Niivõrd kuivõrd, et jah, küberneetikal on väga tugev teadusharu, meil on eraldi infoturbe instituut, mis on küberneetika sees, me saame Eesti riigilt institutsionaalset uurimistoetust, me oleme varveeritud teadus are, teadus-arendusasutus. Me saame Euroopa Liidult grante, meil on vist hetkel kas neli FB seitse projekti nii-öelda käimas erinevate Euroopa Liidu partneritega. Ma ütlen, et jah, ta on, ta on teadus-arendusasutus, aga see on ka tegelikult tema väga, väga suur tugevus, et... Et meil töötavad väga nutikad inimesed, me oleme natukene nii-öelda ees sellest, mida nagu tavaliselt turu peal tehakse ja ma näen tegelikult selleks kohutavat tugevust.
Ma arvan, et rakendavuse poolest me oleme kindlasti maailmas liidrid, et me teeme selliseid asju, mida, mida teistes riikides ikka väga palju ei, ei tehta. Olgu selleks siis näiteks elektrooniline identiteet või, või internetihääletamine, et me oleme suutnud oma ühiskonnas need või oma ühiskonnad tegelikult väga hästi nende tehnoloogiatega ära katta. Et teistes riikides selliseid häid näiteid ei ole, võtame seesama internetihääletuse näite, Eesti on kindlasti nii-öelda turuliider selles valdkonnas, et kellelgil teisel sellist track recordit või ajalugu ette näidata ei ole, Mõned riigid kombivad selle ideega ja mõtlevad, et okei, et kui me teeme a la maakonna tasemel piloot, et siis on ka väga kõva sõna, meil on, eks ole, seitse üleriigilist valimist interneti teel tehtud. Nii et ma ütlen, et rakendamise poole pealt on meil, on meil meeletu edumaa, kas need tehnoloogiad ise täna viimane sõna on, kõige viimane sõna, Ei ole, aga, aga tegelikult kogu asja nii-öelda väärtus ongi selles, et nad on katsetatud, testitud, nad töötavad, meil on ette näidata juba täna korralik track record nendele asjadele.
Jah, antud kontekstis ma mõtlesingi tegelikult ikkagi Eestit, Eesti ühiskonda kui sellist, kes on tegelikult tehnoloogia väga nii-öelda hõlpsasti omaks võtnud ja kes seda tegelikult väga jõudsalt kasutab. Kui rääkida küberneetika omanikest, siis küberneetikal, küberneetikal ei ole riigi osalust sees, ta kuulub sada protsenti Eesti residentidele, eraisikutele.
Jah, tänane poliitika on olnud Cyberil see, et välisturgudele me lähme ikkagi koos kohaliku partneriga, et kui me oleme teinud siin suuremaid e-riigi installatsioone, teistes riikides, siis meil on alati kohapeal olnud partner, kes, kes siis võtab selle nii-öelda lõppkliendiga suhtlemise enda poole, meie tihtipeale pakume nii-öelda teise või kolmanda leveli support'i sinna ja noh, kindlasti oleme juures kõikide nende nõustamisprotsesside osas. Tänane meie ärimudel ei ole olnud selline jah, et me kuskile nii-öelda kolmandale või teisele turule oma kontori teeme. See ei ole välistatud, eks vaatame, mis tulevik toob.
