Tere Kuku raadio kuulaja, taas on eetris IT-ärisaade Restart. Mina olen Henrik Aavik ja olen saatejuht ning meie saadet toetab arengufond. Ning tänane saade räägib ka suuresti arengufondi teemast, mis on arengufondi poolt ellu kutsutud arenguidee konkurss, nimelt selgusid selle konkursi võitjad sel nädalal ja olengi stuudiosse kutsunud seal osalejaid. Stuudios on Pirko Konsa, kes on arengufondi tegevjuht ja kelle käest me nüüd kuuleme, kuidas see idee alguse sai ja mis saab selle ideega edasi. Ning peale selle on ka üks kolmest selle ideekonkursi võitjast kohal Anna Karolin, kes tutvustab oma ideed ning lisaks on ka veel üks mittevõitnud idee, kes, kes räägib sellest, kuidas, kui palju on ideede jagamisest kasu siis, kui sa ei võida, see on äraütlemata huvitav idee ning keda stuudios ei ole, on võib-olla oluline ka ära mainida, nimelt Siis võitud ideedest, nüüd keda ei ole, võitsid kolm ideed selle ideekonkursi ja nendeks oli siis Taavi Kotka ja koos kahe kaaslasega esitatud idee, mis puudutas kümne miljoni e-residendi siht, sihini jõudmist ja kuidas sinna võiks jõuda Eesti riigil, lisaks oli ka idee. Kuidas teha Eesti riistvara huvilistest noortest kujundada Eestisse niisugune HackerSpace, mille esitasid doktorikraadiga raudvara väänajad Heigo Mölder ja Tanel Kersna, aga mis siis ikka, et lähme siis asja juurde, et äkki Pirko räägid sellest ideekonkurssist lähemalt.
Et tere ka minu poolt, miks Arengufond sellise asjaga tegelema hakkas, oli see, et ühel hetkel meile nagu tundus, et Eesti ühiskonnas on liiga vähe selliseid julgeid ja lennukaid ideid. Ja selle, sellel sarnasel teemal kirjutas ka Sten Tamkivi essee meie eelmise aasta sügisel avaldatud esseekogumikus või mõtteraamatus. Ja, ja just sellest samast, et eestlased ei oska või, või liiga vähe on neid niisuguseid suuri ideid või neid on nagu, ei osata hästi sõnastada. Ja, ja selle konkurssiga me soovisimegi nii-öelda hakata neid ideid rohkem otsima ja, ja täna, täna tegelikult nagu Tõnis Arro mainis konverentsil, et pigem oleks tahtnud kõigil kümnele ideele anda selle stipendiumi, Aga oli võimalik anda ainult kolmele.
Teil tuli ikka rohkem ideid kui kümme?
Jaa, et tegelikult ju esitati kokku sada nelikümmend kolm ideed, millest me siis meie arengu, arenguidee konkursi veebikeskkonnas avaldasime üle üheksakümne ja sellest üheksakümnest me siis žüriiga valisime välja kümme paremat ideed, millele lisandus siis veel kolm ideed, mille osas me leidsime, et need on väga olulised ideed, Mille, mille, mille ümber peaks nagu ühiskonnas arutelu käivitama.
Kas need ideed, mis ei võitnud, et mis, mis oli nüüd eripära või mis olid siis nende võitnud ideede kriteeriumid, et sa ütled, et vaid üheksakümmend, saja neljakümnest avaldati veebis, et kas siis tulnud ideid olid ka sellised, mis teile üldse ei meeldinud?
No ma arvan, et noh, nii-öelda ideede puhul on üks väga oluline kriteerium, on see, et Eriti kui me tahame, et sellest ideest midagi reaalset saaks, et ka see idee on teostatav. Ja, ja me püüdsimegi hinnata ka seda, et, et millised nendest on teostatavad ja millised mitte. Et osa ideid jah, mis, mis laekus, Meie hinnangul olid kas siis raskesti teostatavad või siis teine kriteerium, mille alusel me mõningaid ideid avan, avaldanud, oli see, et, et kas tegu oli nii-öelda väga konkreetse äriprojektiga, ehk et ta ei vastanud selle ideekonkursi ideele või, või siis selle mõju ei olnud piisavalt suur.
Okei, Anna Karolin, et oma tavaelus oled sa Heateo Sihtasutuses, heategudest, heategusid koordineeriv isik, et äkki räägid paari sõnaga oma ideest, mis sulle ka võidu tõi?
Tõepoolest, meie siis tegelesime sellega, et, et plaanida Eestis käivitada kahe tuhande viieteistkümnendal aastal Eesti esimene ühiskondliku mõju osak või võlakiri, mille mõte on siis panna kokku riik ja erainvestorid ja sellega testida ühe ühiskondliku probleemi uuenduslikku lahendust ning kui see osutub edukaks, siis riik maksaks investoritele tagasi selle tehtud kulutuse, mis, mille võrra siis probleemi paremini lahendati kui riik. Et see oli siis see idee, mille me esitasime.
Siis börsi mõistetes teha nii-öelda IPO huvitavatele tegudele.
