ja, ja erasektori lahendusi nii-öelda programmeerida, Ja noh, nen, nendel aitab kaasa see, kui näiteks kuskil riigis, oletame, et siis tänu sellele evangelismile, mida me teeme, kuskil riigis otsustajad otsustavad, et, et nemad tahavad ka endale seda asja ja tõenäoliselt mõne aasta pärast tekivad turul hanked, eks, ehk siis me tekitame, tekitame turgu. Ja, ja needsamad IT-ettevõtted saavad nendel hangetel osaleda, noh, näiteks Soome näide, et seda X-tee juttu on sinna Soome räägitud noh, aastaid, eks ju, ja, ja täna seal on päris palju nagu toimumas ja, ja seesama Nortal seal Soomes ka teeb.

Noh, maine poole pealt ma võiks siin, seda öelda mainet ei ole kunagi nagu piisavalt, ehk siis mida kaugemale me tegelikult siit Eestist läheme, seda vähem meid teatakse, et kui, kui võtta seesama näiteks laheriik, laheriigid ja vaadata nende sourcing nimekirju, et kust kohast siis kutsutakse ettevõtteid osalema hangetes, siis seal Eestit nagu väga ei ole. Kui me läheme Lääne-Euroopasse, siis seal samamoodi nendes nimekirjades Eesti ettevõtjad ju tegelikult ei ole. Et, et noh, maine kujundamine noh, meile endale tundub, et seda mainet on palju, siis tegelikult mainet ei ole kunagi nagu piisavalt, et, et selles osas tööd tuleb nagu kõvasti nagu jätkata. See, kas Eestil tegelikult on pakkuda, siis noh, vastus on see, et on küll pakkuda ja, ja pakkuda... Ei ole mitte seda nagu musklit, et noh, meil on nüüd hästi palju neid inimesi, kes nagu toimetavad, just seda kogemust, et kuidas õigesti seda, seda ühiskond, infoühiskonda kokku traageldada, kuidas tegelikult need teenused teha sellisena, et, et see tervik kokku nagu jookseks, et noh, sellise kogemusega spetsialiste mujal väga ei ole. See on see, mis võimaldab meil täna kindlasti nagu erit, eristuda.

Mis on Eesti nišš maailmas, et noh, nagu sa mainisid, väga palju inimesi ei ole, ehk siis suure tõenäosusega mingisugune suur IT-arendaja siia ei tule. Kas me suudame piisavalt edukalt e-riigi teenuseid mujale eksportida, et kas see omandiküsimus ei ole probleemiks, et, et nad on justkui riigi omad, aga rakendama neid peaks siiski erasektor? Et kas see konflikt on olemas, kas see takistab Eesti siis lahenduste pakkumist mujale maailmale?

No üks-ühele Eesti lahendusi ju tegelikult enamiku noh, teises riigis installeerida ei saa, kuna need on sisuliselt kõik rätsepatööna tehtud, nad lähtuvad sellest meie tööprotsessidest, meie õigusruumist ja noh, ainuke võimalus, kuidas neid üks-ühele üle viia, on see, kui seal võetakse meie protsessid ja meie õigus, õigusruumi üle, noh seda, seda mitte kunagi ei juhtu, et Et sellist valget lehte kuskil ei ole.

Siit me jõuamegi sinna tegelikult järgmisse kohta, et täna, kui me vaatame Eesti e-riiki, siis teda on toodestatud teatud ulatuses ja ja tema rakendamine on ikkagi suhteliselt tasukoha riigi nagu põhiseb, peab toimetama, et see, kuidas sa Aafrika riigis teda rakendad, ei ole see, kuidas sa seda saad rakendada Lähis-Idas või Lääne-Euroopas, et selles kontekstis Ja, ja noh, enamikke lahendusi on ju üks, et meil on üks e-tervisesüsteem, meil on üks e-maksuamet, et noh, neid ei ole täna nagu nii palju, et tekiks see standardse tootestamise nagu võimekus, et vot, et lähtudes selle kümne, selle kahekümne kliendini ühisosast, siis selle osa me nüüd standardiseerime ja see osa on siis iga, igakordselt eraldi tehtav.

Et arvada, et see ei ole see õige suund, et näiteks noh, Oracle ju samamoodi teenib raha mitte nii väga sellest nagu lahendist müügist, vaid selle nii-öelda optimeerimisest kliendi, kliendid, klientide jaoks, et ega see Eesti riigil ei ole seda võimalust täna.

No ma võrdleks e-riigi eksporti, demokraatia eksportimisega, eks. Mingitel suurtel riikidel see noh, me teame, on võib-olla natuke isegi õnnestunud siin ja seal, noh, Eestil sellist võimekust ei ole, või siis vaatame sedapidi, et kas meie laseksime mõne teise riigi oma avaliku sektori protsesse ümber vaatama ja tegema, tõenäoliselt mitte.