Mulle tundub esiteks seda, et kõik, mis puudutab riistvara, see on oluliselt lihtsam tootestada ja tarkvara, mis on seotud riistvaraga ja ja nagu sa väga tabavalt ütlesid, siis navigatsioonisüsteemid või raadiosidesüsteemid, Neid me oleme edukalt õnnestunud tootestada ja, ja tegelikult väga tugevalt üle maailma müüa. Mis puudutab nii-öelda puhtalt tarkvara või e-riigi lahenduste müüki, siis siin on tõesti seesama probleem, eks ole, et paljud asjad on, on tehtud nii-öelda rätseplahendusena Eesti riigile, Mingi hetk on see riigi nii-öelda vajadus täidetud olnud, aga tegelikult sealt nii-öelda edasi tooteni jõudmine on ikka väga, väga, väga pikk protsess ja, ja, ja nii lihtsalt see ei, ei juhtu, me oleme proovinud siin tolli infosüsteemidega vastavaid läbimurdeid saavutada, aga noh, päris, päris keeruline on see. Aga muidugi,
Tolli infosüsteem, noh, ma nii detailselt ei oska seda kommenteerida, et ma, ajalugu on küberneetikas natuke lühike olnud, aga jah, ilmselt on see ikkagi ütleme, kaks aspekti, esiteks on see, et kriitilistele infosüsteemidele otsitakse väga palju tegelikult ikkagi riikidest lokaalsed partnerid. Ja, ja sinul see nii-öelda poliitiline lobi ja, ja kogu see peab olema ikka väga, väga tugev, et, et seda müüki sinna teha. Ja teiseks tõesti, lokaalsed erisused, eks ole, täna, mis kindlasti meile nii-öelda positiivselt mängib, on kogu uue tolli AKI kehtima hakkamine, mis tähendab seda, et kõik Euroopa liikmesriigid, siis kakskümmend seitse tükki hakkavad, hakkavad sarnastel alustel tolliprotseduure tegema, mis tähendab seda, et tootestamine selles valdkonnas on oluliselt lihtsam. X-teega on, on, on veel keerulisem tegelikult, et see X-tee müügiprotsess on väga, väga, väga pikk ja, ja tegelikult algab väga sellisest noh, Väga varajases faasis üldse kliendi nii-öelda harimisest, et mis see nagu probleem on, mida lahendama minnakse. Ja, ja sellisel juhul noh, mingi tahes-tahtmata sa hakkad seal konkureerima Microsofti ja, ja selliste suuremate ettevõtetega, kellel on omad lahendused olemas. Aga nüüd, mis puudutab internetihääletamist, siis jah, eile me tegime vastava pressiteate ja ütlesime siis välja, et me. küberneetika koostöös Smartmaticuga, kes on siis täna maailma kõige suurem automatiseeritud hääletamislahenduste pakkuja, loovad Eestisse internetihääletamise kompetentsikeskuse ja selle kompetentsikeskuse eesmärgiks ongi siis välja töötada internetihääletamise toode, me usume, et, et, et see on võimalik. Et Eesti on maailmas parim koht, kus seda teha, kuna me, nagu ma alustasin, meil on seitse referentsi, seitse väga, väga tugevat referentsi, meil on väga head inimesed siin Eestis koha peal, nii et tingimused selleks on, on, on väga head, vaatame, mis maailmaturg teeb, eks ole, nagu ma alguses ütlesin, kombitakse väga palju sel teemal.
No kui me täna vaatame seda internetihääletust rahvusvahelise turuna, siis ma võin öelda, et noh, kes, kus tegutseb, nagu Taavi ütles, Šveits ja Norra, norrakad kuluaarides on öelnud, et nemad vist ei jätka internetihääletamisega, et nende jaoks oli see ühe hääle hind liiga kallis, et see oli liiga vara. selle asjaga, Austraalias on tugev huvi ja Austraalias mingisugused maakonnad täna on juba nii-öelda hanked välja kuulutanud ja ja tahavad interneti hääletamisega edasi minna, Kanada USA-s regioonid, Soomes oli request for information väljas, Soome kahe tuhande seitsmeteistkümnendal aastal ilmselt teeb interneti hääletamise. Nii et ei, siin ei saa öelda, et on Euroopa versus muu maailm, et need Need nii-öelda algatused on väga sporiaadilised. Ja tegelikult mu, mis mi, mis minule tundub, esmaste kontaktide puhul Smartmaticuga, Ladina-Ameerika on kindlasti regioon, mida ei tasuks alahinnata, seal otsitakse selliseid nii-öelda innovaatilisi lahendusi hääletamise läbiviimiseks, et... Nii palju kui mina tean, siis kõige automatiseeritud hääletamissüsteemidest kõige komplitseeritumad ongi seal Mehhikos, Venezuelas ja nii edasi ja need on need riigid, kes kindlasti selles suunas vaatavad, Okeaania riigid, kus enamus inimesed elavad tegelikult nii-öelda oma saarelt eemal, otsivad selliseid lahendusi.