Tõepoolest, et mida me põhimõtteliselt tahame või, või milles see probleem seisneb, on see, et Eesti ühiskonna ja majanduse üheks arengu suurimaks takistajaks on tegelikult teravad probleemid, millega me ei suuda nii edukalt tegeleda. Ja kuivõrd sotsiaalsektor kah, kahjuks on tuntud selle poolest, et sinna jõuab nii vähem ressursse kui ka vähem võib-olla selliseid kõige edukamaid ja nutikamaid inimesi, samal ajal need probleemid on mul olemaselt palju keerukamad kui ühe keskmise ettevõtte juhtimine, et siis meie tahame seda parandada ja kuidas me seda parandame, on siis niimoodi, et me toome sisse ühe investori, kellel on võimalus lõigata kasu ja teenida majanduslikult hästi, selle pealt, kui ta rahastab ühe uuendusliku lahenduse testimist, selleks, et riikliku probleemi lahendada ja samal ajal riik Siis saab võita sellest, et, et keegi maksab tema eest ühe riskantse lahenduse testimist, samal ajal, kui ta selle tulemuse saavutab, siis riik maksab selle tagasi. Et see on siis selle idee mõte.
On sul ka näiteid tuua, et kuidas siis rakendust päriselus?
Jah, et täpselt see on või see social info on siis inglise keeles, on päris uus mudel. Ja võib-olla kõige parem näide pärineb siis Inglismaalt SX-i krahvkonnast, kus siis on töötatud selle kallal, et tööd, et palju paremini tegeleda väikeseid kuritegusid või süütegusid sooritanud vangidega, mis tähendab seda, et kui praegu Inglismaal või kui kahe tuhande kümnendal aastal Inglismaal vangid või siis noh, kõige tõenäoliselt noored mehed sattusid pärast esimese süüteo sooritamist kuuekümne kolme protsentsi tõenäosusega vangi tagasi. Siis pärast siibi käivitumist ja nüüd pärast esimeste väljamakste tegemist on seda suudetud siis vähendada umbes kolmteist protsenti. Mis tähendab, et selle esimene siip, mis või siis kõige edukam siip, mis Inglismaal on juba ellu viidud ja on lõppemas, selle käigus siis aidati paljudel noortel meestel jääda pärast vang, esimest korda vangi sattumist või teist korda vangi sattumist vangist eemale. Ja saada sellisteks toimekateks ja vähemalt niisugusel väga tavalisel tasemel tublideks kodanikeks. muud siibid maailmas, siis praegu on käivitunud kuskil viiskümmend sellist samasugust rahastusmudelit ja, ja nendest võib-olla kõige paremad näited on siis New Yorgis, kus samamoodi töötatakse selle kallal, et noored, noori meesvange rehabiliteeritaks paremini, aga samal ajal näiteks ka, ka riskilastega tegelemine, ehk siis Austraalias on siis käsil ühiskondlik. Ühiskondliku mõju võlakiri, mille abil siis riski lapsi ja riski laste vanemaid haritakse, nii et need lapsed saaksid ikkagi seal perekonnas mitte lap, lastekodus üle, üles kasvada, ning samamoodi näiteks on väga edukaid näiteid siis astmaatikute harimisest, niimoodi, et nad võtaksid õigel ajal ravimeid ja selle võrra väheneksid tervisekulud astmaatikute ravimiseks.
Aga on Eestist ka juba midagi teada, mis need Eesti ideed võiks olla?
No vot, seda me ei tea, et selleks Heategu koostöös poliitikauuringute kreskuse Praxise ja Rahandusministeeriumiga teeb siis niisuguse hea uuringu, kus vaadatakse otse sellele, et mis üldse, mis on need probleemid, mida võiks paremini lahendada ja võib-olla kõige kriitilisem koht on see, et kas meil on Eestis olemas juba häid lahendusi, see tähendab vabaühendusi, kes neid probleeme hästi lahendavad, aga kes praegu ei tee seda kas üleriigiliselt või riigi abiga. Et noh, ma tean, et eks meie enda mõttes on liikunud nii erivajadustega inimese vahendamine tööturule, mis on kindlasti riigi üks prioriteete ja samal ajal vaesuses ja riskijuhudes kasvavad lapsed, keda Eestis on tegelikult Euroopa mõistes väga palju, aga kindlasti ma ei tahaks nagu konkreetset lubadust anda, et see sõltub koostöös riigi, arengufondi ja samamoodi ka investoritega.
Pirko, et räägige, mis see siis autasu oli, mille arengufond kolmele võitjale nüüd välja
annab? Autasu, mille me juba tegelikult jaanuarikuus välja lubasime, oli see, et et siis idee autor saab aastaks ajaks kahe tuhande eurose stipendiumi igas kuus, kaks tuhat eurot. Selleks, et siis oma idee vorm, vormida selliseks, et ta aasta pärast oleks tõesti võimalik ellu viia.
Väga, see Anna Karolini kirjeldatud idee on väga huvitav, et kui te selle asja seal tegite, kas te ootasite kuidagi võib-olla väga palju IT-kesksemaid ideid, et kui Eesti on e-riik või olite valmis ka selleks, et tulevad sellised ideed, kus oleks võimalik tagada, et inimesed nii olukord näiteks vangi tagasi ei lähe?