Kind, kindlasti see õiguste teema on üks teemasid, mis on ajalooliselt ülereguleeritud olnud, et sisuliselt sektorilt on tellitud teenust, kogu omandiõigus on riigile üle, üle antud ja kui siis nüüd seda lahendust või teatavaid komponente sellest lahendusest tahaks nüüd sellele eksportriigis kasutada, siis selle riigivara kasutamise keerukus nendes projektides on suhteliselt valus ja, ja tihtilugu noh, see kokkulepete saavutamine on selline protsess, et noh, see teine, teine klient, kes seda nagu reaalselt vajab, jookseb enda vajadusega nagu eest ära.

See on ju päris korralik mainekasu, kui noh, Soome võttis üle XT, et noh, mis on tegelikult noh, selline rohkem sümboolne nagu käik, eks ju, aga Ameerika näiteks teeks sedasama mis on Eesti võit ka rahaline, et selle peal said, sai teine võib-olla sentigi, aga kõik teavad siis, et Eesti on piisavalt võimas, et ameeriklaste jaoks eri riigi teenuseid teha. Et kas selles suunas on piisavalt tehtud täna?

Midagi oleme teinud, teeme edasi, eks oleks hästi tore, kui seesama nähtus, mis X-tee on, eks sellise koostöövõime ja tehnoloogiline lahendus saakski sellise. Noh, nagu Macrofleks, et see vaht, mis akna vahel lastakse, kõik kutsuvad seda Macrofleks, siis tegelikult on veel teisi brände ka, aga nad olid esimesed, eks. Et noh, Soomes me täna juba saame öelda, et seda nähtust nii-öelda koostöö nii-öelda võimekuse siis mis iganes protokolli või mis ta nimi on, eks, et see, seda kutsutakse seal juba nagu X-tee, eks, et, et kui me saaks sellist nii-öelda Macrofleksi eflekt, efekti, seda sama nähtust ka teistes riikides selliselt kutsutakse, oleks nagu hea. Aga noh, veel kord, et ega neid protsesse siiski ja neid arendusi juhivad ikka kohaliku riigi mingid ametiasutused ja inimesed, et, et sinna ei lähe Eesti riik ega ettevõte noh, sisuliselt sinna sisse nagu juhtrolli ei võta, eks see, heal juhul osaleb ta hankel ja ta saab seda seal ehitada, eks siis see nii-öelda all, allhankijana.

Aga, aga usaldus on ju ikkagi paigas, et ega tegelikult ju teiste riikide IT-juhid ei, ei kahtlusta, et kui nad panevad sinna endale X-tee, et siis kuskil sellel Väikese riigi programmeerival presidendil on back toori password, tuleb, logib sisse ja teeb, jõuavaldab mida?

Ma tooks ühe väikse dimensiooni siia juurde, et kui me räägime sellest ükskõik millise lahenduse ekspordis, siis. Selge on see, et, et seda eksporti ei ole võimalik teha sellisena, et sa teed seda siit Eestist, et tegelikult see ettevõte, kes siis sellest kasu tahab saada või seda tööd tahab saada, peab tegelikult ka selle tööga järgi minema. Ja, ja see on tihtilugu see küsimus, et kui nüüd... noh, riikliku müügiprotsess on selline aasta-kaks, on ju, siis ei ole väga palju neid ettevõtteid, kes selles lähemas või kaugemas riigis on võimelised finantseerima seda paariaastast müügiprotsessi. Ja, ja noh, siin on kindlasti, ma tean, et MKM-il on, on teatavaid ideid, et kuidas, kuidas ettevõtteid nagu selles osas aidata, et seda nagu müügipauerit nagu juurde tuleks. Aga seda müügipauerit on, on vaja mitte siia Eestisse, vaid just nendesse sihtturgudele, kus, kus neid lahendusi tegelikult nagu müüakse, ehk siis kui me räägime sellest X-tees Suurbritannias, et selleks, et sellest... platvormis, seal kasu on Eesti firmadele, peaksid Eesti firmad sellele platvormile järgi minema ja igapäevaselt tegelikult koha peal nagu tööd tegema. Ja, ja noh, see on see võimekus, kus, kus tegelikult paljude ettevõttel täna nagu noh, seda, seda reservi väga palju ei ole, et seda tegelikult teha, ühe, ühekordsest visiidist ei aita.

See on muidugi selline pessimistlik saate lõpp, et kindlasti tuletame meelde, et demokeskusel on positiivne roll olemas, et tõepoolest väga paljud. Teiste riigide esindajad käivad sellelt läbi, õpivad üht-teist ja mina küll ei välistaks seda, et mõni näiteks suur Aafrika riik võtabki kogu Eesti siis nii-öelda riigikorralduse üle.