Ei ole, kindlasti ei ole, meil on järgmised valimised kahe tuhande viieteistkümnenda aasta aprillikuus, selleks peaks olema täna juba a la riigieelarvestrateegias vastav raha ette nähtud, et, et kindlasti mitte.
saab ilmselt Vabariigi Valitsuskomisjon paremini kommenteerida, et millised on nende nii-öelda mõtted tulevikus tehnoloogiate rakendamise osas.
Ma arvan, et siin on kaks hästi olulist asja, esiteks on see, et selleks, et tehnoloogia katki ei lähe, tuleb pidevalt nagu investeerida sellesse tehnoloogiasse. Ja just sellesse nii-öelda tead, teadmuskompetentsi või teadlaste kompetentsi, eks ole, et sa saad alati aru sellest, et mis, mis selles krüptomaailmas toimub, millised on usaldusväärsed argo, algoritmid, mis on Crackitud, mis ei ole ja tegelikult tuleb seda nii-öelda tarkvara, mis on arendatud, Pidevalt nii-öelda uuendada, teha sellele update ja nii edasi. Et kui me räägime siin rahvusvahelisest kompetentsikeskusest, see on kindlasti üks asi, mis nagu muutub, on see, et kui me suudame rohkem tekitada kliente oma internetihääletuse süsteemile, me suudame rohkem sellesse tootearendusse investeerida. rohkem inimesi sellega tegelema panna ja nii edasi, et see on kindlasti positiivne ja mis siis juht, mis, mis siis saab, kui selline asi juhtub, no. Kindlasti ei ole mõtet nagu öelda seda sellisel juhul nii-öelda tagasi lükata, siis tulebki seda fakti aktsepteerida, Vabariigi Valimiskomisjonil on kindlasti selleks, selliseks puhuks eraldi protseduurid ette nähtud, mil, kuidas siis käituma peab ja nii edasi, eks siis ühiskond otsustab tulevikus, kas ta usaldab seda tehnoloogiat, kas sellega minnakse edasi või mitte, et see on niisugune poolpoliitiline otsus. Aga, aga mulle tundub, et täna selle pika aja jooksul, mida me, mida me teinud oleme, et, et, et tulevik on positiivne ja me suudame olla need paar sammu ees sellest rääkitavusest.
No viimased valimise tulemused kolmkümmend üks protsenti näitab, et ühiskond ikkagi usaldab ja, ja oluline veel siin see, et ikkagi täna on ju ka strateegiliselt riigitasandil ära otsustatud, et et nii valimised kui X-tee kui ka meie nii-öelda ID-kaariga seotud tarkvarade arendamine on selge prioriteet ja isegi rahastused on määratletud, nii et, et see jääb kindlasti läheb veel paremaks, kui ta praegu on.
Eelmises plokis rääkisime Cybernetica ühisest teabe-arenduskeskusest Smartmaticuga, aga tuleks tagasi üldse nagu nendesamade nii-öelda riigi lahenduste müümiste juurde, et neljapäeval avati uus Eesti e-riigi Showroom, vana nimega demokeskkus, uue nimega Showroom, et palju sellistest asjadest üldse Cybernetical kasu on, et täna ma tean, et noh, kas või X-tee müümisel noh, ma arvan, et see on päris raske, et, et, et ühe käega nagu võiks ju ettevõtted seda müüa ja pärski müüma, on ju, riik ei pärsk tegelema häriga, on ju, samas teistpidi riik annab selle tasuta, noh, a la näiteks siin Soome näide või Palestiina näide, on ju, mis sellegi, noh. vähendab teil nagu, nagu müügivõimalusi või tekitab sellist nagu imelikku noh, konkurentsi segamist, et et üldse see riigi roll ja riigi tähtsus, et on tal, on ma siis abi või ei ole temast abi nagu, nagu selleks, et, et, et neid lahendusi müüa väljapalistid.