Tegelikult ju arenguidee oligi noh, välja kutsutud eesmärgiga leida üles mitte IT-ideid, vaid üldse ideid, ideid, mis oleks, omaksid Eestis suurt mõju ja millega oleks võimalik esile kutsuda siis mingit märkimisväärset muutust. Ja, ja mul noh, loomulikult sellel hetkel, kui me seda kavandasime, et et ega me väga ei osanud oodata, et täpselt millised need ideed tulevad, aga Aga mul on väga hea meel või kogu meie meeskonnal on väga hea meel tegelikult selle üle, et niivõrd palju huvitavaid, teostatavaid ideid tegelikult üles leiti, et, et teatud mõttes, kui, kui me vestlesime seal täna mõningate inimestega, et et seal oli terve pikk radu tegelikult projekti, mille puhul tuleks nagu kohe hakata tegu, tegutsema, aga millegipärast nendest kuidagi vale, varem pole räägitud.
Aga. Võib-olla siis räägime ka kolmanda isikuga saatekülaliste seas, kelleks on Marten Kaevats, Kaevats, kes on arhitekt ja linnaplaneerija. Ja samuti on tulnud välja ideega, mis ei ole üldse IT-idee, aga samas natuke on ka. Ehk siis idee oli sul vist see, võib-olla räägid ise paremini sellest, aga suures pildis, et võiks kutsuda isesõitvad autod Eestisse.
Jah, et mõte nagu seisneb selles, et Eestist võiks saada tegelikult mudelriik isejuhtivate autode terviklikul rakendamisel. Ehk siis, et praegusel hetkel maailmas on juba väga palju kohti välja kujunenud, kes, kes erinevat tüüpi pilootprojektidega tegelevad, aga Eesti tugevus selle liikuvuse planeerimises on noh, nagu ikka, me oleme väiksed, meil on niisugune tugev IT-infrastruktuur juba olemas, üheks olulisemaks küsimuseks kogu selle liikuvuse kontekstis tulevikus muutub privaatsuse teema, kus Eesti on ennast ka väga hästi positsioneerinud, ehk siis tahab olla avatud interneti eest ja privaatsuse ja avatuse eest võitleja ja, ja, ja selles osas tegelikult Eesti võiks olla väga innovatiivne riik selle rakendamisel ja sellel hetkel, kui me oleksime esimene riik, kes terviklikult rakendab selle muidele, siis, siis meil oleks midagi Mille nagu, kui me praegu tutvustame ennast niisuguse väikse innovatiivse infotehnoloogia riigina, siis me saaksime nagu oma sõnade tagant sirge seljaga seista.
Hüva, lähme nüüd väikesele reklaamipausile ja siis sülgime sellesse ideesse täpsemalt.
Tere tagasi, kuulame IT-äri saadet Restart. Mina olen Henrik Aavik ja stuudios on veel Pirko Konsa, Marten Kaevats ja Anna Karolin. Meie tänase saate teema on arenguide sel nädalal lõppenud konkurss. Eelmises osas rääkis, putvustasime võitnud ideid ja ka stuudiosolijate ideid, aga räägime nüüd täpsemalt edasi Marten Kaevatsi ideest, mis küll kahjuks ei võitnud. Aga sellest, et tuua tänavatele isesõitvad autod, et. See on suurem pilt kui lihtsalt isesõitvad autod, et kui see ideekonkurss välja kuulutati, siis kas see oli mingi idee, mis oli sul juba natukene kauem hinges kripeldanud või sa siis hakkasid ideed
mõtlema? Põhimõtteliselt ma olen uurinud ja tegelenud selle teemaga kaks aastat, ma tegin oma magistritöö sellel teemal ja, ja noh, ühe osana oli need isejuhtivad autod, ehk siis et jah, et ma olen sellega põhjalikumalt tegelenud ja uurinud. Kindlasti on oluline mõista see, et see kogu jutt ja lugu algab alles sellest, et tõesti, tõesti autod võivad ise sõita. Tegelik mõju on ikkagi väga palju laiem ja see mõjutab meid kõiki juba varsti, juba lähima kümne aasta jooksul. Ehk siis, et isejuhtivate autode tänavale tulek on kõige suurem ruumiline muutus, mis meie eluea jooksul saab juhtuda. See on suurem kui see, et inimesed mingil hetkel põllu peale kolisid, see on võrreldav põhimõtteliselt noh, see kõik toimub kolmanda tööstusrevolutsiooni kontekstis, mis siis on võrreldav sellega, et kui leiutati aurumasin ja inimesed kolisid linnadesse. Nüüd kolmanda kui tööstusrevolutsiooni kontekstis ja iseliikuvate autode kontekstis. maakasutusmustrid ja inimeste käitumisharjumused on muutumas väga põhjalikult. Ja, ja, ja seda kõike, seda infrastruktuuri, mis selle jaoks On vaja planeerida, oleks mõistlik hakata mõtlema juba praegu, sellepärast et see on saabumas, noh, ütleme, suuremad mõjud on juba saabumas, ma ütleks kümne aasta jooksul ja, ja mina kui arhitekt, linnaplaneerija vaatan seda sellele maailmale nagu ruumilise infrastruktuuri planeerimise koha pealt ja ruumilise infrastruktuuri planeerimise koha pealt on aeg kõige olulisem tegur. Et see ei ole nii kiire ja paindlik maailm nagu IT, siin aastad, kõik need protsessid võtavad aastaid aega. Ja mida varem me selle mõtlemise ja planeerimisega alustame, seda rohkem elusid, raha ja, ja looduse ressursse me säästame.
