No vot, kaks väga ilmekat repliiki ühest küljest, see, et tõesti, et nagu Et meil on tegelikult alates kahe tuhande üheksandast aastast olemas tehniline digiregistratuur, mis tähendab seda, et, et kõik infosüsteemid on olemas, reeglid on olemas, seadused on olemas, aga mitte keegi seda ei täida ja keegi ei kasuta. Sest toon siia sellise näite, et digiregistratuur on täpselt samasugune, nagu võiks olla ja peaks olema samasugune, nagu on mingisugune amatõus või kes iganes, lennukipiletite või rongipiletite broneerimise süsteem, kus sa võid ükskõik millisele maailmas startivale lennukile osta digitaalselt pileti ja maksta selle eest ja, ja, ja sa lähedki sellega lõpuni välja, nii et istud lennuki peale ja sõidad. Siis, siis sellel on ainult üks eeldus, siis üks eeldus on see, et, et see lennukompanii, kes selle lennukiga opereerib, ütleb sellele, sellele broneerimissüsteemile, et vot selline lend, selline lennuk, sellised istekohad, ehk siis laeb selle ressursi sinna broneerimiskeskusesse. Ja paraku Eestis mitte ükski raviasutus seda seadusega talle pandud kohustust iga öö kell neli laadida vabad ressursid digiregistratuuri täitnud ei ole.
Minu vaade on see, et me tegelikult tervishoius oleme kinni sada aastat vanades organisatsiooni ja rahastamis ja eelkõige mõttemudelites ja, ja seetõttu tegelikult tänapäeval e-tervis mõnes mõttes ei mahu sellesse vanasse raami ja, ja, ja need konfliktid on Ja, ja on paratamatused, et tegelikult me peame hakkama vaatama asja hoopis teisest vaatevinklist. Me võime siin rääkida, et vot üks organisatsioon või teine organisatsioon ei ole tulnud toime või üks haigla või teine haigla on vastu töötanud, see ei vii kuskile, tegelik lahendus on see, Kuhu paljud riigid on, on nii-öelda oma, oma eesmärgi seadnud, olles tegelikult ennem õppinud Eesti kogemustes seda, et, et tegelikult selle järgmise sammu aluseks on olemasolevate infosüsteemide integratsioon ja andmete liikumine, mida me väga edukalt kahe tuhande üheksanda aastal käivitasime. Aga järgmine samm tuleb vaadata edasi ja tuleb vaadata sinna, et mis tegelikult peaks muutuma tervishoiukorralduses riigis, et saaks neid tehnoloogia võimalusi kasutada.
No unistada me võime paljuski, selles suhtes olen ma nagu, ütleme, unistamises olen ma nagu tugev, aga, aga prognoosida, mis Eestis nelja aasta pärast, siin ma olen pigem pessimist ja ütlen, et et ma ei näe nagu väga häid lahenduseid praeguse korralduse juures. Aga kuhu me peaks liikuma? Me peaks liikuma sinna, et nii-öelda kodanik... Ma ei taha rääkida patsiendist, sest patsient on ainult teatud aeg inimene, eks ta on kodanik, kodanik tahab ja peab saama teenuseid, peab saama tervisega seotud teenuseid ja neid teenuseid tuleb arendada selliselt... Et tervishoiusüsteemi erinevad osapooled ei ole mitte selle korralduse ja selle nii-öelda e-tervise keskmes, nagu nad siiani on olnud, vaid nemad on need, kes oma teenuseid pakuvad sellele lõpptarbijase kliendile või siis teatud hetkedel patsiendile. Ja selleks on meil vaja teha tegelikult päris radikaalseid samme, esiteks on see, et et igal inimesel peab olema oma isiklik tervisekonto ja tervisekonto on see, kuhu inimese haiguse andmed kantakse, mis tulevad siis hai, haiglatest ja, ja perearstidelt, aga, aga need andmed, mida inimene ise kogub, Kas või seesama pulsitester, kaal, vererõhuaparaat, kõik need seadmed tänapäeval võimaldavad neid andmeid koguda digitaalselt, salvestada ja hoida ja siis vaadata, et kas on mingeid muudatusi, kas see on oluline tervisele või mitte. Ja need andmed enamasti peaksid olema inimese kontrollitavad, inimesele nii-öelda võimalikult lihtsaks tehtud. See tähendab seda, et selle süsteemi loomine ehk on võimalik teha mitut moodi, Eestis tõenäoliselt on see kõige mõistlikum teha olemasolevate nii-öelda infosüsteemide baasil, ehk anda teatud uusi teenuseid läbi patsiendiportaali inimeste kasutusse, et saaks hakata andmeid koguma ja nii edasi. Nüüd kõik need, mis tehnoloogilised võimalused, erinevad sensortehnoloogiad, kaugmonitooriumised, kaugkonsultatsioonid, otsustustoed, kõik põhinevad sellel, Et oleks inimesel personaalne tervisekonto, et ta saaks sõltumata sellest haigla infosüsteemist või tervise infosüsteemist oma andmeid nii-öelda hallata, saaks pöörduda erinevate ekspertsüsteemide poole, saaks pöörduda, nii-öelda küsida, digitaalselt kas või teisest arvamust, ilma et ta peaks kuhugigi minema ja, ja nii edasi ja nii edasi, ka selliseid ekspertsüsteeme, mis võrdlevad näiteks saadud ravi, näiteks ravijuhenditega või, või mingisuguste soovitustega, ka selliseid teenuseid noh, tuleb ja üha rohkem ja rohkem on võimalik inimestel neid kasutada.