Noh, väga, väga lai küsimus, väga mitu tahku, et alguses demotsenter, sinu küsimuse esimene tahk, et või showroom, vabandust, jah, nüüd on ta showroom. Kindlasti väga, väga hea first point of contact, kus tutvustada kogu AI-i kontseptsiooni, seda, mida Eestis tehtud on. Väga hea koht, kus näidata Nii-öelda kus demoda meie uusimaid lahendusi, me küberneetika poole pealt osaleme selles showroomis, paneme sinna enda nii-öelda tehnoloogiate näidiseid välja, kas või või seesama mereraadioside, kindlasti oluline ja, ja tegelikult me oleme sealt läbi, läbi selle showroomi või läbi siis demokeskuse vanasti väga palju delegatsiooni endale nii-öelda külla saanud. Aga kindel on ka see, et noh, sealt keegi otseselt ei osta, et, et kui, kui e-riiki nagu müüa, siis see protsess on, on väga-väga pikk. Mis puudutab riigi ja erasektori seoseid, et ma olen isiklikult nagu veendumuse selles, et. Riik äriga tegelema ei peaks, et riik peaks toetama, toetama äri, riik peaks olema nendele edukatele ettevõtetele, kes on suutnud midagi riigile nii-öelda edukalt ja efektiivselt tarnida, nii-öelda hea referentspoint, toetama nende nii-öelda eksporditegevust, aga otseselt... otseselt nii-öelda ise mitte ettevõtetega konkureerima. Kindlasti see teema nii lihtne ei ole, eks ole, seal tekivad intellektuaalomandi teema küsimused ja nii edasi ja nii edasi. Kui nüüd riik midagi ise teeb, sinu viited Palestiinale, Soomele ja nii edasi ja nii edasi, siis meie huvi oleks see, et... Et need reeglid oleksid võimalikult selged, et me saaksime aru, kus need piirid lähevad, et mida riik teeb, mis alustel, ja, ja, ja, ja milline on see osa siis, kus nii-öelda erasektor või siis Cybernetica aktsiaselts või jumal teab, kes Nortal tegutseb, et sellisel juhul on mängureeglid selged, meie ei lähe riigiga konkureerima ja riik meiega.
No üldjuhul ega riik ei tahagi raha teenida, et riigi point ongi see, et kui ta Soomele tasuta annab, siis tal on noh, eel, eesmärk see, et saaks nagu hea partnerluse suhteid teha seda Soomega või kui ta Palestiinal annab, siis on see nii-öelda riigiabi, mida me kõik peame tegema ja kõik panema riigid, eks, et, et see küsimus pigem sealt tuleb, aga, aga just see, et ikkagi nüüd seesama, see Selles mõttes kasu, et ma noh, tulin just Singapurist, Singapuri valitsus ikkagi väga noh, aktiivselt toetab oma, oma IT-ettevõtete eksporti, kes käib ise toetamas neid Omaanis, Kataris, et seletamas, miks just peaks ostma Singapuri ettevõtte käest ühte või teist nagu teenust. Et sedalaadi tegevuse, et, et kui just täna on see, et ütleme, küberneetika muu, müüb mulle muule riigile, et kas tunnetab vahepeal puudust sellest, et ei ole nagu sellist, kuidas ma ütlen, mingit täiendavat tuge selja taga, kes saaks öelda, et näed, et, et, et see on tõesti hea ettevõtt, aga kui midagi halvasti peaks minema, et siis selle nii-öelda laiability või, või, või selle, selle, selline täiendava garantii annab siin nagu, nagu nii-öelda Eesti riik.
Ma noh, riik, riik sellist garantiid anda ei saa ilmselt, et, et kui, kui nüüd see ettevõte, kes tarnib, sellega hakkama ei saa, riik on ikkagi soovitaja, esimene referentskoht ja, ja, ja tegelikult see referents maksab. väga, väga palju sellises rahvusvahelises tehnoloogiaäris. Meile, meile väga meeldib, et, et Eesti riik hästi palju promob sellest, et me oleme e-riik, millised on meie e-lahendused, sellest on Cybernetical ja tegelikult üldises foonis väga, väga palju kasu. Ja, ja kuna me oleme... väga palju see selliste missioonikriitiliste asjade taga ka, siis meil on sellest veel rohkem kasu ilmselt kui, kui mõnedele teistele ettevõtetele. Minul isiklikult ei ole küll olnud nii-öelda probleeme riigi toe saamisega, et, et tegelikult see koostöö riigi ja erasektori vahel nii-öelda referentside osas töötab väga hästi. Töötab nii ütleme, keskvalitsuse tasemel või MKM-i tasemel, kes nii-öelda koordineerib seda vald, seda kogu IKT arenguvaldkonda, kui ka tegelikult nende konkreetsete ametiasutuste tasemel, et, et üldiselt inimesed on nagu, nagu väga mõistvad ja, ja, ja, ja toetavad meid, kui meil on abi vaja mingisuguse müügi tegemisel või teisega riigi suhtlemisel.