Ühesõnaga, täiesti kaotavad oma mõtte Ülemiste ristmik Haapsalu raudtee auto omamine?
Jah. Et ma arvan, et näiteks kümne aasta pärast Ülemiste ristmiku vaadates tundub küll, et mis mõttes, miks te tegite sellise asja, et lihtsalt raiskamine?
Et selles mõttes on jah, Marteni idee on, mis meil tema juures väga, selle idee juures nagu imponeeris, oli just see, et, et me annaksime endale mõista, et kuidas üks tehnoloogia võib nagu ümber defineerida terve majanduse või, või väga suure osa majanduse toimimisest, et ja, ja, ja meile nagu, ja kui me tõesti räägime sellest, et infrastruktuuri investeeringud, et teed või sillad või hooned, rajatised, need ehitatakse ja mitte üheks või, või kümneks aastaks, vaid pikkadeks-pikkadeks aastakümneteks, siis tegelikult õigel hetkel see ümberplaneerimine ja ümberkorraldamine annaks, annaks nagu meile tohutu, tohutu säästu.
Pirko, kuidas teil seal, kuidas te plaanisite, et kas te neid ideid valides ka mõtlesite, et milliseid ideid, ideed võiks üksteist toetada? Sest noh, näiteks võiduidee teha Eesti Hackerspace, kus siis raudvarahuvilised noored saaksid leiutada huvitavaid asju, ilmselgelt haakub otseselt Martini ideega, et nad võiks leiutada siis isesõitva auto Eestile.
Noh, tegelikult ega me seal midagi žüriis väga ei planeerinud, aga õnneks, õnneks konkursile väga eri valdkondades ideid, aga, ja, ja nad, nad kuidagi omavahel loomulikult sobituvad väga hästi kokku, et kas või kui me räägime siin krüptoraha ideest, mille, mille osas me tegime ettepaneku, et Eesti peaks palju agressiivsemalt selle üle arutlema ja, ja, ja, ja näiteks siis selle kümne miljoni e-kodaniku või e-eestlase idee, Et need on väga tihedalt oma aja vahel seotud või E-tervise idee, mis näiteks oli üks, üks ideedest, mis jõudis ka kümne parema hulka, et nad kuidagi loomulikult sobitusid omavahel kokku ja, ja võib-olla see näitabki, et noh, mida, mille üle meil väga hea meel on, et paljude, paljud ideed oma olemuselt, nad lahendavad palju suu, noh, nii-öelda horisontaalsemalt palju suuremaid probleeme kui, kui lihtsalt ühe kitsa valdkonna mingi väga kitsas, kitsas probleem, et on võimalik tegelikult mõelda nagu aasta kõrgemalt.
Noh, see hakkas mulle ka silma, et, et enamus ideid sealt kümnest ja kindlasti võitnud ideed on märksa suuremad ideed kui, kui Eesti või, või Baltikum või isegi Euroopa Liit, et nad on ikkagi, ma arvan, et nii Heateo Sihtasutuse idee teha niisugune investeeritav IPO sotsiaalprogrammidele kui, kui liikuvate autode idee, et noh, et nad ikkagi mõistlik oleks neid teha suuremas piirkonnas, miks mitte nagu planeedilaiuselt või vähemalt maailma laiuselt?
No ma arvan, et mis on nagu hästi oluline nende ideede osas veel, on see, et mida täna ka Sten Tamkivi siis nii-öelda ühte võitjat välja kuulutades ütles, et Et häid, häid ideid ei ole võimalik nagu ülevalt alla planeerida, neid on võimalik siis välja meelitada. Ja, ja, ja, ja, ja mis on nagu oluline, et et ma arvan, et Eesti on jõudnud oma arengus sellisesse punkti, kus kus oma ühiskonnas, kus me, me, me peame nagu rohkem keskenduma sellele, et Et eraalgatusele antakse ruumi, me tunnustame seda, et noh, niisugune klassikaline, et riigi ülevalt alla planeerimine, et ma arvan, et see, see on oma aja nagu selles mõttes ära, ära elanud, et head ideed tulevad ikkagi nii-öelda vabas pinnas sündides, et neid ei saa nagu ülevalt alla planeerida.
