AI_pealkiri: Madis Tiik Eesti e-tervise edulugudest, kitsaskohtadest ja andmete väärindamisest

No jah, tegelikult olen ma selle sees olnud sellest hetkest saadik, kui ma arstitööd alustasin, ehk tegelikult esimesest jaanuarist aastast üheksakümmend kaheksa. Ja, ja nagu paraku elus paljud asjad, siis, siis on juhuse, juhused ja igasugused asjaolud mängivad sulle nagu kaardid kätte, et teadupärast esimene jaanuar kaks tuhat, tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa käivitus Eestis perearstisüsteem ja mul õnnestus siis saada valituks Saaremaale ühe valla perearstiks ja koos teiste perearstidega otsustasime, et teeme omale äriühingu ja, ja lähme haiglast ära ja alustame siis nii-öelda puhtalt lehelt. Ja tegelikkus oli selline, et me alustasime nii puhtalt lehelt, et meil ei olnud isegi ühtegi patsiendi tervisekaarti, kuna haigla otsustas, et tervisekaardid on tema omad, et te võite ju ära minna, aga me patsientide infot teile kaasa ei anna. Ja kuna mina olen, olin juba üheksakümnendate keskel koos paari koolivennaga ülikoolis olnud nii-öelda loomas ühte esimesi Eesti perearstidele mõeldud tarkvara, mina siis kirjeldasin seda funktsionaalsust ja, ja siis matemaatikud ja füüsikud tegid siis selle koodi, siis mul oli nagu väga lihtne öelda, et hea küll, et kuna meil paberit ei ole, et ärme siis üldse paberit kasuta, et lähme siis kohe nagu digitaalsele. Teistel kolleegidel oli see võib-olla natuke raskem, aga mina tõesti ei ole oma arsti töös kunagi kasutanud paberkandjat andmete kogumiseks ja, ja sealt edasi siis aastal kaks tuhat või kaks tuhat üks, siis kui oli Terviseprojekt kaks tuhat viisteist nimeline initsiatiiv ministeeriumis käimas, siis kutsuti mind kaasa, et siis just nimelt nagu seda E-tervise ettevalmistust teha ja hakata siis esindama seal perearstide huve ja, ja nii-öelda kirjeldada seda, et millisena, et mida perearst siis vajab oma, oma töös ja sealt edasi siis tuli E-tervise sihtasutuse asutajana perearstide seltsi esindaja tolleaegse esimehena ja siis nõukogu liikmena ja siis, siis kui see asi nagu... ei läinud võib-olla alguses nii käima, nagu pidi, siis nõukogus tehti ettepanek, et võib-olla siis asud siis selle nii-öelda operatiivjuhtimise peale ja juhtima ja terve sihtasutust ja see oli siis aastal kaks tuhat seitse.

No aga tellimus peab olema, keegi peab olema huvitatud sellest, ega, ega et teadust ei saa teha lihtsalt, et noh, võtame ja teeme, hakkame uurima, et selleks peab olema ikkagi selge strateegia, et nendest andmetest on keegi huvitatud ja keegi tahaks midagi teha.