Läbi mitmete saadete me oleme siin kuulnud, et kõige suurem takistus meie teenuste väljamüügil on see, et teistes riikides ei ole ID-kaarte. Aga nüüd küsimus on see, et no miks ei ole, et ID-kaarte ju ka annavad välja eraettevõtted, see on ju ka samasugune müük, samasugused referentsid, saab Eestist kaasa tohutud edulood, et ma kujutan ette, aga teised riigid sooviksid, et neil oleks mingisugune ülevaade oma kodanikest ja et kodanikel oleks võimalik neid e-teenuseid tarbida, et et mille taga see on, et ei suudeta seda müüki, seda müüki läbi viia?
See on kindlasti üks teema ja teine teema on ka tegelikult, tehnoloogiline, et paljud riigid, suurriigid on öelnud, et see PKI infrastruktuur ehk siis public infrastructure ei ole nii-öelda väga lihtsasti skaleeritav, et, et ta on niisugune optimaalne paari miljoni inimesega nii-öelda lähteülesande lahendamiseks, aga kui sul on ikkagi Saksamaa suurune riik, et siis kõik nende sertifikaatide... manageerimine ja selle infrastruktuuri manageerimine on, on väga, väga keeruline, et kui vaadata nagu laiemalt seda pilti, mis täna nii-öelda diskussioon sellise infoühiskonna üle toimub, ütlevadki see, et there is one holy grail in the internet society and that is identity. Vabandust, et ma siin inglise keelt räägin ja, ja paljud suurfirmad, Microsoft, ka tegelikult seesama Smartmatic, investeerivad väga suuri summasid selleks, et saada aru, et milline on identiteet tuleviku internetis. Mi, millest ta koosneb, et ta ei ole ilmselt PKI põhine, ta ei ole üks tsentraalne identiteet, nagu ta on Eestis. vaid et ta on hajutatud, födereeritud identiteet, aga milline see tehnoloogia seal all on, see on väga, see on miljoni dollari küsimus.
selle küsimust meil see süsteem paika pandud ja jookseb, et meil on jah, pigem see probleem, et kas me jah, Ja ongi, et puhtfüüsiliselt suudame neid välja anda nii palju, et, et need numbrid nagu kokku jookseksid, aga aga selles mõttes on sul õigus, et ega, ega muud riigid on ka liikumas, noh, britid, kes teavad, et nemad kunagi, nad on välja öelnud, nemad, neil mitte kunagi ei saa olema riiklikku ID-kaarti, aga teistpidi nad saavad aru sellest digitaalsetähtsusest, mis tähendabki seda, et nad oma riigi IT-s defineerivad ära standardi, et noh, kui inimene on autenditud sellele, sellisel moel, sellistel protsessilist läbinuna, vastab ta sellistele TAS standarditele, et siis nad aktsepteerivad seda isiku identiteeti ja las nad oma süsteemidesse sisse, on ju. Üks tuli läbi pangalingi, kas ta tuli nüüd läbi mingi spetsiaalse ettevõtte, kes sellist teenust pakub, on ju, see on juba turunõu küsimus, eks, aga nad lihtsalt defineerivad ära, et noh, et, et a la, et... Et kui selline protsess on toimunud, siis nad nagu ütlevad, et jah, et nõus, et, et, et võib tulla meie süsteemi sisse, hoolime, et sellest neil ID2 ei ole, eks, et, et see on siis teine alternatiiv, kuhu maailmas, maailma liikumas
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]