Eks võib-olla maksab ka meelde tuletada seda, et kui me räägime sotsiaalsest innovatsioonist, mis digitaalse innovatsiooni kõrval on ju sama oluline ja mis samamoodi aitab ettevõtet, et leida uusi viise, kuidas inimestega suhestuda. Luua uusi teenuseid, mis on palju paremad, et just sellel puhul ongi see inimeste ideed ja rääkimine ja mõtlemine. Ja nende mõtete jagamine ja võib-olla heakskiidu otsimine ja nende üle arutlemine ja üks kõige olulisemaid etappe, täpselt samamoodi meie võlakirjade puhul, et noh, Heategu pidevalt üritab kaardistada maailmas neid uuenduslikke praktikaid, mida kasutatakse ühiskondlike probleemide lahendamiseks ja me oleme avastanud, et ega see innovatsioon, noh, ta ei ole sageli midagi väga uut, ta on põhimõtteliselt lihtsalt millegi kahe kokkupanemine, mida sa sageli ei oleks harunud kokku sobivad. Ja kuigi noh, meie nende kahe või siin täna stuudios räägitud ideest, et nii need autod, mis ei vaja sellist inimesest juhti kui ka Taavi Kotka ei tee, et nad ju noh, oma olemuselt nende mõte ei ole tingimata see, et me ainult keskendume sellele digipoole arendamisele, kuigi eks Taavi Kotka ei tee natuke nõuab, see keskendub ikkagi sellele, et me keskendume inimestele, inimeste suhetele, uute vajaduste rahuldamistele ja nendega suhtlemisele, Et tundub, et arenguidee on nagu leidnud väga sellise vajaliku niši ja, ja noh, kogu aeg ei ole vaja rääkida sellest, et teeme veel ühe uuema asina või mõtleme midagi uut, et pigem on vaja minna taga, tagasi nende vanade unistuste või nagu heade lahenduste juurde, mis on. Ja meie valakirja puhul selleks lahenduseks ongi see, et miks mitte vaadata just erasektori poole ühiskondliku innovatsiooni edendamisel, mis puudutab ka ühiskondlike probleemide lahendamist.
Et ma tooksin niisuguse paralleeli, et... Ma arvan, arenguidee konkursiga me püüame nagu sarnaselt, nagu täna start-up ettevõtted, innoveerivad siis mingit ärimaailma, kus, kus nii-öelda siis tuleb mingi idee, teda valideeritakse, ta juba kuskil edasi leiduvad mingid investorid, sponsorid, kes hakkavad seda ideed kaugemale arendama. Ma usun, et üks, üks arenguidee konkurss on selles mõttes hea võimalus ka nagu selliseid ühiskondlikke või laiemaid projekte nagu kutsuda ellu, anda nendele võimalus noh, saada kriitikat, selle üle arutleda, ja sõeluda välja need parimad, mille, mille ümber peaks, millega siis peaks nagu ühiskondlikul tasemel nagu sügavamini tegelema. Ja selles mõttes noh, meie mõte on ka see, et, et kuna nagu start-upi puhul on see idee asutaja väga oluline või, või siis selle ettevõtte asutaja on väga oluline, et Siin arenguidee konkurssi juures on ka, et, et see stipendium antakse eelkõige ikkagi selle idee omanikule, kes siis nii-öelda võiks, võiks nagu olla isiklikult huvitatud sellest, et see idee ka kuskile jõuaks, et, et ma arvan, et selles mõttes on siin start-up maailma ka päris palju ühist.
Nojaa, aga nüüd on nende ideede osas, arutelufaas on nüüd läbi, autos on välja antud ja lubatud, et kaks tuhat eurot kuus, mis ei ole üldse väike summa, on nüüd antud. Hiljuti tegime siinsamas Restart saates, saate Ajujahi konkursiga, kus žüriiliikmed tõdesid, et varasematel aastatel on mitmeid kordi juhtunud, kus autos saadakse kätte ja minnakse reisile. Ei mingi plaanita seda tegelikult, ideed realiseerida, et... Et mu küsimus nüüd olekski, et mida teeme anda ja teine küsimus Pirkole, et kas teil on mingi kontrolli ka peale, mis selle rahaga
tehakse? Ma arvan, et et jah, jube mugav oleks täna ju siis anda see raha ja... Ja, ja või, aga tegelikult, mis on meie väga suur huvi, on see, et midagi reaalselt ka juhtuks. Ja, ja selle stipendiumiga raam, üleandmisel me kindlasti sõlmime siis selle meeskonnaga kokkuleppe, et mis siis selle aasta jooksul juhtub ja, ja, ja siis me ka pisut jälgime seda, et, et seda kokkulepet täidetakse.
