No Arengufondis on praegu niimoodi, et need meetmed on kahe ministeeriumi halduse ajas laias laastus, ehk siis MKM ja ehk siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Haridusministeerium ja nüüd See, see kuidas ja, ja milliseid tegevusi tehakse, siis nende meetmete kujundamine ongi see töö, et mis, mis on need nagu hindamistingimused, mis on need jälgimises teostatavad tegevused ja mis on siis perioodi lõpus nagu selline tagasiside, et, et kui hästi on läinud, et siis need, need, nende tingimuste kujundamine peaks, sinna peaks sisse tooma selle ettevõtlussektoris selle reaalse probleemi, mida need siis lahendavad. Me olemegi tegelikult väga fokusseeritult segmenteerinud nagu erinevaid ettevõtjaid, ütleme alates mehest ideega, eks, kes vajab hoopis teistsugust meetmete paketti, või siis väikefirma, kes tegelikult on oma teenuse müügis, projekti müügis, konsultatsiooni müügis nagu kinni, ja ei, ei suuda toodetele liikuda, või siis juba suurettevõte, kes tegelikult tahaks midagi muud teha, aga nad saavad aru, et nad oma ettevõtte raames seda selliselt teha ei saa, et nad võib-olla peaksid tegema mingi spin-offi, kes muutub justkui siis selliseks väikseks tiimiks, kes suudab eri rütmis oma toodet arendada ja võib-olla kasutada meetmeid, mis muu suurele ettevõttele sellisel kujul ei olekski kättesaadavad.
Meil ei ole küll see sellisel kujul kunagi peast läbi käinud, et, et Silicon Valley on ainulaadne koht, kus oli kõrga, oli haridus, tekkisid, tekkis mingisugune selline community, kes hakkas nagu seda harjutusega koostööd tegema, kust tekkisid exitit, kust tekkis kapital, eks ju, et ma arvan, sellist ühest mudelit ei ole võimalik kindlasti kopeerida, et see peab olema Eesti mudel teatud mõttes, samamoodi nagu Iisraelis on Iisraeli mudel.
No ma arvan, et see on selles mõttes laetud küsimus, et sa võid arvata, kuidas ma vastan, et, et loomulikult see suud on, et teha mõlemat. Ehk siis, vot kui, kuidas me kunagi palkasime hackathonilt inimesi tööle, oli niimoodi Skype'is, oli niimoodi, et okei, see, see garaažis ei tulnud tiim kokku või ei saanud nagu head kohta, eks ju, et tule vahepeal Skype'i, tee paar aastat tööd ja mine proovi uuesti, et noh, see oli see sõnum või väärtuspakkumine, mis on üsna, üsna loogiline tegelikult, et noh. Noh, see suures ettevõttes töötamine annab sulle täiesti unikaalse kogemuse ikkagi kokkuvõttes, nagu sinu enda kompetents areneb nagu iga üldoskuste mõttes, ja, ja samas sa nagu maailm jõuab ka edasi minna ja sinu idee võib-olla saab vahepeal küpseks, eks ju. Et, et selles mõttes on see fookus mõlemas kohas, kui nüüd mõelda, noh, kuna ma olen ITL-i juhatuse liige ka ja minu vastutusvaldkonnad on tööjõud ja haridus, siis me oleme nagu arvutanud läbi, et noh, Mis, mis oleks vaja, et Eesti IKT sektor kahekordistada, mis järele IKT sektorist tuleks Eesti majanduses juhtiv sektor? Üheksa protsendi ütleme GDP esindajana. Et, et mis selleks oleks vaja, selleks oleks vaja tegelikult kahekordistada töötajate arv sisuliselt. Ja noh, see, kui me nüüd arvutame siin orgaanilist kasvu ja vaatame, mida Praxis ka uuris, siis ta ütleb, et kuskil neli kuni kuus tuhat inimest on aastani kakskümmend, kakskümmend vaja, ehk siis sellest võrrandist on meil endiselt selline kaheksa, üheksa tuhat inimest veel puudumisse, see on meie eesmärk, ehk siis kolmekümne nelja tuhande peale tõsta see IKT sektor, mis praegu on seitseteist. Et kuidas seda siis täita ja see tegelikult Eesti puhul on ainult selliseid trepi, trepi nagu stsenaariumid, ehk siis tuleb nagu ettevõte, kes siis nagu mõne aastaga suudab kasvada, ta toob inimesi siia ja ta ka palkab siit koha pealt ja noh, nüüd on muidugi vaja siis mõelda, et kust need koha pealt need inimesed siis tulevad, et kui meil võib-olla IKT hariduse sektoris tuleb selline viissada inimest aastas nagu kõikide koolide pealt üldse kokku, eks ju, et noh, sinna on tegelikult juurde vaja, et selles mõttes on jälle see välistööjõu kasutamine nagu üliolulisel kohal, et et, et me suudaksime neid inimesi kaasata ja Eesti oleks atraktiivne koht, kuhu tulla.