No vot, et rääkides siis ühe nende võitjate poole pealt, et noh, meie plaan oli see, et eks me teeme selle võlakirja ära nagunii, sõltumata sellest, kas kas me saame Arengufondi toetuse või mitte, mida see raha meile annab, esiteks ta annab natuke rohkem paindlikkust võrreldes võib-olla niisuguse klassikalise projekti rahaga, lihtsalt sellepärast, et seal noh, mitte et me jah, läheks reisile või teeks mingi peo, aga noh, pigem et noh, et, et me saame valida neid vahendeid, mis me teeme, kui näiteks klassikalisel projekti rahaltusel on ju väga-väga suured piir Aga teiseks, mis me kavatseme teha, on see, et me põhimõtteliselt meil on olemas juba tööplaan, me töötasime seda juba välja, me oleme taotlenud Euroopa Komisjonilt ja ka saanud Euroopa Komisjonilt raha, et viia läbi need uuringud, ehk siis see, kuhu meie selle raha paneme, on peamiselt tööaeg, selleks, et viia läbi kõik need kohtumised riigisektor, avaliku sektoriga, et saada kokku investoritega, et kaasata kõiki neid häid vabatahtlikke, kes on juba lubanud oma panuse sellesse anda. Et see on lihtsalt midagi sellist, mis, mis tuleb ära teha ja võlakirjad või see võlakirjade skeem oma olemuselt, selles võib-olla suurim probleem on see, et ta on üpris keeruline ja see sõltub päris palju riigist, kuidas seda ellu viia. Ja selleks on lihtsalt vaja sellist väga intensiivset ja fokusseeritud tööaega, et sellele mõelda, et seda planeerida, et kõikide nende inimestega kokku saada ja see asi nagu kokku tuua. Ja see ongi see, kuidas me seda... Arengu, arengu idee raha kavatseme kasutada, et me saame oma meeskonnaga keskenduda selle idee elluviimisele noh, siis sisuliselt täistöö ajaga. Ja noh, see on see lubadus, mis me saame anda, et meie plaan on siis see, et kõige optimistlikuma või niisuguse standardsema skeemi ja tuleviku korral me suudame selle võlakirja käivitada kahe tuhande viieteistkümnenda aasta suveks. Et miks nii kaua, noh, esiteks meil on vaja läbi viia tõesti usaldusväärne uuring, et mis probleemide kallal seda teha ja teiseks on vaja välja töötada õiguslik raamistik, et investorid saaksid usaldada seda võlakirja, millesse nad investeerivad ja see õigusekspertide töö, koostöös meie hea koostööpartneri Eesti advokatuuriga, võtab lihtsalt aega. Aga ma usun, et üks aasta ühe võlakirja käivitamiseks või sellise võlakirja käivitamiseks, see on tegelikult väga hea aeg ja see arenguidee rahastus kindlasti kulub ära.
Marten, mis sinu elus nüüd juhtumata jääb, kuna sa ei võitnud seda raha, kas sa lähed ka edasi plaaniga tutvustada Eestile iseseidvaid autosid või aidata siin neid leiutada?
Jah, kindlasti selles mõttes, et nagu ma enne ütlesin, siis see on suurim ruumiline muutus, mis meie elu jaoks on toimumas ja mina kui arhitekt, linnaplaneerib, no loomulikult ma tahan sellest osa saada. Et, et kindlasti töö sellega läheb edasi, et praegusel hetkel ma nõustan Majandusministeeriumi ja Riigikantseleid erinevate regulatsioonide osas, mis selles osas peaks ette võtma ja, ja loodetavasti läheb töö edasi selle kõigega, või noh, läheb küll, ma tean. Et, et aga kuidas praegu hetkel, ma põhiliselt arvan, et see plaan, et augustist-septembrist hakata looma organisatsiooni, mis tegeleb ainult selle teema valdkonna ümber, kee, ringlevate alateemadega ja, ja põhimõtteliselt siis see töö läheb edasi, jah, kindlasti, selles mõttes, et see on tulemas nii või naa, et, et küsimus on lihtsalt selles, et Kas me oleme väike ja innovatiivne või me longime teistel sabas? Et, et aga ma arvan, et igal juhul hoogu on sees küll, et, et kindlasti see on nagu väga huvitav ja töö läheb edasi.
Jah, nädalavahetusel kuulsin, kuidas noorte laste lapsevanemad arutasid, et kas õpetada oma lapsele ennem automaatkastiga või manuaalkastiga autoga sõitma ja siis mul oli kohe hea, olla siis ideedega kursis, Poetada neile, et, et teie lapsed ei pea kunagi ilmselt auto...
Jah, minul on ka kuueaastane tütar, kes, kes juba ammu teab, et, et tal ei ole mõtet lube teha.
Lähme siit taas väikesele pausile. Tõsi küll, IT-ärisaadet Restart, aga meie tänane saade räägib põnevatest ideedest üleüldse, nimelt lõppes möödunud nädalal arengu idee ideede konkurss. Ja stuudios on selle konkursi üks võitjaid Anna Karolin, selle korraldaja Pirko Konsa. Ja üks mitte võitnud idee, aga sellegipoolest mitte üldse vähem huvitav, on selle idee mõtleja Marten Kaevats. Ma küsin Pirko sinu käest, et miks te üldse selle konkursi tegite, mis seal nüüd tagantjärgi, mis te õppisite ja mis saab edasi?
Et kui ma siin saate alguses rääkisin sellest, et noh, inimesed ei julge või, või, või liiga vähe mõeldakse julgelt, siis tegelikult teine pool, mis nende ideede puhul on ka kriitiline, on see, et et jah, et tõstetakse idee üles, aga keegi väga ei räägi palju sellest, et kuidas seda ideed üldse rakendama hakata. Ja mis selle stipendiumi üks ideid, on ka see, et anda sellele inimestele võimalus siis see idee ellu viia. Ja, ja selles mõttes me loodamegi, et noh, et see aasta aega siis ait, annab, annab nendele, kes jõudsid nagu siis selle stipendiumi kokkuleppeni meiega, et seda võimalust siis oma idee nagu ka reaalselt ära rakendada. Sest kui me nüüd mõtleme selle peale, et mis meie nagu tänane kogemus sellest veel on, on see, et tegelikult oli päris hulk häid ideid, aga, aga mis nagu silma paistis, on see, et, et, et noh, üks asi, mis on kindlasti, tasub täna ära mainida, et me järgmisel aastal Suure Tõenäosusega teeme selle idee konkurssi uuesti. Aga sarnaselt nagu start-upidega, et idee nagu vajab ettevalmistamist ja ja, ja samm-sammult nagu liikumist selleni, et, et see ühe, ühel hetkel oleks teostatav. Ma, ma usun, et järgmine aasta me korraldame selle ideekonkurssi nõnda, et me püüame ka neid, kes on need ideed juba esitanud, me püüame ennem, kui me asume nii-öelda, jõuame finaali, Püüame ka neid ideeautoreid siis toetada, selleks et nende võimalused finaalis võita oleks paremad.
Kas need, kes täna esitasid ideed, aga need veel ei võitnud, kas neil on ka järgmine aasta võimalus need ideed uuesti esitada?
Absoluutselt, ma ei näe nagu põhjust, miks, miks, miks mitte, et ma usun, et no iga idee puhul on ju ka ajastuse ja aktuaalsuse moment on igal aastal erinev. Ja, ja see idee, mis võib-olla ühel päeval nagu tundub ebaratsionaalne või ulmeline, on nagu mõni aasta hiljem tundub nagu kõige vajalikum ja kõige praktilisem. Et, et selles mõttes on kõik ideed taas kord teretulnud ja ja võib-olla mõni hea idee teeb heas mõttes pivot'i ja tuleb nii-öelda uuel kujul ja parem, ja veel paremal kujul nagu tagasi.
Anna, äkki räägid paari sõnaga Heateo Sihtasutusest, mille alt siis, või mille ei kiidiaalse selle Võitsid selle ürituse, et ma olen aru saanud, et Heateo rihtasutus on suuresti nagu firma kiirendi, aga lihtsalt heategevusprojektidele, et noh, te otsite ka innovatsiooni.
Just nimelt, et heateo mõte on käivitada ja kasvatada efektiivseid ja innovaatilisi heategevuslahendusi. Või siis leida häid lahendusi veel Eestis lahendamata ühiskondlikele probleemidele. Ja me oleme käivitanud, kui ma õigesti mäletan, siis kaheksa-üheksa algatust ja andnud tuule tiibadesse veel juba eksisteerivatesse algatustesse ja, ja meie missioon ongi siis vaadata ringi kogu aeg, kas on ühiskonnas uusi häid ideid, eestvedajaid, ressursse või üle kogu maailma, täpselt neid samu asju selleks, et Eestis midagi paremaks teha. Ja me keskendume spetsiifiliselt just sellistele probleemidele, mida ühiskond praegu ise lahendada ei suuda, et ma tunnistan, et kui võib-olla selline kõrge narkomaanide arv on midagi sellist, mida me veel pole ette võtnud, siis näiteks aitasime just hiljuti käivitada uue tõenduspõhise algatuse kiusamisvõva kool, mis siis väidetavalt on üks maailma kõige efektiivsemaid koolikiusamise vastaseid algatusi. Ja just sarnaste algatuste siis niisugune käivitamise, rahastuse leidmise, toetamise ja hiljem siis selliste erasektori tippspetsialistide teadmistega toetamisega, just sellega me tegeleme.
Inimeste peades tihti vastanduvad heategevuse äri, et on teada, et need tiprikad, need on ikka niisugused ahned, ega need naljalt heategevuseks raha ei anna. Teie projekt aga üritab just heategevusele leida ärimudelit ja tuua kasumi maailmasse, et kas seal vastuolu ei ole?
No eks seda kindlasti CBI või selle mudeli kriitikud on väitnud, aga meie oleme avastanud, et tegelikult noh, üldiselt inimesed, kes juba on ühiskonnas väga palju saavutanud, sageli tunnevad, et nad on seda saavutanud tänu teistele, seega nad tahavad panustada tagasi. Ja sellepärast heategu ise toimib peamiselt filantroopide abiga, tähendab filantroopse rahaga, ja samamoodi me üritame tuua rohkem erasektori raha ühiskondlikesse algatustesse. Seda sellepärast, et me usume ja ka ajusid siis, era võib-olla selliste tippjuhtide mõtteid vabaühendustesse, et miks me seda teeme, on sellepärast, et me usume, et noh, ühiskondlikud probleemid tegelikult mõjutavad meid kõiki ja me kõik omame neid, me kõik vastutame nende eest ja meil on lihtsalt vaja tuua need õiged ressursid kokku ja tegelikult see skeem ju demonstreerib elavalt ja ka need esimesed näited seda, et vastupidi, erasektori ja rohkem erasektori kaasamine ühiskondlike probleemide lahendamisse tegelikult toob need parimad lahendused. Et miks me unistame Metsaülikooli sellest, et ah, teeks midagi selle tööjõuga, noh, parem teemegi ära ja ma arvan, et see skeem aitabki anda võib-olla natuke rikkamatele inimestele hea võimaluse, kuidas väga efektiivselt ühiskondlike probleemide lahendamisse panustada.
Milline sellesse nii-öelda arenguidee finaali jõudnud idee tundus sinule, niisugune nii-öelda partneri idee, millega koos oleks ka parem kasvada ja areneda?
No vot, seda on raske öelda, tegelikult seal oli väga, väga palju ja tore, häid ja toredaid ideid, et selles mõttes mul oli nii hea meel, noh, võib-olla see e-tervisekontod või need, mis võib-olla seostasid kõige rohkem ühiskondlike probleemide lahendamisega, seostasid meie kõige rohkem, aga ma arvan, et pea, igaüks neist suhestub meiega, et mis puudutab siin minu saatekaaslast ja sellist inte, noh, väga andekate autode või siis automatiseeritud autode lahendust, Et siis noh, ka see ju tegelikult lahendab ühiskondlikku probleemi, mis on esiteks ebaefektiivses meie inimese ja inimtööjõu ajakulul ja teiseks seda, et meil oleks vähem liiklusõnnetusi. Ja vähem üldse liiklusprobleeme ja, ja meie linnad oleksid paremad elukeskkonnad. Et lihtsalt võib-olla see ühiskondliku mõju olakirjaskeem on väga spetsiifiline ja seega ta ise seda probleemi lahendada ei suuda, mistõttu on väga tore, et selline idee esitati.
Marten, aga sinu idee, et mi, mis sa said sellest konkursist, et kindlasti said sa mingisugust tagasisidet selle idee arvustajatelt, aga kas sa leidsid ka mõne idee, millega koos tahaks areneda, kellega ühendust võtta?
Jaa, põhimõtteliselt küll, ühe võidutööga HackerSpace'iga me juba leppisime kokku, et me hakkame tegelema selle asjaga, et me saaksime endale oma, oma niisuguse raudvarajupid ka selle jaoks, et masinad ise liikuda, ja teine mõte, kellega koos võiks teha, on seesama kümne miljoni eestlase mõte, et kui Taavi Kotkas täna esitles seda, siis Siis tema rääkis, et noh, põhiline mure praegu on just see, et miks peaksid inimesed üldse sellega liituma, et neil peab olema mingisugune konkreetne funktsioon või eesmärk, Ja, ja minu ettepanek selles osas on just seesama, noh, seastu, seoses enda ideega, et iseliikuvate autodega muutub aktuaalseks privaatsuse küsimus. Ja kui Eesti riik suudaks pakkuda piisavalt head seadusandlikku keskkonda selleks, et tagada privaatsus, avatus ja valikuvõimalus liikuvusandmete osas, Siis miks mitte ei peaks olema Uus-Meremaal seal, kes hoolib sellest, et ta teab, kuhu ta oma andmed annab, ta teab, kellega nad jagab, ei võiks olla e-residendi konto, sellepärast et ta usaldab Eesti riiki, ehk siis et ma arvan, et kui see isejuhtivate autotehnoloogia nagu laia rakendusse jõuab, siis miks mitte ei võiks olla aastal kaks tuhat kolmkümmend viis, kolmkümmend miljonit eestlast?
Ma, HackerSpace'i teemadel sa mainisid, et et üheksateistaastane Rumeenia poiss on juba ühe isesõitva auto leiutanud, et, et kas see ülesanne on nii lihtne või sa sõid seal ainult otse?
Ei, ei, ta lahendas, ta võttis isegi Inteli suure nagu arendusvõistluse ära sellega, et ta tegi selle nelja tuhande dollari eest, valmistas üheksateistaastane Rumeenia keskkoolipoiss, põlve otsas ise progedes ja jootekolbiga tinutades, põhimõtteliselt veebikaameratest ja, ja, ja noh, kättejuhtivatest vahenditest valmis juht, isejuhtiv auto, Ja praegusel hetkel tema nagu laiem eesmärk sellesama Inteli protsessorfirma stipendiumiga, ta kavatsebki hakata rakendama seda, et kõigile oleks odavad, isejuhtivad autod kättesaadavad. Et, et need tehnoloogiad on tegelikult päris kiiresti arenenud, et, et samas, eks ju, kui üheksateistaastane koolipoiss saab sellega hakkama, et miks ei peaks meie sellega hakkama saama?
Jah, et mul, mul on nagu sellest finaalist jäänudki selles mõttes niisugune tore, tore tunne, et kõik need kümme ideed, kes ja kolm ideed, mis me aruteluks oleme pannud, et nende kõigi puhul on tunda, et need inimesed ise tahavad, et, et see idee teostuks. Ja, ja samas need ideed on sellised, millel on ühiskonnale väga oluline, laiem mõju. Et selline positiivne suhtumine, ma arvan, et seda on Eestisse täna kõige rohkem just juurde vaja, selleks et meie elu muutuks igapäevaselt paremaks, kui start-upid teevad seda siis nii-öelda ärimudelite või ärilahenduste kaudu, et miks me ei või siis arenguideede kaudu tegelikult muuta, muuta Eestit ja läbi Eestiga tegelikult tervet maailma paremaks.
Jah, ning kahtlemata see ka meie nii-öelda IT-maailma puudutas see arenguidee konkurss väga tugevalt, me oleme oma varasemates saadetes, oleme rääkinud nii kümne miljoni ideest. kui aasta tagasi ka Bitcoinist ja selle võimalustest ja, ja kindlasti jätkame nende teemade kajastamist tulevikus, kindlasti, kui esimesed edusammud on juba selle auto valmimisel Eesti Hacker Space'is, siis me teeme saateid nii autodest kui Hacker Space'ist. Aga see oli meie selle nädala Restart, kuulake meid taas nädala pärast, kuulmiseni!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]